X-i kaebus Viru Vangla vastu seoses talle 09.07.2019 koostatud individuaalses täitmiskavas märgitud ohuhinnanguga
Menetlusosalised
Kaebaja – X Eeldatav vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-19-1573 materjalide juurest käesoleva haldusasja materjalide juurde 09.07.2019 koostatud X-i individuaalne täitmiskava.
2.Tagastada X-i kaebus.
3.Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Jätta läbi vaatamata X-i taotlused kaebetähtaja ennistamiseks ja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
5.Asendada määruses kaebaja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Määrus toimetada kaebajale kätte ja saata teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla kinnitas 09.07.2019 X-ile koostatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava (ITK). Rubriigis „Ohtlikkus, ohustatus, muud turvalisusriskid“ on muu hulgas märgitud: „Ohtlik: lapsed (risk ühiskonnas)“.
2.X esitas 11.07.2019 Viru Vanglale pöördumise (registreeritud 12.07.2019 nr-ga 6-10/27338-1, tl 30), milles palus muuta ära temale koostatud ITK-s märgitud sõnastus, mille kohaselt on ta ohtlik lastele.
3.Viru Vangla jättis 06.08.2019 vastusega nr 6-10/27338-2 (tl 31) X-i taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et kinnipeetava kuritegeliku käitumise analüüs hõlmab kõiki konkreetse kinnipeetava karistusi, sh arhiveeritud karistusi, mis kajastuvad karistusregistri väljavõttes, et anda kinnipeetava kriminaalsest käitumisest võimalikult täpne kirjeldus. Kuna arhiveeritud kuritegu on hõlmanud alaealise suhtes vägivalla kasutamist, siis on põhjendatud sellekohase
3-19-1576 informatsiooni kajastamine. Täitmiskava sisu üle otsustamine kuulub vanglale, kes viib läbi täitmiskava koostamiseks vastavad toimingud. Täitmiskava muutmine peab olema põhjendatud ja tulenema konkreetsetest asjaoludest, mitte kinnipeetava isiklikest soovidest.
4.X esitas 14.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitas, et vangla ei vastanud viie tööpäeva jooksul tema 11.07.2019 taotlusele ITK sõnastuse “ohtlik lastele“ muutmiseks. Kaebaja väitel ei saanud ta vastust ka 30 päeva jooksul ning kaebaja hinnangul oleks vangla pidanud vastama tema pöördumisele 09.08.2019. Kaebaja soovib teada, kas kontaktisikul on õigus eirata tema avaldusi, taotlusi ja pöördumisi. Lisaks on kaduma läinud vastus kaebaja teabenõudele. Kaebusele lisatud täiendavas avalduses (tl 7–8) selgitas kaebaja, et ta siiski sai vanglalt vastused tema taotlustele, avaldustele ja teabenõudele. Kaebaja ei ole võimeline väljendama, kui nördinud on ta tema taotlusele esitatud vangla vastusest. Sõnastus „ohtlik lastele“ on hoopis midagi muud kui tüli alaealisega. Kaebusele on lisatud taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivust vabastamiseks. Samuti palub kaebaja vajadusel ennistada kaebetähtaeg.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja ei nõustu tema ITK-s märgitud sõnastusega „ohtlik: lapsed“. Kaebaja on palunud vanglal seda sõnastust muuta, kuid tulutult. Kuigi kaebuses ei ole esitatud selgesõnalist nõuet, on kohtule arusaadav, et kaebaja eesmärgiks kohtusse pöördumisel on olnud saavutada see, et tema ITK sõnastust muudetaks. Seetõttu tõlgendab kohus kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kohustamiskaebusena, milles kaebaja palub kohustada Viru Vanglat muutma temale koostatud ITK sõnastust „ohtlik: lapsed“ (HKMS § 37 lg 2 p 2).
7.Kohtu hinnangul esineb asjas HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud kaebuse tagastamise alus. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse puhul tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1). Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi (vt nt Riigikohtu 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 16).
8.Kaebaja vaidlustab tema suhtes kinnitatud ITK-s sisalduvat hinnangut tema ohtlikkusele. Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 5 alusel kehtestatud justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 kohaselt on ITK kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). ITK-l on oluline roll suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma (vt VangS § 6 lg 1 ja määruse nr 21 § 1 lg 2).
9.Kohtupraktikas kujunenud seisukoha järgi puudub kinnipeetaval õiguskaitsevajadus ITKs sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks (HKMS § 44 lg 1). ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või
3-19-1576 väärtushinnangule ITK-s (vt Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 26 ja 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p13).
10.Lisaks eeltoodule ei saa kaebaja kohta koostatud ITK enam tema õigusi negatiivselt mõjutada põhjusel, et kaebaja on Viru Maakohtu 07.02.2020 määrusega asjas nr 1-18-2791 vabastatud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Maakohtu määrus jõustus 26.02.2020 ning käesolevaks hetkeks on kaebaja vanglast vabanenud. Haldusasja edasine menetlemine ei tooks kaebajale seetõttu enam ka mingit õiguslikku kasu või eelist ega aitaks kaasa tema õiguste või vabaduste realiseerimisele.
11.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal HKMS § 44 lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus tema kohta koostatud ITK vaidlustamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks ITK-s sõnastuse „ohtlik: lapsed“ muutmiseks.
12.Kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, ei pea kohus vajalikuks käsitleda küsimust kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta.
13.Kuigi kaebaja on teinud kaebuses etteheiteid ka vanglaametnike tegevusele tema pöördumistele vastamisel, on ta kohtule hiljem kinnitanud nendele pöördumistele vastuste saamist. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kaebusest järeldada, et kaebaja eesmärgiks oleks olnud ka vangla selle tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Isegi, kui kaebaja selle tegevuse õigusvastasuse tuvastamist sooviks, ei oleks see nõue lubatav. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamine võib olla põhjendatud, kui selleks esineb eriline preventiivne huvi. Olukorras, kus kaebaja ei viibi enam kinnipidamisasutuses, ei saa tal olla preventiivset huvi Viru Vangla tegevuse õiguspärasuse tuvastamiseks. Väljaspool vanglat viibiva isiku puhul ei ole võimalik eeldada, et vangla võiks asuda tulevikus tema suhtes sarnasel viisil käituma ning potentsiaalselt rikkuma tema õigusi.
14.Tulenevalt HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu jäävad need läbi vaatamata.
16.Kaebusele on lisatud taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kuigi sama riigi õigusabi taotlus on lisatud veel neljale sama kaebaja kaebusele (haldusasjad nr 3-19-1570, nr 3-19-1573, nr 3-19-1574, nr 3-19-1578), saab sellest muu hulgas järeldada kaebaja tahet talle riigi õigusabi korras esindaja määramist käesolevas asjas. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei piisa aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste mitte esinemist. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu, esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 2 sätestatud alus riigi õigusabi andmata jätmiseks ehk taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Seega jääb riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.