Mittetulundusühingu Liikumise ja Tervise Selts kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
9.novembri 2018. a otsuse nr 13-6/1107 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks uue otsuse tegemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Mittetulundusühing Liikumise ja Tervise Selts, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Aiki Schneider Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mittetulundusühingu Liikumise ja Tervise Selts kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. juunil 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) nõudis 9. novembri 2018. a otsusega nr 13-6/1107 Mittetulundusühingult Liikumise ja Tervise Selts taotluse nr 430011593539 alusel makstud toetuse 126 540 euro tagastamist (tl-d 6-8). Otsuse kohaselt määrati toetus liikumise- ja tervisekeskuse rekonstrueerimiseks. Kogu toetus on saajale välja makstud. Mittetulundusühing Liikumise ja Tervise Selts ei ole investeeringuobjekti sihipäraselt kasutanud. Ruumid on välja renditud ning neis asub Osaühing VINNI TERVISEKESKUS. Toetuse saaja ei ole kohalikku tegevusgruppi ega PRIA-t teavitanud investeeringuobjekti rendile andmise kohta ega neilt nõusolekut selleks saanud.
2.Mittetulundusühing Liikumise ja Tervise Selts esitas 11. detsembril 2018. a PRIA
9.novembri 2018. a otsusele nr 13-6/1107 vaide (tl-d 9-10), mille PRIA jättis 11. jaanuari 2019. a vaideotsusega nr 13-21.2/18/7797-1 rahuldamata (tl-d 11-12).
3.Mittetulundusühing Liikumise ja Tervise Selts esitas 20. veebruaril 2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 9. novembri 2018. a otsuse nr 13-6/1107 peale (tl-d 1-3). Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse kuulata tunnistajana üle Mare Sikkut ja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 21. veebruari 2019. a määrusega Mittetulundusühingu Liikumise ja Tervise Selts kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PRIA, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning esitama seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas ja tähtaja ennistamise taotlusele ja tunnistaja ülekuulamise taotlusele (tl 22).
5.PRIA esitas 14. märtsil 2019. a vastuse kaebusele, milles palub kaebus täies ulatuses rahuldamata jätta (tl-d 24-25). Samuti leidis PRIA, et puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 20. märtsi 2019. a määruses kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (tl-d 36-37).
7.Tartu Halduskohus otsustas 17. aprilli 2019. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses (tl-d 39-40). Kohus jättis rahuldamata kaebaja ja vastustaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks.
8.Kaebaja esitas 30. aprillil ja 2. mail 2019 menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja kaebuse täiendused lähtudes vastustaja 14. märtsi 2019. a seisukohtadest (tl-d 122-130). Vastustaja esitas 6. mail 2019 vastuse kaebuse täiendustele (tl 131).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja taotleb PRIA 9. novembri 2018. a otsuse nr 13-6/1107 tühistamist ja PRIA kohustamist uue otsuse tegemiseks, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Kaebaja tegevuse eesmärk on tervislike eluviiside, tervise edendamise, haiguste ennetamise ja rahvatervise probleemide lahendamine Vinni vallas tervikuna. Läbi oma tegevuste propageerib kaebaja tervislikku, liikuvat ja pikaajalisele tööelule suunatud elustiili. Seega ei ole osade ruumide tasuta kasutamisele andmine Osaühingule VINNI
3-19-318 TERVISEKESKUS mingilgi määral vastuolus kaebaja põhikirjaliste eesmärkidega ega ka projektitaotluse nr 430011593539 eesmärkide ja sisuga. 2) Ruumide kasutada andmine otsustati pärast vastava nõusoleku saamist kohalikult tegevusgrupilt ja lähtudes majanduslikest kaalutlustest, kuna osade ruumide kasutusse andmine võimaldab kaebajal katta paremini ruumide ülalpidamiskulusid. Seega on kaebajal rohkem vahendeid oma põhitegevuse rahastamiseks. 3) Osaühing VINNI TERVISEKESKUS on tervishoiuteenuse osutaja. Seega kattub tema tegevus otseselt kaebaja põhikirjaliste eesmärkidega. Sellest tulenevalt on investeeringuobjekt olnud kasutuses sihipäraselt, vastavalt taotluses kavandatud eesmärkidele. 4) Vastavalt määruse nr 92 §-le 35 tuleb PRIA-t teavitada kõigist olulistest muudatustest seoses investeeringuobjektiga ja selle kasutamisega. Kaebaja teavitas juba 2013. aastal enne osade investeeringuobjekti ruumide kasutusse andmist MTÜ juhatuse liige Uno Muruvee kohalikule tegevusgrupile MTÜ Partnerid. MTÜ Partnerid tollane tegevjuht Mare Sikkut kinnitab, et ta konsulteeris vastava küsimuse osas ka PRIA juhtkonnaga, kellelt saadi kinnitus, et investeeringuobjekti sihipärasel kasutamisel osade ruumide kasutusse andmisega probleeme ei ole. 5) PRIA on jätnud arvestamata asjaolu, et investeeringuobjekt oli antud kasutamiseks vaid osaliselt. 6) Investeeringutaotluse määr on erinev OÜ ja MTÜ puhul, tegelik võimalik kahju EL rahastusele saab olla eelkõige 60% ja 90% toetusmäära vahe, mis on 42 180 eurot. 7) Toetuse taotlemise ajal ehk 2011. aastal oli kohalik tegevusgrupp määratletud haldusorganina, seega tuleb tegevusgrupi tegevust vaadelda kui iseseisva haldusorgani tegevust paralleelselt PRIA tegevusega. 8) Samuti tuleb arvesse võtta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 67 sätestatud usalduse arvestamist, kuna kaebaja on niivõrd pika aja jooksul investeeringuobjekti kasutanud. Toetusraha tagasinõudmine rikub kaebaja usaldust, et juba määratud toetust formaalsetel põhjustel tagasi ei hakata nõudma.
10.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja ei ole kasutanud investeeringuobjekti sihipäraselt vastavalt määrusele nr 92. Kaebaja andis toetusrahaga rekonstrueeritud ruumid kohe peale valmimist Osaühing VINNI TERVISEKESKUS kasutusse taotluse ja määruse vastaselt, kuigi pidi neid kasutama isiklikult taotluses märgitud tegevusteks. Seega ei ole käesolevas vaidluses oluline asjaolu, kas kaebaja tegevused kattuvad osaühingu tegevusega või mitte. 2) Kaebaja ei ole kohalikku tegevusgruppi ega PRIA-t teavitanud ruumide kasutusse andmisest osaühingule ega neilt selleks nõusolekut saanud. Tunnistaja ülekuulamine ei ole vajalik ega põhjendatud. Määruse nr 92 § 35 lg 2 kohaselt alates projektitoetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja viivitamata PRIA-t ja kohalikku tegevusgruppi kirjalikult oma postiaadressi ja kontaktandmete muutumisest ning PRIA-lt ja kohalikult tegevusgrupilt nõusoleku saamiseks: 1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest; 2) projektitoetuse saamise või kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. Määruse nr 92 § 35 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on toetuse määramise üheks eeltingimuseks sätestatud toetuse saajale teavitamiskohustus. Nimetatud nõue on oluline hindamaks muudatuse vastavust taotluses taotletule ja selle kooskõla õigusaktidega.
3-19-318 3) Projektitaotluse muudatus on siis õiguspärane, kui sellest on õigusaktidega kooskõlas ja määruse nr 92 § 35 lg 2 kohaselt teavitatud ning enne muudatuse elluviimist saadud PRIA ja kohaliku tegevusgrupi nõusolek. Kaebaja ei saanud PRIA ega kohaliku tegevusgrupi MTÜ Partnerid kirjalikku nõusolekut muudatuseks ja ka seetõttu ei olnud ruumide kasutusse andmine Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS õiguspärane. 4) Isegi kui teoreetiliselt oletada, et tegevusgrupi MTÜ Partnerid nõusolek saadi, siis PRIA nõusolek puudub ehk siis tunnistaja ülekuulamine ei muuda otsuse sisu ega selgita PRIA nõusoleku puudumist. Lisaks pidid nõusolekud olema kirjalikus vormis. 5) HMS §-s 67 usalduse arvestamisele viitamine on antud juhul alusetu, kuna ruumide kasutuselevõtt avastati alles 8. mai 2018. a järelkontrollis. Toetuse määramise otsuses on märgitud toetuse saaja kohustus kasutada investeeringuobjekti sihipäraselt ja selle mitte täitmisel kohustus PRIA-le toetus tagasi maksta. Seega teadis kaebaja ja pidi teadma, et ruumide mittesihipärasel kasutusel nõutakse toetus tagasi. Need sätted on kirjas kõikides toetuse määramise otsuses võrdselt kõikidele taotlejatele. 6) Fondi raha on väärkasutatud. Toetust on kasutanud kolmas isik toetuse saaja asemel. Osaühing VINNI TERVISEKESKUS on kaebaja asemel ning teiste isikute (sh ettevõtjate) ees saanud alusetu eelise ruumide kasutamiseks majandustegevuseks taotluse ja määruse vastaselt. Ruumide valdus, majandamise ja ülalpidamiskulude tasumise kohustus ning taotluse järgsed kaebaja kohustused on üle antud Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS, st kohustused, mida pidi täitma määruse ja taotlusega kooskõlas kaebaja. Toetus määrati sihtotstarbeliselt kaebajale taotluses märgitud tegevusteks. 7) PRIA on seisukohal, et Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS loodi ruumide kasutamine majandustegevuseks kaebaja taotletud ja talle määratud toetuse eest läbi kaebaja tegevuse. Kaebaja asutajaliikmeks on Osaühing VINNI TERVISEKESKUS osanik ja juhatuse liige Sirje Korsten, kes töötab ka Osaühing VINNI TERVISEKESKUS perearstikeskuses perearstina. Kuna ruumid anti pikaks ajaks osaühingu ainukasutusse ja need läksid kaebaja valdusest ja kasutusest üle osaühingu kasutusse, toimus ka omandi laadi muutus EÜ nr 1698/2005 art 72 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole alates toetuse viimasest väljamaksest 27. mail 2013 kuni 27. maini 2018 investeeringuobjekti EÜ määruse nr 1698/2005 artikkel 72 lg 1 ega määruse nr 92 § 36 lg 3 p 1 kohaselt sihipäraselt kasutanud. Kuna sihipärane kasutamine on peamine nõue toetuse saajale, on tegemist väga tõsise rikkumisega. 8) PRIA-l oli kaebaja poolt esitatud andmete ja tegevusega seonduvalt alust arvata, et ruumid rekonstrueeritigi juba algselt eesmärgiga anda need Osaühing VINNI TERVISEKESKUS kasutusse. Kaebaja liikmeteks olid taotluse PRIA-le esitamisel Sirje Korsten, kes on Osaühing VINNI TERVISEKESKUS juhatuse liikmena allkirjastanud vara tasuta kasutamise lepingu kaebajaga. Osaühing VINNI TERVISEKESKUS ei oleks pruukinud toetust saada ja poleks saanud toetust mittetulundusühingutele sätestatud tingimustel ja määras 90% (määruse § 28) summas 126 540 eurot. Osaühing oleks õigusaktide nõuetele vastamise korral saanud toetust kuni 60% abikõlblikest kuludest maksimaalselt 84 360 eurot.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Kaebaja on esitanud kaebuse PRIA 9. novembri 2018. a otsuse nr 13-6/1107 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks uue otsuse tegemiseks. Vaidlustatud otsusega nõudis PRIA kaebajalt tagasi taotluse nr 430011593539 alusel makstud toetuse 126 540 eurot. PRIA 9. novembri 2018. a otsus tugineb asjaolule, et toetuse saaja peab kasutama investeeringuobjekti, milleks on rekonstrueeritud ruumid aadressil Sõpruse 16, Vinni, vastavalt taotlusele ise. Kaebaja on aga
3-19-318 andnud ruumid kasutamiseks teisele isikule. Samuti ei ole kaebaja kohalikku tegevusgruppi ega PRIA-t ruumide rendile andmisest teavitanud ega neilt selleks nõusolekut saanud. Lisaks on Osaühing VINNI TERVISEKESKUS kaebaja asemel ning teiste isikute, sh ettevõtjate ees saanud alusetu eelise ruumide kasutamiseks ettevõtlustegevuseks. Ruumide valdus, majandamise ja ülalpidamise kohustus ning taotluse järgsed kaebaja kohustused on üle antud kolmandale isikule.
12.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
13.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja taotles toetust liikumis- ja tervisekeskuse ruumide rekonstrueerimiseks eesmärgiga tegeleda elanikkonna tervise ennetamistegevuse ja taastamisega liikumise, spordi ja tervislike eluviiside harrastamise kaudu. Taotlusest nähtub, et hoone rekonstrueerimisel plaaniti teostada järgmised tööd: lammutustööd; katuse paigaldamine; treppide, seinte, lagede, põranda, avatäidete ehitamine ja viimistlemine; elektri-, ventilatsiooni- ja san.tehnilised tööd; põrandakütte paigaldamine (tl 26p). PRIA peadirektor määras 22. juuni 2011. a käskkirjaga nr 13-6/1193 kaebajale toetust 126 540 eurot liikumiseja tervisekeskuse rekonstrueerimiseks Vinnis, Sõpruse 16 kinnistul (tl-d 118-119). Käskkirja p 3 nägi ette, et toetuse saaja on kohustatud investeeringuobjekti sihipäraselt kasutama ja säilitama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, samuti täitma kõiki meetme tingimustes toetuse saamisel ja investeeringuobjekti kasutamisel toetuse saajale kehtestatud nõudeid. Nõuete rikkumise korral kohustub toetuse saaja toetuse PRIA nõudmisel tagasi maksma.
14.Poolte vahel pole vaidlust, et kogu toetus on kaebajale välja makstud – viimane makse teostati 27. mail 2013. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja on vara tasuta kasutamise lepinguga andnud 1. maist 2013 kuni 1. maini 2023 Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS tasuta kasutamiseks Vinni tervise- ja liikumiskeskuse ruumid, mis asuvad Vinni alevikus, Sõpruse pst 16 (tl-d 116-117). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja kasutas investeeringu objekti sihipäraselt. PRIA leiab, et investeeringuobjekti sihipärane kasutamine tähendab investeeringuobjekti kasutamist toetuse saaja poolt vastavalt taotlusele. S.t et investeeringuobjektide kasutusrendile andmine kolmandale isikule, kes ei ole toetuse saaja, ei ole investeeringuobjekti sihipärane kasutamine toetuse saaja poolt (tl 7). Kaebaja leiab, et investeeringuobjekt on olnud kasutuses sihipäraselt – osade ruumide tasuta kasutusele andmine Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS ei ole vastuolus seltsi põhikirjaliste eesmärkidega ega ka projektitaotluse eesmärkide ja sisuga.
15.Toetuse taotlemisel kehtinud põllumajandusministri 27. septembri 2010 määruse nr 92 „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 92) § 36 lg 3 p 1 kohustab toetuse saajat säilitama ja kasutama sihipäraselt projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Vastustaja leiab, et määruse nr 92 § 36 lg 3 p 1 ja toetustaotluse kohaselt pidi investeeringuobjekti, milleks on rekonstrueeritud ruumid aadressil Sõpruse 16, Vinni kasutama kaebaja ise, mitte teine isik. Kaebaja aga andis ruumid kasutamiseks Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja ise ruume vastavalt taotlusele ja määruse nr 92 § 36 lg 3 p-le 1 ei kasutanud, ei ole ta täitnud nõudeid investeeringuobjekti sihipärase kasutamise osas. Kaebaja on seisukohal, et määrus ei sätesta, et avalikuks kasutamiseks mõeldud ruume võib kasutada ainult toetuse saaja.
3-19-318
16.Kohus nõustub vastustajaga, et kuna ruumides tegutseb Osaühing VINNI TERVISEKESKUS, ei vii kaebaja toetuse abil rekonstrueeritud ruumides ellu kaebaja põhikirjalisi eesmärke ega ülesandeid. Investeeringuobjekti peab kasutama toetuse taotluses märgitud isik (v.a juhul, kui on PRIA-t nõuetekohaselt teavitatud ja saadud vastav nõusolek). Seega ei ole käesolevas vaidluses oluline, kas kaebaja tegevused kattuvad Osaühing VINNI TERVISEKESKUS tegevusega või mitte.
17.Kaebaja on seisukohal, et PRIA on jätnud tähelepanuta asjaolu, et ruumid olid kasutusse antud osaliselt. Kohtu hinnangul ei nähtu vaidlusalusest 9. novembri 2018. a otsusest tõepoolest, et PRIA oleks sellele asjaolule mingitki kaalu omistanud. Otsuses on PRIA märkinud järgmist: „Järelkontrollis tuvastati, et liikumise- ja tervisekeskuse ruumid aadressil Sõpruse 16 Vinni alevikus Lääne-Virumaal on välja renditud ning neis asub OÜ Vinni Tervisekeskuse perearstikeskus. /---/ Seega alates 01.05.2013 ei ole investeeringuobjekttervise- ja liikumiskeskuse ruumid olnud toetuse saaja kasutuses. /---/ investeeringuobjekt ei ole olnud toetuse saaja sihipärases kasutuses terve 5.a järelevalveperioodi jooksul; nõuete rikkumine kestab, kuna vara tasuta kasutamise leping ei ole lõpetatud ja toetusega rekonstrueeritud ruumides Sõpruse 16 tegutseb OÜ Vinni Tervisekeskus. /---/ Seltsile antud toetuse eest rekonstrueeritud ruumide otseseks valdajaks ja kasutajaks sai OÜ Vinni Tervisekeskus, seega toimus ka muutus omandisuhetes EÜ määruse art 72 ja EL 1303/2013 art 71 lg 1 tähenduses, kuna ruumid läksid välja toetuse saaja valdusest ja kasutusest. /---/ Kuna ruumid anti alates 01.05.2013 OÜ Vinni Tervisekeskus kasutusse, on toetuse saaja küsinud toetust eesmärgiga andagi ruumid Tervisekeskuse kasutusse.“ (tl-d 6p-7p). Nendest PRIA seisukohtadest ei nähtu, et vastustaja oleks arvesse võtnud asjaolu, et kaebaja rentis ruume vaid osaliselt. Ka vaideotsuses on vastustaja leidnud, et „Kuna ruumides tegutseb OÜ, ei vii vaide esitaja toetuse abil rekonstrueeritud ruumides ellu nimetatud eesmärke ega ülesandeid. /---/ Kuna ruumid anti pikaks ajaks OÜ ainukasutusse ja need läksid Seltsi valdusest ja kasutusest üle OÜ kasutusse, toimus ka omandi laadi muutus EÜ nr 1698/2005 art 72 lg 1 tähenduses.“ (tl 11p).
18.Samas on PRIA kohtumenetluses selgitanud, et kaebaja saatis 15. mai 2018. a kirjaga nr 13-21.2/18/3770-1 PRIA-le vara kasutamise lepingu nr 1 (tl 31p). Selle lepingu p 2.1 kohaselt anti Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS tasuta kasutamiseks ruumid suurusega 235,70 m2 alates 1. maist 2013 kuni 1. maini 2023. Seega kõik toetuse abil rekonstrueeritud ruumid.
10.juulil 2018 saabus PRIA-le ärakuulamise vastusena nr 13-21.2/18/4884-1 kirjaga 1. mail 2013 sõlmitud koostööleping nr 1 (seda ei esitatud 8. mai 2018 järelkontrollis), mille p 3.3 kohaselt pidi Osaühing VINNI TERVISEKESKUS katma kogu hoone igakuised jooksvad kulud 235,70 m2 kasutamise eest ja 1. mail 2013 sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingu nr 1 lisa nr 2 (samal kuupäeval on sõlmitud ka vara tasuta kasutamise leping nr 1 ja koostööleping nr 1 (tl 69)). Lisa nr 2 (ei esitatud samuti järelkontrollis) p 2.1. kohaselt antakse Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS kasutamiseks ruumid kokku 147,20 m2 alates 1. maist 2013. Kuna nii koostööleping kui ka lisa nr 2 on esitatud kontrolli järgselt ja kannavad sama kuupäeva (1. mai 2013), siis on PRIA-l alust arvata, et need on vormistatud tagantjärgi ja et algselt anti ruumid ikkagi tasuta kasutamiseks suurusega 235,70 m2. Kui need oleksid kontrolli hetkel ja
15.mail 2018 olemas olnud, oleksid need ka enda kaitsmiseks esitatud. Kohus nõustub selles osas vastustaja järeldusega. Kui Osaühing VINNI TERVISEKESKUS sai tasuta kasutamiseks vaid 147,20 m2 ruume, on arusaamatu, miks koostöölepingu p 3.3 kohaselt kohustus osaühing katma kogu hoone igakuised jooksvad kulud 235,70 m2 (tl 13). Vara tasuta kasutamise lepingu nr 1 lisa nr 2 ei ole allkirjastatud digitaalselt, mistõttu ei saa kindel olla, kas leping tõepoolest
1.mail 2013 allkirjastati (tl 20). PRIA järeldust toetab ka asjaolu, et kui PRIA palus kaebajal
3-19-318 11. mai 2018. a kirjaga esitada investeeringuobjektiga seotud raamatupidamisdokumendid alates 2013 kuni praeguseni (tl 42), siis kaebaja vara tasuta kasutamise lepingu nr 1 lisa nr 2 ei esitanud. Kaebaja poolt PRIA-le esitatud dokumentatsioonist nähtus üheselt, et vara oli kasutada antud 235,7 m2 ulatuses (tl-d 45, 49). Ka PRIA poolt 8. mail 2018 läbiviidud järelkontrollis ei andnud kaebaja PRIA-le vara tasuta kasutamise lepingu nr 1 lisa nr 2 (tl 109). Kohus nõustub vastustajaga, et ruumide kasutuse ulatus on 8. mai 2018. a kontrollaktis fikseeritud, sest inspektor märkis aktis, et keskuse ruumides on perearstikeskuse kabinetid ja kaebaja on akti sellisel kujul allkirjastanud. Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et PRIA on jätnud tähelepanuta asjaolu, et ruumid olid kasutusse antud osaliselt.
19.Vara tasuta kasutamise lepingu nr 1 p 2.1 kohaselt „Omanik annab Kasutajale tasuta kasutamiseks Vinni tervise-ja liikumiskeskuse ruumid (LISA 1), ruumid kokku 235,70 m2 (edaspidi nimetatud Vara), mis asuvad Vinni alevikus Sõpruse tn 16“ (tl 116). Kuigi see pole käesoleva vaidluse esemeks, märgib kohus, et lepingust ei tulene üheselt, kes on lepingus märgitud Omanik. Kaebaja on lepingu alguses märgitud Kasutajana, kuid poolte allkirjade p-s 8 Omanikuna (tl 117). Ka vara tasuta kasutamise lepingu nr 1 lisa nr 2 kohaselt, millega muudeti vara tasuta kasutamise lepingut, on kaebaja lepingu alguses märgitud Kasutajana ning lepingu lõpus Omanikuna (tl 20). Samas nähtub avalikul otstarbel kasutatava vara kasutamise lepingust, et Sõpruse 16 kinnistu ja spordihoone ruumide nr 62-81 kokku 937,6 m2 (vara) omanikuks on kaebaja asemel AS Vinni Spordikompleks, kes on 10. märtsil 2011 andnud vara kaebajale
10.märtsini 2031 kasutamiseks (tl 111).
20.PRIA leiab, et toetuse saaja ei ole kohalikku tegevusgruppi ega PRIA-t teavitanud investeeringuobjekti rendile andmisest Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS ega neilt nõusolekut saanud. Kaebaja väidab, et tegi vastava teavituse kohalikule tegevusgrupile Mittetulundusühing Partnerid juba 2013. aastal enne osade investeeringuobjekti ruumide kasutusse andmist. Mittetulundusühing Partnerid tegevjuht Mare Sikkut on 30. aprilli 2019. a kinnituskirjas (tl 130) selgitanud, et Mittetulundusühing Partnerid oli teadlik 2013. a kaebaja poolt ruumide osaliselt kasutusse andmisest Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS. M. Sikkut kinnitab, et kasutusse andmisele eelnevalt teavitas kaebaja tegevjuht U. Muruvee kohalikku tegevusgruppi ruumide kasutusse andmise soovist ning pärast konsulteerimist PRIA ametnikega andis tegevusgrupp asjakohase nõusoleku (eeldusel, et kaebaja ei saa ruumide kasutusse andmisest täiendavat tulu). Ühtegi kirjalikku tõendit eeltoodu kohta säilinud ei ole. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pidi teadma, et ruume tuleb kasutada sihipäraselt. Toetuse saajal on hoolsuskohustus selgitada välja toetuse saamiseks nõutud tingimused ja kohustused nende tingimuste täitmiseks. Kaebaja väited selle kohta, et kohalik tegevusgrupp viis oma juhendamisega kaebaja eksitusse, on paljasõnalised.
21.Määruse nr 92 § 35 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestasid, et alates projektitoetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja viivitamata PRIA-t ja kohalikku tegevusgruppi kirjalikult oma postiaadressi ja kontaktandmete muutumisest ning PRIA-lt ja kohalikult tegevusgrupilt nõusoleku saamiseks: 1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest. Kui PRIA või kohalik tegevusgrupp peab vajalikuks, tuleb esitada muu hulgas uue hinnapakkumuse ärakiri või kavandatava tegevuse eeldatava maksumuse arvestus; 2) projektitoetuse saamise või kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. Seega nähtub määrusest, et kaebaja oleks lisaks kohalikule tegevusgrupile pidanud investeeringuobjektiga seotud muudatustest, milleks kahtlemata on osade ruumide Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS tasuta kasutada andmine, kirjalikult teavitama ka PRIA-t. Teavitamiskohustus oli kaebajal ja mitte kohalikul
3-19-318 tegevusgrupil. Veelgi enam, nii kohalikult tegevusgrupilt kui PRIA-lt oli vaja saada nõusolek. Asja materjalidega ei ole tõendatud, et PRIA oleks kaebajale sellise nõusoleku andnud. Nagu kohus 17. aprilli 2019. a määruses selgitas, ei ole määravat tähtsust asjaolul, kas kohaliku tegevusgrupi endist tegevjuhti suuliselt muudatustest teavitati ning kas tema selles osas PRIA-ga konsulteeris. Kahtlemata võib teavitamiskohustuse rikkumine kaasa tuua toetuse tagasinõudmise, kuna teavitamiskohustuse nõue on oluline hindamaks muudatuse vastavust taotletule ja selle kooskõla õigusaktidega.
22.Vastustaja leiab, et fondi raha on väärkasutatud, kuna toetust on kasutanud kolmas isik. Kohus nõustub PRIA-ga et Osaühingule VINNI TERVISEKESKUS loodi ruumide kasutamine majandustegevuseks kaebaja taotletud ja talle määratud toetuse eest läbi kaebaja tegevuse. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 art 72 lg 1 sätestab, et ilma et see piiraks asutamisvabadusega ja teenuste osutamisvabadusega seotud eeskirjade kohaldamist asutamislepingu artiklite 43 ja 49 tähenduses, peab liikmesriik tagama, et investeeringu puhul säilib EAFRD panus, kui see investeering viie aasta jooksul alates korraldusasutuse otsusest vahendite eraldamise kohta ei tee läbi olulist muutust, mis: a) mõjutab selle laadi või rakendamistingimusi või annab alusetu eelise mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule organile; b) tuleneb kas infrastruktuuriüksuse omandi laadi muutusest või tootliku tegevuse lakkamisest või ümberpaigutamisest. Kuna ruumid anti pikaks ajaks Osaühing VINNI TERVISEKESKUS kasutusse, toimus omandi laadi muutus EÜ nr 1698/2005 art 72 lg 1 tähenduses. PRIA-l oli põhjendatud alus arvata, et ruumid rekonstrueeritigi juba algselt eesmärgiga anda need Osaühing VINNI TERVISEKESKUS kasutusse. Arusaadavalt ei oleks Osaühing VINNI TERVISEKESKUS saanud toetust mittetulundusühingutele sätestatud tingimustel ja määras.
23.Neil põhjustel leiab kohus, et PRIA 9. novembri 2018. a otsuse nr 13-6/1107 tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebaja tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-31-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema PRIA otsus õigusvastane.
24.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad tema menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad ka vastustaja potentsiaalsed menetluskulud tema endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.