Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 16. aprill 2020, Tartu 3-19-318
Haldusasi
MTÜ Liikumise ja Tervise Selts kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 9. novembri 2018. a otsuse nr 13-6/1107 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 16. mai 2019. a otsus MTÜ Liikumise ja Tervise Selts Kirjalik menetlus Kaebaja MTÜ Liikumise ja Tervise Selts Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. mai 2019. a otsus muutmata.
2.Jätta MTÜ Liikumise ja Tervise Selts menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 18. mai 2020).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 22. juuni 2011. a otsusega nr 136/1193 määrati MTÜ-le Liikumise ja Tervise Selts toetust 126 540 eurot liikumis- ja tervisekeskuse rekonstrueerimiseks Vinnis, Sõpruse 16. Toetus maksti MTÜ-le välja. PRIA 9. novembri 2018. a otsusega nr 13-6/1107 nõuti MTÜ-lt Liikumise ja Tervise Selts kogu toetus tagasi. Otsuse kohaselt tuvastati järelkontrolli käigus, et liikumis- ja tervisekeskuse ruumid on välja renditud ja neis asub OÜ Vinni Tervisekeskus perearstikeskus. PRIA leidis, et MTÜ ei ole toetust sihipäraselt kasutanud toetuse viimasest väljamaksest alates viie aasta jooksul. Sellega
rikuti toetuse andmise ajal kehtinud põllumajandusministri 27. septembri 2010. a määruse nr 92 „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus nr 92) § 36 lg 3 p 1 nõudeid. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1 kohaselt nõutakse toetus tagasi, kui toetust pole kasutatud sihipäraselt.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas MTÜ Liikumise ja Tervise Selts kaebuse toetuse tagasinõudmise otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole ruumide tasuta kasutada andmine OÜ-le Vinni Tervisekeskus vastuolus kaebaja põhikirjaliste eesmärkidega.
3.Tartu Halduskohtu 16. mai 2019. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja taotles toetust liikumis- ja tervisekeskuse ruumide rekonstrueerimiseks eesmärgiga tegeleda elanikkonna tervise ennetamistegevuse ja taastamisega liikumise, spordi ja tervislike eluviiside harrastamise kaudu. Rekonstrueerimiseks plaaniti teha erinevaid ehitustöid. Toetuse määramise käskkirja p 3 nägi ette, et toetuse saja on kohustatud investeeringuobjekti sihipäraselt kasutama ja säilitama vähemalt viie aasta jooksul arvates viimase toetusosa väljamaksmisest. Nõuete rikkumise korral kohustub toetuse saaja toetuse PRIA nõudmisel tagasi maksma.
3.2.Viimane toetuseosa maksti kaebajale 27. mail 2014 ja kaebaja on andnud vara tasuta kasutamise lepinguga OÜ-le Vinni Tervisekeskus alates 1. maist 2013 kuni 1. maini 2023 tasuta kasutamiseks Vinni tervise- ja liikumiskeskuse ruumid aadressil Vinni, Sõpruse pst 16. Vastustaja leiab, et toetusetaotluse kohaselt pidi investeeringuobjekti kasutama kaebaja ise, mitte teine isik. Kohus nõustus vastustajaga, et kuna ruumides tegutseb OÜ Vinni Tervisekeskus, ei vii kaebaja toetuse abil rekonstrueeritud ruumides ellu enda põhikirjalisi eesmärke. Investeeringuobjekti peab kasutama toetusetaotluses märgitud isik (välja arvatud juhul, kui on PRIA-t nõuetekohaselt teavitatud ja saadud vastav nõusolek). Seega ei ole oluline, kas kaebaja tegevused kattuvad OÜ Vinni Tervisekeskus tegevusega või mitte.
3.3.Vara tasuta kasutusse andmise lepinguga anti tasuta kasutamiseks ruumid suurusega 235,70 ruutmeetrit, st kõik toetuse abil rekonstrueeritud ruumid. Kuigi kaebaja on pärast PRIA poolt läbi viidud järelkontrolli esitanud ka koostöölepingu ja selle lisa, mille järgi oli tasuta kasutamiseks antavate ruumide pindala 147 ruutmeetrit, on need esitatud pärast järelkontrolli. Seetõttu on PRIA seisukohal, et need on vormistatud tagantjärgi ja et tegelikult anti ikkagi tasuta kasutamiseks 235,7 ruutmeetrit. Kohus nõustus PRIA-ga ja ei pidanud põhjendatuks etteheidet, et PRIA jättis tähelepanuta selle, et ruumid olid kasutusse antud osaliselt.
3.4.PRIA on seisukohal, et kaebaja ei ole kohalikku tegevusgruppi ega PRIA-t teavitanud investeeringuobjekti rendileandmisest ega neilt nõusolekut saanud. Kaebaja väitel on ta kohalikku tegevusgruppi MTÜ-d Partnerid rendileandmisest teavitanud. MTÜ Partnerid tegevjuht on 30. aprilli 2019. a kinnituskirjas selgitanud, et MTÜ Partnerid on teadlik ruumide osalisest kasutusse andmisest ja et tegevusgrupp andis pärast PRIA ametnikega konsulteerimist nõusoleku. Ühtegi kirjalikku tõendit selle kohta säilinud ei ole. Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja pidi teadma, et ruume tuleb kasutada sihipäraselt. Paljasõnalised on kaebaja väited selle kohta, et kohalik tegevusgrupp viis oma juhendamisega kaebaja eksitusse.
3.5.Määruse nr 92 § 35 lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenes, et kaebaja oleks pidanud investeeringuobjektiga seotud muudatustest, milleks kahtlemata on osade ruumide tasuta kasutusse andmine, teavitama PRIA-t ja kohalikku tegevusgruppi kirjalikult ning saama nõusoleku tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest. Seega nähtub, et lisaks kohalikule tegevusgrupile oleks kaebaja pidanud teavitama kirjalikult ka PRIA-t ja saama nõusoleku nii kohalikult tegevusgrupilt kui PRIA-lt.
3.6.Kohus nõustus PRIA-ga, et OÜ-le Vinni Tervisekeskus loodi majandustegevuseks ruumide kasutamise võimalus kaebaja taotletud ja talle määratud toetuse eest ning tänu kaebaja tegevusele. OÜ Vinni Tervisekeskus ise ei oleks saanud toetust mittetulundusühingutele sätestatud tingimustel ja määras.
4.MTÜ Liikumise ja Tervise Selts apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Toetuse taotlemise ajal 2013. aastal täitis kohalik tegevusgrupp haldusülesandeid halduslepingu alusel. Seega tuleb tegevusgrupi tegevust käsitada analoogiliselt tavalisele haldusorganile, nt PRIA-le, kuid kohus seda ei teinud. Haldusorganiks oleval tegevusgrupil oli haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevalt selgitamiskohustus, sh selgitada kaebajale kohustust saada nõusolek PRIA-lt. Selle asemel andis tegevusgrupp nõusoleku suuliselt ja teavitas kaebajat, et ta konsulteeris eelnevalt PRIA-ga. Sellega viis haldusorgan kaebaja eksitusse oma selgituste ning juhendamisega ja kaebajal puudus alus kaaluda tegevusgrupi antud info tõepärasuses.
4.2.Kohus on ebaõigesti leidnud, et PRIA väitel ei kasuta kaebaja ruume ise, vaid need on kogu ulatuses antud kolmanda isiku kasutusse. Kohapealse kontrolli käigus ei fikseeritud ruumide kasutamise ulatust erinevate isikute poolt. Kontrollaktist ei selgu kasutusse antud ruumide osakaal kogu ruumide pindalast, ning ei nähtu, et kontrollitud oleks kõiki keskuse ruume. Kohus tugines tõendamata asjaoludele. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ruumid anti kasutusse vaid osaliselt.
4.3.Ruumide osaline kasutusse andmine ei tähenda EL-i määruse nr 1689/2005 art 72 lg 1 kohaselt omandi laadi muutust, eeldusel, et tagatud on meetme eesmärkide täitmine.
4.4.Kohus leidis põhjendamatult, et koostööleping ja selle lisa 2 on vormistatud tagantjärgi. PRIA ei ole tõendanud, et kasutamiseks anti ruumid täies ulatuses (235,7 ruutmeetrit).
4.5.Kohus ei analüüsinud seda, et isegi kui toetust oleks taotlenud osaühing ja ei oleks saanud toetust mittetulundusühingutele ettenähtud määras, on maksimaalne EL-i fondidele tekitatud kahju vaid toetusmäärade erinevus (ehk 60 ja 90 protsenti abikõlblikest kuludest).
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.ELÜPS § 1 lg-st 2 tulenevalt kohaldub HMS ainult siis, kui ELÜPS ei sätesta erisusi.
5.2.Määruse nr 92 § 36 lg 3 p 1 ja § 35 lg 2 kohustasid kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt viis aastat ning teavitama PRIA-t ja kohalikku tegevusgruppi viivitamatult kirjalikult tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatustest ning muudest asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam õiged. Need kohustused olid imperatiivsed.
5.3.Investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustus oli toodud ka toetuse määramise otsuses.
5.4.Eksitusse viimist mainib kaebaja alles kohtumenetluses.
5.5.Kohaliku tegevusgrupi MTÜ Partnerid 30. aprilli 2019. a kinnituskiri ei muuda Määruse nr 92 nõudeid, sest nõusolek tuli saada nii tegevusgrupilt kui PRIA-lt. PRIA nõusolekut andnud ei ole. Ruumide kasutusleping esitati alles 8. mai 2019. a kontrollis ning kõnealune kinnituskiri alles kohtumenetluses.
5.6.Kui eirata määruses sätestatud toetuse saaja kohustust ise investeeringuobjekti kasutada, siis sellega luuakse võimalus, et toetusi taotleb nõuetele vastav isik, kes annab aga selle kasutusse isikule, kes nõuetele ei oleks vastanud.
5.7.PRIA 8. mai 2019. kontrollaktis fikseeriti ruumide kasutus ning kaebaja allkirjastas selle. Kaebaja ei ole tõendanud ruumide endapoolset kasutust ega seda, et OÜ Vinni Tervisekeskus (perearstikeskus) kasutab ruume vaid osaliselt.
5.8.Kontrollis esitas kaebaja vara kasutamise lepingu, mille järgi oli ruumide pindala 235,7 ruutmeetrit. Ka PRIA kontrollis ruume pindalaga 235,7 ruutmeetrit ehk toetuse abil rekonstrueeritud ruume. Ehitusluba oli samuti antud sama pindalaga ruumide rekonstrueerimiseks.
5.9.Kaebaja ei ole tõendanud, et ta ise ruume osaliselt kasutas. Vastasel juhul oleks see kontrollaktis fikseeritud.
5.10.Rekonstrueeritud ruumide OÜ Vinni Tervisekeskus kasutusse andmisega toimus omandi laadi muutus EL-i määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 järgi, sest ruumid läksid kaebaja valdusest ja kasutusest välja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vaidlus on tõusetunud sellest, et kaebaja andis ruumid, mille rekonstrueerimiseks ta toetust sai, tasuta kasutamiseks OÜ-le Vinni Tervisekeskus ning neis ruumides asub perearstikeskus. Sellega rikkus ta taotluse rahuldamise ajal kehtinud Määruse nr 92 § 36 lg 3 p-i 1, mille järgi oli toetuse saaja kohustatud säilitama ja kasutama sihipäraselt projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates viimase toetuseosa väljamaksmisest. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja ei olnud toetust sihipäraselt kasutanud ning seega oli temalt toetuse tagasinõudmine ELÜPS § 111 lg 1 alusel põhjendatud. Sellest normist tuleneb, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetust ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetus tagasi. Kuna kaebaja taotles toetust endale, pidi tema kui toetuse saaja olema ka toetuse abil rekonstrueeritud ruumide kasutajaks. Ruumide andmine kolmanda isiku kasutusse ei ole ruumide sihipärane kasutamine toetuse saaja poolt. PRIA on põhjendatult vastuses apellatsioonkaebusele välja toonud, et vastupidisel juhul avaneks võimalus selleks, et toetusi taotleb nõuetele vastav isik, ent toetusest hakkab reaalset kasu saama isik, kes ise ei oleks toetust saanud. Asjaolu, et kaebaja põhikirjalised eesmärgid (tervislike eluviiside edendamine, haiguste ennetamine jms) ning OÜ Vinni Tervisekeskuse funktsioon (tervishoiuteenuse osutamine) võivad paista kokkulangevad, ei muuda fakti, et tegemist on erinevate isikutega ning järelikult ei toimu investeeringuobjekti kasutamist kaebaja poolt, nagu nõudis Määruse nr 92 § 36 lg 3 p 1.
8.Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt olid kaebaja kui MTÜ mõlemad liikmed taotluse esitamise ajal seotud ka OÜ-ga Vinni Tervisekeskus – mõlemad töötasid seal perearstidena ning olid osaühingu asutajad ja juhatuse liikmed. Samuti on jälgitav, kuidas mittetulundusühingu asutamine ning toetusetaotluse esitamine on kõik tihedas ajalises järgnevuses. PRIA poolt antud hinnang, et toetuse taotlemise eesmärgiks oligi ruumide kasutusse andmine OÜ-le Vinni Tervisekeskus, on usutav (tl 7p-8). Kirjeldatud sündmuste ajalisse ritta sobib hästi ka asjaolu, et kaebaja, kes ei ole vaidlusaluste ruumide omanik, sõlmis lepingu nende ruumide avalikul otstarbel kasutamiseks vahetult enne kaebaja kohta esmakande tegemist äriregistris (tl 28), mis näitab, et kaebaja oligi tõenäoliselt loodud eesmärgiga saada õigus vaidlusaluste ruumide kasutamiseks, taotleda rekonstrueerimise jaoks toetust ning need ruumid seejärel OÜ-le Vinni Tervisekeskus kasutada anda.
9.Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et olukord kujunes selliseks kaebaja teadmatuse tõttu, kuna kohalik tegevusgrupp, kes on käsitatav haldusorganina, ei täitnud selgitamiskohustust, viis kaebaja eksitusse ning et kaebaja lähtus tegevusgrupi suunistest. Võimalik on aru saada, et kaebaja üritab väita seda, et olukorra on põhjustanud hoopiski tegevusgrupi käitumine, kellega kaebaja kooskõlastas ruumide üleandmise ning kellest jäi kaebajale arusaam, et ruumide üleandmine on juba PRIA-ga kooskõlastatud või et viimasel ei ole kaebaja käitumisele vastuväiteid. Ringkonnakohus kaebaja seisukohti siiski ei jaga. Ringkonnakohus ei vaidle vastu väitele, et halduslepingu alusel tegutsev kohalik tegevusgrupp võib Leader meetme toetustega seoses olla vaadeldav haldusorganina. Ülejäänud arutlusega ringkonnakohus aga ei nõustu. Nii halduskohus kui PRIA on selgitanud, et Määruse nr 92 § 35 lg 2 p 1 ja 2 kohustasid kaebajat teavitama kirjalikult nii PRIA-t kui kohalikku tegevusgruppi investeeringuobjektiga seotud muudatustest või muudest asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged, ning samuti pidi isik saama selleks nõusoleku nii PRIA-lt kui kohalikult tegevusgrupilt. Kaebaja pidi toetust taotledes ning seda kasutades nende nõuetega arvestama.
Ka toetuse määramise käskkirjas oli eraldi selgitatud, et toetuse saaja on kohustatud investeeringuobjekti sihipäraselt kasutama ja säilitama vähemalt viie aasta jooksul arvates viimase toetusosa väljamaksmisest ning täitma kõiki meetme tingimustes toetuse saamisel ja investeeringuobjekti kasutamisel toetuse saajale kehtestatud nõudeid (tl 118). Seega oli ka toetuse määramise käskkirjas eraldi rõhutatud kohustust arvestada toetuse saajale kehtestatud nõudeid. Eelnevat arvestades oli nii keskses õigusaktis (Määrus nr 92) kui kaebajale toetuse määranud haldusaktis piisavalt selgitatud, et kaebaja peab arvestama investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõuet ning täitma toetuse saajale kehtestatud nõudeid, sh nõuet teavitada nii PRIA-t kui kohalikku tegevusgruppi investeeringuobjektiga seotud muutustest. Usutav ei ole kaebaja väide, et talle ei olnud need kohustused arusaadavad ning et kohaliku tegevusgrupi vastus oli segadusttekitav. Esiteks ei selgu kaebaja apellatsioonkaebusest täpselt, kuidas kohaliku tegevusgrupi väidetav vastus võis viia teda arvamusele, et muudatustele on andnud nõusoleku ka PRIA. Kaebaja poolt refereeritud tegevusgrupi vastuses ei ole öeldud, et PRIA andis nõusoleku, öeldud on vaid, et nõusoleku andis tegevusgrupp ja et PRIA-ga eelnevalt konsulteeriti (tl 139p). Teiseks nähtub asjaolust, et kaebaja enda väitel tegevusgrupi poole pöördus, see, et ta oli tegelikult nõusoleku saamise vajadusest teadlik. Sellisel juhul jääb aga arusaamatuks, miks ta ei taotlenud nõusolekut korrektselt, st kirjalikus vormis ning nii tegevusgrupilt kui PRIAlt. Kolmandaks märgib ringkonnakohus, et selle kohta, et kaebaja tõepoolest tegevusgrupilt nõusolekut küsis, puuduvad igasugused tõendid peale kohaliku tegevusgrupi tegevjuhi tagantjärgi antud kirjaliku kinnituse (tl 125). Kõrvutades kõike eeltoodut asjaoluga, et kaebaja oli loodud vahetult enne toetusetaotluse esitamist, kaebaja ning ruumide tegeliku kasutaja OÜ Vinni Tervisekeskus vahel oli tihe seos läbi samade füüsiliste isikute, ning et toetusetaotluse eesmärgiks võiski olla see, et toetusega rekonstrueeritud ruume saaks tegelikult kasutada OÜ Vinni Tervisekeskus, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja väited selle kohta, et kohaliku tegevusgrupi vastus ajas teda segadusse, on ilmselgelt otsitud.
10.Jätkuvalt väidab kaebaja apellatsioonkaebuses seda, et ruumid ei olnud OÜ Vinni Tervisekeskus kasutusse antud täielikult. Samas jääb see väide ka apellatsioonimenetluses endiselt paljasõnaliseks. Kaebaja ei ole esitanud sellega seoses apellatsioonimenetluses täiendavaid tõendeid. Halduskohtu menetluses on ta esitanud oma väite tõendamiseks vara tasuta kasutamise lepingu nr 1 lisa nr 2 (tl 20), mille järgi anti tasuta kasutamiseks kokku 147,2 ruutmeetrit ruume ning samuti ruumide plaani, kus on iga ruumi juures toodud ära selle ruutmeetrite arv. Osad ruumid on plaanil markeeritud sinise värviga ning plaani alla märgitud samasuguse värvi juurde „OÜ Vinni Tervisekeskus 147,2 m2“ (tl 19). Värviga märgitud ruumide pindalade kokkuliitmisel tuleb summaks tõepoolest 147,2 ruutmeetrit. Siiski leiab ringkonnakohus, et PRIA ja halduskohus on põhjendatult leidnud, et ülekaalukamad ning veenvamad on tõendid, mis näitavad, et tegelikult oli kolmanda isiku kasutusse antud kõik rekonstrueeritud ruumid. Nimelt on vara tasuta kasutamise leping nr 1 ja selle lisa nr 2 omavahel vastuolus, sest esimeses nimetati kasutusse antavate ruumide pindalaks 235,7 ruutmeetrit (tl 31p), kuid selle lisas nr 2 on pindalaks 147,2 ruutmeetrit (tl 69). Arvestades asjaolu, et leping ise esitati PRIA-le õigeaegselt kontrolli käigus ja selle lisa hiljem; et kaebaja allkirjastas kontrollakti, mille järgi olid perearstikeskuse kabinetid kogu keskuse ruumides (tl 131-131p); ning seda, et kaebaja ei ole kogu kohtumenetluse jooksul suutnud arusaadavalt selgitada, milleks väidetavalt 147,2 ruutmeetrist ülejäävat osa hoonest kaebaja poolt kasutatakse, loeb ringkonnakohus tõendatuks
PRIA seisukoha, et rekonstrueeritud ruumid on kogu pindala, st 235,7 ruutmeetri ulatuses kolmanda isiku kasutuses. Seega kinnitasid kontrolli hetkel asjaolud seda, et vaidlusalused ruumid on kogu ulatuses kolmanda isiku kasutusse antud. Kaebaja allkirjastas kontrollakti ning järelikult nõustus sellega. Seda arvestades on asjakohatud kaebaja etteheited, et PRIA ei fikseerinud kontrolli ajal ruumide kasutuse ulatust. Selliseks fikseerimiseks puudus vajadus, sest neist asjaoludest tuleneb, et kaebaja oli ise kontrolli hetkel nõus sellega, et ruumid olid kogu ulatuses (235,7 ruutmeetrit) perearstikeskuse kasutuses.
11.Seoses kaebaja väitega, et tõendamata on PRIA kahtlus, et vara tasuta kasutamise lepingu lisa nr 2 on vormistatud hiljem, märgib ringkonnakohus, et niisugust asjaolu ongi PRIA-l väga keeruline kui mitte võimatu tõendada. Samas piisab lepingu lisa nr 2 kui tõendi kõrvalejätmiseks ka sellest, et muud tõendid ja asjaolud tõendavad veenvamalt vastupidist asjaolu, st seda, et kaebaja andis kolmanda isiku kasutusse kõik vaidlusalused ruumid. Eelnevalt on need tõendid ja asjaolud loetletud ning ringkonnakohus kordab veelkord, et neist lähtudes on põhjendatud asuda seisukohale, et kolmanda isiku kasutusse anti rekonstrueeritud ruumid nende täies ulatuses ehk 235,7 ruutmeetri ulatuses.
12.Sama saab öelda ka kaebaja poolt esitatud ruumide plaani kohta, millele on ülal viidatud ja kus on osad ruumid värviga märgitud ning üritatud näidata, et OÜ Vinni Tervisekeskus kasutab vaid neid ruume 147,2 ruutmeetri ulatuses (tl 19). Sellest plaanist nähtub, et tegelikult on see plaan elektriprojekti osa, mis kajastab pistikute paigaldust ruumides. On tõenäoline, et kaebaja on lihtsalt elektriprojektile märkinud ruumid, mille pindalade summa annaks 147,2 ruutmeetrit, nii et see plaan ja lepingu lisa nr 2 oleksid omavahel kooskõlas. Märkimisväärne on, et kohati on värviga märkimata ruumid, mis peaksid olema justkui kaebaja kasutuses, ümbritsetud värviga märgitud koridoridest ja ruumidest, mis tähendab, et kaebaja peaks seega enda kasutuses olevatesse ruumidesse pääsema läbi OÜ Vinni Tervisekeskus kasutatavate koridoride. Sellist ruumide jaotust ja kasutust erinevate isikute poolt ei saa pidada väga tõenäoliseks. Kokkuvõttes ei tõenda see plaan kaebaja väiteid ruumide osalise kasutamise kohta kaebaja enda poolt.
13.Asjakohatu on apellatsioonkaebuses esitatud arutlus, mida ringkonnakohus mõistab selliselt, et kuigi OÜ Vinni Tervisekeskus ei oleks saanud toetust mittetulundusühingutele sätestatud tingimustel ja määras (90% abikõlbulikest kuludest), oleks äriühingul olnud võimalus saada toetust kuni 60% kuludest ja seega on EL-i fondidele tekitatud kahju vaid toetusmäärade erinevus ehk 30%. Sellest, kui suur on EL-i fondidele tekitatud kahju, ei sõltu käesoleval juhul toetuse tagasinõudmine. Ülal viidatud ELÜPS § 111 lg 1 sätestab toetusraha mittesihipärase kasutamise korral toetuse tagasinõudmise kohustuse. Sama tuleneb ka EL-i määruse nr 1303/2013 art 71 lg-st
14.Kui kaebaja soovib väita, et temalt oleks tulnud toetus tagasi nõuda vaid osaliselt, siis selle seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu. Esiteks on PRIA vaidlustatud otsuses põhjendatult välja toonud, et sihipärane kasutamine oli toetuse saajale peamine nõue ning sellekohane rikkumine on väga tõsine (tl 7p). Lisaks on oletuslik kaebaja arusaam, et kui OÜ Vinni Tervisekeskus oleks ise toetust taotlenud, siis oleks ta seda ka saanud ning toetusesumma oleks jäänud vaid 30% võrra väiksemaks. Nii toetuse määramine kui selle toetuse määr on kaalutlusotsused ning tagantjärgi on võimatu tõsikindlalt väita, et ka OÜ Vinni Tervisekeskus oleks toetust saanud. Lisaks on kaebaja ja OÜ Vinni Tervisekeskus erinevad isikud ning käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades ei ole
kaebaja toetust üldse sihipäraselt kasutanud, sest ei ole tuvastatud, et ta renoveeritud ruume ise kasutaks. Seetõttu on toetuse täielik tagasinõudmine igati põhjendatud.
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (15 eurot ja õigusabikulu 462 eurot) jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.