3-19-1180/40 - Korrakaitse - Vanglad - Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

4.Tartu Halduskohus tagastas 12.02.2020. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o osas, milles määruskaebuse esitaja taotles hüvitist seetõttu, et Tallinna Vanglas viibimise ajal (15.05.– 05.12.2018) võimaldati pesta ainult üks kord nädalas, jalutusboksid olid väikesed ning kambris ei olnud kuuma vett (resolutsiooni p 1), jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning jättis käiguta kaebuse, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja (resolutsiooni p 4). a) Halduskohus tagastas kaebuse osaliselt HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud kinni pidanud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruskaebuse esitaja ei ole vanglale esitatud taotluses viidanud sellele, et kahju oleks talle tekkinud ka seetõttu, et ta ei saanud Tallinna Vanglas viibimise ajal pesta tihedamini kui üks kord nädalas ega ka seetõttu, et kambris ei olnud kuuma vett ja et jalutusboksis ei olnud võimalik tegeleda spordiga. Nimetatud asjaolud toob määruskaebuse esitaja välja alles halduskohtule esitatud kaebuses, mistõttu ei saa selliste tingimuste eest hüvitise nõudmisel lugeda määruskaebuse esitajat kohtueelset menetlust läbinuks. b) Halduskohus jättis rahuldamata menetlusabi taotluse, sest määruskaebuse esitaja kaebuse rahuldamise võimalus soovitud ulatuses ja esitatud asjaoludel on vähene. Riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on antud juhul täidetud, kuid halduskohtu hinnangul ei saa kaebust pidada sedavõrd perspektiivikaks, et anda määruskaebuse esitajale menetlusabi. Määruskaebuse esitajale oli kambrites tagatud enam vaba põrandapinda (4,84 m2 – 14,51 m2) kui on EIK praktikast tulenevalt soovituslik. Siseriikliku kohtupraktika kohaselt vastavad kinnipidamistingimused tervikuna Tallinna Vangla kambrites (sh ventilatsioon ja valgustus) õigusaktidega kehtestatud nõuetele vähemalt ulatuses, mis ei mõjuta täiendavalt vähesest kambripinnast tingitud ebamugavusi kinnipeetavatele. Halduskohus märkis, et rahaliselt hüvitatava inimväärikuse alandamise tuvastamiseks peab olema tegemist kannatustega, mis ületavad kohtupraktikas kujunenud raskusastme. Esitatud kaebusest ei nähtu, et seda läve oleks käesoleval juhul ületatud. Ühtlasi märkis halduskohus, et määruskaebuse esitaja nõue 20 000 eurot on põhjendamatult suur ning kehtivat kohtupraktikat arvestades oleks selle summa väljamõistmine äärmiselt ebatõenäoline, kui kohus ka tuvastaks kahju tekkimise antud asjas.

7.Määruskaebuse esitaja määruskaebus halduskohtu 12.02.2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele. Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse osas, milles kaebaja taotles hüvitist seetõttu, et Tallinna Vanglas viibimise ajal (15.05.–05.12.2018) võimaldati pesta ainult üks kord nädalas, jalutusboksid olid väikesed ning kambris ei olnud kuuma vett, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud loetletud tingimuste osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Määruskaebuse esitaja pöördus Tallinna Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega seoses Tallinna Vanglas ebainimlike ja alandavate kinnipidamistingimustega. Vanglale esitatud taotluses ei ole määruskaebuse esitaja viidanud sellele, et kahju oleks tekkinud talle ka seetõttu, et ta ei saanud Tallinna Vanglas viibimise ajal pesta tihedamini kui üks kord nädalas ega seetõttu, et kambris ei olnud kuuma vett ja et jalutusboksis ei olnud võimalik tegeleda spordiga. Nimetatud asjaolud on määruskaebuse esitaja välja toonud alles halduskohtule esitatud kaebuses. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse kaebus, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tegemist ei ole ka kõrvaldatava puudusega HKMS § 120 lg 3 tähenduses. Seetõttu oli kaebuse tagastamine kõnealuses osas õiguspärane. Määruskaebuse esitaja ei ole ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses nimetanud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla kaebuse tagastamise õiguspärasuse. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks kohtus on kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata ilmselgelt vähene ning seetõttu kuulub määruskaebus Tartu Halduskohtu 12.02.2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel.