Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks (kirja avamine ja üleandmisega viivitamine) Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Andrus Liivandi esindajad Vastustaja – Tartu Vangla Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Andrus Liivandi kaebus.
2.Tuvastada Tartu Vangla toimingute – kaebajale saadetud 5. detsembri 2019. a postitempliga kirja avamine ilma tema juuresolekuta ning kirja üleandmisega viivitamine – õigusvastasus.
3.Jätta riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosoaliste enda kanda.
4.Jätta rahuldamata kaebaja 10. veebruari 2020. a taotlus täiendava tõendi (kirjavahetuskaardi väljavõte 10. veebruari 2020. a kirja kohta) väljanõudmiseks vastustajalt.
5.Asendada kohtuotsuse avaldamisel menetlusvälise isiku (X) nimi tähemärkidega.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. märtsil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-20-101
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Andrus Liivandi (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 15. jaanuaril 2020 kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla 15. jaanuari 2020. a vaide tagastamise otsus nr 1-11/469-2. Kaebusele lisatud vaide tagastamise otsusest ilmneb, et vaie tagastati põhjusel, et vastustaja hinnangul taotles kaebaja vaidega talle saadetud kirja avamise (ilma tema juuresolekuta) ning kirja kätteandmisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist. Vastustaja selgitas, et toimingut, mis on juba sooritatud, ei saa hiljem vaidlustada kohustamisnõudega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 72 tulenevalt ei saa aga õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitada vaidemenetluses, vaid sellise nõudega saab pöörduda otse halduskohtusse. Kaebaja leiab, et vaie on ebaõigesti tagastatud, kuna ta on vaidega taotlenud ettekirjutust toimingu sooritamiseks.
1.1.Kohus asus 21. jaanuari 2020. a määruses seisukohale, et kaebaja soovib esitada vangla toimingute (kirja avamine ilma tema juuresolekuta ning kirja üleandmisega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamist, ning andis sama määrusega kaebajale tähtaja, et täpsustada kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki ning nõudeid. Samas selgitas kohus, millistel tingimustel on lubatud esitada halduskohtumenetluses tuvastamisnõuet. Kaebaja selgitas vastuseks 21. jaanuari 2020. a kohtumäärusele, et soovib esitada tuvastamiskaebust ning selle esitamiseks on tal preventiivne huvi, st kaebaja arvates on oht, et vastustaja võib samalaadset käitumist jätkata. Seejuures tõi kaebaja näiteid kirjade kätteandmisega viivitamise kohta.
2.Kohus rahuldas 23. jaanuari 2020. a määusega kaebaja taotluse menetlusabi saamiseks ning võttis kaebuse menetlusse Tartu Vangla toimingute (kirja avamine ja üleandmisega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus selgitas, et menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid arvestades ei saa preventiivset huvi välistada. Kaebaja väitel on tal preventiivne huvi, et vangla ei kordaks tulevikus samasugust käitumist. Kaebaja on viidanud järgmisele juhtumile, mil talle kirja üleandmisega väidetavalt taas viivitati. Vastustaja vastusest
20.jaanuari 2020. a kohtunõudele ei selgu üheselt, et kirjade avamine Tartu Vanglas oleks korraldatud nii, et see toimuks kinnipeetava juuresolekul ning isikuid ei võidaks ka edaspidi segamini ajada. Seega on kaebaja näidanud oma preventiivset huvi vähemalt piisaval määral selleks, et tunnustada tema kaebeõigust praeguse asja menetlusse võtmise otsustamisel. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole kohtu hinnangul tõhusamat abinõu, kuna tegemist on minevikus juba toimunud sündmustega, mida pole võimalik enam ära hoida (nt keelamisnõudega). Sama määrusega jättis kohus läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
3.Vastustaja esitas 10. veebruaril 2020 vastuse kaebusele, milles teatab, et nõustub kaebusega ning võtab kaebuse õigeks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus. Kaebaja väitel on vanglaametnik avanud talle saadetud kirja ilma tema juuresolekuta, mis on vastuolus
2(4)
3-20-101
vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-ga 1. Teiseks palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks talle saadetud kirja kätteandmisega viivitamine.
5.Vastustaja nõustub kaebusega ning võtab kaebuse õigeks. Vastustaja märgib, et kaebajale Xi poolt saadetud kiri kannab AS Eesti Post templit kuupäevaga 05.12.2019. Kaebajale toimetati kiri Tartu Vanglas kätte 19. detsembril 2019 (kirjavahetusekaardilt nähtub A. Liivandi märge kirja kättesaamise kohta). Kirja täpset vanglasse saabumise kuupäeva ei ole võimalik tagantjärele kindlaks teha. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kinnipeetavale kiri selle vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Tartu Vangla möönab, et kuna kirja postitamise ja kaebajale kätteandmise vahele jääb 14 päeva, ning kuna kirja täpset vanglasse saabumise kuupäeva ei ole tagantjärele võimalik kindlaks teha, võis kirja kätteandmine viibida kauem kui VSkE § 50 lg 1 seda ette näeb. Vastustaja märgib ka, et on võtnud käesoleva juhtumi valguses kavva muuta oma praktikat ning hakata märkima kinnipeetavatele vanglasse saadetud kirjadele nende vanglasse saabumise kuupäeva. Teiseks märgib vastustaja, et kohtule 22. jaanuaril 2020 kohtunõude täitmise raames edastatud vanemvalvur A. Mummi selgitustest nähtuvalt avas vanemvalvur A. Liivandile saabunud kirja ilma tema juuresolekuta. Kuna Tartu Vangla rikkus VangS § 29 lg-st 1 tulenevaid nõudeid, ei olnud tegemist õiguspärase käitumisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja taotleb vastustaja toimingute – kirja avamine ilma tema juuresolekuta ja kirja üleandmisega viivitamine – õigusvastasuse tuvastamist.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg-st 1 tulenevalt rahuldab kohus vastustaja õigeksvõtu korral kaebuse. Kohus teeb seejuures otsuse täiemahulist kohtumenetlust läbi viimata ning kaebuse nõude õiguslikku ja faktilist põhjendatust hindamata1. Kohtu hinnangul on vastustaja oma seisukohta kaebuse õigeksvõtu kohta üheselt mõistetavalt väljendanud ja seda ka veenvalt põhjendanud. Praeguses menetluses ei ole kolmandaid isikuid, kelle huve võiks õigeksvõtt kahjustada. Ka kaebaja 13. veebruari 2020. a vastuväitena pealkirjastatud avaldusest (tl 48) ei ilmne asjaolusid, mis võiksid välistada õigeksvõtu vastuvõtmise. Seetõttu ei näe kohus takistusi õigeksvõtu vastuvõtmisel (HKMS § 159 lg-d 3 ja 4).
8.HKMS § 159 lg-le 1 tuginedes rahuldab kohus kaebuse ning tuvastab Tartu Vangla toimingute – kaebajale saadetud 5. detsembri 2019. a postitempliga kirja avamine ilma tema juuresolekuta ning kirja üleandmisega viivitamine – õigusvastasuse.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
9.HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda. Muude menetluskulude kandmist ei ole menetlusosalised tõendanud. Kui menetlusosalistel on siiski kulusid tekkinud, jäävad need nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetlus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 549.
3(4)
3-20-101
10.HKMS § 162 lg-st 1 tulenevalt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kohus jätab rahuldamata kaebaja 10. veebruari 2020. a taotluse täiendava tõendi (kirjavahetuskaardi väljavõte 10. veebruari 2020. a kirja kohta) väljanõudmiseks vastustajalt. Taotlus saabus kohtule pärast vastustajalt kaebuse õigeksvõtu kohta avalduse saamist ning ei ole kaebuse lahendamise seisukohalt enam asjakohane. Kohtul puudub kahtlus, et kaebaja on soovinud seda tõendit välja nõuda ja 10. veebruari 2020. a vaidena pealkirjastatud (vaide blanketil esitatud) avaldust esitada käesolevas haldusasjas ning tegemist pole uue kaebusega vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses järgmise juhtumiga kirja avamisel. Kaebaja on nii ümbrikul kui ka vaide blanketil märkinud käesoleva haldusasja numbri (3-20-101) (tl 44p ja 46).
11.Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus tähemärkidega isiku nime, keda kohtuotsuses mainitakse kaebajale kirja saatjana (HKMS § 175 lg 3).