Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1830
Haldusasi
XX kaebus Harku Vallavolikogu 31. mai 2018. a otsuse nr 51 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. juuli 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja Harku Vald, esindajad Liina Sepp ja vandeadvokaat Taimar Ehrlich
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 20. veebruaril 2020
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 2. juuli 2019. a otsus asjas nr 3-18-1830 muutmata. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. märtsil 2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Harku Vallavolikogu kehtestas 24. augusti 2000. a otsusega nr 62 BTI, Punase Risti, Tooma maaüksuste detailplaneeringu. Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt oli kinnistu aadressiga Kustavi tn 10a sihtotstarve metsamaa (dtl 132).
2.Harku Vallavolikogu kehtestas 17. oktoobri 2013. a otsusega nr 138 Harku valla üldplaneeringu. Üldplaneeringu kohaselt on elamukrundi minimumsuuruseks alevikes 1500 m2, muudel aladel 2000 m2. Üldplaneeringu koondkaardi kohaselt oli kinnistu aadressiga Kustavi tn 10a määratud üldkasutatavate hoonete maaks.
3.XX omandas kinnistu aadressiga Kustavi tn 10a 19. juulil 2016 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel.
4.Harku Vallavolikogu algatas 18. detsembri 2014. a otsusega nr 120 Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu.
5.Harku Vallavolikogu kehtestas 31. mai 2018. a otsusega nr 51 Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu vastavalt OÜ Head ja OÜ Sfäär Planeeringud tööle nr 2014_026. Üldplaneeringu teemaplaneeringu (ÜTP) kaardi kohaselt on kinnistu aadressiga Kustavi tn 10a üldkasutatavate hoonete maa.
6.XX esitas halduskohtule kaebuse, milles nõuab Harku Vallavolikogu 31. mai 2018. a otsuse nr 51 tühistamist kaebaja kinnistu (s.o Kustavi tn 10a) osas kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) teemaplaneeringu menetluses esitas kaebaja ettepaneku muuta Kustavi tn 10a maa juhtotstarve elamumaaks, millest vastustaja keeldus; 2) kaebaja esitab kaebuse enda subjektiivsete õiguste kaitseks; 3) ÜTP-s ette nähtud maa juhtotstarbel on siduv mõju kaebaja võimalusele kinnistut kasutada (planeerimisseadus (PlanS) § 6 p 9 ja § 74 lg 5). Olemasolev maakasutuse juhtotstarve rikub kaebaja omandiõigust; 4) kinnistu asub Tabasalu alevikus, kus ümberkaudsed maad on elamumaad. Kuna kinnistule on määratud ühiskondlike hoonete maa juhtotstarve, ei saa kaebaja seda kasutada muul otstarbel kui Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 § 6 p-des 7 ja 13 nimetatud tegevusteks. Üldkasutatav maa määratakse kruntidele, mis kuulub riigile või kohaliku omavalitsuse üksustele, mitte eraomandis olevatele kruntidele. Tegemist pole proportsionaalse piiranguga; 5) vastustaja rikkus planeerimismenetluse üldisi põhimõtteid (s.o PlanS § 8 ja § 12 lg-d 1 ja 2), kui ta määras krundi ühiskondlike hoonete maana piirkonnas, kus on välja kujunenud elamupiirkond; 6) kinnistu pindala on 1029 m2. Vastustaja pole põhjendanud, kuidas on võimalik sellise suurusega krundile planeerida ühiskondlikke hooneid (kool, lasteaed, spordihoone). Krundi väiksuse tõttu ei ole ÜTP-le vastav maakasutus võimalik. Lähipiirkonna kõigi teiste sarnase suurustega kruntide juhtotstarve on elamumaa; 7) käesoleval hetkel on krundi sihtotstarve 100% maatulundusmaa. 24. augusti 2000. a detailplaneeringu kohaselt on maa juhtotstarve metsamaa. Kinnistul on märkimisväärses mahus kõrghaljastust. Kui kinnistule ehitada ühiskondlik hoone, tuleks mets ebaproportsionaalses mahus raiuda. Kui tegemist oleks elamumaaga, poleks metsa vaja raiuda;
2(8)
3-18-1830 8) kinnistut teenindav juurdepääsutee laius on alla nelja meetri. Tegemist pole ühiskondliku hoone jaoks piisava taristuga; 9) PlanS v.r tuleb järgida osas, mis puudutab planeeringute menetlust. Planeeringu materiaalõiguslikud nõuded, sh planeeringuga lahendatavad ülesanded määrab kindlaks planeeringu kehtestamise ajal kehtiv seadus (s.o PlanS u.r). Teemaplaneering koostatakse kehtiva üldplaneeringu muutmiseks (PlanS u.r § 93 lg 2). Üldplaneeringule teemaplaneeringu koostamine oli nii PlanS v.r kui ka PlanS u.r kohaselt üldplaneeringu muutmine. Üldplaneeringu ülesandeks oli maa juhtotstarbe määramine. Asjaolu, et üldplaneeringust oli maa juhtostarve määratud, ei võtnud kohustust seda küsimust kaaluda ka ÜTP-s. ÜTP-ga määrati juhtotstarbed uuesti. Vastustaja ei teinud ÜTP-s selgesõnalist viidet selle kohta, et ta ei käsitle maade juhtotstarbe küsimusi. ÜTP eesmärgiks oli ehitustegevuse ja ruumilise arengu suunamine, mida tehakse muu hulgas läbi ehitus- ja kasutustingimuste. Ehitus- ja kasutustingimuste osaks on ka maa juhtotstarve. Teemaplaneering käsitleski elamualasid; 10) ÜTP-ga võeti kaebajalt võimalus saada ehitusõigus ilma, et ta koostaks detailplnaeeringu, millega muudetakse ka üldplaneeringut. Tegemist oleks ressursimahuka menetlusega. Kaebajal on võimalik taotleda kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Kaebajal pole võimalik taotleda projekteerimistingimusi. ÜTP menetluses oleks saanud ka krundi suuruse küsimuse lahendada; 11) Tabasalu alevikus on tavapärane krundi suurus 1000 m2. Piirkonna kinnistud on kõik samas suurusjärgus; 12) kaebajale pole arusaadav, kas detailplaneeringuga tuleks muuta nii üldplaneeringut kui ka ÜTP-d; 13) vastustaja pole ÜTP menetluses õiguspäraselt kaalunud kinnistu juhtotstarbe määramist ühiskondlike hoonete maaks. Ta pole lähtunud planeeringute koostamise üldpõhimõtetest ega arvestanud faktiliste asjaoludega.
7.Harku vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kaebusest pole aru saada, kuidas ÜTP rikub kaebaja omandiõigust. Kaebusest ei selgu kinnistu kasutamise eesmärk. Kaebaja pole soovinud kinnistule rajada ühiskondlikku hoonet; 2) detailplaneeringuga määrati maa sihtotstarbeks metsamaa. Detailplaneering kehtestati enne üldplaneeringu kehtestamist. Seega pole kinnistul elamuehitus võimalik. Kui kaebaja soovib muuta detailplaneeringut, tuleb muutmisel lähtuda kehtivatest üldplaneeringust ja ÜTP-st. Üldplaneeringu kohaselt on väikeelamumaa elamukrundi suuruseks alevikes 1500 m2. ÜTP-ga pole nõuet muudetud. Kui kaebaja soovib ehitusõigust väiksemale kui 1500 m2 krundile, tuleb algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering; 3) ÜTP-ga ei määratud eraldi iga kinnistu sihtotstarvet; 4) ÜTP-d menetleti PlanS v.r alusel (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhRS) § 1 lg 1). ÜTP koostati üldplaneeringu täiendamiseks ja täpsustamiseks ning üldplaneeringus kasutatavate mõistete selgitamiseks ja sisustamiseks. ÜTP täiendab Harku valla väärtuslike maastike piire. ÜTP koostamise eesmärk oli Harku valla territooriumi eripärasid arvestades töötada välja täpsemalt igat piirkonda arvestavad ehitustingimused nii tihehoonestus- kui hajaasustusaladele. ÜTP-ga ei muudetud üldplaneeringu nõudeid; 5) üldplaneeringu ja ÜTP ülesandeks ei ole maaüksuse juhtfunktsiooni määramine või muutmine üksikute kinnistute kaupa. ÜTP-ga pole vaidlusaluse kinnistu juhtotstarvet määratud; 6) vastustaja on ÜTP kehtestanud kooskõlas kehtiva õigusega.
7.Tallinna Halduskohus jättis 2. juuli 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaidlusalune kinnistu kuulub kaebajale alates 19. juulist 2016. Tegemist on maatulundusmaaga. Detailplaneeringuga määrati kinnistu metsamaaks. Detailplaneering kehtestati enne üldplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringuga määratud maa sihtotstarve jäi 3(8)
3-18-1830 kehtima (PlanS § 46 lg 2 redaktsioon, mis jõustus 1. jaanuaril 2003). Seaduses ei ole rakendussätet, millega oleks kehtivaid detailplaneeringuid hilisemate üldplaneeringutega muudetud (vt ka EhRS § 2). Seega on kinnistu maakasutus ja sihtotstarve määratud detailplaneeringuga; 2) üldplaneeringu kohaselt on vaidlusalune kinnistu määratud üldkasutatavate hoonete maaks; 3) pärast üldplaneeringu kehtestamist tuleb kinnistu maakasutuse muutmisel lähtuda üldplaneeringu nõuetest; 4) vaidlustatud otsusega ei ole maa kasutuse juhtotstarvet muudetud. Tegemist on jätkuvalt üldplaneeringuga määratud üldkasutatavate hoonete maaga; 5) nii ÜTP kui ka üldplaneering näevad ette, et alevikus peab väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus olemas 1500 m2; 6) kui kaebaja soovib kinnistut kasutada muul kui metsamaa otstarbel, tuleb tal algatada üldplaneeringut (sh ÜTP-d) muutev detailplaneering. Kaebajal pole võimalik kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. ÜTP-ga ei ole muudetud üldplaneeringut kaebaja kinnistu osas. Kui kaebaja omandas kinnistu 2016. a-l, pidi ta olema teadlik, et tegemist on üldkasutatavate hoonete maaga. Kohtule esitatud dokumendid kinnitavad, et kaebaja oli kinnistu omandamisel olemasolevatest piirangutest teadlik; 7) üldplaneeringu ja ÜTP ülesandeks ei ole maaüksuse juhtfunktsiooni määramine või muutmine üksikute kinnistute kaupa. Viimati märgitut ei ole ÜTP-ga tehtud. Nõuded tulevad üldplaneeringust ja detailplaneeringust; 8) kaebuse rahuldamiseks ei anna alust asjaolu, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine võib olla ressursimahukas. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust lihtsamale menetlusele. PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused pole täidetud; 9) kaebaja väide, et Tabasalu alevikus on krundi tavapärane suurus 1000 m2, on tõendamata. Vastustaja otsustab kaalutlusõiguse alusel, millise suurusega krunte lubada. Krundi suuruse nõue 1500 m2 kehtib alates 2013. a-st. Kaebaja omandas kinnistu 2016. a-l; 10) ÜTP-ga tehtud muudatused viiakse sisse üldplaneeringusse. Seega tuleb mõlema dokumendiga arvestada; 11) kaebaja õigusi ei puuduta see, kuidas võimalik uus üldplaneering suhestuks vaidlusaluse ÜTP-ga. Vastustaja saab uue üldplaneeringu kehtestamisel tunnistada vana üldplaneeringu ja ÜTP kehtetuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Apellant on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) üldplaneeringule teemaplaneeringu koostamine oli PlanS v.r ja u.r kohaselt käsitatav üldplaneeringu muutmisena. ÜTP-ga muudeti üldplaneeringut. Üldplaneeringu ülesandeks oli ja on maa juhtotstarbe määramine. ÜTP kohaselt on vaidlusaluse kinnistu juhtotstarve ühiskondlike hoonete maa. Halduskohtu vastupidine seisukoht ei vasta PlanS § 93 lg-le 2 ega PlanS v.r § 8 lg 2 p-le 2; 2) kui vastustaja oleks soovinud jätta maade juhtotstarbed ÜTP-ga käsitlemata, oleks tulnud seda ÜTP-s selgesõnaliselt märkida; 3) kinnistu omanikul on ka pärast kinnistu omandamist õigus teha ettepanekuid planeeringute muutmiseks; 4) seadusandja pole teemaplaneeringut defineerinud. Teemaplaneeringu koostamisel tuleb lahendada samad ülesanded mis üldplaneeringu koostamisel. Kuna ÜTP käsitleb elamualasid, tuleb aluseks võtta ka vaidlusalune maa; 5) elamumaa krundi miinimumsuurus pole määratud üldplaneeringus, vaid seda tehti ÜTP-s, kuna see on hilisem planeering; 4(8)
3-18-1830 6) avalikest andmebaasidest (Maa-ameti geoportaal) on kättesaadav teave selle kohta, et Tabasalu alevikus on enamik elamumaid 1000 m2. Kohus pole varem väidet kahtluse alla seadnud; 7) kaebajal pole keelatud varem detailplaneeringu menetluses väljendatud seisukohti hiljem muuta. ÜTP õiguspärasus ei sõltu sellest, millal kaebaja kinnistu omandas või milliseid seisukohti ta avaldas; 8) kaebajal pole võimalik maad metsamaana kasutada, kuna seal kasvab metsa ainult 260 m2; 9) kaebajal pole võimalik maad üldkasutatavate hoonete maana kasutada, sest kinnistu pindala on 1029 m2 ning piirkonna taristu ei toeta seda; 10) detailplaneeringu menetlus, millega muudetakse üldplaneeringut, on ressursimahukas ja ebamõistlikult koormav. Krunt on 1029 m2 ning asub elamukruntide vahel ja piirkonnas.
9.Harku vald palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega; 2) vastustaja ei ole ÜTP-ga määranud kaebaja kinnistut üldkasutatavate hoonete maaks; 3) kaitsealuse maa piiride muutmine ei ole praeguse vaidluse esemeks; 4) kohaldamisele kuulus PlanS v.r, kuna ÜTP menetlus algatati 18. detsembril 2014. ÜTP-ga täiendati ja täpsustati üldplaneeringut. ÜTP-ga ei muudetud üldplaneeringus määratud elamu, äri, tööstuse jt juhtotstarvetega alade piire. ÜTP-ga töötati välja iga piirkonna täpsemad ehitustingimused tihehoonestus- ja hajaasustusaladele. Eesmärgiks oli suunata ehitustegevust, sh määrata selged tingimused projekteerimistingimuste andmiseks. Arvesse võeti üldplaneeringu praktilist kogemust. Samuti täpsustati sellega väärtuslike maastike piire. Maakasutuse juhtfunktsioone ei muudetud. ÜTP-ga pole uut üldplaneeringut kehtestatud; 5) vaidlusaluse kinnistu maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringu kehtestamisest kuni tänaseni püsinud muutumatuna; 6) kaebajalt pole võetud õigust tulevikus vaidlustada planeeringuid, mis tema õigusi rikuvad; 7) praegu pole kohane enam viidata 24. augusti 2000. a detailplaneeringu alusel moodustatud kinnistute suurustele. Kui viimati märgitud detailplaneeringut muudetakse, tuleb järgida üldplaneeringu ja ÜTP nõudeid; 8) kaebaja pidi kinnistut omandades olema piirangutest teadlik. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust konkreetsele menetlusele, kuidas üldplaneeringut muuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et ÜTP-ga ei ole maakasutuse ja vaidlusaluse kinnistu juhtotstarbeid ega krundi suurusi muudetud, sh neid täpsustatud ega täiendatud.
10.1.Teemaplaneeringu koostamise algatamise otsuse kohaselt olid teemaplaneeringu koostamisel järgmised eesmärgid: 1) määrata tihehoonestus- ja hajaasustusaladele igat piirkonda arvestavad täpsemad ehitustingimused. Üldplaneeringus oli tihehoonestusalade ehitustingimused üle valla ühesugused ning üldplaneering ei arvestanud piirkondade eripäradega. Tingimused olid liiga üldised, mis ei andnud piisavaid juhiseid piirkonna süsteemse ehitustegevuse jaoks. Samuti olid osad tingimused vastuolulised. Hajaasustusaladele tingimuste väljatöötamise mõtteks oli tagada, et looduslikke alasid ei kahjustataks; 2) anda täpsemad ja detailsemad keskkonnatingimused detailplaneeringute koostamiseks, projekteerimiseks ja maakorralduseks; 5(8)
3-18-1830 3) kõrvaldada üldplaneeringu seletuskirjast vasturääkivused ehitustingimuste jm osas ning täpsustada seletuskirja; 4) kaardistada miljööväärtuslikud piirkonnad. Täpsustada miljööväärtusi ning kirjeldada meetmeid ja tingimusi väärtuste kaitseks; 5) kaaluda rannaalade ehitustingimuste reguleerimise vajadust; 6) kaardistada väärtuslikud maastikud. Määrata tingimused väärtuste kaitseks; 7) täpsustada tihehoonestusalade piire; 8) täpsustada tehnolahenduste ja –trasside kavandamise põhimõtteid; 9) täpsustada puhke- ja virgastusmaal maa sihtotstarbest tulenevaid kasutamistingimusi ning arendus- ja ehitustegevuse juhtivaid tingimusi; 10) määrata ATV rajad, lumesaanide rajad jms; 11) täpsustada ehituskeeluvööndite ulatust ja muutmise tingimusi; 12) määrata kuritegevuse ennetamise tingimused; 13) ühtlustada üldplaneeringus kasutatavaid mõisteid (tl-d 6–8).
10.2.ÜTP kehtestamise otsuses nr 51 märgiti, et ÜTP menetlemisel lähtuti PlanS v.r, kuna ÜTP algatati 17. oktoobril 2013 ehk enne PlanS u.r jõustumist (EhSRS § 1 lg 1). PlanS v.r § 8 lg 2 p 2 kohaselt sai ÜTP-ga üksnes üldplaneeringut täpsustada ja täiendada, aga mitte muuta. Otsuses nr 51 on kajastatud ÜTP-ga lahendatavad ülesanded (nt maakasutuse juures olevate raamitud kastide täiendamine ja projekteerimistingimuste lisamine; tiheasustusalade piiride täpsustamine; miljööväärtuslike hoonestusalade piiride täpsustamine ja täiendamine ning miljööväärtuslike hoonestusalade täiendavate maakasutus- ja ehitustingimuste määramine; miljööväärtuslike hoonete hooldussoovituste kirjeldamine; väärtuslike hoonestusalade määramine; väärtuslike maastike piiride täpsustamine; väärtuslike maastikutüüpide ja -elementide üldiste soovituste kirjeldamine; haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine; piirete rajamise nõuete määramine; tehnorajatiste ja -võrkude projekteerimise üldpõhimõtete täpsustamine; üldistest tuleohutusnõuetest ülevaate andmine; säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine (vt selle kohta ka ÜTP seletuskiri, lk 5–6, 9–84).
10.3.Nii ÜTP algatamise kui ka kehtestamise otsus, sh ÜTP seletuskiri ei võimalda järeldada, et ÜTP eesmärgiks oli muuta üldplaneeringuga määratud olemasolevaid maakasutuse juhtotstarbeid, sh vaidlusaluse kinnistu maa juhtotstarvet või väikeelamumaa krundi suurust. Vaidlusaluse kinnistu ja selle asukoha piirkonna maa kasutamise juhtotstarbed on määratud
24.augusti 2000. a detailplaneeringus ja üldplaneeringus. Alevikus krundi minimaalse suuruse nõue 1500 m2 on määratud üldplaneeringu p-s 2.1.1 ning ÜTP-ga seda nõuet ei muudetud (vt ka Harku Vallavalitsuse vastus kaebaja esindajale (tl 55 pöördel).
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei lasunud vastustajal kohustust ÜTP-ga üldplaneeringus määratud vaidlusaluse kinnistu maa kasutamise juhtotstarvet ja väikeelamumaa suurust muuta.
11.1.ÜTP-ga ei olnud eesmärgiks seatud muuta üldplaneeringus määratud maa juhtotstarbeid ega krundi suuruseid (vt käesolev otsus, p 10). Kohaliku omavalitsuse üksusel on teemaplaneeringuga üldplaneeringu täiendamisel ja täpsustamisel, sh konkreetsete eesmärkide seadmisel ulatuslik kaalumisruum.
11.2.Vastustaja on kaebaja ettepanekuid analüüsinud ning kokkuvõtlikult märkinud, et teemaplaneeringu ülesandeks oli üksnes üldplaneeringu täiendamine ja täpsustamine, mitte üldplaneeringus olevate tingimuste muutmine. ÜTP lähtus avalike huvide (vt käesoleva otsuse p-d 10.1 ja 10.2), mitte aga konkreetse erahuvi (s.o vaidlusaluse maa juhtotstarbe muutmise) kaitsmisest. Kaebajal on võimalik oma erahuve realiseerida detailplaneeringu, sh üldplaneeringu muutmise teel (tl 55–56). Kaalumisveana ei saa käsitada seda, et vastustaja ei 6(8)
3-18-1830 hakanud teemaplaneeringuga taotlema teistsuguseid eesmärke, kui oli kirjas teemaplaneeringu koostamise otsuses (vt käesolev otsus, p 10). Kaalumisviga ei saa tuletada üksnes sellest, et üldplaneeringu muutmine võib kaebajale olla menetluslikult aeganõudvam ja kulukam.
12.PlanS v.r § 8 lg 2 p 2 võimaldas teemaplaneeringuga üldplaneeringut täiendada ja täpsustada, mitte aga asuda seda muutma. PlanS u.r § 93 lg 2 ei ole praeguses asjas kohaldatav. Vastustajal tuli teemaplaneeringu koostamisel juhinduda PlanS v.r-st. Teemaplaneeringuga üldplaneeringu täpsustamine ja täiendamine algatati 18. detsembril 2014 ehk enne PlanS u.r jõustumist. Enne PlanS u.r jõustumist algatatud planeeringud tuli menetleda lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest (EhSRS § 1 lg 1; vt ka Riigikohtu
8.augusti 2018. a otsus asjas nr 3-16-1472, p 15). PlanS v.r § 8 lg 2 p 2 ja PlanS u.r § 93 lg 2 on menetlusnormid ja sätestavad nõuded planeeringu menetlemisele.
13.Asjaolu, et PlanS u.r § 93 lg-s 2 on sätestatud, et üldplaneeringut võib muuta teemaplaneeringuga, ei tähenda, et teemaplaneeringu ülesannet – planeeringu täpsustamine ja täiendamine – oleks seeläbi muudetud. Planeerimisseaduse eelnõu (571) seletuskirja kohaselt ei ole uue PlanS-ga varasemat teemaplaneeringute käsitlust muudetud. Teemaplaneeringuga üldplaneeringu muutmise sisuks on ka PlanS u.r § 93 lg 2 mõttes olemasoleva (üld)planeeringu täiendamine (s.o puuduoleva osa juurde lisamine) ja täpsustamine (s.o olemasoleva üksikasjalikumaks, selgemaks, täpsemaks tegemine). Teemaplaneeringuga olemasoleva (üld)planeeringu täpsustamisel ja täiendamisel võetakse aluseks kehtiv (üld)planeering, millesse lisatakse muudatuse teel täiendav infokiht (vt planeerimisseaduse eelnõu 571 seletuskiri lk 124– 125). Täiendamise ja täpsustamisega pole hõlmatud olemasolevate tingimuste kehtetuks tunnistamine ja nende asemel uue sisuga tingimuste määramine.
14.Teemaplaneeringuga üldplaneeringus määratud olemasoleva juhtotstarbe (nt üldkasutatavate hoonete maa) asendamine uue juhtotstarbega (nt elamumaa) ja väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuuruse 1500 m2 asendamine väiksema miinimumsuurusega ei oleks üldplaneeringu täiendamine ega täpsustamine. Tegemist oleks olemasoleva tingimuse kehtetuks tunnistamisega ja uue tingimuse kehtestamisega.
15.Kaebajalt ei ole võetud võimalust muuta detailplaneeringuga üldplaneeringus määratud vaidlusaluse kinnistu maakasutuse juhtotstarvet (PlanS § 142 lg 1 p 1). Kohtupraktika kohaselt on detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine erandlik võimalus, mis peab tagama paindlikuma võimaluse, et reageerida muutunud oludele ja vajadustele. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks üldjuhul põhinema pärast üldplaneeringu kehtestamist muutunud või teatavaks saanud asjaoludel (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-47-12, p-d 20 ja 21 ning seal viidatud kohtupraktika). Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmiseks võib anda alust muu hulgas asjaolu, kui hiljem peaks selguma, et üldkasutatavate hoonete maa järele puudub konkreetses piirkonnas tegelikkuses vajadus.
16.Isegi juhul, kui ÜTP-ga peaks saama muuta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet ja elamukrundi miinimumsuuruse nõuet, ei tooks see tingimata kaasa kaalumisviga.
16.1.Kohtutoimikus olevatest materjalidest võib järeldada, et detailplaneeringuga määrati vaidlusaluse kinnistu maa juhtotstarve (maatulundusmaa, konkreetsemalt metsamaa) põhjusel, et detailplaneeringu koostajad soovisid rajada endale kodud ning nende tahteks võis olla kahe krundi vahele haljasala jätmine (tl 92). Üldplaneeringuga ei määratud vaidlusaluse kinnistu alust maad elamumaaks, vaid ühiskondlike ehitiste maaks, mis oli sotsiaalmaa üheks alamliigiks. Üldplaneeringut selles osas ei vaidlustatud. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis 7(8)
3-18-1830 oleks võrreldes varasemaga oluliselt muutunud, ega ka kaalukaid huve, mis tinginuks ÜTP-ga kaebajale kuuluva kinnistu maa juhtotstarbe ja väikeelamumaa krundi suuruse (s.o 1500 m2) nõude muutmise. Kaebaja viidatud asjaolu, et tegemist on piirkonnaga, kus on väljakujunenud elamumaa krundid, esines nii detailplaneeringu kui ka üldplaneeringu kehtestamise ajal.
16.2.Kui kaebaja käsitab omandiõiguse riivena seda, et ta ei saa oma kinnistule elamut ehitada, ei tule omandiõiguse riive mitte üksnes üldplaneeringus määratud kinnistu maa juhtotstarbest ega krundi suuruse nõudest. Ka hetkel kehtiv detailplaneering ei käsita vaidlusalust kinnistut elamumaana. Praegusel juhul pole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse riivega, mida tulnuks just ÜTP-ga asuda kõrvaldama. Kaebaja ostis vaidlusaluse kinnistu 2016. a-l ja ta oli teadlik, et nii detailplaneeringuga kui ka üldplaneeringuga on maa juhtostarve määratud. Kuigi olemasoleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja uue detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine võib olla ressursimahukam, ei järeldu sellest valla kohustust muuta ÜTP-ga vaidlusaluse kinnistu juhtotstarvet ja elamumaa krundi suurust vastavalt sellele, mida kaebaja enda erahuvi tagamiseks nõuab.
17.Ringkonnakohus peab muu hulgas vajalikuks märkida, et üldplaneeringu-järgne maakasutus võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest, eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav (kehtiva PlanS § 75 lg 4, PlanS v.r § 8 lg 31) ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust (Riigikohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-31-16, p 16). Praeguse vaidluse esemeks pole see, kas Riigikohtu viidatud praktikast tulenevalt oleks ka praegusel juhul võimalik erandina üldkasutatavate hoonete maale rajada näiteks väikeelamu.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata.
19.Kaebaja ja vastustaja menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.