Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
06.04.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2144
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahendid
XX kaebus Eesti Töötukassa tegevuse peale Kaebaja XX Vastustaja Eesti Töötukassa Tallinna Halduskohtu 10.12.2019 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.12.2019 määruse peale haldusasjas nr 3-19-2144 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.12.2019 määruse peale haldusasjas nr 3-19-2144 rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 10.12.2019 määruse resolutsioon muutmata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
Eesti Töötukassa edastas 04.09.2018 XX-le (kaebaja) teatega nr TVT-18022136-1 otsuse projekti töövõimetoetuse maksmise lõpetamise kohta ning andis tähtaja vastuväidete esitamiseks.
2.Eesti Töötukassa lõpetas 21.09.2018 otsusega nr TVT/18/047441 kaebajale töövõimetoetuse maksmise. Kaebaja tööleping OÜ-ga C lõpetati 31.07.2018. Töövõime ja töövõimetoetuse andmekogu andmetel ei vasta kaebaja ühelegi töövõimetoetuse (TVTS) § 12 lg 1 p-des 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimustele. Kebajat ei ole töötuna arvele võetud.
3-19-2144
3.Kaebaja teatas 31.08.2018, et sai Eesti Töötukassa 04.09.2018 kirja kätte 16.10.2018. Samuti esitas ta kirjas enda põhjendused selle kohta, miks ta jättis 04.09.2018 teatele reageerimata.
4.Kaebaja esitas 17.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Eesti Töötukassa 21.08.2018 otsuse nr TVT/18/047441, isiku ilma avaldust esitamata töötuna arvele võtmata jätmise, isiku 31.10.2018 kirjale vastamata jätmise ning selgitamiskohustuse täitmata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajal ei ole üle kahe aasta olnud võimalik tööandja pankroti tõttu töövaidluskomisajoni poolt määratud väljamakseid saada. Selline olukord on vastuolus kehtiva õigusega. C OÜ lõpetas 31.07.2018 töölepingu. Kaebaja läks 22.08.2018 Prantsusmaale alkoholi-, metadooni- ja fentanüülisõltuvuse rehabilitatsioonikeskusesse. Kaebaja sai 16.10.2018 kätte töötukassa 04.09.2018 e-kirja, mille juurde oli lisatud kuupäevata ja registreerimisnumbrita haldusakt töövõimetoetuse maksmise lõpetamise kohta alates 31.07.2018. Töövõimetoetuse maksmise lõppemisest sai kaebaja ema kaudu teada 12.10.2018. Kaebaja esitas 31.10.2018 töötukassale selgitused ja palus uuesti läbi vaadata töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsus. Töötukassa ei vastanud sellele kirjale. Töövõimetoetuse maksmise lõppemise põhjusest sai kaebaja aru, kui luges 04.09.2018 töötukassast saadud kirja. Kaebaja arvas kuni selle hetkeni, et pärast töölepingu lõppemist muutub ta automaatselt töötuks, kellel on õigus saada töövõimetoetust. Eestist Prantsusmaale lahkumisest alates oli kaebaja kindel, et tal on välismaal viibimise ajal õigus saada puudetoetust. Töötukassa pidi pärast kaebaja selgituste saamist teavitama, et kaebajal on Prantsusmaal viibimise ajal õigus saada Eestist hüvitisi, kui kaebaja on töötuna arvele võetud.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 10.12.2019 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna Eesti Töötukassa 21.08.2018 otsuse nr TVT/18/047441, Eesti Töötukassa poolt kaebaja ilma avaldust esitamata töötuna arvele võtmata jätmise ning kaebaja 31.10.2018 kirjale vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale õiguslikku kasu, sh ei kohustaks see töötukassat kaebajat töötuna arvele võtma. Seetõttu puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõigus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja halduskohtusse tagasi saatmist. Kaebaja põhjendatud huviks on esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Kaebajal on preventiivne huvi. Halduskohus ei ole kaebaja kõiki nõudeid välja toonud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS §-d 121 lg 4, 204 lg 1 ja 207 lg 1).
8.Halduskohus tagastas tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest vaidlustatud tegevuste õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaebaja õigusi kaitsta. Kaebaja märgib 2(3)
3-19-2144 määruskaebuses, et tema eesmärgiks on esitada kahju hüvitamise nõue, samuti on tal preventiivne huvi, et töötukassa tulevikus õigusvastaselt ei tegutseks.
9.HKMS 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 esimene lause sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 38 lg 4 järgi peab tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Põhjendatud huvi näitamine on kaebaja kohustus ning kohus ei saa kaebajat asendada (Riigikohtu 19.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-4-10, p 15).
10.Halduskohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja näidanud, kuidas aitab töötukassa haldusakti ja toimingute õigusvastasuse tuvastamine kaasa tema õiguste kaitsele. Põhjendatud huviks ei saa olla veenduda tegevuse õigusvastasuses, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama isikut edaspidi oma subjektiivsete õiguste kaitsel (vt nt Riigikohtu 12.11.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-09, p 12).
11.Määruskaebuses märgitud tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamine ning preventiivne eesmärk ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebaja hinnangul on vastustaja tegevusega talle põhjustatud kahju, tuleb esitada kahju hüvitamise nõue. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna tuvastamiskaebuse esitamiseks alust (HKMS § 45 lg 2 teine lause). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi tulevikus, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 25.10.2017 määrus asjas nr 3-17-749, p 11). Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita, et esineks reaalne oht, et töötukassa võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda ning seda pole võimalik tavapärase järelkontrolli raames kõrvaldada. Samuti ei ole alust arvata, et kaebajal puuduks tulevikus sarnases olukorras võimalus kasutada tõhusaid vahendeid oma õiguste kaitsmiseks. Kohtuotsuse resolutsioonis haldusakti ja toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebajal praegusel juhul oma õigusi paremini kaitsta, sh ei kõrvaldaks see 21.08.2018 otsuse kehtivust, kaebajat ei võetaks ilma avaldust esitamata töötuna arvele ega vastataks tema 31.10.2018 kirjale. Samuti ei tagaks tuvastamisotsus, et vastustaja selgitaks kaebajale nõutavad selgitused.
12.Kaebaja esitas kaebuse põhjendustes lisaks käesoleva määruse p-s 8 märgitud nõuetele ka nõude tuvastada maksejõuetuse hüvitise mittemaksmise õigusvastasus. Halduskohus on selle nõude jätnud lahendamata. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei ole põhjendatud saata taotlust menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule, kuna ringkonnakohtul on võimalik viga kõrvaldada. Sarnaselt käesoleva määruse p-s 11 märgitule, ei esine kaebajal alust nõuda maksejõuetuse hüvitise mittemaksmise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja saab vajadusel esitada kahju hüvitamise nõude. Tõenäoline pole, et kaebaja ei saaks tulevikus efektiivset õiguskaitset töötukassa tegevuse vastu. Ka viimati nimetatud nõude osas tuleks kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata. Muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesolevas määruses märgitule.
(allkirjastatud digitaalselt) 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.