X.X.i kaebus Viru Vangla tegevusele seoses talle koostatud individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammide läbimisega ning individuaalse täitmiskava ümbervaatamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Eeldatav vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.i kaebus.
2.Jätta X.X.i rahuldamata.
taotlus
riigi
õigusabi
saamiseks
3.Jätta läbi vaatamata X.X.i taotlused kaebetähtaja ennistamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4.Asendada määruses kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Määrus toimetada kätte kaebajale ning saata teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla kinnitas 09.07.2019 X.X.ile koostatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava (ITK), milles on talle läbimiseks määratud sotsiaalprogrammid agressiivsuse asendamise treening ja eluviisitreening ning eeltoodud tegevuste täitmisperioodideks vastavalt 2018 IV kv/2020 I kv ja 2019 III kv–2019 IV kv. Samuti on selles märgitud hinnangud X.X. ohtlikkusele.
2.X.X. esitas 29.07.2019 Viru Vanglale teabenõude (registreeritud 30.07.2019 nr-ga 6-13/29681-1, tl 37), milles märkis, et ei ole ITK-ga nõus ning palus vanglal selgitada, milliste kriteeriumite järgi on talle määratud riskigrupp. Samuti soovis ta teada, mille põhjal on saadud sedavõrd suured riskid, kuigi tal on üksnes kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viru Vangla vastas X.X. 29.07.2019 pöördumisele 31.07.2019 kirjaga nr 6-13/29681-2 (tl 39–41), milles selgitas riskihinnangute kujunemist.
3.X.X. esitas 14.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusele seoses tema suhtes sotsiaalprogrammide läbiviimisega ja ITK-s märgitud riskihinnangutega. Kaebaja
3-19-1573 soovib kohtult lahendust, mille tulemusel ta ei peaks enam kartma ja kannatama tema kontaktisiku tegemata jäetud või puudulikult tehtud töö pärast ning ta saaks vaatamata sellele, et ta ei jõua kontaktisiku tegevuse tõttu läbida talle määratud sotsiaalprogramme, vabaneda seaduses ette nähtud ajal ehk 2020. a veebruaris ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Samuti soovib kaebaja tema kohta koostatud ITK ümbervaatamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kaebajale koostati vanglasse saabumisel ITK, mille järgi pidi ta läbima agressiivsuse asendamise treeningu ajavahemikul 2018 IV kv–2019 I kv ning eluviisitreeningu 2019. a-l. Kaebuse esitamise ajani polnud kumbki programm alanud. Kontaktisiku ja kriminaalhooldaja sõnul puudus agressiivsuse asendamise treeningu läbiviimiseks vastava väljaõppega inimene. Kaebaja palus see programm võrdväärse programmiga vahetada, kuid seda ei tehtud. 2019. a-l koostati kaebajale uus ITK, milles oli uuesti määratud agressiivse asendamise treeningu läbimine ning selle toimumise ajaks 2018 IV kv/2020 I kv. Eluviisitreeningu läbiviimise ajaks oli uues ITK-s märgitud ajavahemik 2019 III kv–2019 IV kv. Seega olid programmid määratud toimuma ühel ja samal ajal. Kaebaja kontaktisik kinnitas talle, et programmide ühel ajal läbiviimine on võimalik, kuid hiljem selgus, et see siiski ei ole võimalik. Kaebajal avaneb võimalus vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve alla 09.02.2020 ning kontaktisiku tegevuse tõttu ei jõua ta mingil moel talle määratud kahte programmi enne seda läbida. On üldteada, et kui kinnipeetaval pole talle ette nähtud programmid läbitud, siis on õigus teda ennetähtaegselt mitte vabastada. Kontaktisik on kaebajale valetanud ning kaebaja suhtes sihilikult pahatahtlikult käitunud, otsustades ise, kas kaebaja saab vabadusse või mitte. Kontaktisiku sellised otsustused nähtuvad kaebaja pöördumisele esitatud vastusest. Lisaks on kontaktisik kaebaja ITK koostamisel ja ohutaseme määramisel arvestanud asjakohatut, näiteks kriminaalasju, mis on aset leidnud 30 aastat tagasi ning on seetõttu aegunud ja arhiveeritud. Kontaktisiku käitumine on ebakompetentne ning ta on ületanud oma volitusi. Kaebusele on lisatud taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivust vabastamiseks. Samuti palub kaebaja vajadusel ennistada kaebetähtaeg.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses kirjeldanud põhjuseid, miks ta ei saa tema hinnangul läbida talle ITK-s määratud sotsiaalprogramme enne tema ennetähtaegse vabanemise tähtaja saabumist ning palunud kohtul leida lahendus, et ta saaks vabaneda 2020. a veebruaris ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kuigi kaebuses pole selgelt esitatud ühtegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõuet, saab sellest järeldada, et kaebaja on soovinud kohtult vangla kohustamist selliste toimingute tegemiseks, mis suurendaks tema enne tähtaega vabanemise võimalusi, s.o antud juhul sotsiaalprogrammides osalemist võimaldavate toimingute tegemiseks. Olukorras, kus kaebaja soovib avaliku võimu kandjalt tema suhtes mõne toimingu tegemist, on asjakohaseks nõudeks kohustamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 2). Käesoleval ajal ei ole aga põhjendatud teha kaebajale ettepanekut kaebuse muutmiseks ja nõude esitamiseks vangla kohustamiseks võimaldama kaebajale tema ITK-s määratud sotsiaalprogrammides osalemist.
6.Kohtule teadaolevalt otsustas Viru Maakohus 07.02.2020 määrusega asjas nr 1-18-2791 vabastada kaebaja temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.04.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Maakohtu määrus jõustus 26.02.2020. Sellest tulenevalt ei mõjuta kinnipidamisasutuses sotsiaalprogrammide läbimine või läbimata jätmine enam kaebaja õigusi ega kohustusi ning tal puudub sellega seonduvalt õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). Sellises olukorras esineks HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu.
3-19-1573
7.Õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu ei saa pidada vajalikuks ka kaebaja suunamist tuvastamiskaebuse esitamisele. Kuna kaebaja on kinnipidamisasutusest vabanenud, ei saaks vangla (sealhulgas kontaktisiku) tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aidata kaasa tema õiguste kaitsele. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamine võib olla põhjendatud, kui selleks esineb eriline preventiivne huvi. Olukorras, kus kaebaja ei viibi enam kinnipidamisasutuses, ei saa sellist preventiivset huvi jaatada. Väljaspool vanglat viibiva isiku puhul ei ole võimalik eeldada, et vangla võiks asuda tulevikus tema suhtes sarnasel viisil käituma ning potentsiaalselt rikkuma tema õigusi, mistõttu esineks isikul preventiivne huvi sellise tegevuse ärahoidmiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt ei tooks võimalike kohustamis- ja tuvastamisnõuete menetlemine kaebajale enam õiguslikku kasu või eelist ega aitaks kaasa tema õiguste või vabaduste realiseerimisele.
9.Kaebaja on palunud vaadata ümber tema ITK. Kohus mõistab kaebaja seda avaldust selliselt, et kaebaja on soovinud, et kohus kohustaks vanglat muutma tema ITK-s esitatud riskihinnanguid. Ka sellise nõude esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus.
10.Kinnipeetavale ITK koostamist reguleerib justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21). Nimetatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et ITK on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Kohtupraktikas kujunenud seisukoha järgi puudub kinnipeetaval ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s (vt Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 26; 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 13). Seega puudus kaebajal ka ITK vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1).
11.Eelnevalt toodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu.
12.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut sellele, kas kaebaja oli läbinud enne kohtule kaebuse esitamist kohustusliku kohtueelse menetluse.
13.Tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 loetakse kaebuse tagastamisel, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse.
14.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi kaebetähtaja ennistamiseks ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jäävad need läbi vaatamata.
15.Kaebusele on lisatud taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kuigi sama riigi õigusabi taotlus on lisatud veel neljale sama kaebaja kaebusele (haldusasjad nr 3-19-1570, nr 3-19-1574, nr 3-19-1576, nr 3-19-1578), saab sellest muu hulgas järeldada kaebaja tahet talle riigi õigusabi korras esindaja määramist käesolevas asjas. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda
3-19-1573 asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei piisa aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste mitte esinemist. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu, esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 2 sätestatud alus riigi õigusabi andmata jätmiseks ehk taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Seega jääb riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.