3-19-610 XX ja YY kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 04.07.2018 ettekirjutus-hoiatuse nr 8-19/10647-2, mida muudeti 14.09.2018 haldusaktiga nr 8-19/2057-7, tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse 10.09.2018 korralduse nr 751 tühistamise nõudes; XX kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 05.03.2019 otsuse nr 3-5.4/123 tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja poolt esitatud projekteerimistingimuste taotlus Kaebajad: XX, YY, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja: Pärnu linn, esindajad Katrin Karu, Taavi Käärid 27.08.2019, 23.10.2019 istung
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.12.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnistu aadressil Kanali tn 11, Pärnu linn kuulub XX, YY (edaspidi kaebajad) ja QQ kaasomandisse.
2.Pärnu linn (edaspidi vastustaja) väljastas Kanali tn 11, Pärnu linn kinnistul asuva elamu (edaspidi ehitis) laiendamiseks 15.10.2009 ehitusloa nr EL-3388 (edaspidi ehitusluba), mille aluseks on 01.12.2008 koostatud ehitusprojekt.
3.Kaebajad esitasid 06.02.2018 vastustajale ehitise kasutusloa taotluse koos 01.12.2008 ehitusprojekti muutvate joonistega (edaspidi muudatusprojekti).
4.Vastustaja peatas 24.05.2018 kasutusloa menetluse ja teatas kaebajatele, et kasutusloa saab vastustaja väljastada pärast ehitise fassaadi ja katuse ehitusprojekti kohast lõpuni ehitamist.
5.Naaberkinnistu (Kanali tn 9) omanik ZZ teavitas 02.07.2018 vastustajat sellest, et toimub ehitise laiendamine, mis riivab tema õigusi. Vastustaja teostas seetõttu 02.07.2018 kinnistu ülevaatuse, mille kohaselt ehitatakse garaaž-sauna katusele laiendust, mis ei vasta ehitusloa aluseks olevale projektile. Paigaldatud oli kaheksa rea kõrguselt väikeplokist seina koos Kanali tn 9 kinnistu poole jääva avatud aknaavaga. Ülevaatuse juures viibis kinnistu kaasomanikest YY.
6.Vastustaja tegi 04.07.2018 kaebajatele ettekirjutus-hoiatuse (edaspidi ettekirjutus), millega kohustas kaebajaid lammutama ehitise ühekordse osa katusele ehitatud müüriosa hiljemalt 21.08.2018 ning valmis ehitama 15.10.2009 ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kohase ehitise laiendamise hiljemalt 21.08.2018. Ettekirjutuse kohaselt rakendab vastustaja ettekirjutuse täitmata jätmisel kaebajate suhtes sunniraha 2000 eurot, samuti keeldub kasutusloa väljastamisest, juhul kui tähtaegselt ei ole teostatud ehitusprojekti kohast ehitise laiendamist.
7.Vastustaja teostas 15.08.2018 kinnistu ülevaatuse, millega tuvastati, et ettekirjutust ei ole täitma asutud, vaid müüriosa on edasi ehitatud: valminud on seinad ja katus.
8.Vastustaja jättis 10.09.2018 vaideotsusega kaebajate 06.08.2018 vaide rahuldamata, kuna vaidemenetluse käigus ei selgunud asjaolusid, millest võiks või saaks järeldada, et ettekirjutuse täitmata jätmisele oleks olnud mingigi arvestatav põhjendus. Vastustaja 14.09.2018 otsusega muudeti ettekirjutuse punkte 1.1 ning 1.2 ja anti kaebajatele täiendav tähtaeg elamu ühekordse osa katusele ehitatud müüriosa lammutamiseks hiljemalt 25.09.2018 ning valmis ehitama elamu laienduse hiljemalt 25.10.2018. Vastustaja kinnitas otsuses veelkord, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunnivahendit 2000 eurot XX kui ka YY suhtes.
9.Kaebajad esitasid 20.09.2018 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamise nõudes.
10.XX esitas 22.11.2018 vastustajale taotluse projekteerimistingimuste (edaspidi PT) andmiseks ehitise laiendamise projekteerimiseks. Vastustaja keeldus 05.03.2019 otsusega PT andmisest põhjusel, et kinnistu kaasomanik QQ ja naaberkinnistu omanik ZZ ei ole nõus ehitise
laiendamisega.
11.XX esitas 03.04.2019 kohtule 05.03.2019 otsuse tühistamisnõude. Kohus liitis 28.06.2019 haldusasjad ja arutas kaebust 27.08.2019 istungil.
12.Kohus uuendas 20.09.2019 määrusega asja arutamise, et välja selgitada vastuolu muudatusprojekti joonise AE-3, teise korruse plaan, osas ning kuulas seoses sellega 23.10.2019 istungil üle tunnistaja M.Roossaare.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
13.Kaebajad põhjendavad ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamise nõuet (20.09.2018 kaebus) järgmiselt.
13.1.Ettekirjutus peab õigusliku tähenduse omandamiseks olema kantud ehitisregistrisse (edaspidi EHR). Ei ole vaidlust, et kaebuse esitamise seisuga ei ole vaidlusalust ettekirjutust EHR-sse kantud.
13.2.XX pöördus 2015.a vastustaja ametniku Hillar Sojoneni poole, et esitada ehitusteatis elamu ümberehitamiseks, millega muuhulgas oleks ette nähtud katuseterrassi kinniehitamine. Vastustaja ametnik selgitas kaebajale 1, et kui katuseterrass jääb alla 20m2, ei ole ehitusteatise esitamine vajalik.
13.3.Kaebajad esitasid koos kasutusloa taotlusega muudatusprojekti, millelt nähtub katuseterrass ja selle kinni ehitatud osa veranda.
13.4.Tulenevalt õigusaktidest ning vastustaja poolt väljakujundatud halduspraktikast, ei ole terrassi rajamiseks, mille kõrgus ei ületa ühte meetrit ehitusseadustiku (edaspidi EhS) lisa 1 kohaselt vajalik ei ehitusloa taotluse ega ehitusteatise esitamine, samuti pole vajalik koostada sellise terrassi rajamiseks ehitusprojekti. Ei ole vaidlust, et antud juhul ei ületa katuseterrassi kõrgus ühte meetrit.
13.5.Ettekirjutuses on vastustaja lugenud valeandmete esitamiseks XX poolt esitatud garantiikirja, milles XX lubas ehitise välisseina valmis ehitada 26.06.2018. XX mõistis vastustaja varasemaid seisukohti selliselt, et tal tuleb viia ehitis vastavusse muudatusprojektiga.
13.6.Ettekirjutuse õigusliku alusena on vastustaja tuginenud EhS §-le 55, mis aga sätestab kasutusloa andmisest keeldumise alused. Kasutusloa andmisest keeldumise aluste esinemine ei too endaga kaasa automaatselt õiguslikku alust ettekirjutuse tegemiseks.
13.7.Kohane ja proportsionaalne meede, mida vastutaja oleks saanud antud olukorras kasutada, oleks olnud sellise ettekirjutuse andmine, millega oleks nõutud kaebajatelt vastustaja poolt määratud tähtajaks nõuetele vastava ehitusprojekti esitamist koos ehitusteatisega.
13.8.Ettekirjutuses on vastustaja ette heitnud, et ilma ehitusprojektita elamu laiendamisel ei ole kontrollitud ehitise konstruktsioonide vastupidavust ja ohutust. Kui vastutaja eesmärgiks oli ettekirjutusega välja selgitada elamu ohutus ja vastupidavus, oleks vastustaja saanud esitada nõude, millega oleks kohustanud kaebajat 1 esitama vastustaja poolt määratud tähtajaks ehitise auditi (EhS § 18) või ehitusprojekti ekspertiisi (EhS § 14 lg 3). Antud juhul on vastustaja poolt valitud kõige ebaproportsionaalsem ning kaebajate õigusi enim riivavam meede ehk lammutamine, mis ei ole õiguslikult põhjendatud.
13.9.Ei QQ ega ZZ ei ole katuseterrassi kasutamisega seoses vastuväiteid varem esitanud. Seega on vastustaja etteheited võimalikest kaasomanike ja naaberkinnistute omanike õiguste riivest arusaamatud ja põhjendamata. Veelgi arusaamatum on asjaolu, et ettekirjutuse järgi ei ole vastustaja isegi pidanud vajalikuks välja selgitada, kas kaasomanike ja naaberkinnistute omanike õigused üleüldse saaksid ülemääraselt riivatud või mitte. Ettekirjutuse kohaselt on vastustaja üksnes möönnud, et esineb oht. Vastustaja on vaideotsuses kajastanud kaasomaniku QQ seisukohta, mille kohaselt rikub laiendus hoone arhitektuurset ilmet. Samas ei ole vastustaja põhjendanud, kuidas võiks üksnes kinnistu sisehoovist nähtav elamu teise korruse osaline laiendamine muuta hoone arhitektuurset ilmet sedavõrd, et see rikuks kaasomaniku õigusi. Vastustaja on lisaks kajastanud ZZ etteheidet, et elamu laiendus rikub tema privaatsust, kuna ehitise aknad on suunatud naaberkinnistu omaniku kinnistule. Seega kaitseb ZZ oma privaatsusõigust, mille sisuks on takistada akende paigutamine tema kinnistu poole. Kaebajad esitavad selguse huvides väljavõtte Maa-ameti kaardilt, millelt nähtub kinnistute ja kinnistutel asuvate ehitiste paiknemine. On ilmne, et sedavõrd tihedalt asustatud alal ei ole võimalik privaatsust tagada samadel tingimustel, mis hajaasustuses. Veelgi enam, vastustaja varasemat halduspraktikat arvestades ei saa üksnes akna paigutamist naaberkinnistu poole pidada ühelgi juhul privaatsusõigust rikkuvaks. Antud etteheide on seda arusaamatum, et juba praegu asub ehitise teise korruse aken ZZ kinnistu poole ning sarnaselt kasutatakse katuseterrassi. Kui ehitise laiendamine üldse ZZ õigusi puudutab, siis pigem suurendab ehitise laiendamine ZZ omaniku privaatsust, sest verandale ei ole ZZ kinnistu poole akent ette nähtud.
13.10.Ettekirjutuse adressaatideks nii XX kui ka YY, kellel puudub vastustaja poolt etteheidetud ehitustegevusega puutumus.
14.XX põhjendab PT andmisest keeldumise otsuse vaidlustamist järgmiselt (03.04.2019 kaebus).
14.1.PT ei anna kaebajale õigust teostada ehitustegevust. Ehitustegevuse aluseks saab olla üksnes ehitusluba või ehitusteatis. Seega ei saa PT juba oma olemusest tulenevalt rikkuda kaasomaniku või naaberkinnisasja omaniku subjektiivseid õigusi. Vastustaja on eelneva jätnud arvestamata ja seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
14.2.EhS § 32 p 5 kohaselt keeldub pädev asutus PT andmisest kui PT alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. Seega peab vastustaja sellele sättele tuginedes põhjalikult kaaluma ja selgitama, milles seisneb kolmandate isikute võimalik riive ning milles seisneb selle riive ülemäärasus. Seadusandja on selgelt ette näinud, et mitte iga riive puhul ei ole alust PT andmisest keelduda, vaid riive peab olema ülemäärane. Sarnaselt näeb ka EhS § 12 lg 3 ette, et ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Antud juhul ei ole vastustaja üleüldse põhjendanud, kuidas riivaks PT andmine kolmandate isikute, kaasomaniku QQ ja naaberkinnistu omaniku ZZ, õigusi, veelgi vähem on aga vastustaja selgitanud, milles seisneb võimalike riivete ülemäärasus. On ilmne, et kolmandate isikute (naabrus)õiguste riive erineb oluliselt olukorras, kus püstitatakse täiesti uut hoonet olukorrast, kus tegemist on juba olemasoleva elamu väikesemahulise laiendamisega (katuseterrassi rajamisega).
14.3.Vastustaja jättis arvestamata ning kohaldamata EhS § 31 lg 6, mille kohaselt olukorras, kus isik ei ole arvamust avaldanud, loetakse, et isik on PT eelnõuga nõus. Vastupidiselt seaduses
sätestatule on vastustaja lugenud olukorras, kus kaasomanik QQ ei ole oma arvamust PT menetluses üleüldse esitanud, asjakohaseks kaasomaniku enam kui pool aastat tagasi teise haldusmenetluse käigus väljendatud seisukoha. Kaebaja rõhutab, et vastustaja on sellega oluliselt rikkunud kaalutlusreegleid, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse.
14.4.PT menetluse esemeks (ega ka ehitusloa või ehitusteatise menetluse esemeks), nagu üldse avalik-õigusliku ehitusjärelevalve esemeks, ei ole isikute vaheliste õigussuhete reguleerimine, vaid vastava kinnistu või kinnistu osa ehitusõigus (ja selle andmine või mitteandmine) kui selline. Kui kohalik omavalitsus täidesaatva võimuna keelaks kolmanda isiku subjektiivsest vastuseisust lähtudes PT andmise olukorras, kus nende väljastamine on objektiivselt õiguspärane (ehk olukorras, kus mõni muu kolmas isik samas olukorras ei pruugiks tegevust pidada oma huve kahjustavaks) ja kõik avalik-õiguslikud nõuded PT andmiseks on täidetud, siis asuks KOV lubamatult kohtuvõimu asemele. Oma subjektiivseid õigusi, mis ei puuduta ehitise ja ehitamise objektiivset õiguspärasust, peab kolmas isik kaitsma tsiviilõiguslike õiguskaitsemeetmetega. Kuivõrd antud juhul on tegemist kaasomandis oleva elamuga, on kaasomaniku QQ õigused kaitstud juba ainuüksi seetõttu, et igasugune ehitustegevus elamuga vajab tema kui kaasomaniku nõusolekut.
14.5.Vastustaja tugines PT andmata jätmisel ettekirjutusele. Samas jättis vastustaja tähelepanuta, et viidatud ettekirjutus on esialgse õiguskaitse kohaldamisega haldusasja nr 3-181813 raames peatatud ning toimub ettekirjutuse õiguspärasuse hindamine. Sellises olukorras ei ole ettekirjutusele tuginemine kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuete ega hea halduse põhimõtetega. Vastustaja ei ole ettekirjutusele tuginedes esitanud täiendavalt kaalutlusi, miks ettekirjutus PT andmist välistab.
14.6.Kaebuse täiendavates seisukohtades 09.08.2019 märgib kaebaja, et vastustaja ei ole PT andmata jättes esile toonud ega tõendanud, et ehitustegevus oleks vastuolus õigusaktides toodud avalik-õiguslike nõuetega, sh üldplaneeringuga.
15.Kaebaja jäi istungil esitatud seisukohtade juurde. Lisaks tõstatas kaebaja 27.08.2019 istungil küsimuse, miks ei andnud vastustaja PT kõrvaltingimusega selliselt, et need hakkavad kehtima siis, kui QQ on andnud nõusoleku ehitise laiendamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
16.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ettekirjutuse tühistamise nõudes, kuna ettekirjutus on õiguspärane järgmistel põhjustel.
16.1.Vastustaja nõustub, et ettekirjutus ei ole kantud EHR-sse, kuid ei nõustu, et ettekirjutus ei oma õiguslikku tähendust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et haldusakt tuleb õigusliku tähenduse omandamiseks kanda EHR-sse.
16.2.Vastustaja tegi 22.11.2005 kaebajatele ettekirjutuse, millega kohustas kaebajaid koheselt lõpetama omavolilise ehitamise Kanali 11 elamus, lubades ehitamise jätkamist ainult ehitusloa olemasolul. Vastustaja tegi 17.04.2006 kaebajatele ettekirjutuse, millega peatati omavolilised
ehitustööd majandushoone juurdeehituse osas Kanali 11 kinnistul. Vastustaja tegi 30.04.2007 kaebajatele ettekirjutuse, kohustades kaebajaid koheselt peatama omavolilised ehitustööd Kanali 11 elamu laiendamisel ning viima vastavusse kehtivate seadustega Kanali 11 paiknevale elamule õigusliku aluseta ehitatud laiendus või omanikel lammutada õigusliku aluseta ehitatud laiendus hiljemalt 04.06.2007. Vastustaja andis 15.10.2009 ehitusloa, millega alustati õigusliku aluseta alustatud ehitustegevuse seadustamist. Eeltoodust tulenevalt on kohatu kaebust läbiv väide, et XX näol on tegemist 76-aastase pensionäriga, kellel puuduvad ehitusalased ja õigusalased eriteadmised kokkupuuted asjakohaste valdkondadega ning kaebajad ei ole kordagi teadlikult teostanud õigusvastast ehitustegevust. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebajad on nende poolt korraldatud ehitustegevuse ebaseaduslikkusest teadlikud juba 13 aastat.
16.3.Ebaõige on kaebajate väide, et vastustaja ametnik Hillar Sojonen andis XX info, et kui katuse-terrass jääb alla 20m2, ei ole ehitusteatise esitamine vajalik. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastustaja ametniku poolt eelnimetatud info andmist, ei ole kaebajad esitanud. H. Sojonen asus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse järelevalveinsenermenetleja ametikohal tööle alates 01.03.2016, seega ei saanud H. Sojonen 2015.aastal anda kaebajale 1 infot vastustaja ametnikuna.
16.4.Vaidlust ei ole selles, et kaebajad on kasutanud elamu katust osaliselt terrassina. Vaidlus on selles, et elamu katusel toimunud laiendustööd ei vasta ehitusloas toodud tingimustele ja nõuetele. Kaebajad ei ole elamu katusele ehitanud mitte terrassi, vaid kinnise nn veranda. XX on ise kinnitanud, et elamu katusele püstitati veranda, mis oli vajalik katuse läbijooksu remontimiseks. Väidet, et katuse remontimiseks oli vaja katusele püstitada ebaseaduslik ehitis, ei saa pidada tõsiseltvõetavaks.
16.5.Kaebajad väidavad, et XX mõistis vastustaja varasemaid seisukohti selliselt, et tal tuleb viia Kanali 11 elamu vastavusse koos kasutusloa taotlusega esitatud muudatusprojektiga. Vastustajale jääb selgusetuks, millistele vastustaja seisukohtadele kaebajad tuginesid, kui jätkasid ebaseaduslikku ehitustegevust pärast ettekirjutuse saamist. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks vastustaja poolt kaebajatele ebaseadusliku ehitustegevuse jätkamiseks suuniste või muude juhiste andmine, millest kaebajad võisid järeldada, et kaebajal 1 tuleb Kanali 11 elamu viia vastavusse koos kasutusloa taotlusega esitatud muudatusprojektiga.
16.6.Väär on kaebajate väide, et XX peatas ehitustööd koheselt, kui temani jõudis informatsioon 02.07.2018 paikvaatlusel esitatud vastustaja seisukohtadest. 15.08.2018 planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse ametnike poolt teostatud paiksel ülevaatusel tuvastati omavolilise ehitamise jätkamise fakt ning omavoliline laiendus oli katuseni valmis ehitatud, paigaldamata olid avatäited. Eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et ehitustööd jätkusid pärast vastustaja 02.07.2018 ettekirjutuse teatavakstegemist kaebajatele.
16.7.Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et vastustaja on ettekirjutuse sisu arusaamatult sidunud kasutusloa taotluse ja kasutusloa saamisega ning märgivad, et kasutusloa andmisest keeldumine või kasutusloa menetlus ei ole seotud antud juhul ettekirjutuses etteheidetud väidetava õigusrikkumisega. Kaebajad on ise viidanud, et ettekirjutuse õigusliku alusena on vastustaja tuginenud EhS §-le 55, mis sätestab kasutusloa andmisest keeldumise alused. Vastustaja täpsustab, et ettekirjutuses viidati lisaks EhS § 55 punktidele 3, 5 ja 10 ka teistele asjakohastele õigusaktidele. Ekslik on kaebajate seisukoht, et ettekirjutuses etteheidetavad õigusrikkumised ei ole seotud kasutusloa menetlusega.
16.8.Vastustaja teavitas 24.05.2018 kaebajaid kasutusloa menetluse peatamisest lähtudes
kinnistu kaasomaniku poolt esitatud vastuväidetest ning vastustaja ametniku poolt 24.04.2018 teostatud ülevaatusest. Lisaks teavitati kaebajaid asjaolust, et kasutusloa saab väljastada pärast hoone fassaadi ja katuse ehitusprojekti kohast lõpuni ehitamist. Seega pidid kaebajad teadma, et peavad kasutusloa saamiseks elamu laiendustöödel järgima ehitusloa aluseks olevat projekti. 02.07.2018 paikvaatlusel tuvastasid vastustaja ametnikud, et elamu madalama osa katusele ehitatakse teise korruse laiendust, mis ei vasta ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile. 04.07.2018 ettekirjutusega kohustati kaebajaid lammutama omavoliliselt ehitatud müüriosa, ehitama elamu laiendus valmis ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt ning hoiatati, et kui kaebajad ei täida ettekirjutust tähtaegselt, rakendatakse ettekirjutuse p.1.1. tähtajaks täitmata jätmise korral sunnivahendit ning p.1.2. tähtajaks täitmata jätmisel keeldub vastustaja kasutusloa taotluse alusel kasutusloa andmisest, kuna taotlusele lisatud projekt ei vasta elamule ning seega on taotleja esitanud teadlikult valeandmeid. EhS § 54 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. Kuna Kanali 11 elamu laiendustööd ei vastanud ettekirjutuse koostamise ajal ehitusloale, siis pidas vastustaja kaebajate hoiatamist vajalikuks, uskudes, et kaebajad viivad elamu laienduse ehitusloaga kooskõlla.
16.9.Kaebajad on seisukohal, et teise korruse laiendamine veranda arvel ei ole selline ehitustegevus, mis võiks ohtu seada kogu elamu konstruktsioonide vastupidavuse ja ohutuse. Vastustajat hämmastab kaebajate kergemeelne suhtumine ehitise ohutusse. Äriregistrist nähtub, et XX on füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusalaks on külaliskorteri teenuse pakkumine. Erinevates portaalides pakutakse elamus kuni 19 voodikohaga kodumajutust. Vastustajal puuduvad andmed, kas elamu üldse vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määruses nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“ sätestatud külaliskorterile esitatud nõuetele. Seetõttu leiab vastustaja, et elamu laiendustööde teostamisel on väga oluline järgida ehitusprojekti, vältimaks ebaseadusliku ja kontrollimata ehitustegevusese tagajärjel tekkida võivaid traagilisi tagajärgi.
16.10.Kaebajad esitasid kasutusloa taotluse 06.02.2018. EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. See tähendab, et kasutusloa taotluse esitamise ajaks pidid ehitusloale vastavad ehitustööd Kanali 11 elamus lõpetatud olema. Kasutusloa taotluse esitamisega kinnitasid kaebajad, et Kanali 11 elamu ehitustööd on lõpetatud.
16.11.Kasutusloa menetluse käigus ilmes, et projektikohased ehitustööd ei olnud lõpetatud ning lisaks oli alustatud omavolilise ehitustegevusega. Arusaamatuks jääb, mil moel lootsid kaebajad saada kasutusluba ehitisele, mis ei olnud valmis ehitatud. Vastustaja juhib tähelepanu XX poolt esitatud garantiikirjale, milles XX võttis ise endale kohustuse teise korruse seina korda tegema hiljemalt 26.06.2018. Kuna XX ei teinud lubatud töid tema poolt lubatud tähtajal, andis vastustaja kaebajatele projektikohaste ehitustööde lõpetamiseks 04.07.2018 ettekirjutushoiatuses omapoolse tähtaja ning 14.09.2018 pikendas eelnimetatud haldusakti täitmise tähtaega. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes EhS § 50 lõikele 1 on vastustaja seisukohal, et kasutusloa saamiseks on projektikohase ehitustegevuse lõpetamise kohustuse nõue õigustatud.
16.12.Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et vastustaja on meelevaldselt ja põhjendamata valinud ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse adressaadid. HMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on adressaat isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks. HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile.
06.02.2018 esitatud kasutusloa taotluse on allkirjastanud nii XX kui ka YY. Kanali 11 kinnistu kolmas kaasomanik QQ taotlust allkirjastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on menetlusosalised HMS § 11 lõike 1 tähenduses XX ja YY. Seega on vastustaja valinud adressaadid õigesti ning vastustajal puudus kohustus põhjendada ettekirjutus-hoiatuses adressaatide valikut. Kaebajad on pidanud oluliseks rõhutada asjaolu, et elamu ühekordse osa katusele ehitatud müüriosa asub XX ainukasutuses oleval pinnal ning YYl puudub ehitustegevusega seos. Nimetatud asjaolu tõendamiseks ei ole kaebajad esitanud ühtegi tõendit. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Kanali tn 11 kinnistu suhtes kasutuskorda seatud ei ole. Seega ei ole tõendatud, et kinnistu valdamise ja kasutamise osas on sõlmitud kaasomanike vaheline kokkulepe, mille alusel omavolilise ehitise alune pind kuulub XX ainukasutusse. Kaasomanik QQ ei ole andnud nõusolekut ehitise laiendamiseks ning esitas oma põhjendatud vastuväited vastustajale. Nimetatud asjaolu nähtub kasutusloa taotluse menetluse peatamise teatest ja ettekirjutusest. QQ seisukohad on avaldatud ka vastustaja 10.09.2018 korralduses nr
751.Arusaamatu on kaebajate seisukoht, et vastustaja ei ole tuvastanud, kelle poolt ja tellimusel on väidetavad õigusvastased tööd teostatud. Kaebajad on kaebuse p. 2.13. kinnitanud, et ehitustöid teostasid pädevad isikud, kes ehitustöödega samaaegselt kontrollisid ehitustegevuse ohutust, samuti oli ehitustegevus kooskõlas koos kasutusloa taotlusega esitatud muudatusprojektiga. Sellest järeldub, et tööd olid tellitud kaebajate poolt ning neile on teada tööde teostaja. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et ettekirjutus ning sellega seotud haldusaktide adressaadid on valitud õigesti ning haldusakt on kirjalikult põhjendatud vastavalt HMS § 56 lg-le 1.
16.13.Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et ettekirjutuses esitatud nõue elamu osaliseks lammutamiseks on äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu õigusvastane. Elamu laiendus ei ole ehitatud kooskõlas ehitusloa aluseks oleva projektiga ning seetõttu ei saa vastustaja ega kaebajad olla kindlad ehitise ohutuses. Ohutuse põhimõte on sätestatud ka EhS § 8. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, et omavoliliselt püstitatud ehitise kasutamine on ohutu. Kõrgendatud hoolsuskohustus tuleneb eelkõige asjaolust, et Kanali 11 elamus pakutakse majutusteenust kuni 19 inimesele. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kaasomanik QQ ei ole andnud nõusolekut elamu laiendamiseks, seega on kaebajad rikkunud hea usu põhimõtet, samuti ei vasta QQ huvidele kaebajate poolt elamu katusele rajatud laiendus. Oma vastuväited kaebajate ehitustegevuse osas on esitanud naaberkinnistu omanik ZZ.
16.14.Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et ettekirjutuse täitmiseks vastustaja poolt määratud tähtajad on ebamõistlikult lühikesed ja seetõttu mittetäidetavad. Vastustaja leiab, et 02.07.2018 ettekirjutuses antud tähtaeg omavoliliselt ehitatud müüri lammutamiseks ja ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kohaste tööde teostamiseks hiljemalt 21.08.2018 oli piisav. Kaebajad ei ole haldusmenetluse käigus ettekirjutuses toodud tähtaegade osas vastu vaielnud ega tähtaegade pikendamist soovinud. Siinkohal on oluline rõhutada, et seisuga 15.08.2018 olid kaebajad ebaseadusliku ehitustegevuse jätkamisega suutnud püstitada elamu laienduse sellisesse seisu, et puudusid vaid avatäited. Seega on ilmselge, et ettekirjutuses antud tähtajad ei olnud ettekirjutuses toodud tegevuste korraldamiseks ja teostamiseks ebamõistlikult lühikesed ning mittetäidetavad.
16.15.Kaebajad on seisukohal, et ettekirjutusest ei selgu üheselt, kas vastustaja on lõpetanud. Vastustaja seisukoht selles osas on järgmine. 24.05.2018 peatas vastustaja menetluse käigus ilmnenud asjaolude tõttu Kanali 11 kasutusloa menetluse. 04.07.2018 ettekirjutusega kohustas vastustaja kaebajaid viima ehitise laiendamise vastavusse ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga ning hoiatas, et juhul kui kaebajad ei täida ettekirjutust tähtaegselt, keeldub vastustaja kasutusloa väljastamisest. Kaebajad esitasid 20.09.2018 kaebuse Tallinna Halduskohtule ning palusid esialgse õiguskaitse kohaldamist. 21.09.2018 määrusega peatas kohus ettekirjutuse täitmise kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Seega on peatatud haldusakti täitmine, millega kohustati kaebajaid kasutusloa saamiseks viima omavoliline ehitis vastavusse ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kuna ettekirjutus on otseselt seotud kasutusloa taotluse menetlusega, on Kanali 11 kasutusloa menetlus peatatud kuni haldusasjas nr 3-18-1813 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
17.Samuti tuleb kaebus jätta rahuldamata PT andmisest keeldumise otsuse tühistamise nõudes ja kohustamisnõudes vaadata uuesti läbi kaebaja esitatud PT taotlus järgmistel põhjustel.
17.1.Sisuliselt on kaebaja eesmärk seadustada varasem ebaseaduslik ehitustegevus ja seda eelkõige viitega kaebaja ehitusvabadusele. QQ on kõnealuse kinnisasja kaasomanik ja seda 1⁄2 ulatuses. Kaasomand on vastavalt AÕS § 70 lg-le 1 ühine omand, kus kahele või enamale isikule kuulub üheaegselt mõttelistes osades ühisest asjast. Kooskõlas põhiseaduse omandipõhiõigusega sätestab AÕS § 72 lg 1, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. ZZ kui naaberkinnistu omanik on kõnealuse ehitustegevusega vahetult seotud – ebaseaduslik ehitustegevus riivab tema õigust privaatsusele. Eelnevast tulenevalt ristuvad kaebaja ehitusvabadus (omandipõhiõigus soorituspõhiõigusena), kõnealuse kinnisasja kaasomaniku omandipõhiõigus (tõrjepõhiõigusena) ning naaberkinnistu omaniku õigus privaatsusele. Selge on, et kaasomaniku ning naaberkinnistu omaniku õigused kogumis kaaluvad märgatavalt üles kaebuse esitaja ehitusvabaduse ehk soorituspõhiõigusena realiseeritava omandipõhiõiguse. Seega taandub küsimus sellele, et kinnisasja omanikud ei ole jõudnud kokkuleppele ühise omandi käsutamise osas. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja viited, kuivõrd haldusorganil tulnuks kaaluda, kas kaasomaniku keeldumise põhjused on põhjendatud. Niisugune vaidlus ongi nüüd kandunud üle PT menetlusse, mille lahendamist kaebaja PT kaudu justkui taotleb, kuid niisuguse käsitluse kaebuses välistab. Kui kaebaja leiab, et kinnisasja kaasomanik on kohustatud temale kuuluva kinnisasja laiendamiseks nõusoleku andma (AÕS § 74 lg 1), tuleb tal taotleda tsiviilkohtumenetluse raames kaasomaniku tahteavalduse asendamist jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendiga (tsiviilseadustiku üldosa seaduse, edaspidi TsÜS, § 68 lg 5). Täiendavalt tuleb aga märkida, et kaebuses tuleb kõrvale jätta arusaam PT objektiivsest õiguspärasusest. Käesolevas PT menetluses kui ka kaebuses ei ole kaebaja suutnud tõendada või ümber lükata neid menetlusosaliste põhjendusi, mis annaksid alust järeldada, et tegemist on asjakohatute vastuväidetega ehk objektiivselt vaadatuna ei tohiks PT andmist pidada asjakohaste isikute huvi kahjustavaks.
17.2.PT taotluses on märgitud, et kavandatakse hoone laiendamist üle 33 protsendi. Kaebaja on kaebuses järeldanud, et niisugune ehitustegevus on mahult väike ega saa seeläbi tegelikkuses kellegi õigusi riivata. Kaebaja on üksnes järeldanud, et niisugune tegevus ei saa kaasa tuua olukorda, kus väheneks naaberkinnistu omaniku privaatsus. Kaebaja jätab enda seisukoha
tõendamata ning järeldab üksnes, et menetluses antud selgitused on ebaõiged. Sellest tulenevalt tuleb kaebaja antud väide jätta käesolevas kohtuasjas kõrvale. PT taotlusega kavandatavas mahus ehitustegevus katusel (katuseterass) toob selgelt ja eluliselt usutavalt kaasa privaatsuse riive. Kaebuse esitaja on asja 3-18-1813 menetluses esitanud illustreeriva materjali, millest nähtub, et kõnealuse omavolilise juurdeehituse ja katuseterassi rajamisega riivatakse selgelt naaberkinnisasja omanike huve ja õigust privaatsusele. Tõdeda tuleb, et linnakeskkonnas ei saa privaatsuse nõue olla absoluutne, kuid sellele vaatamata tuleb asjaolusid arvestades tagada naaberkinnisasja omaniku privaatsus võimalikult suures määras – käesoleval juhul on kaebaja jätnud selgitamata, mis põhjusel kaalub kaebaja ebaseaduslikult rajatud juurdeehituse seadustamise huvi üles naaberkinnisasja õiguse privaatsusele. PT on tõesti ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest ning õiguste ja huvide riive realiseerub lõpuks ehitustegevuse teel. Käesolevas asjas on kaebaja PT kavandatava ehitustegevuse ellu viinud, mis tähendab, et PT andmisel realiseeruks õiguslikult vahetult ka õiguste ja huvide riive – eelhaldusaktina tekiks kaebajal ootus seda ka hiljem ehitusloa ja kasutusloaga kinnitada.
17.3.PT menetlusse oli kaasatud kaasomanik QQ kui ka naaberkinnistu omanik ZZ. Arvamuse küsimisel juhinduti EhS § 31 lg-st 3, mis kohustab haldusorganit kaasama menetlusse kinnisasja omaniku ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Tegemist on HMS § 11 lg 1 p 3 kohase kaasamisega, kuivõrd need on eelkõige isikud, kelle huvisid võisid taotletud projekteerimistingimused puudutada. Vastavalt otsusele esitati kaasomanikule QQ väljastusteatega kiri, milles paluti kaasomanikul esitada oma seisukoht. Lähtudes haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse ning üleliigsete ebameeldivuste ja kulutuste põhimõttest lisas vastustaja kirjale ka märke, et kui kaasomanik 10 päeva jooksul oma arvamust ei avalda, siis eeldatakse, et ta on jäänud enda 28. augustil 2018 esitatud seisukoha juurde. Kaasomanik QQ arvamust ei avaldanud. Selge on see, et käesolev vaidlus on seotud kaebaja ühe ja sama ebaseadusliku ehitustegevusega – tehiolud tegelikkuses muutunud ei ole, mistõttu oleks menetlusse kaasatud 80 aasta vanuselt isikult juba varasemalt esitatud seisukohtade kordamise palumine ebaefektiivne ning menetlusosalisele ebameeldivusi ja kulutusi tekitav. Niisugust tegevuspõhimõtet järgiti ka teise menetlusse kaasatud isikute osas – naaberkinnistu omanik ZZ otsustas teatada kirjalikult, et jääb varasemalt antud seisukoha juurde. Samuti tuleb märkida, et niisugune käsitlus ei ole vastuolus menetluslike õigusnormidega, kuivõrd EhS § 31 lg 6 sätestab täiendavalt, et vastamata jätmisel saab ka eeldada, et arvamuse andja ei soovi PT eelnõu kohta arvamust avaldada ehk jääb enda varasemalt antud seisukohtade juurde. Samuti kattub põhimõte haldusmenetluse seaduse uurimispõhimõttega, mille kohaselt tuleb asjas arvestada olulise tähendusega asjaolusid – vastustaja rikuks uurimispõhimõtet, kui piirduks üksnes menetluse raames esitatud selgitustega. EhS § 31 lg 6 kohaselt loetakse, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse PT eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks. Käesoleval juhul edastati nii kaebajale kui ka kaasomanikule PT andmisest keelduva otsuse eelnõu, mis seega tähendab, et EhS § 31 lg 6 kohaselt tuleb QQ vastamata jätmist lugeda eelnõud ehk keelduvat otsust kooskõlastavaks.
17.4.Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni
kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Kaebaja on eksinud: märgitud kohtuasjas on esialgse õiguskaitse korras peatatud asjasse puutuva haldusakti täitmine, kuid mitte selle kehtivus (vrdl halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 251 lg 1 p 1, mis eristab haldusakti kehtivuse ja täitmise peatamist). Eelnevast tulenevalt saab selgitada, et kõnealusele haldusaktile viitamine on projekteerimistingimuste menetluses olnud asjakohane – viidatud ettekirjutus-hoiatust kui haldusakti ei ole tühistatud ja selle kehtivust ei ole peatatud. Vastupidine järeldamine võikski tingida olukorra, kus kaebajale ebasobiva haldusakti jõudu saaks tühistada juba ainuüksi esialgse õiguskaitse korras – esialgse õiguskaitse korras täitmise peatamisel tekiks kaebajal teises menetluses võimalus selle õigusjõust sisuliselt „üle rullida“.
17.5.Vastusena kaebaja 09.08.2019 täiendavatele seisukohtadele selgitas vastustaja 16.08.2019, et seisukoht koos tõenditega tuleb jätta tähelepanuta, kuna kaebaja on väljunud kaebuse piiridest: vaidluse all on ebaseaduslik ehitustegevus (ettekirjutus) ja selle seadustamise soov (projekteerimistingimuste taotlus). Vastustaja keeldus PT andmisest EhS § 32 p-st 5 lähtuvalt, mistõttu ei saa kõnealune vaidlus väljuda nimetatud akti piiridest hindamaks muid asjaolusid, sh seda, kas ebaseaduslik ehitustegevus vastab muidu nõuetele või on muul viisi keskkonda sobilik.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Esmalt otsustab kohus tõendite pinnalt, millised asja lahendamisel tähtust omavad asjaolud on tuvastatud.
20.Puudub vaidlus selles, et kinnistu kuulub kaebajate ja QQ kaasomandisse (kd 1, tl 101) ning et QQ ei ole andnud nõusolekut ehitise laiendamiseks.
20.1.Vastustaja poolt 15.10.2009 antud ehitusloa (kd 2, tl 20-22) aluseks on korterite 1 ja 3 ning garaaž-sauna rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekt (kd 2, tl 23-27). Projekti seletuskirja kohaselt on garaaž-sauna ruumid muudetud osaliselt eluruumideks. Samuti on seletuskirjas, et projekti koostamise ajaks on elamus ehitustööd enamuses tehtud. Varasem 30.07.2004 projekt jäi ehitusloa saamiseks esitamata elamu kolmanda omaniku kooskõlastuse puudumise tõttu (kd 2, tl 23). 22.11.2005, 17.04.2006 ja 30.04.2007 tehti kaebajatele ettekirjutus-hoiatused (kd 1, tl 92-94) seoses ehitise laiendamisega 1 15,5 m2 ulatuses (ehitusprojekti joonis, kd 2, tl 26), milleks puudus ehitusluba. 22.11.2005 ettekirjutuses on kirjas järgmine: Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse andmetel ei ole ehitusluba väljastatud, kuna planeerimisosakonnale ei ole laekunud kaasomanike nõusolekut elamu ja majandushoone juurdeehituseks.
20.2.Eeltoodust lähtuvalt tuvastab kohus, et kaebajad olid enne 02.07.2018 ehitusjärelevalve poolt tuvastatud ehitustegevust teadlikud sellest, mida tähendab kinnistu kaasomaniku nõusoleku puudumine ehitise laiendamisel.
21.Puudub vaidlus selles, et kaebajad esitasid 06.02.2018 vastustajale elamu kasutusloa taotluse koos 01.12.2008 ehitusprojekti muutvate joonistega (edaspidi muudatusprojekti). Vaidlus on selles, millal esitasid kaebajad muudatusprojekti koosseisus teise korruse
Kohus kasutab otsuse põhjendustes läbivalt mõistet ehitise laiendamine (EhS § 4 lg 2), mis vastab mõistele juurdeehitus.
21.1.Kaebaja esimene versioon 20.09.2018 kaebust esitades oli, et ta esitas vastustajale joonise AE-3 muudatusprojekti koosseisus koos kasutusloa taotlusega 06.02.2018 (kaebuse p 1.2, kd 1, tl 4). Sama seisukohta kordas kaebaja esindaja 27.08.2019 kohtuistungil: ta esitas muudatusprojekti, mille alusel esitas kasutusloa taotluse (27.08.2019 istungi protokoll 13:11:51, kd 2, tl 76).
21.2.Kaebaja muutis oma versiooni 30.09.2019, kui selgitas vastusena kohtunõudele, et andis joonise AE-3 2018.a märtsis paikvaatlust teostanud ametnikule Mati Roossaarele. Kaebaja esindaja selgitab, et tema poolt käesolevas menetluses varem väljendatu, et kaebaja esitas muudatusprojekti joonised koos kasutusloa taotlusega 06.02.2018, on ebatäpne tulenevalt kaebaja poolt esindajale antud ebatäpsest sisendist. Kaebaja arvates toetab tema seisukohta 06.08.2019 esitatud vaie (kd 1, tl 15), milles ta esitas sama väite, et esitas joonise AE-3 M. Roossaarele 2018.a märtsis.
21.3.Vastustaja vaidleb sellele seisukohale vastu ning selgitab, et joonist AE-3 näitas kaebaja vastustaja ametnikule 15.08.2018 toimunud paikvaatlusel. Nimetatud asjaolu nähtub paikvaatluse aktile lisatud fotodest. 15.08.2018 ülevaatuse aktis on fikseeritud, et XX näitas veranda põhiplaani ja vaateid, mis ei ole ehitusloa aluseks oleva projekti koosseisus ja on planeerimisosakonna poolt kooskõlastamata (kd 2, tl 44-45).
21.4.Tunnistaja M. Roossaar, kes on ehitusjärelevalve insener, andis ütlused, et XX ei andnud talle joonist AE-3 mitte 2018.a märtsis, vaid 15.08.2018 paikvaatluse käigus. Tunnistaja selgitas 15.08.2018 kohtumise kohta järgmist: ma mäletan, et nad olid vaatamata ettekirjutusele seda hoonet edasi ehitanud ning ma küsisin selle kohta jooniseid. Nad näitasid mulle jooniseid, mida ma ka pildistasin koha peal. Katusele oli tehtud juurdeehitus, mida ehitusprojektis ei ole. Lisaks selgitas tunnistaja joonise AE-3 ja kasutusloa taotluse kohta järgmist: Need joonised mille alusel meie kasutusluba menetlesime, esitasime üle vaatamiseks ka kinnistu kaasomanikule ja naabrile. Juhul, kui oleks see esitatud, siis ma ei oleks saanud seda selle ehitusloa alusel menetleda sellepärast, et see oleks nõudnud uut ehitusluba. See oleks niivõrd suur muudatus. Kasutusloa menetluse kohta märkis tunnistaja järgmist. Esitatud kasutusloa taotluse menetluse me peatasime sellepärast, et tal olid mõned asjad tegemata. X esitas garantiikirja, et ta lõpetab need asjad ära. X pidi oma projekti ja garantiikirja järgi lõpetama pooleli olevad asjad, kuid seal oli toimunud hoopis juurdeehitus (23.10.2019 istungi protokoll, 10:22:46 – 10:28:21, kd 2, tl 100).
21.5.XX seletused ja M. Roossaare ütlused on vastuolus olulises faktis, mis omab tähendust ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel – kas kaebaja võis eeldada, et vastustajal on enne 02.07.2018 tuvastatud ehitustegevust olemas muudatusprojekt koos joonisega AE-3 ning et vastustaja on andnud nõusoleku ehitustegevuseks muudatusprojekti koos joonisega AE-3 kohaselt. Juhul kui lugeda usaldusväärseks XX seletused, siis tähendab see omakorda, M. Roossaar koos Kaido Koppeliga (ettekirjutuse koostaja, ettekirjutuse allkirjastaja) koostasid 04.07.2018 tegelikkusele mittevastava ettekirjutuse (valeandmete esitamisena käsitleme esiteks ... ja teiseks kasutusloa taotlusele lisatud ehitusprojekti, mis ehitise omavolilise laiendamise tõttu ei vasta
Kanali 11 elamule, kd 2, tl 13). Samuti tähendab see, et M. Roossaar ja A. Randorg koostasid 15.08.2018 tegelikkusele mittevastava ülevaatuse akti (paikse ülevaatusega tuvastati, et ettekirjutusega pandud kohustust lammutada omavoliliselt ehitatud müüriosa pole täitma asutud). Lisaks tähendab see, et M. Roossaar andis kohtus tunnistajana valeütlusi. Kohus ei suuda tuvastada põhjust, miks kolm ehitusjärelevalve ametnikku peaksid koostama tegelikkusele mittevastavaid dokumente ja veelgi enam, miks M. Roossaar peaks andma teadvalt valeütlusi, mis on kriminaalkorras karistatav tegu. M. Roossaar selgitas kohtus, et tal puuduvad isiklikud suhted XXga. Ta on linnavalitsuses tööl 1998. aastast ja umbes sellest ajast teab ta XXd seoses erinevate probleemidega (23.10.2018 istungi protokoll, 10:18:24, kd 2, tl 100). Kohtul puudub alus arvata, et M. Roossaar ja teised ametnikud võiksid isiklikult olla seotud kinnistuga ja isikutega, kelle õigusi kinnistul toimunud ehitustegevus puudutab.
21.6.Kohtu jaoks on M. Roossaare ütlused usaldusväärsed arvestades ütluste riimumist dokumentaalsete tõenditega.
21.6.1.Ettekirjutuses, mis koostati 30.04.2007 (kd 1, tl 40) on kirjas: visuaalsel vaatlusel tehti kindlaks, et kinnistul paiknevat elamut laiendatakse hoovi poole kõrvalhoone suunas. Valminud on laienduse piirdeseinad ja paigaldatud aknad. Tegemata on välisviimistlus. Juurdeehitust seest ei kontrollitud. Ehitise välised vaated jäädvustati fotodele (lisatud). Ettekirjutuse lisaks olev foto kuupäevaga 29.03.2007 kinnitab ettekirjutuses toodut. Ettekirjutuse lisadeks olevatelt fotodelt (kd 2, tl 42) on näha ehitise laiendamine 15,5 m2 ulatuses seisuga 02.07.2018. Kohtu hinnangul on fotodelt üheselt tuvastav, et fassaaditööd on tehtud üksnes osaliselt hoovi poole pealt, kus asuvad aknad. Nö külgmises välisseinas ei ole fassaaditöid tehtud.
21.6.2.Vastustaja selgitab 24.05.2018 kirjas kaebajale, et kasutusloa saab anda pärast fassaadi ja katuse ehitusprojekti kohast lõpuni ehitamist. Ettekirjutuses märgitakse, et kasutusloa menetluse käigus tuvastati, et elamu välisseina soojustamine ja katuse räästakast on lõpetamata. 26.04.2018 garantiikirjas märgib kaebaja, et välisseinal puudub dryvit kate, mille ta teeb korda kahe kuu jooksul 26.06.2018. Seega nähtub M. Roossaare ütlustest koosmõjus kirjalike tõenditega, et kuni 02.07.2018 ülevaatuse ja sellele järgnenud ettekirjutusele oli kaebaja ja vastustaja suhtlus teemal, kuidas viia ehitise laiendamine 15,5 m2 ulatuses sellisesse seisu, et sellele saab väljastada kasutusloa.
21.7.Kohtu jaoks ei ole XX kirjalikult esitatud väited ja seletused usaldusväärsed järgmistel põhjustel.
21.7.1.Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja ametnik Hillar Sojonen, esitas XXle seisukoha, et kui katuse terrass jääb alla 20 m2, siis ei ole ehitusteatise esitamine vajalik. Kaebaja väitis 20.09.2018 kaebuse p-s 5, et H. Sojonen väljendas seda seisukohta 2015.a. (kaebuse p 2.2. kd 1, tl 5). Vastustaja vaidleb sellele vastu, märkides, et H. Sojonen ei ole midagi sellist väitnud ning et 2015.a. ei saanud ta seda kindlasti teha, kuivõrd asus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse järelevalveinsener-menetleja ametikohal tööle alates 01.03.2016 (21.12.2018 vastuse p 3.2.2, kd 1, tl 65, 96). Kohtuistungil väljendasid kaebaja ja tema esindaja järgmist. Karu X: Kaebuses on kirjas, et 2015. aastal käisite Sojoneni juures. Laesson täpsustab: käis ühe korra alguses ja käis hiljem veel ühe korra. Naabrite vahelised
suhted olid teravnenud ja siis oli küsimus kas terrassikatus ulatub naabri piirile või mitte. Karu X: Milla Sojoneni juures siis täpsemalt veel käisite? Laesson Karule: müüriga seoses käis 2017. aastal (27.08.2019 istungi protokoll, 13:26:28 13:27:30, kd 2, tl 77). Seega muutis kaebaja istungil oma väidet võrreldes kirjaliku kaebusega.
21.7.2.Kohus esitas 27.08.2019 istungil XXle järgmise küsimuse: kas teil oli elamu laiendamiseks kaasomaniku QQ nõusolek? Kas Te suhtlesite temaga enne elamu laiendamist? XX kiire vastus sellele küsimusele oli: Ei mäleta. Samas pidi XXle olema varasemast 2005-2007 toimunud ehitusjärelevalvemenetlusest teada, et ehitise laiendamine eeldab kaasomaniku nõusolekut, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ta ei mäleta niivõrd olulist asjaolu.
21.7.3.XX selgitas 27.08.2019 istungil, et kuna tema 02.07.2018 paikvaatluse juures ei olnud ja kirjeldas järgnenud sündmusi selliselt: mina ei teadnud, et ehitus oli peatatud, kui esimesel korral käidi. Olin siis ise ära. Mehed ehitasid paari päeva jooksul kõik valmis. Kõik oli juba
05.juuliks valmis. Ehitati kiiresti. Vastates kohtu küsimusele, millal ta sai YY käest teada 02.07.2018 ülevaatusest, vastas XX järgmist: rääkisime kolm või neli päeva hiljem, kui ta Riiast tagasi tuli. Ta arvas, et ametnikud võtavad minuga ise ühendust. Y on minu tütar. Suhtlen tütrega iga päev kui mööda lähen. Ta lisas: mulle ei tundunud imelikuna, et tütar ei rääkinud talle kohe, et ametnikud käisid. Samas selgitas ta, et ülevaatuse tegemine ei ole igapäevane. Arvestades kaebaja enda poolt väidetut, et ehitusjärelevalve poolt ülevaatuse tegemine ei ole igapäevane ning et muidu suhtleb ta tütrega iga päev, siis ei ole eluliselt usutav, et tütar teatas talle ülevaatusest ja suulisest korraldusest ehitustegevus peatada, alles kolm või neli päeva hiljem ehk siis, kui ehitise laiendamine oli juba valmis. Samuti on istungil väidetu vastuolus 20.09.2018 kaebuse p-s 2.6 märgituga, mille kohaselt XX peatas ehitustööd koheselt, kui temani jõudis informatsioon 02.07.2018 paikvaatlusel esitatud vastustaja seisukohtadest. Kui peab paika XX istungil väidetu, siis ei olnud 05.07.2018 seisuga, kui ehitise laiendamine oli valmis, enam põhjust ega võimalust ehitustegevust peatada.
21.7.4.Vastates kohtu küsimusele, selgitas XX, et ehitise laiendamise tegi teise tütre elukaaslase sõber, kes on tema tuttav. Kohtu küsimusele, et kui ehitaja ehitas kolme päevaga valmis, mis Te arvate kui kaua lammutamisele aega kuluks, vastas kaebaja: eelmise katuse lammutasid nad päevaga. Vastates kohtu küsimusele, et kui seda ehitist oleks vaja lammutada, kas XX saab uuesti pöörduda selle ehitaja poole, vastas kaebaja, et ei oska seda öelda. Kui peab paika XX istungil väidetu, siis seab see kahtluse alla 20.09.2018 kaebuse p-s 20 märgitu, et kaebajal ei ole võimalik täita lammutamise korraldust niivõrd lühikese tähtaja jooksul (8 kalendripäeva, 6 tööpäeva), kuna ta ei suuda leida pädevaid isikud lammutustegevuse teostamiseks.
21.7.5.Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on kohtul alust arvata, et XX muudab oma väiteid või esitab väiteid lähtuvalt sellest, mis on talle menetluslikult sobiv. Samuti ei nõustu kohus kaebaja esindajaga selles, et mitmete asjaolude valesti mäletamine või mitte mäletamine on ainult seotud kaebaja vanusega. Kohtul ei tekkinud kahel istungil kahtlust, et kaebaja vanus võiks olla takistuseks sündmuste tajumisel. Näiteks mäletas XX täpselt, millal juurde ehitus
lõppes – 05.07.2018. Ja seda ca poolteist aastat pärast sündmust. Samas ei mäletanud ta, kas küsis kaasomaniku nõusolekut ehitise laiendamiseks.
21.8.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et XX andis M. Roossaarele 15.08.2018 joonise AE-3.
22.Kuna XX andis M. Roossaarele joonise AE-3 15.08.2018, siis on õiguspärane 04.07.2018 ettekirjutuses tehtud järeldus, et kaebajatel puudus õigus ehitise teise korruse laiendamiseks. Selleks ei andnud õiguslikku alust ehitusluba ega kasutusloa taotlus, mistõttu on tegemist ebaseadusliku ehitisega 2 . Järelikult rikkusid kaebajad omanikule pandud kohustust omada ehitamiseks vajalikku luba (EhS § 19 lg 2).
23.Vaidlustatud ettekirjutuses tegi vastustaja kaebajatele kaks ettekirjutust: 1) ebaseadusliku ehitise laiendamise (omavoliliselt ehitatud müüriosa) lammutamise ettekirjutus tähtajaga 21.08.2018, mida tagab sunniraha; 2) ehitusoaga kooskõlas oleva ehitise laiendamise (ehitusprojekti kohaselt 15,5 m2) valmis ehitamise ettekirjutus tähtajaga 21.08.2018, mille täitmata jätmisel keeldutakse kasutusloa andmisest.
24.Kohus leiab, et ehitise lammutamise ettekirjutus on õiguspärane.
24.1.EhS § 132 lg 3 kohaselt otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht; 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. EhS seletuskirjas märgitakse järgmist. Lammutamine ei ole otseselt käsitletavad riikliku või haldusjärelevalve meetmena, vaid tegu on ühe ettekirjutuse liigiga, mis on sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete all. Tulenevalt ettekirjutuse sisulisest liigitusest, näiteks varasemalt mainitud peatamine, ümberehitamine, aga ka seadustamine või lammutamine, on ülalmainitud üldiste järelevalvemeetmete kasutamine lubatud erineva intensiivsusega, sest nii on võimalik järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Selleks, et selgitada välja lammutamise põhjendatuse piire, tuleb haldusorganil rakendada kaalutlusõigust3. Kohus leiab, et lammutamise ettekirjutuse proportsionaalsuse põhimõtte (vajalikkus, sobivus ja mõõdukus) järgimise hindamisel tuleb arvesse võtta faktilisi asjaolusid. Kohtu hinnangul nähtub see üheselt ka EhS § 132 lg 3 sõnastusest, kus kasutatakse sõna eelkõige, mille vasted Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on eeskätt, kõige enam, eriti, peamiselt4. Seega on seadusandja andnud nö tüüpsituatsioonid, millal on ehitise lammutamine õigustatud. See aga ei välista lammutamise kaalumist ka muudel juhtudel. Kohtu hinnangul saab nö tüüpsituatsioonist irduv olukord tekkida siis, kui ebaseaduslik ehitise laiendamine avastatakse nö algusetapis. EhS § 3 lg 1 ja 4 lg 2 mõttes on ehitiseks ehitise laiendamise tulemusel valminu, kaasa arvatud osaliselt ehitatu. Seega hõlmab EhS § 132 lg 3 sõnastus ehitise lammutamine ükskõik millises mahus valminud ebaseaduslikku ehitise laiendamist.
Ebaseadusliku ehitise mõistet on EhS seletuskirjas soovitatud kasutada üldmõistena ehitusjärelevalve kontekstis (555 SE, Ehitusseadustiku seletuskiri, lk 207, kättesaadav www.riigikogu.ee), mistõttu kohus kasutab otsuse põhjendustes läbivalt seda mõistet.
Sel juhul puudub suure tõenäosusega veel alus rääkida olulisest või kõrgendatud ohust (p 1) ega ülemäärasest negatiivsest mõjust (p 2), kuid see ei välista lammutamise ettekirjutuse õiguspärasust.
24.2.Kohtu hinnangul tuleb 04.07.2018 seisuga tehtud lammutamise ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda just eeltoodud põhjendustest lähtuvalt faktilistest asjaoludest. Ettekirjutuse kohaselt tuli lammutada kaheksa rea kõrguselt ehitatud väikeplokist sein. Sellisel kujul tuvastas vastustaja ebaseadusliku ehitise laiendamise reageerides naaberkinnistu omaniku ZZ 02.07.2018 e-kirjale, kes viitas enda kui naaberkinnistu omaniku õiguste riivele (tl 1, lk 109). Kui võrrelda fotodelt ebaseadusliku ehitise laiendamise seisu 02.07.2018 ja 15.08.2018 ja arvestada, et kaebaja seletust ehitamise kiiruse tõttu, siis tõenäoliselt oli ebaseaduslik ehitustegevus kuni selle peatamise korralduseni 02.07.2018 toimunud ühe või paar päeva. Ettekirjutuses põhjendatakse lammutamist järgmiselt: Kanali tn 11 elamu ehitusprojektile mitte vastaval laiendamisel ei ole tagatud ehitamisest mõjutatud isikute õigustega arvestamine. On oht, et kaasomaniku ja naaberkinnistute omanike õigused ja huvid saavad ülemääraselt riivatud. Omavolilisel, ilma ehitusprojektita elamu laiendamisel pole kontrollitud ehitise konstruktsioonide vastupidavust ja ohutust. Kohaliku omavalitsuse loata ehitatud laiendus elamule võib visuaalselt reostada keskkonda, kuna ehitise arhitektuurse lahenduse ruumiline sobivus ümbritsevasse keskkonda ei ole spetsialistide poolt üle vaadatud ja heaks kiidetud. Kasutusloa taotluse menetlemise käigus on selgunud, et Kanali tn 11 elamu omavoliline laiendamine (ehitusprojekt sellist laiendust ette ei näe) kinnitab kasutusloa taotlemisel valeandmete esitamist.
24.3.Kuigi kohus möönab, et ettekirjutuses oleks võinud olla põhjendus, miks on lammutamise ettekirjutus antud olukorras ainuõige järelevalvemeede, ei saa ainuüksi põhjendamiskohustuse puudus kaasa tuua ettekirjutuse tühistamist. Ettekirjutusest nähtub, et kaaluti kaasomaniku ja naaberkinnistute omanike õiguste riivet. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et vastustaja põhjendab lammutamise ettekirjutust valeandmete esitamisega: kaebaja oli andnud kasutusloa taotluse menetluses garantiikirja, et lõpetab ehitusprojekti kohase ehitise laiendamise 15,5 m2 ulatuses hiljemalt 26.06.2018, kuid vaid lühikese aja jooksul pärast seda tähtaega asus uut laiendamist teostama. EhS § 132 lg 3 sõnastusega eelkõige ega mõttega ei ole vastuolus, et valeandmete esitamist ei saa arvestada riikliku järelevalve meetme valikul. Kuigi kohus möönab, et arvestades kaheksa rea kõrguse müüri olemust, on ettekirjutuses toodud põhjendused ehitise ohu kohta pigem formaalset laadi, ei saa nimetatu kaasa tuua ettekirjutuse tühistamist. Kohus leiab, et EhS § 132 lg 3 sõnastust ja mõtet ning lammutamise proportsionaalsust hinnates ei rikkunud vastustaja kaalutlusõiguse reegleid (HKMS § 158 lg 3).
24.4.Kohus, arvestades XX antud seletusi selle kohta, et ebaseaduslik ehitise laiendus ehitati valmis väga kiiresti, ei nõustu kaebajaga selles, et kaheksa rea kõrguselt ehitatud väikeplokist seina lammutamiseks antud ca 1,5 kuud oleks olnud liiga lühike tähtaeg.
25.Kohus leiab, et ettekirjutus on õiguspärane ka muudes punktides.
25.1.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et ettekirjutuse subjektiks ei ole põhjendatud lugeda YYt. Kasutusloa taotluse esitasid 06.02.2018 YY ja XX kaasomanikena. Tegemist on ema ja tütrega, kes XX seletuse kohaselt suhtlevad igapäevaselt. Seda arvestades on eluliselt usutav, et isegi kui ebaseadusliku ehitise laienduse tellis XX, siis pidi selleks olema YY nõusolek. Seda on kaebajad kinnitanud 06.08.2018 vaides (kd 2, tl 43).
Nagu kohus tõdes otsuse p-s 20.3, pidi YY teadma, mida tähendab QQ kui kaasomaniku nõusoleku puudumine. Seega nõustudes XX tegevusega, on sellest tulenev tagajärg etteheidetav ka YYle. Kohus arvestab seejuures, et samasuguses olukorras 2005-2007 koostatud ettekirjutuste subjektideks olid kaebajad ning kaebajad ei vaidlustanud neid ettekirjutusi.
25.2.Kohus ei nõustu kaebaja kriitikaga, et ettekirjutusega ei saanud kaebajat kohustada lõpetama ehitusprojekti kohast ehitise laiendamist 15,5 m2 ulatuses hiljemalt 21.08.2018. Kohus möönab, et kasutusloa andmisest keeldumise osas oleks võinud vastustaja koostada eraldi otsuse, milles oleks selgitanud, et juhul kui kaebaja ei täida kasutusloa väljastamise eelduseks olevaid tingimusi hiljemalt 21.08.2018, siis keeldutakse kasutusloa andmisest. Nendeks eeldusteks oli tööde lõpetamine, mille kohta kaebaja andis 26.04.2018 garantii ja mille osas 02.07.2018 selgus, et kaebaja oli lubatud tööde teostamise asemel teostanud ebaseadusliku ehitise laiendamise. Samas oli otstarbekas kasutusloa taotluse küsimus lahendada koos ettekirjutusega, kuna nimetatud vastustaja otsustused olid omavahel seotud. Ettekirjutuse vorm kohustan valmis ehitama on sama sisuga, kui oleks kasutatud vormi juhul kui kaebaja ei lõpeta ehitusprojekti kohaseid ehitise laiendamise töid, siis ei anta kaebajale kasutusluba.
25.3.Kaebaja on vääralt mõistnud EhS § 61 lg 2 tähendust: sätte eesmärgiks on määratleda, millistel EHR-s olevatel dokumentidel on õigusliku tähendus. Dokumentides kajastuvate andmete osas on isikutel, kes tutvuvad EHR-ga, alus pidada andmeid õiguslikult siduvaks. Samasugune tähendus on näiteks kinnistusraamatu (Asjaõigusseaduse § 56 lg 1) ja rahvastikuregistri (Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1) andmetel. See aga ei tähenda, et kui teatud dokumenti EHR-sse ei ole kantud, et see dokument ei oleks haldusaktina siduv adressaadi suhtes. Haldusakti siduvuse osas nõustub kohus vastustaja selgitustega ega pea vajalikuks neid korrata. Seega kokkuvõttes ei ole kaebaja poolt esitatu ettekirjutuse tühistamise aluseks.
26.Kohus leiab, et vastustaja otsus keelduda PT andmisega ebaseadusliku ehitise laiendamise seadustamisest ja seega lammutamise ettekirjutuse juurde jäämine on õiguspärane.
26.1.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja esitatud PT taotlus on käsitletav ebaseadusliku ehitise laiendamise seadustamise taotlusena. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Seisuga 22.11.2018, kui kaebaja esitas PT taotluse, oli kehtiv vastustaja poolt antud ettekirjutus, milles leiti, et ehitise laiendamine on ebaseaduslik ning tehti lammutamisettekirjutus. Kaebaja vaidlustas ettekirjutuse vaidemenetluses ja 20.09.2018 kohtus. Kaebaja oli seisuga 22.11.2018 läbivalt leidnud, et tegemist ei ole ebaseadusliku ehitise laiendamisega, kuna seda võimaldas muudatusprojekti koosseisu olev joonis AE-3, mis esitati koos kasutusloa taotlusega. Asjas olevatelt fotodelt (kd 2, tl 45,59) nähtub, et valdavas osas on kaebaja ebaseadusliku ehitise laiendamise vastavalt joonisele AE-3 valmis ehitanud. Neid asjaolusid arvestades ei ole loogiline kaebaja 21.01.2019 seisukoht PT andmisest keeldumise eelnõu osas (kd 2, tl 53), milles selgitatakse, et kaebaja esitas PT taotluse olemasoleva hoone laienduse projekteerimiseks. Kaebaja, kes enda sõnul oli kasutusloa taotlust esitades ja ehitist laiendades joonise AE-3 järgi tehes teinud kõik seaduslikult, puudus sel juhul
vajadus PT taotlemiseks. Järele jääb ainus võimalus, et kaebaja mõistis oma eelneva tegevuse ebaseaduslikkust ning soovis PT taotluse esitamisega ebaseadusliku ehitise laiendamist seadustada. Kaudselt räägib selle toetuseks ka kaebaja esindaja tõdemus istungil: teisel korrusel toimus ehitustegevus, seda ei ole kunagi ka vaielnud. Tahame seda legaliseerida (27.08.2019 istungi protokoll, 13:09:50, kd 2, tl 76).
26.2.Kaebaja mõttekäik selle kohta, et PT ei anna õigust teostada ehitustegevust on õige PT üldiselt arvestades, kuid mitte olukorras, kus kaebaja on juba ebaseadusliku ehitise laiendamise teostanud. Nagu kohus eelnevalt tõdes, oli kaebaja eesmärgiks PT taotledes ebaseaduslik ehitise laiendamine seadustada. Seetõttu on väär kaebaja poolt väidetu, et kuivõrd antud juhul on tegemist kaasomandis oleva elamuga, on kaasomaniku QQ õigused kaitstud juba ainuüksi seetõttu, et igasugune ehitustegevus elamuga vajab tema kui kaasomaniku nõusolekut. Kuna kaebaja teostas ehitise ebaseadusliku laiendamise ilma kaasomaniku ja naaberkinnisasja omaniku loata, tuli vastustajal hinnata kaebaja õigust ehitustegevusele ja sellega kaasnevat kaasomaniku ja naaberkinnisasja omaniku subjektiivsete riivet ning otsustada kas lammutamise või seadustamise kasuks. Seega oli PT andmisest keeldumine kaalutlusotsus, mis oli vahetult seotud kehtiva lammutamisettekirjutusega (HKMS § 158 lg 3).
26.3.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et käesolevat vaidluse eset arvestades ei saanud vastustaja kaalutlusõigust teostades arvesse võtta kaasomaniku ja naaberkinnisasja omaniku õiguste riivet. Olukorras, kus kaebajad teostasid ehitise ebaseadusliku laiendamise, on alusetu järgnev etteheide: kui kohalik omavalitsus täidesaatva võimuna keelaks kolmanda isiku subjektiivsest vastuseisust lähtudes PT andmise olukorras, kus nende väljastamine on objektiivselt õiguspärane ja kõik avalik-õiguslikud nõuded PT andmiseks on täidetud, siis asuks vastustaja lubamatult kohtuvõimu asemele.
26.4.Kaebajad, kes enne ehitise laiendamist teadsid, et neil on selleks vaja kolmanda kaasomaniku nõusolekut, seadsid ebaseaduslikult ehitades ja hiljem PT taotledes (küll formaalselt ainult XX isikus) vastustaja olukorda, kus ta pidi otsustama, kelle huvidega arvestamine on kaalukam.
26.5.Õiguste kaalumisel on oluline käsitleda kaasomaniku õigust nõuda teiselt kaasosanikult ehitustegevuse lubamist, sealhulgas taotleda kohtu kaudu tahteavaldust ehitustegevuseks (AÕS § 74 lg 1, TsÜS § 68 lg 5). Kohtu hinnangul rakendub õigus nõuda ehitustegevust olukorras, kus ilma nõusolekut saamata saaksid kahjustatud kõigi kaasomanike huvid (nt katuse ümberehitamise vajadus). Seevastu ehitustegevuseks, milleks vastav vajadus puudub ning mis lähtub ühe või mitme kaasomaniku huvidest, ei ole põhjendatud nõusoleku nõudmine. XX üritas vastustajale ja kohtule selgitada, et teostas ehitise laiendamise seonduvalt katuse parandamise vajadusega. Samas kui kohus küsis istungil, kas selle eesmärgi teostamiseks rääkis XX QQ, selgitas XX, et ei ole rääkinud, ta ei suhtle minuga. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et ebaseadusliku juurdeehituse tegemise põhjuseks oli katuse parandamise vajadus. Kohtu jaoks ei ole lõpuni selge, milline oli kaebajate huvi ehitise laiendamisel, kuid igal juhul ei olnud see seotud kõigi kaasomanike huvidega. Sellest tulenevalt ei saanud kaebajatel olla õiguslikku alust nõuda QQ nõusolekut ega QQ kohustust anda nõusolekut. Eeltoodud põhjustel ei ole tõsiselt võetav kaebaja esindaja küsimus ja etteheide vastustajale, et miks ei kaalunud vastustaja PT andmist lisatingimusega, et need hakkavad kehtima QQ nõusoleku saamisel ehitise laiendamiseks.
26.6.Kohus leiab, et PT menetluses oli vastustajal kaalutlusruum otsustamaks, kas ehitise laiendamine 19,7 m2 ulatuses kujutab endast asja olulist muutmist. Vastustaja on seda jaatanud, leides, et kaasomaniku nõusolek ehitustegevuseks oli vajalik. Sama seisukohta väljendati varasemas menetluses ehitise laiendamisel 15,5 m2 ulatuses. Kohtu hinnangul kujutab 19,7 m2 ulatuses ehitise laiendamine katusele ehitamise teel kaasomandis oleva asja olulist muutmist AÕS § 74 lg 1 mõttes, ulatusest ja ehitise välisilme muutmisest tulenevalt. Seda tõendab ka asjaolu, et elamu ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 laiendamiseks näeb EhS lisa 1 ette loamenetluse kohustuse.
26.7.Lisaks märgib kohus lammutamisettekirjutuse ja ebaseadusliku ehitise seadustamise vahel kaalumise osas järgmist: 1) kohus selgitas eelnevalt, ei ole eluliselt usutav, et XX sai 02.07.2018 antud ehitustegevuse korraldusest teada alles kolme või nelja päeva pärast. Seega leiab kohus, et kaebajad jätkasid teadlikult ebaseaduslikku ehitustegevust pärast 02.07.2018. Ebaseadusliku ehitustegevuse jätkamine tuvastati 15.08.2018: valminud olid elamu omavolilise laienduse seinad ja katus (kd 2, tl 44). Seega jätkates ehitise ebaseaduslikku laiendamist võtsid kaebajad teadliku riski, et neil tuleb kogu ehitise ebaseaduslik laiendamine hiljem lammutada. Kaebajatel ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et teadlik ebaseaduslik ehitise laiendamine seadustatakse; 2) ehitise laiendamine 19,7 m2 võrra ei ole vajalik kaebajate elutegevuseks. Kaebajatel on piisavalt eluruume, (kd 2, tl 33, 35) et nendes elada ja neid soovi korral majandustegevuses kasutada, mida XX kinnitas enda osas istungil (27.08.2019 istungi protokoll 13:38:59, kd 2, tl 77). Seega puudub ebaseadusliku ehitise laiendamise lammutamisel vahetu mõju kaebajate elutegevusele; 3) ebaseadusliku ehitise laiendamine sellisel kujul ei ole seotud elamu kui terviku kandekonstruktsioonidega, mistõttu ei saa lammutamine endast ohtu kujutada; 4) ehitise laiendamine ei ole sellises mahus, et lammutamine oleks kaebajate jaoks ülemäära koormav; 5) vastustaja seadustas ühe korra juba 2005-2007.a toimunud ebaseadusliku ehitise laiendamise mahus 15,5 m2 ulatuses vaatamata QQ nõusoleku puudumisele; 6) loamenetluse reeglite järgimine ehk avalik huvi seadusliku ehitustegevuse vastu omab samuti tähendust kaalutlusotsust tehes.
26.8.Kohus möönab, et vastustaja põhjendus naaberkinnisasja omaniku õigusest privaatsusele on PT andmisest keeldumisel küsitav, kuivõrd tegemist on linnakeskkonnaga. Samas ei oma selle põhjenduse kõrvalejätmine kohtu hinnangul tähendust kaalutlusõiguse teostamisele tervikuna.
26.9.Kohus nõustub vastustajaga selles, et vastustajale oli enne PT andmist selge, milline on kaasomaniku QQ seisukoht ebaseadusliku ehitise laiendamise osas. Seda väljendas QQ üheselt 28.08.2018 XX ja vastustaja esindajate osavõtul toimunud arutelul: meilt ei ole naabrid ehitamiseks luba küsinud. Kogu Kanali tn 11 elamu arhitektuurne väljanägemine on omavolilise ehitamisega ära rikutud. Mina katusele ehitatud verandaga ei nõustu. Katuse parandamiseks ei pea elamut laiendama (kd 1, tl 90). Kaebaja etteheide, et vastustaja jättis arvestamata ning kohaldamata EhS § 31 lg 6, on põhjendamatu. Vastustaja koostas PT andmisest keeldumise eelnõu, mille QQ sai 03.01.2019. QQ vastamata jätmist sellele eelnõule saab tõlgendada kui PT andmisest keeldumisega nõustumist. Eriti arvestades, et ta oli eelnevalt oma seisukoha selgelt teada andnud. Seega leiab kohus, et EhS § 132 lg 3 sõnastust ja mõtet ning lammutamise proportsionaalsust hinnates ei rikkunud vastustaja kaalutlusõiguse reegleid (HKMS § 158 lg 3) ning kaebaja poolt esitatu ei ole PT andmisest keeldumise otsuse tühistamise aluseks.
27.Kaebuse esemeks on ettekirjutus ja PT andmisest keeldumine neis haldusaktides esitatud asjaoludel. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja 09.08.2019 täiendavates seisukohtades märgitu (ehitustegevuse seos üldplaneeringuga) ei ole seotud kaebuse esemega. Eeltoodud põhjustel ei ole täiendavate seisukohtade tõendamiseks esitatud tõendid, lisad 1-3, asjas tähtsust omavad, mistõttu kohus keeldub nende tõendite vastuvõtmisest ja tagastab need (HKMS § 62 lg 2,3). Menetlusküsimuse, mille lahendamise kohtu poolt on seadusandja ette näinud määrusega (HKMS § 62 lg 5), võib kohus lahendada ka otsuses.
28.Kuna ettekirjutus on õiguspärane, puudub alus ettekirjutuse tühistamisnõude rahuldamiseks. Kuna PT andmise keeldumise otsus on õiguspärane, puudub alus otsuse tühistamisnõude rahuldamiseks. Seetõttu jääb rahuldamata ka kohustamisnõue uuesti läbi vaadata PT andmise taotlus.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.