Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 03.03.2020, Tartu 3-19-566 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri prefekti 26.02.2019. a käskkirja nr 1.9-2.8/37p tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 18.07.2019. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Volitatud esindaja v.adv. Ilya Zuev Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.07.2019. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuses kaebaja ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga.
4.Jätta avaldamata kohtuotsuse p-d 17-19 ja 22.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 02.04.2020 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse patrullgrupi I patrullpolitseinik X esitas 22.02.2019 avalduse teenistusest vabastamiseks omal soovil.
2.PPA Ida prefektuuri prefekt vabastas 26.02.2019. a käskkirjaga nr 1.9-2.8/37p X politseiteenistusest tema enda soovil. Teenistussuhte viimaseks päevaks loeti 26.02.2019.
3.PPA jättis 05.04.2019. a vaideotsusega nr 1.3-3/23d rahuldamata X vaide PPA 26.02.2019. a käskkirja nr 1.9-2.8/37p peale.
4.X esitas 07.03.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 08.04.2019 ja 21.06.2019 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada PPA 26.02.2019. a käskkiri nr 1.9-2.8/37p, ennistada ta teenistusse ja mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebaja põhjendused: 22.09.2019 viisid Jõhvi politseijaoskonna juht Y ja sisekontrollibüroo Ida talituse juht Z kaebajaga läbi vestluse, mille käigus nõudsid, et kaebaja kirjutaks lahkumisavalduse. Kaebajat tabas šokk ja ägestus astmahoog. Kuna kaebajal puudus võimalus kasutada inhalaatorit, võis juhtuda, et ta kaotas teadvuse ja hingamine võis seiskuda. Kuna kaebaja tundis ennast halvasti, pöördus ta perearsti poole. Kaebaja esitas lahkumisavalduse PPA ametnike mõjutamisel ning tema tegelik soov ei olnud teenistusest lahkuda. Z omab kaebaja suhtes isiklikku vihavaenu. Kui kohus leiab, et kaebajat ei survestatud, siis tuleb arvestada, et kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud tal piisaval määral aru saada, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad lahkumisavalduse allkirjastamisel. Lahkumisavaldus on ilmselgelt vastuolus kaebaja huvidega.
5.Tartu Halduskohus jättis 03.06.2019. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja päringute tegemiseks raviarstidele.
6.Tartu Halduskohus jättis 11.06.2019. a määrusega rahuldamata kaebaja vastuväite kohtu tegevusele selles, et kohus ei korraldanud kohtuistungit ega rahuldanud taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ning ei teinud kaebaja raviarstidele päringuid.
7.Tartu Halduskohus jättis 18.07.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kohus ei seadnud kahtluse alla kaebaja kirjeldust tervisliku olukorra kohta 22.02.2019 ja hilisemalt. Politseiametnike Z ja Y käitumist ei saa lugeda ähvarduseks, pigem selgitati kaebajale, milline tagajärg võib saabuda, kui alustatakse tema suhtes distsiplinaarmenetlust. Ettepanekut politseiteenistusest lahkumiseks ei saa käsitleda survestamisena. PPA möönis, et vestluse ja kohtumise atmosfäär oli pingeline ja ärev, mistõttu võis kaebajale tunduda vestlus mõjutusena. Kuna vestlus toimus pärast öist vahetust ning kaebaja väidete kohaselt ei olnud tema tervislik seisund hea, võis kaebajale jääda mulje, et teda survestatakse. Kaebaja pakkus vastustajale võimalust vabastada teda teenistusest tervislikel põhjustel, mis näitab, et kaebaja sai aru, mis läbirääkimistel toimus ning tal oli soov teenistusest lahkumiseks. 2) Arvestades, et kaebaja esindaja on toonud välja hulganisti terviseprobleeme kaebajal, siis on kahtluse all, kas isik on üldse politseiridades võimeline töötama. Vestluse käigus informeeriti kaebajat, et PPA-l puudub usaldus kaebaja kui politseiniku vastu. Samas on kaebajale ette heidetud, et tal on tegemata laskeoskustest ja tal on puudulik keeleoskus ning viidatud on muudele võimalikele tööalastele probleemidele. Riigikeele oskuse puudumist näitab ka see, et Z aitas kaebajal avaldust kirjutada. 3) Käskkiri on kaebaja jaoks soodne, kuigi X võis tunda ennast emotsionaalselt halvasti vestlusel ja lahkumisavalduse kirjutamisel. Antud juhul ei pruugi faktilised asjaolud vastata tegelikkusele ja õiguslik alus teenistusest vabastamise kohta ei pruugi olla sisult õiguspärane, kuid käskkirja tühistamine ei oleks otstarbekas, kuna see tooks kaasa teenistusse ennistamise, mis tooks kaasa selle, et vastustajal tuleks vaadata üle ja kaaluda kaebaja sobivust edaspidiselt politseiteenistuses teenistussuhte jätkamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas 08.08.2019 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.07.2019. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. Kaebaja palus asi lahendada kohtuistungil ja üle kuulata tunnistajad. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohtuistungi korraldamine, kui isik seda taotleb, on põhiseadusest tulenev õigus, mida kohus kaebajale ei taganud. Seega kaebaja ei saanud esitada selgitusi asja kohta. 2) Tunnistajate ülekuulamiseks ei olnud objektiivseid takistusi. Kohus ei pidanud vajalikuks koguda tõendeid kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kohus ei täitnud uurimisprintsiipi. 3) Kohus ei hinnanud kaebaja tervislikku seisundit. Materjalidest nähtub, et kaebaja tervislik seisund halvenes olulisel määral 22.02.2019 ja hiljem. Kaebaja osalemine läbirääkimistes ei peegelda objektiivselt kaebaja tervislikku seisundit. 4) Otsuses viidatud asjaolud, nagu ebapiisav eesti keele oskus, halb tervislik seisund, laskeoskus vms, ei puutu asjasse. Ka ei puutu asjasse kaebaja kriminaalmenetluse teema. Seadusele ei tugine kohtu seisukoht, et käskkiri on kaebaja suhtes soodne haldusakt. Kohus olulisel määral väljus vaidluse raamidest. 5) Kohus ei analüüsinud lahkumisavalduse kehtivust, lähtudes kaebaja tervislikust seisundist (kas kaebaja oli otsustusvõimetu või esineb muu alus) ja/või lähtudes PPA survestamisest (näiteks ähvardus).
9.PPA esitas 11.09.2019 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kuna ükski kaebaja esitatud tunnistaja ei viibinud vestluse ega avalduse kirjutamise juures, siis ei oska nad tunnistada vestlusel ja avalduse kirjutamisel toimunut. Kohtuistungi pidamine ei ole põhjendatud, kui menetlusosalised üksnes kordavad kirjalikult esitatud seisukohti. 2) Kaebaja haigus võis anda tunda väsimuse ja jutuajamise koosmõjul, kuid on kaheldav, kas terviserike oli sedavõrd intensiivne, mis oleks toonud kaasa teadvuse kaotusele või otsustusvõimetusele lähedase seisundi. Puudub põhjuslik seos terviseseisundi ja PPA ametnike käitumise vahel. 3) Kohtuotsuses analüüsiti kaebaja teenistusse ennistamise ja jätkamise väljavaateid, millega PPA nõustub. PPA võis valida mitme variandi vahel, millest politseiteenistusest lahkumise ettepanek oli kaebajale kõige soodsam. 4) PPA ei nõustu, et muutunud terviseseisund tõendab survestamist. Kaebaja seisukohad on vastuolulised. Kaebaja suutis 20-minutilist vestlust detailselt kirjeldada mitmetes PPA-le tehtud pöördumistes ja kaebuses, kuigi rõhutab samas, et ta oli teadvuse kaotusele lähedases seisundis. Kaebaja ei arvesta, et vestluse ja lahkumisavalduse esitamise vahele jäi kuni 7-tunnine ajavahemik, mille kestel kaebaja käis perearsti vastuvõtul. Kaebaja oli nn survestajate mõjusfäärist väljas, tal oli piisavalt aega võtta ravimeid ja rahuneda ning leida (õigus)abi olukorra lahendamiseks.
10.X selgitas 10.01.2020. a seisukohas, et ähvarduse puhul on õiguslikuks aluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 ja tervislikel põhjustel võis lahkumisavaldus olla tühine TsÜS § 13 alusel. Eeltoodu põhjal pidas kaebaja vajalikuks kuulata tunnistajad üle. Kaebaja väitel on tunnistajate ütlused seotud nii tervislike aspektide kui ka survestamise asjaoludega.
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 13.01.2020. a määrusega rahuldamata kaebaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks.
12.Tartu Ringkonnakohus jättis 15.01.2020. a määrusega rahuldamata kaebaja vastuväite Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2020. a määrusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
14.Vastavalt ATS § 87 lõikele 1 vabastatakse ametnik teenistusest tema enda algatusel kirjaliku taotluse alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlustatud käskkirjaga vabastati kaebaja politseiteenistusest kaebaja avalduse alusel (tl 4). Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja koostas avalduse ähvarduse mõjul (TsÜS § 96 lg 1), sellises tervislikus seisundis, millest tulenevalt oli kaebaja tahteavaldus tühine (TsÜS § 13 lg 1) või saab tahteavaldust mingil muul alusel tühiseks pidada. Nimelt on kaebaja 10.01.2020. a vastuses kohtunõudele selgitanud, et ta ei välista kohtu poolt ka mõne muu normi kohaldamist, kuna tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (RKTsK 05.04.2017. a otsus asjas nr 3-2-1-17-17, p 20; vastus tl 156).
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 5 lõiget 2 tuleb tõlgendada viisil, et see võimaldab kohtul kontrollida omal algatusel ka vaidlustatud haldusakti aluseks oleva tahteavalduse kehtivust ning tuvastada selle tühisust, kui tahteavalduse kehtivusest sõltub haldusakti õiguspärasus. Tühise tahteavalduse puhul ei olnud PPA-l õigust kaebajat ATS § 87 lg 1 alusel politseiteenistusest vabastada.
16.Ringkonnakohus uurib esmalt seda, kas kaebaja tervislik seisund avalduse koostamise päeval võis kaasa tuua avalduse tühisuse (I); kontrollib seejärel, kas kaebaja koostas avalduse õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul (II); uurib, kas esineb mõni muu õigusnorm, millele tuginedes võiks kaebaja avaldust tühiseks pidada (III); käsitleb kaebaja ülejäänud etteheiteid kohtuotsuse põhjendustele (IV) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (V). I
17.xxx
18.xxx
19.xxx
20.TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 13 lg 3 järgi, kui isik tegi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna. Seega tuleb selgitada, kas 22.02.2016 kell 8.00 toimunud vestlus võis mõjutada kaebaja tervist nii häirival viisil, et pärast ca 7 tunni möödumist PPA-le avaldust kirjutades oli kaebaja otsusevõimetu.
21.Kohtupraktika järgi eeldab TsÜS § 13 lg 1 kohaldamine seda, et tehing on tehtud isiku poolt seisundis, millest tingituna ei suuda ta tegelikkusest õigesti aru saada. Otsusevõimetus tähendab, et isik ei suuda tehingut tehes adekvaatselt hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. See suutmatus peab tulema eelkõige vaimutegevuse ajutisest häirest või muust asjaolust, mis tingib isiku suutmatuse tegelikkusest õigesti aru saada (nt haigushoog, alkoholi- või narkojoove, uinutite või ravimite mõju). Asjaolude esinemist, millest järelduks, et hageja sõlmis lepingu otsusevõimetuna, peab tõendama hageja ( TlnRK 28.11.2019. a otsus asjas nr 2-18-13822, p 33). Kaebaja taotles halduskohtult oma terviseseisundi kohta tunnistajate ülekuulamist, millest halduskohus keeldus (vt halduskohtu 03.06.2019. a määrus, tl 86-86p). Seepeale esitas kaebaja halduskohtule enda majanaabri A, kolleeg B, abikaasa C ning kolleeg D (vastavalt tl 107, 107p, 108-108p, 109-109p) kirjalikud seletused. Ringkonnakohus leiab, et ühegi seletusega ei ole võimalik tõendada kaebaja otsusevõimetust lahkumisavalduse koostamisel. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus arvata, et isikud oleksid ka kohtuistungil suutnud kaebaja otsusevõime kohta asjassepuutuvaid ütlusi anda. Isiku otsusevõimetust konkreetsel ajahetkel võiks teoreetiliselt tõendada isiku suhtes tehtav kohtupsühhiaatriline ekspertiis, kuid ringkonnakohtule ei nähtu ka selle järgi vajadust. Kohtuasja toimikus on kaebaja tervisliku seisundi kohta piisavalt tõendeid ning kaebaja psüühilist seisundit tõendavad kaudselt ka toimiku materjalidest nähtuvad asjaolud kogumis.
22.xxx
23.Eeltoodud põhjendustel ei ole alust tuvastada kaebaja otsusevõimetust avalduse koostamisel. II
24.Järgnevalt uurib ringkonnakohus, kas on alust arvata, et kaebaja koostas avalduse ähvarduse või vägivalla mõjul.
25.TsÜS § 96 lg 1 sätestab, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. TsÜS § 99 lg 1 järgi võib tehingu tühistada: 1) ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas; 2) pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. TsÜS § 100 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab. Kinnitus ei pea olema tehinguga samas vormis. Kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik, kes tühistamise alusest teab, tehingu täidab, loetakse tehing kinnitatuks. TsÜS § 100 lg 2 sätestab, et kui tehing on tehtud ähvarduse või vägivalla mõjul, kehtib kinnitus üksnes siis, kui kinnitus on antud pärast tehingu tegemist mõjutanud asjaolude äralangemist.
26.Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja saatis vaid neli päeva pärast avalduse koostamist, so 26.02.2019 kell 11:30 Ida prefektuuri prefektile E’le e-kirja, milles ta palus lõpetada kaebaja 22.02.2019. a avalduse alusel alustatud menetlus muu hulgas põhjusel, et kaebajat mõjutasid selleks psühholoogiliselt Jõhvi politseijaoskonna juht Y ja Ida sisekontrolli juht Z (tl 50). Selleks ajaks oli PPA prefekt E jõudnud kaebaja käskkirjaga juba töölt vabastada (tl 48-49), kuid ringkonnakohtul puudub alus eeldada, et asjaolud, mis mõjutasid kaebajat avaldust tegema
olid selleks ajaks ära langenud. Seega teavitas kaebaja avalduse tühistamisest vastustajat tähtaegselt.
27.Kaebaja ei väida, et ta esitas lahkumisavalduse vägivalla mõjul ning see ei ilmne ka kohtuasja materjalidest. Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas avaldus on esitatud õigusvastase ähvarduse mõjul. TsÜS § 96 lg 2 järgi on ähvardus õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. Riigikohus on leidnud, et tühistamisavalduse esitaja peab tõendama, et ta on tühistamiseks õigustatud TsÜS § 96 lg-s 1 nimetatud alusel, seega ta peab tõendama põhjusliku seose ähvarduse ja tahteavalduse vahel ning ka TsÜS § 96 lg-s 2 nimetatud asjaolude esinemise, mis põhjustasid ähvarduse õigusvastasuse (RKTsK 27.03.2008. a otsus asjas nr 3-2-1-11-08, p 13).
28.Ringkonnakohus leiab, et käesoleva juhtumi asjaolud ei jäta kahtlust, et kaebaja esitas lahkumisavalduse temaga peetud vestluse mõjul. Seega esineb põhjuslik seos lahkumisavalduse esitamise ja kaebajaga peetud vestluse vahel. Samas ei saa lahkumisavaldust iseenesest õigusvastaseks pidada nagu ei saa õigusvastaseks pidada ka selle esitamise eesmärki – teenistusest lahkumist. Z 08.03.2019. a ettekande kohaselt teavitati kaebajat, et kui ta uute asjaolude ilmnemisel ei ole nõus vabatahtlikult PPAst lahkuma, ollakse sunnitud alustama tema suhtes distsiplinaarmenetlust ning tema seoseid kriminaalse taustaga isikutega hakatakse kontrollima PPA sisese informatsiooni väljastamise rikkumise asjaolude väljaselgitamiseks (tl 55). Ringkonnakohus leiab, et ka eelviidatud vastustaja tegevust ei saa iseenesest ähvarduseks pidada, kuna distsiplinaarmenetluse alustamine ja sellega seotud asjaolude kontrollimine on nii ATS-i kui ka PPVS alusel õiguspärane tegevus.
29.07.03.2019. a avalduses PPA peadirektorile väidab kaebaja nagu ähvardanuks Z teda sellega, et kui kaebaja pärast seda ei kirjuta avaldust omal soovil politseist lahkumiseks edastab Z need materjalid omapoolsete selgitustega peadirektorile ja samuti avaldab meedias (tl 45-46). Halduskohtule 21.06.2019 esitatud seletuses kaebaja materjalide meedias avaldamist ja peadirektorile saatmist ei maini, vaid selgitab: „Siis hakkas Z ähvardama mind, et tal on olemas minu ja ülalnimetatud isikute vahel peetud läbirääkimiste kohta mingeid salvestised ja kui ma ei kirjuta lahkumis avalduse omal soovil, siis ta kasutab kõiki oma ressursse ja võib-olla algab minu vastu uue kriminaalasja. /.../ Z ütles, et kui ma ei jõua politseiprefektuurini tööpäeva lõpuni ja ei kirjuta lahkumis avalduse omal soovil, kasutab ta kõiki oma võimalusi, selleks et ma selle pärast kahetseksin“ (tl 115p). Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 193 lg-st 1 tulenevalt õiguspärane tegevus, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Kaebaja väited „materjalide“ meedias avaldamise kohta või ka „võimaluste kasutamise kohta selleks, et kaebaja kahetseks“, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõsiselt võetavad. Nimelt sätestab KrMS § 214 lg 1, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning lõikes 2 sätestatud tingimustel. Seega ei saa mis tahes asjassepuutuvate kohtueelse menetluse andmete meedias avaldamine toimuda meelevaldselt, seadust eirates. Kaebaja väide materjalide meedias avaldamise kohta on vastuolus ka Z ettekandega, millest nähtuvalt kaebaja seoseid kriminaalse taustaga isikutega alles „hakatakse kontrollima PPA sisese informatsiooni väljastamise rikkumise asjaolude väljaselgitamiseks“. Veenev ei ole kaebaja väide, mille kohaselt lubas Z teha kõik selleks, et kaebaja kahetseks. Esiteks jääb selline väidetav ähvardus paljasõnaliseks ega ole tõsiselt võetav, kuna sellest ei selgu, mida konkreetselt Z teha lubas. Teiseks mõjub taoline ähvardus pigem lapsikult, sest on üldteada, et Z ametiisikuna oli volitus tegutseda vaid PPA nimel ehk seega seaduse raamides.
30.Kaebaja ei taotlenud halduskohtult tunnistajate ülekuulamist ja tõendite kogumist seoses väidetava ähvardamisega. Seetõttu ringkonnakohus tunnistajate ütluste võimalikul asjakohasusel üksikasjalikumalt ei peatu, kuid märgib vaid seda, et kuna ükski taotletud tunnistajatest ei olnud kaebajaga peetud vestluse juures, ei oleks tunnistajate ütlused asjakohased ka nende võimaliku ülekuulamise korral.
31.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja seisukohad on kohtumenetluses olnud vastuolulised. Õige on vastustaja tähelepanek, et kaebaja rõhutus, et ta viibis 22.02.2019. a hommikul toimunud vestlusel teadvuse kaotusele lähedases seisundis (vt kaebaja 07.03.2019. a avaldus PPA peadirektorile, tl 2-3) on vastuolus asjaoluga, et mitmetes pöördumistes suutis kaebaja oma vestlust detailselt kirjeldada (vt 19.06.2019 digiallkirjastatud „Ütlused haldusasjas“ halduskohtule, samuti 07.03.2019. a avaldus PPA peadirektorile). Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga ka selles, et kuna 22.02.2019 hommikul toimunud vestluse ja lahkumisavalduse esitamise vahele jäi kuni 7-tunnine ajavahemik, mil kaebaja oli nn survestajate mõjusfäärist väljas, oli kaebajal piisavalt aega, et võtta ravimeid, rahuneda ja leida (õigus)abi olukorra lahendamiseks.
32.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et ei ole alust tuvastada kaebaja poolt lahkumisavalduse koostamist vägivalla või ähvarduse mõjul.
III
33.Kaebaja palub 10.01.2020. a vastuses ringkonnakohtu kohtunõudele tulenevalt esitatud asjaolude kogumist kontrollida vaidlusaluse lahkumisavalduse ja selle alusel välja antud käskkirja tühisust kohtu enda algatusel, viidates Riigikohtu 05.04.2017. a otsusele asjas nr 3-2-1-17-17, p 20. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisust saab kohus tuvastada ka omal algatusel (vt ka RKTsK 25.09.2013. a otsus asjas nr 3-2-1-83-13, p 12; 21.11.2008. a otsus asjas nr 3-2-1-111-08, p 23; 17.12.2009. a otsus asjas nr 3-2-1-137-09, p 12). TsÜS-s sätestatu järgi on tühine ka heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing (§ 96), seadusega vastuolus olev tehing (§ 87), käsutuskeeldu rikkuv tehing (§ 88) ning näilik tehingu (89).
34.TsÜS § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtupraktika järgi on tehing vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (RKTsK 25.09.2013. a otsus asjas nr 3-2-1-83-13, p 13; 21. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23). Lisaks eelnevale on tehing TsÜS § 86 lg 2 järgi heade kommetega vastuolus mh ka siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (s.o sundolukorras), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui esineb viimati nimetatu (tehingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas), siis eeldatakse
TsÜS § 86 lg 3 järgi, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest (RKTsK 25.09.2013. a otsus asjas nr 3-2-1-83-13, p 13).
35.Ringkonnakohus leiab, et kuigi kaebajat tuleb teenistussuhtes nö nõrgemaks pooleks lugeda, ei saa kaebaja avaldust kui ühepoolset tehingut heade kommetega vastuolus olevaks pidada. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolude kogumist, et kaebaja olnuks avaldust koostades sundolukorras. Tema teenistussuhe oli haiguse ajaks peatunud. Ka oli tal võimalik oodata ära distsiplinaarmenetluse algatamine ja selle tulemus. Kaebaja politseiteenistuse staaž oli vaidlusaluse käskkirja andmise seisuga 28 aastat 2 kuud ja 10 päeva (vt käskkiri, tl 3). Seega ei saa kaebajat ka kogenematuks pidada.
36.Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et kaebaja avaldust teenistusest vabastamiseks saaks pidada seadusega vastuolus olevaks, käsutuskeeldu rikkuvaks või näilikuks. Seega ei tuvasta ringkonnakohus kaebaja koostatud avalduse tühisust ka teistel TsÜS-st tulenevatel tehingu tühisuse alustel. Kuna ringkonnakohus ei tuvasta kaebaja 22.02.2019. a lahkumisavalduse tühisust, on PPA 26.02.2019. a käskkiri nr 1.9-2.8/37p kaebaja vabastamise kohta politseiteenistusest tema enda algatusel õiguspärane ning puudub alus käskkirja tühistamiseks.
IV
37.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et halduskohus väljus otsust tehes vaidluse raamidest, kui asus analüüsima kaebajale ette heidetud puudusi nagu ebapiisav eesti keele oskus, halb tervislik seisund, laskeoskus jne ning tegema nende pinnalt järeldusi selle kohta, kas käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkiri (teenistusest vabastamine kaebaja avalduse alusel) oli kaebaja jaoks soodne või mitte. Halduskohus on otsuse p-s 14 leidnud: „Antud juhul ei pruugi faktilised asjaolud vastata tegelikkusele ja õiguslik alus teenistusest vabastamise kohta ei pruugi olla sisult õiguspärane, leiab kohus siiski, et kaevatava käskkirja tühistamine kohtu poolt antud asjas ei oleks otstarbekas kuna see tooks kaasa teenistusse ennistamise, mis tooks kaasa selle, et vastustajal tuleks vaadata üle ja kaaluda kaebaja sobivust edaspidisel politseiteenistuses teenistussuhte jätkamiseks (kohtuotsuse punktid 10 ja 11).“ Halduskohus jättis samas selgitamata, millest tulenevalt ta leiab, et faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele ning teenistusest vabastamise õiguslik alus ei ole sisult õiguspärane. HKMS § 157 lg 1 järgi peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud. HKMS § 158 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus kuulub rahuldamisele. HKMS § 158 lg-st 3 tuleneb, et kohus ei hinda eraldivõetuna haldusakti otstarbekust. Kohtuotsuses puudub tõendite analüüs ning asjaoludele antav õiguslik hinnang. Kaebaja märgib õigesti, et kohus ei analüüsinud lahkumisavalduse kehtivust, lähtudes kaebaja tervislikust seisundist (kas kaebaja oli otsusevõimetu või esineb muu alus) ja/või lähtudes PPA survestamisest (nt ähvardus). Kuigi kokkuvõtlikult jõudis halduskohus kaebust lahendades õige tulemuseni, on halduskohtu põhjendused sedavõrd asjakohatud ja segased, et tuleb tervikuna asendada käesoleva otsuse põhjendustega.
V
38.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.07.2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus asendab halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lõikest 1 tulenevalt esitatakse
menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja ei ole taotlenud ringkonnakohtult menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
39.Vastavalt HKMS § 175 lõike 3 esimesele lausele võib kohus ka omal algatusel asendada avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nime initsiaalide või tähemärgiga ega avalda tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Ringkonnakohus peab vajalikuks asendada omal algatusel kaebaja ning otsuses nimetatud kolmandate isikute nimed tähemärgiga.
40.Vastavalt HKMS § 175 lõikele 4, kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka lõikes 3 sätestatut järgides, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust. Delikaatseteks isikuandmeteks saab pidada ka füüsilise isiku terviseandmeid. Ringkonnakohus peab eeltoodust tulenevalt vajalikuks jätta kaebaja eraelu puutumatuse huvides avaldamata otsuse motivatsiooni punktid, mis kajastavad kaebaja terviseandmeid (otsuse p-d 17-19, 22).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.