XX kaebus Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 osaliseks tühistamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX kaebus läbivaatamatult selle esitajale.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kuulutati välja eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga ning vajadusega rakendada hädaolukorra seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatud juhtimiskorraldust ning anda võimalus rakendada vajaduse korral samas peatükis sätestatud meetmeid (punkt 1.1)). 2. Vabariigi Valitsuse 13.03.2020 korraldusega nr 77 „Eriolukorra meetmete rakendamine“ kehtestati kinnipidamisasutustes külastuskeeld (punkt 5.2). Vangistusseaduse (VangS) § 41 alusel rakendati alates 16. märtsist Tallinna Vanglas täiendavaid julgeolekuabinõusid, lukustati avatud osakonnad ning peatati päevakava järgsed tegevused. Seejuures lõpetati kõik saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks. Lisaks nähti ette ka leevendusmeetmed (nt elektri kasutamise ööpäevaringne võimalus teleri vaatamiseks). Tallinna Vangla korrapidaja informeeris 16.03.2020 hommikul
3-20-628 läbi vangla teavitussüsteemi kinni peetavaid isikuid väljakuulutatud eriolukorrast tulenevatest täiendavatest vanglasisestest meetmetest. Tallinna Vangla tugines oma tegevusel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikele 2, mille kohaselt on võimalik haldusakt anda edasilükkamatu korralduse tegemiseks ka muus kui kirjalikus vormis.
3.Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/11 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, osakondade lukustamise ning päevakava järgsete tegevuste peatamise käskkiri“ otsustati seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis:
Piirata kinnipeetava vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt:
1.1.lukustada kõik Tallinna Vangla kinnise vangla eluosakonnad;
1.2.lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh saatmised jalutuskäigule ja osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks;
1.3.peatada Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (viimati muudetud direktori 20.12.2019. a käskkirjaga nr 1-1/19/79, edaspidi kodukord) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused;
1.4.peatada kõik Tallinna Vangla avavangla poolt VangS § 22 alusel antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi, mida üksuse juht ei ole enne käesoleva käskkirja allkirjastamist veel peatanud;
1.5.helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele. Ära jätta kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paikneva trenažööri kasutamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht. Peatada Tallinna Vangla kaupluse tegevus. Vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel hädavajalikud hügieeni- ning kirjatarbed, kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt. 4. Punktides 1-3 sätestatud julgeolekuabinõusid kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 16.03.2020. 5. Käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt. Vangidele tagatakse lisatoitlustamine iga päev.
XX esitas 18.03.2020 kuupäeva kandva vaide Tallinna Vanglale 19.03.2020, mis registreeriti 20.03.2020 numbriga 5-15/20/59-1. Vaie on Tallinna Vangla 26.03.2020 kirjaga nr 5-15/20/59-2 edastatud Justiitsministeeriumile lahendamiseks, kus vaie on menetlemisel.
XX esitas 19.03.2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses eriolukorraga kehtestatud piirangutega (haldusasi nr 3-20-523).
Tallinna Halduskohtu 25.03.2020 määrusega nr 3-20-523 jäeti XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni punkt 2). Kohtu hinnangul puudus taotluse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd kohtuotsuse täitmine ei ole võimatu, kui vaie või hilisem kohtukaebus peaks rahuldatama. Kohus möönis, et vabas õhus jalutamise piiranguid ei ole võimalik olematuks teha, kuid neid on võimalik hiljem kompenseerida. Kohus lisas, et kui siiski esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, siis ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine ikkagi põhjendatud, sest see tuleks jätta rahuldamata asjas esineva ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Arvestades Eesti Vabariigi territooriumil kehtivaid piiranguid ja teadlaste poolt esitatud prognoose COVID-19 haiguse viiruse levikul, on ka 2(8)
3-20-628 piirangute kehtestamine kinnipidamisasutustes viibivate isikute suhtes proportsionaalne ja avalikes huvides vajalik meede.
Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/13 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, osakondade lukustamise ning päevakava järgsete tegevuste peatamise käskkiri“ jätkati Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirjaga kehtestatud abinõude ja meetmete rakendamist.
XX esitas 03.04.2020 vaide Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 11/20/13 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega on keelatud jalutuskäikudele saatmine. Vaie on Tallinna Vangla 08.04.2020 kirjaga nr 5-15/20/68-2 edastatud Justiitsministeeriumile lahendamiseks, kus vaie on menetlemisel.
XX esitas 06.04.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse seoses Tallinna Vanglas kehtestatud piirangutega (käskkiri nr 1-1/20/13). Taotlus registreeriti 07.04.2020. Taotluses palus XX: 1) esialgset õiguskaitset seoses liikumispiirangutega; 2) hinnata Tallinna Vangla poolt määratud leevendusmeetmete tõhusust ja kas need on proportsionaalsed võrreldes seatud piirangutega; 3) hinnata seatud piirangute õigsust ja eesmärgipärasust. Lisaks oli esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
10.XX 08.04.2020 kuupäeva kandev avaldus kliinilise psühholoogi vastuvõtule registreeriti Tallinna Vanglas 09.04.2020. Avaldus on menetlemisel.
11.Tallinna Halduskohtu 07.04.2020 kohtunõudega paluti Tallinna Vanglal: 1) teatada, kas kinni peetav isik XX on esitanud vaide Tallinna Vangla 19.03.2020 käskkirjale nr 11/20/11 ja/või 30.03.2020 käskkirjale nr 1-1/20/13 ning 2) juhul kui on, siis kas XX vaie/vaided on lahendatud; 3) teatada, kas ja kui siis, millised meetmed on võetud tagamaks kinni peetavate isikute psühholoogiline nõustamine Tallinna Vanglas eriolukorra ajal; 4) esitada menetlusabi taotluse lahendamiseks XX (isikukood xxxxxxxxxx) K-Raha väljavõte perioodi 07.12.2019-07.04.2020 kohta; 5) esitada Tallinna Vangla 30.03.2020 käskkiri nr 1-1/20/13 ning 19.03.2020 käskkiri nr 1-1/20/11 ning 6) esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele. Kohtunõue tuli täita hiljemalt 13.04.2020.
12.Tallinna Vangla esitas vastuse kohtunõudele 14.04.2020. Tallinna Vangla palub jätta XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab vangla järgmiselt. Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja põhjendustes on toodud teave selle kohta, et viirus võib levida ka viirusega nakatunud pindade kaudu, kuivõrd viirus võib olla elujõuline ja nakkusohtlik esemetel kuni 48 tundi. Seetõttu on vajalik piirata kinnipeetavate ja vahistatute liikumist ühisruumides, sh ka isegi kordamööda jalutusboksides, kuna sealt võib alguse saada viiruse levik. Viirus võib olla nakkav ka peiteajal, mistõttu ka näiliselt terve inimene võib olla viirusekandja. Sellest lähtuvalt oli vajalik piirata igasugust inimeste vahelist kontakti miinimumini, mitte vaid kinnipidamisasutustes, vaid kogu riigis (nt on viidud õppetöö kaugõppe vormi kõikides põhikoolides, gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes). Viiruse leviku tõkestamiseks peavad vanglateenistujad kasutama toimingute tegemisel erinevaid kaitsevahendeid, mille varud on piiratud ning varude täiendamine on üleriiklikult probleemne. Seega tuleb olemasolevaid kaitsevahendeid kasutada säästlikult üksnes vanglas hädavajalike toimingute tegemiseks. Peaminister andis 24.03.2020 välja korralduse nr 46, mille kohaselt seatakse isikutele liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld kaubanduskeskustes, sest rahvarohketes kohtades on viiruse leviku risk väga kõrge ja seetõttu on praeguses suure nakatunute arvuga olukorras proportsionaalne piirata nimetatud kohtades isikute liikumist ja koosviibimist. Lisaks on seatud 3(8)
3-20-628 piirang, et isikud peaksid olema kuni kahekesi ja hoidma teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahet. Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirjaga jätkati 19.03.2020 käskkirjaga juba kehtestatud piiranguid, kuivõrd nakatunute arv ja surmajuhtumite arv on maailmas plahvatuslikult tõusnud ja seda sõltumata sellest, et riigid on rakendanud ulatuslikke meetmeid. Kuna laustestimist ei ole läbi viidud sh vanglaametnike hulgas ning haigus võib kulgeda ka sümptomite avaldumiseta, siis tähendab see, et paljud nakatunud võivad olla enese teadmata viiruse levitajad. Tõhusaks meetmeks on nakkusohu vältimiseks osutunud isikute isoleerimine ja osaline isoleerimine ei ole piisavalt mõjus. Nakatunud ja haiglaravi vajav kinnipeetav tuleks toimetada vanglast välja haiglaravile, mis tähendaks lisakoormust kogu tervishoiusüsteemile. Samuti on suur hulk vange oma tervisliku seisundi tõttu riskigrupis, kellele viirus võib osutuda eluohtlikuks. Eriti ohustatud on nt isikud, kellel on kaasuv haigus (nt HIV või C-hepatiit). Viiruse levik on jätkuvalt kasvutrendis, sest Terviseameti kriisistaabi juhi sõnul ei ole viiruse tipphetk veel saavutatud. Eestis on haigestunud ka meditsiinitöötajad ja neist 1 on tänaseks surnud. Seega ka kontrollitud tingimustes ja kaitsevahendite kasutamise korral ei pruugi see tagada täielikku kaitstust. 04.04.2020 sai viirusest põhjustatud haiguse diagnoosi ka üks Tartu Vangla ametnik. Viiruse leviku ennetamiseks on juhuvalimi alusel asutud testima ka haigussümptomiteta vanglateenistujaid kõikides vanglates. Seega ei ole oht möödas. Kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmist ei ole võimalik tagada üksnes vanglateenistujatele ja vanglavälistele isikutele piiranguid kehtestades, vaid eesmärgi saavutamiseks on vältimatu ka kinnipeetavate liikumis- ja suhtlusvabadust jätkuvalt piirata. Vangla teeb pingutusi, et vähendada võimalikke kokkupuuteid ja leida isikute tervise kaitseks lahendusi. Nii näiteks on nakkusohu vähendamiseks viidud sisse viiepäevased vahetused, mil teenistujad vangla territooriumilt ei lahku. Vangla hindab kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant ja lõpetab piirangud koheselt, kui vajadus piiranguteks on ära langenud. Seoses psühholoogilise nõustamisega vanglas märgitakse järgmist. Taotleja viibib kambris koos teise kinnipeetavaga ning kambris on ka taotlejale kuuluv televiisor. Kamber on varustatud raadioga. Seega on taotlejal võimalik kursis olla uudistega ja kasutada televiisorit hariduslikul või meelelahutuslikul eesmärgil. Kambris aja veetmiseks on võimaldatud saada lahendamiseks sudokusid ja ristsõnu. Ka eriolukorra ajal tagatakse vajadusel psühholoogiline nõustamine. Taotlejale määratud inspektor-kontaktisik on kinnitanud, et on isikuga vestelnud kahel korral, 19.03.2020 ja 31.03.2020. Inspektor-kontaktisik soovitas 19.03.2020 taotlejale psühholoogiga suhtlemist ja vastav vastuvõtt ka 23.03.2020 toimus. Inspektor-kontaktisiku väitel on taotlejale hästi teada psühholoogi ja kaplaniga suhtlemise korraldus ning 09.04.2020 seisuga ei olnud inspektor-kontaktisikul infot, et taotlejalt oleks laekunud avaldusi nende vastuvõtule pöördumiseks. Pärast seisukoha andmist on registreeritud taotleja pöördumine saada kliinilise psühholoogi vastuvõtule, mis on hetkel menetluses. Muid tervisega seotud pöördumisi ei ole alates piirangute rakendamisest (16.03.2020) vanglas registreeritud. Sõltumata eriolukorrast jälgitakse VangS §-st 52 tulenevalt kinnipeetavate terviseseisundit, ravitakse neid vanglas olevate võimaluste piires ning suunatakse vajadusel ka ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Taotleja kuulub riskigruppi, kelle puhul võib koroonaviirusesse haigestumine olla reaalselt eluohtlik. Vangide jalutusboksidesse viimine tõstaks nakatumise riski oluliselt. Vangi tuleb alati jalutusboksi saata, mistõttu on kontakt ametnikuga vältimatu. Samuti võib tekkida vajadus reageerida korrarikkumistele, vajadusel kasutades vahetut sundi, millistel juhtudel võib kontakt ametniku ja kinni peetava isiku vahel olla vältimatu. Lisaks tuleb kõik pinnad ja alad, kus vang on viibinud, desinfitseerida enne jalutuskäiku. Vanglates viibiva personali hulk on eriolukorra tõttu viidud hädavajaliku miinimumini. Jalutustele lubamine tähendaks, et vanglas tööl olevad ametnikud jõuaksid ajaliselt tegeleda vaid jalutustele viimisega. Selline 4(8)
3-20-628 töökorraldus ei ole otstarbekas. Vangla saab kaaluda võimalust jalutuskäigud taastada, kui viiruse levik on Eestis hakanud näitama langustrendi. Esialgse õiguskaitse mittekohaldamine ei too kaasa isikule tarbetult koormavaid tagajärgi ja ka hilisem heastamine on võimalik. Konkreetse taotleja puhul on rakendatud abinõud eriliselt seotud tema enda tervise kaitsega, kuna ta kuulub riskigruppi. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata asjas esineva ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Arvestades Eestis kehtestatud eriolukorda, juba Eesti Vabariigi territooriumil kehtivaid piiranguid ja teadlaste poolt esitatud prognoose COVID-19 haiguse levikul, on ka piirangute kehtestamine kinnipidamisasutuses viibivate isikute suhtes proportsionaalne ja avalikes huvides vajalik meede. Vangla tagab kinni peetavatele isikutele kõik eluks hädavajaliku ja lisatoitlustamise, mis vähendab käskkirjaga kehtestatud piirangute mõju. Avalikes huvides on massilise nakatumise ohu piiramine, vältimaks nii elanike, vanglateenistujate kui ka kinni peetavate isikute haigestumist või surma.
KOHTU SEISUKOHT
13.HKMS § 121 lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tegemist on imperatiivse sättega, mistõttu puudub kohtul kaalutlusõigus.
14.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
15.Käesoleval juhul tõlgendas kohus 07.04.2020 kohtunõudes XX 06.04.2020 avaldust kaebusena Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 peale. Kohus selgitab, et arvestades, et 06.04.2020 taotluses ei ole taotleja soovinud mitte üksnes esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamist liikumispiirangute osas, vaid palunud kohtul hinnata ka kohaldatud piirangute ja leevendusmeetmete õiguspärasust, on taotluse esitaja eesmärgiks Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 vaidlustamine osas, millega piirati kinni peetavate isikute liikumisvabadust. Seega on kohtu hinnangul esitatud tühistamiskaebus Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 peale liikumispiirangute kehtestamise osas. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus XX 07.04.2020 avalduses esitatud taotlusi järgmiselt: 1) peatada esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 kehtivus liikumispiirangute osas; 2) tühistada vaidlustatud käskkiri liikumispiirangute osas.
16.Tallinna Vangla 13.04.2020 vastuse kohaselt on XX esitanud 03.04.2020 vaide Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 peale ning vaie on 08.04.2020 kirjaga edastatud lahendamiseks Justiitsministeeriumile, kus vaidemenetlus on pooleli. Seega pole käesolevaks ajaks kaebaja vaiet tagastatud, osaliselt rahuldatud ega rahuldamata jäetud. Samuti ei ole kaebaja vaiet tähtaegselt lahendamata jäetud, kuivõrd vaide lahendamiseks sätestatud tähtaeg pole veel möödunud (haldusmenetluse seadus (HMS) § 83). Eeltoodust lähtuvalt on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus on esitatud ennatlikult. Seetõttu kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele läbivaatamatult.
17.Arvestades, et kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, jääb ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Täiendavalt märgib kohus, et ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks ei esineks menetluslikku takistust (kaebus oleks lubatav) või kui tõlgendada 5(8)
3-20-628 taotlust vaidemenetluse kestel esitatud esialgse õiguskaitse taotlusena (HKMS § 249 lg 2), siis jääks esialgse õiguskaitse taotlus ikkagi rahuldamata. Seda järgmistel põhjustel.
18.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks; esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult väike; kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-19-17, p 15).
19.Kaebaja soovib esialgset õiguskaitset, kuivõrd kardab isolatsioonis viibimise ajal oma vaimse tervise halvenemist.
20.Kohus nõustub vastustajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaebajale kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi. Vangla on selgitanud, et kaebaja viibib kambris koos kaaskinnipeetavaga, kaebajal on kasutada nii televiisor kui ka raadio ning leevendusmeetmena on vanglas elektri kasutamine võimalik ööpäevaringselt (vaidlustatud käskkirja punkt 2). Lisaks on kambris aja veetmiseks võimaldatud saada lahendamiseks sudokusid ja ristsõnu. Vangla on kinnitanud, et ka eriolukorra ajal tagatakse kinni peetavatele isikutele psühholoogiline nõustamine ning jälgitakse nende terviseseisundit (VangS § 52 lg 2). Ka kaebajale on võimaldatud 23.03.2020 psühholoogi vastuvõtt. Ühtlasi on kaebaja esitanud taotluse kliinilise psühholoogi vastuvõtule saamiseks ning taotlus on vanglas menetlemisel. Isegi juhul, kui hiljem peaks selguma kohaldatud meetmete õigusvastasus, on võimalik tagajärgi heastada hüvitamise määramisega.
21.Käesoleval juhul aga välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise ilmselgelt ülekaalukas avalik huvi. Puudub kahtlus, et vanglas liikumispiirangute jätkuv kohaldamine 30.03.2020 käskkirjaga on avalikes huvides ning selle kehtivuse peatamine vaidluse ajaks kahjustaks seda ülemääraselt. Vaidlustatud käskkirja põhjendustes on selgitatud liikumispiirangute jätkamise vajadust. Nimelt on märgitud, et arvestades hetkel COVID-19 haigust põhjustava viiruse kohta teadaolevat, üleriigilist eriolukorda, ja seda, et nakatunute arv ja surmajuhtumite arv kogu maailmas on plahvatuslikult tõusnud, sh tõusnud oluliselt ka Eestis, tuleb 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/11 kehtestatud piiranguid kinnipeetavate ja teiste isikute elu ja tervise kaitseks jätkata; kuigi riigid on rakendanud juba praegu ulatuslikke meetmeid, püsib nakatumine ja surmajuhtumite arv väga kõrgel (vaidlustatud käskkirja lk 1). Veelgi enam, viiruse levik on jätkuvalt kasvutrendis, tuginedes meedias (internetilehel err.ee) 13.04.2020 Terviseameti kriisistaabi juhi Ragnar Vaiknemets poolt avaldatule, et viiruse tipphetk ei ole veel saavutatud. Seega kaitstakse kohaldatud meetmetega üheltpoolt kinni peetavate isikute elu ja tervist, kuivõrd paljud kinni peetavad isikud kuuluvad riskigruppi oma tervislike näitajate poolest. Avalikuks huviks on aga ka tervishoiusüsteemi võimalikult vähe koormamine. Vangla on kohaselt selgitanud, et uuem teaduskirjandus kinnitab, et viirus on sedavõrd nakkusohtlik, et kriitiliste juhtumite arv võib osutuda ohuks tervele tervishoiusüsteemile ja seda väga lühikese perioodi jooksul; riikliku tervishoiusüsteemi toimevõime säilimine on avalik huvi, kuna seeläbi tagatakse elu ja tervise kaitse (PS § 16 ja § 28). Nakatunud ja haiglaravi vajav kinnipeetav tuleks toimetada vanglast välja haiglaravile, mis tähendaks lisakoormust kogu tervishoiusüsteemile, arvestades, et viiruse levik võib olla väga kiire ja seetõttu nakatunute arv väga kõrge.
22.Kohus nõustub vastustajaga, et tõhusaks meetmeks on nakkusohu vältimiseks osutunud isikute isoleerimine ja osaline isoleerimine ei ole piisavalt mõjus. Nii näiteks ei pruugi ka kontrollitud tingimustes ja kaitsevahendite kasutamise korral olla tagatud täielik kaitstus, 6(8)
3-20-628 kuivõrd Eestis on ka haigestunud näiteks meditsiinitöötajad. Vastustaja on õigesti märkinud, et kinni peetavate isikute elu ja tervise kaitsmist ei ole võimalik tagada üksnes vanglateenistujatele ja vanglavälistele isikutele piiranguid kehtestades, vaid eesmärgi saavutamiseks on vältimatu ka kinni peetavate isikute liikumis- ja suhtlusvabaduse piiramine. Teadaolevalt levib COVID19 inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid; teadusartiklites avaldatud info kohaselt võib viirus olla nakkav ka peiteajal, mil haigestunud isikul on vaevumärgatavad sümptomid või puuduvad need hoopis; seega ei pruugi olla vanglateenistusel kohe teavet isikute kohta, kellest võib lähtuda nakkusoht, mistõttu tuleb kõiki isikuid käsitleda potentsiaalselt ohtlikena; viirus võib levida ka viirusega nakatunud pindade kaudu, kuivõrd viirus võib olla elujõuline ja nakkusohtlik esemetel kuni 48 tundi; Maailma Terviseorganisatsiooni ja Terviseameti soovituste kohaselt tuleks hoiduda muuhulgas lähidistantsist (vähem kui 1 m); vangla tingimustes, sh eluosakondades või ka jalutusaladel ei ole alati võimalik tagada isikutevahelist piisavat ohutut kaugust, mille kaudu nakkusohtu vältida (sh vangi ja ametniku vahel); vanglas ei ole ka võimalik täielikult välistada kokkupuudet ametnikega, kes kujutavad samuti võimalikku nakkusohtu; samuti ei ole võimalik täielikult vältida vangi kokkupuudet nakatunud pindadega; seega on suur oht, et viiruse levik toimub just kambrist väljaspool; sellises olukorras lasub riigil haldusorgani kaudu positiivne sekkumiskohustus, mis seisneb inim- ja pindkontaktide välistamises (Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkiri nr 11/20/11, lk 2).
23.Vangla on asjakohaselt selgitanud, et vangide jalutusboksidesse viimine tõstaks nakatumise riski oluliselt; vangi tuleb alati jalutusboksi saata, mistõttu on kontakt ametnikuga vältimatu; samuti tuleb kinni peetavat isikut jalutuste ajal valvata, mis ühtlasi tähendaks rohkemaid kontakte ametniku ja kinni peetavate isikute vahel; veelgi enam, korrarikkumistele reageerimisel on kontakt ametniku ja kinni peetava isiku vahel vältimatu. Lisaks tuleb kõik pinnad ja alad, kus kinni peetav isik on viibinud, desinfitseerida enne jalutuskäiku, kuivõrd on teada, et viirus levib ka nakatunud pindade kaudu.
24.Arvestades, et viiruse levik ei näita langustrendi, prevaleerib avalik huvi kaebaja kaitstavate subjektiivsete õiguste üle. Vaidlustatud 30.03.2020 käskkirja põhjendustes on märgitud, et kuna liikumis- ja muude piirangute tühistamine vanglas tooks tõenäoliselt kaasa haiguspuhangu, millega seataks ohtu suure hulga kinnipeetavate elu ja tervis, siis ei ole praeguses olukorras nende tühistamine mõeldav; sotsiaalse distantseerumise meetme jätkamist on peetud uue viirusepuhangu ennetamiseks ja tervishoiusüsteemi ülekurnamise vältimiseks sobivaks meetmeks (lk 2). Seda enam, et ka kaebaja ise kuulub riskirühma.
25.Vaidlus puudub osas, et liikumispiirangutega kaasnevat negatiivset mõju leevendavad vangla kohaldatud meetmed (lisatoitlustamine; kambrites raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni ööpäevaringselt kasutamine). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et liikumispiirangute kehtetuks tunnistamine võib seada ohtu vangla muude ülesannete tõhusa täitmise, kuivõrd eriolukorra ajal on viidud vangla personal miinimumini. Samuti on üldteada asjaolu, et desinfitseerimisvahendite ja kaitsevahendite kättesaadavus on praegu problemaatiline ülemaailmselt.
26.Eeltoodud argumentidele tuginedes ei kuuluks esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele. 27. Koos kaebusega on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Lähtudes sellest, et kaebus kuulub selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele, jätab kohus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata.
28.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). 7(8)
3-20-628 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.