Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 19.02.2020, Tartu 3-19-2282 A kaebus Tartu Vangla 04.10.2019. a käskkirja nr 62/648 ja 04.10.2019. a otsuse nr 6-5/193-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28.01.2020. a määrus A määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja A Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta A määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.01.2020. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A paigutati 28.12.2018 Tartu Vangla avavanglasse.
2.Tartu Vangla tunnistas 04.10.2019. a käskkirjaga nr 6-2/648 A süüdi vangla sisekorraeeskirja § 641 süülise rikkumise eest ja karistas teda noomitusega. Käskkirja kohaselt valdas A 08.09.2019 ajavahemikus kl 12.30-12.40 avavanglas keelatud eset, mille smugeldas kirikust tulles vanglasse.
3.Tartu Vangla paigutas 04.10.2019. a otsusega nr 6-5/193-1 A ümber karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse vangla eluosakonda. Otsuse kohaselt on A paigutamine kinnise vangla eluosakonda vajalik ja põhjendatud, kuna vanglal puudub usaldus ja veendumus, et kinnipeetav ei pane avavangla tingimustes viibides toime uusi õigusrikkumisi. Ka on A poolt toime pandud keelatud eseme valdamise ja vanglasse toimetamisega seotud rikkumine turvalisuse risk vanglale ning selline käitumisviis võib ajendada kaaskinnipeetavaid rikkuma kehtivat korda.
4.Tartu Vangla jättis 21.11.2019. a vaideotsusega nr 1-11/352-2 rahuldamata A vaide vangla 04.10.2019. a käskkirja ja otsuse peale. Vaideotsuse kohaselt distsiplinaarmenetluse protokollis kirjeldatud tõendid (vanglateenistuse ametniku A. Skutšase ettekanne nr 6-28/4437, üksuse juhi
K. Meho 12.09.2019. a õiend, 09. ja 15.09.2019 valvekaamera salvestuste vaatlusprotokoll, peaspetsialist-korrapidaja A. Ooli 01.10.2019. a ütlused ja osaliselt kinnipeetavate A ja A. Tali seletuskirjad) kogumis viitavad vaide esitaja poolt toimepandud distsiplinaarsüüteole. Avavanglasse varjatult sisse toimetatud ese ei saanud olla rahakott, vaid tegemist võis olla süütamisvahendite ja tubakatoodetega. Täiendavalt on juhtumi raames teabe- ja uurimisosakonna salajase koostöö kaudu kogutud infot, mis on fikseeritud kaastööteatisena (nr KT1950000170).
5.A esitas 04.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Vangla 04.10.2019. a käskkiri nr 6-2/648 ja 04.10.2019. a otsus nr 6-5/193-1.
6.Tartu Halduskohus võttis 23.12.2019. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas Tartu Vanglat esitama 08.09.2019. a valvekaamerate (avavangla 1. korruse fuajee nr 140 ja 2. korruse trepikoda nr 142) salvestised. Kohus palus vastustajal esitada kohtule salajase kaastöö raames saadud teave (KT1950000170).
7.Tartu Vangla edastas 20.01.2020. a kirjaga kohtule videosalvestise 1. korruse fuajees toimunu kohta CD-plaadil, selgitades salvestise paremaks mõistmiseks salvestisel näha olevate isikute kohta nähtuvat. Vangla selgitas, et salvestist 2. korruse trepikojast ei ole võimalik esitada, sest tehniliste tõrgete tõttu ei õnnestunud valvekaamerast nähtut eraldi salvestada ja salvestis ei ole enam säilinud. Vangla palus videosalvestise ja selle uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning salvestist Ale mitte näidata, sest tegemist on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 9 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega.
8.Tartu Vangla palus 20.01.2020. a vastuses kaebusele kaastööteatist puudutavas osas kuulutada menetlus kinniseks ja eemaldada kaebaja selle tõendi uurimise juurest, sest tegemist on riigisaladusega, millele kaebajal puudub juurdepääsuõigus.
9.Tartu Halduskohtu 28.01.2020. a menetlustoimingu protokolli kohaselt tutvustas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja K. Vähi asja menetlevale kohtunikule salastatuks tunnistatud teavet (kaastööteatis nr KT1950000170).
10.Tartu Halduskohus kuulutas 28.01.2020. a määrusega menetluse haldusasjas osaliselt kinniseks järgmiselt: 1.1. Käesoleva asja juurde kuuluva, kuid Tartu Vangla valduses oleva informatsiooni osas, mis oli aluseks vangla otsusele kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel;
1.2.Vangla poolt 20.01.2020 kohtule esitatud videosalvestise osas (resolutsiooni p 1). Lisaks piiras kohus kaebaja õigust tutvuda määruse resolutsiooni p-s 1 nimetatud tõendi ja informatsiooniga ning saada vastavat informatsiooni sisaldavast dokumendist ärakirju (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja poolt kohtule tutvustatud informatsiooni puhul on tegemist korrakaitse riigisaladusega (riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p 2). Kuna kaebajal puudub sellisele teabele juurdepääsuõigus, siis ei ole võimalik kaastööteadet talle teatavaks teha. Tegemist on piiratud tasemel salastatuks tunnistatud teabega, mistõttu on vajalik kuulutada menetlus 28.01.2020. a menetlustoimingu käigus tutvustatud tõendi osas kinniseks. 2) Vajadus kaitsta salastatud ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet vangla töömetoodika, taktika ja turvasüsteemide kohta ning seeläbi vangla julgeolekut, kaalub üle kaebaja menetluslike õiguste riive. Seetõttu tuleb menetlus videosalvestise osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks kuulutada.
3) Põhjendatud on piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda toimiku juurde kuuluva, kuid mujal säilitatava tõendiga (kaastööteade) ja saada sellest ärakirju, kuna kaebajal puudub vaidlustatud otsustuse aluseks olnud informatsioonile juurdepääsu õigus (RSVS § 25 lg 1, § 26 jj). Tegemist on kaebaja õiguste minimaalse võimaliku piiranguga, mis tagab riigisaladuse kaitse. Ka on põhjendatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud turvakaamera salvestisele kaebaja juurdepääsu piiramine (HKMS § 79 lg 1 p 1). Seda on õiguspäraseks pidanud ka kohtupraktika (TrtRK 22.10.2019. a määrus nr 3-19-1510).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.A esitas 09.02.2020 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.01.2020. a määruse peale. Kaebaja märgib, et kuna tal ei ole õigust videosalvestist näha, siis puudub tal võimalus kommenteerida videol toimuvat, mistõttu ta palub kohtul mitte arvestada vangla kommentaare oletatava üleandmise selgitamiseks. Kaebaja arvates peab kohtule videolt nähtuma, mis ese üle antakse. Veel leiab kaebaja, et kohus ei tohiks arvestada kaastööteatist, kuna kaebajal puudub võimalus selle osas end kaitsta. Kaebaja märgib, et distsiplinaarmenetluse protokollis puudub viide kaastööteatisele, seega võib olla tegemist hiljem loodud tõendiga.
12.Tartu Ringkonnakohus võttis 13.02.2020. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.01.2020. a määruse resolutsiooni p 2 peale ringkonnakohtu menetlusse.
13.Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2020. a menetlustoimingu protokolli kohaselt tutvustas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja K. Vähi kohtule salastatuks tunnistatud teavet (kaastööteatis nr KT1950000170).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Tartu Halduskohus piiras 28.01.2020. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja õigust tutvuda määruse resolutsiooni p-s 1 nimetatud tõendi ja informatsiooniga ning saada vastavat informatsiooni sisaldavast dokumendist ärakirju. Halduskohus leidis, et põhjendatud on piirata kaebaja õigust tutvuda toimiku juurde kuuluva, kuid mujal säilitatava tõendiga (kaastööteade) ja saada sellest ärakirju, kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub kaebajal vaidlustatud otsustuse aluseks olnud informatsioonile juurdepääsu õigus. Samavõrd on põhjendatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud turvakaamera salvestisele kaebaja juurdepääsu piiramine. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 28.01.2020. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Vangistusseaduse § 333 lg 1 kohaselt Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglal on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel. Haldusmenetluse seaduse § 7 lg 3 kohaselt on haldusorgan kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. RSVS § 8 p 2 järgi loetakse korrakaitse riigisaladuseks andmed jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku kohta. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel 75 aastaks. Seega on kaastööteatis riigisaladus. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruse
nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 6 lg 1 p-des 2 ja 3 ning lg-s 2 sätestatust tulenevalt kaastööteatise kui riigisaladuse sisu avaldamisele ei kuulu. RSVS § 25 lg 1 järgi saab riigisaladusele juurdepääsu anda isikule, kellel on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ja teadmisvajadus. RSVS § 26 lg 1 näeb riigisaladusele juurdepääsu eeldusena ette juurdepääsu õiguse olemasolu. Otsustamisel, kas anda juurdepääs salastatud teabekandjatele, ei ole kohtul juurdepääsu õiguse puudumise korral HKMS §-des 79 ja 88 sätestatud kaalumisvõimalust. Kuna puudub RSVS-s sätestatud juurdepääsu õigus, tuleb kohtul tutvumisõiguse andmisest keelduda. RSVS ei anna halduskohtule õigust tõendina kasutatava salastatud teabekandja salastatust ise kustutada või salastatuse taset muuta (RKHK 22.11.2017. a määrus nr 3-17-911, p-d 26.1 ja 27.2). Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal riigisaladusele juurdepääsu õigus puudub. Seetõttu ei saa lubada kaebajale juurdepääsu kaastööteatisele. Seega leidis halduskohus õigesti, et praegusel juhul on põhjendatud piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda toimiku juurde kuuluva, kuid mujal säilitatava tõendiga (kaastööteade) ja saada sellest ärakirju.
17.Tartu Vangla esitas halduskohtule tõendina videosalvestise CD-l (tl 48). Vangla selgitas 20.01.2020. a kirjas (tl 47-47p), et salvestise vaatlusel on võimalik näha kaamera vaateulatust ja -nurki ning kaamera vaateulatuse täpne teadmine ohustab vangla julgeolekut, sest annab kinnipeetavatele võimaluse tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Kaebaja ei ole eeltoodud osas määruskaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud. Tegemist on AvTS § 35 lg 1 p 9 mõistes ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega. Eelnevat arvestades on olemas kaalukas avalik huvi kaitsta vangla julgeolekuga seotud teavet. Seega leidis halduskohus õigesti, et turvakaamera salvestisele kaebaja juurdepääsu piiramine on põhjendatud. Ühtlasi on ilmne, et kaebaja viibis vaidlusaluse sündmuse juures, seega ei ole alust pidada tema huvi videosalvestisega tutvumiseks HKMS § 88 lg 2 tähenduses kaalukamaks vangla huvist mitte avaldada kinnipeetavale teavet, mis võiks ohustada vangla julgeolekut. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et kohus saab veenduda, kas vangla kirjeldus kajastab salvestiselt nähtuvat täielikult ja õigesti või mitte.
18.Kohtupraktikas on tõdetud, et kohus võib tugineda tõenditele, mida kohtutoimikusse ei lisatud ja millega mõnel menetlusosalisel ei ole võimalik juurdepääsupiirangute tõttu tutvuda ega nende suhtes oma seisukohta kujundada (RKHK 20.04.2011. a otsus nr 3-3-1-94-10, p 18). Ringkonnakohus tutvus 18.02.2020 kaastööteatisega nr KT1950000170. Ka halduskohus on saanud sellega tutvuda (tl 56). Eeltoodu tagab kaebaja huvide piisava kaitse.
19.Ringkonnakohus selgitab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (HKMS § 61 lg 1). Asja sisulisel lahendamisel tähtsust omavate tõendite uurimine toimub asja läbivaatamise staadiumis ning tõendite hindamine pärast asja läbivaatamist otsustusmenetluses. Ühelgi tõendil ei ole halduskohtumenetluses ette kindlaks määratud jõudu. Menetlusosaliste avaldused ei saa asendada tõendeid, kuid olemasolevate tõendite hindamiseks vajaliku siseveendumuse kujundamisel võib kohus neile tugineda ja neile otsuse põhjendamisel viidata (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 246-247). Juba vastu võetud või kogutud tõendi võib kohus juhul, kui esinevad HKMS § 62 lg-tes 2 ja 3 loetletud asjaolud, jätta HKMS § 62 lg 6 lause 1 kohaselt asja lahendamisel arvestamata. Kohus peab tõendi arvestamata jätmist põhjendama (HKMS § 62 lg 6 lause 3). HKMS §-de 79 ja 88 kohaldamisel on menetlusosaline sunnitud usaldama kohtu hinnangut tõenditele ning usalduse suurendamiseks on seadusandja ette näinud kaebeõiguse läbi kolme kohtuastme (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 342).
20.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.01.2020. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.