X kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.01.2019 maksuotsuse nr 12.2-5/035240 ja 06.02.2019 vaideotsuse nr 6-1/4302-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.03.2020. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi Xle 15.01.2019 maksuotsuse nr 12.2-5/035240 ja 06.02.2019 vaideotsuse nr 6-1/4302-2, millega määras X maksustamisperioodi 2017 eest täiendavalt tasumiseks tulumaksu 76,02 eurot ning nõudis tagasi varem tagastatud tulumaksu 70,57 eurot. Maksuotsuse kohaselt jättis X deklareerimata tulu, mille ta oli saanud kinnistu, asukohaga Sireli 3, Pärnu, võõrandamisest 2017. aastal. X esitas maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 06.02.2019 vaideotsusega rahuldamata.
2.Seejärel esitas X maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kohus vaatab asja läbi kirjalikus menetluses.
3-19-444
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
3.Kaebaja võõrandas 17.11.2017 kinnistu asukohaga Sireli tn 3, Pärnu linn (registriosa number 898305), sihtotstarbega elamumaa, müügihinnaga 25 000 eurot. Kaebaja leiab, et kinnistu võõrandamisel saadud tulule laieneb tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 15 lõige 5 punktis 4 sätestatud maksuvabastus. Vaidlustatud maksuotsuses asus maksuhaldur aga seisukohale, et kaebaja kinnistu võõrandamisele maksuvabastus ei laiene, sest kinnistu võõrandamise lepingu punktist 1.3 nähtub, et kinnistu soetamise hetkel kinnistul asunud aiamaja on lammutatud ning kinnistul asuvad rajatis (kaev) ja puukuur. Kaebaja ei nõustu maksuotsuse ja vaideotsusega ning leiab, et MTA on alusetult leidnud, et kaebajal tekkis kinnistu võõrandamisel maksukohustus.
3.1.TuMS § 15 lg 5 p 4 alusel on tulu suvila või aiamaja võõrandamisest tulumaksuvaba, kui suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit.
3.2.Vaidlust ei ole selles, et: 1) kaebaja poolt müüdud kinnistu suurus ei ületanud 0,25 hektarit; 2) kinnistu oluliseks osaks olnud suvila/aiamaja oli kinnistu ostmise ja müügi vahelises ajavahemikus kaebaja omandis olnud üle kahe aasta; 3) kinnistul asuva hoone kasutusotstarve oli suvila (aiamaja) ning sellise ehitise olemasolu kohta oli märge ehitisregistris; 4) kinnistu müügi hetkel oli nimetatud suvila/aiamaja lammutatud.
3.3.Kaebaja ei nõustu aga maksuhalduri seisukohaga, et TuMS § 15 lg 5 p 4 rakendamiseks peab suvila/aiamaja ka võõrandamise hetkel kinnistul asuma. Selline käsitlus on ekslik, seadustega ja Riigikohtu lahenditega vastuolus, mistõttu on maksuotsus põhjendamatu, ebaseaduslik ja kuulub tervikuna kehtetuks tunnistamisele.
3.4.Seadusandja mõtet ja tahet maksuvabastuse kohaldamise tingimuste osas on selgelt mõista TuMS § 15 kui terviku keelelisel ja sisulisel analüüsil. Näiteks, kui elukohaks olnud kinnistu võõrandamise puhul on TuMS §15 lg 5 p-s 1 selgesõnaliselt öeldud, et maksuvabastuse saamiseks pidi müüja kuni kinnistu võõrandamiseni kasutama kinnistu oluliseks osaks või korteriomandi või hoonestusõiguse esemeks olevat eluruumi oma eluruumina, siis TMS §15 lg 5 p-i 4 rakendamise tingimuseks on, et aiamaja kinnisasja olulise osana on olnud müüja omandis üle kahe aasta. Sättes ei ole aga viidatud, et aiamaja peab kinnistul asuma võõrandamise hetkel. Kui seadusandja tahe ja mõte oleks olnud eeltoodud käsitlusest erinev, oleks ka sätte sõnastuses pidanud vastav nõue sisalduma.
3.5.Vaideotsuses on maksuhaldur jäänud üksnes endisele seisukohale ja ei ole kaebaja argumentidele sisuliselt vastanud. Seega on vaideotsus põhjendamatu ning ebaõige. Vastustaja seisukohad
4.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ja tühistamisele ei kuulu. Käesolevas asjas on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas TuMS § 15 lg 5 p-s 4 sätestatud tulumaksuvabastus laieneb kinnisasja võõrandanud isikule ka siis, kui sellel kinnisasjal varem asunud aiamaja on lammutatud, kui muus osas on maksuvabastuse rakendamise tingimused täidetud. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuotsuses võetud seisukohti seoses kinnistu soetusmaksumuse arvestamisega ega ka tulumaksu määramise metoodikaga. Nendes osades vaidlus puudub.
5.Kaebaja ei müünud kinnisasja, millel asus suvila (aiamaja). Kinnistu oli võõrandamise ajaks lammutatud. Järelikult võõrandas kaebaja kinnistu, millel suvilat ega aiamaja enam ei olnud. Seega kuulus kinnisasja võõrandamiselt saadud kasu tulumaksuga maksustamisele TuMS § 12 lg 1 p 3 ja § 15 lg 1 järgi.
5.1.Seadusandja peab TuMS § 15 lg 5 p 4 sätestatud maksuvabastuse puhul silmas olukorda, kus maksumaksja võõrandab suvila/aiamaja kas vallasasjana või kinnisasja olulise osana. See tähendab 2(4)
3-19-444 üheselt seda, et aiamaja peab kinnistu võõrandamisel seal ka asuma. TuMS § 15 lg 5 tervikuna käsitleb eluaseme võõrandamisest saadud kasu vabastamist tulumaksust ja on mõeldud selleks, et isikul, kellel on teine elukoht suvila või aiamajana, ei peaks selle võõrandamisel tasuma saadud kasult tulumaksu. Pärnu linnas Sireli tn 3 asunud kinnistu võõrandamise ajal ei olnud kaebajal seal teist elukohta, kaebaja ei olegi seda väitnud ning selle üle vaidlus puudub. Kaebaja ei võõrandanud aiamaja kinnisasja olulise osana. Samal seisukohal on ka senine kohtupraktika (Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-1010).
5.2.Eeltoodu tõttu ei ole kaebaja vara võõrandamisest saadud kasu tulumaksuga maksustamisel tegemist seaduse laiendava tõlgendamisega kohustatud isiku kahjuks. Seaduse tekstist ebaõigesti arusaamist aitavad vältida lisaks grammatilisele tõlgendamisele ka teised tõlgendamise võimalused.
5.3.Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei ole selgelt välja toonud, mis ajal kinnistul asunud aiamaja lammutatud on. Ehitisregistri andmetest (MTA vastuse lisa 6) nähtub, et 03.09.2014 on esitatud kirjalik nõusoleku taotlus ehitise lammutamiseks ja samal kuupäeval on nõusolek ka antud. Millal aga aiamaja tegelikult lammutati, ei ole kaebaja selgitanud. Ta on esitanud üksnes väite, et aiamaja on tema omanduses olnud üle kahe aasta. Kui eeldada, et aiamaja lammutati pärast kirjaliku nõusoleku saamist, võis aiamaja olla lammutatud ligikaudu kolm aastat enne võõrandamist 17.11.2017.
5.4.Vaideotsuses ei ole kaebaja väited jäetud tähelepanuta. Kaebajale on täiendavalt selgitatud TuMS § 15 lg 5 p-i 4 tähendust. Vaidemenetluses ei ole seega kaebaja õigusi rikutud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ja põhjendatud. Nõustun siinkohal maksuotsuse ja vaideotsuse seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.
7.Pooled vaidlevad TuMS § 15 lg 5 p 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamise üle. Vastava sätte sõnastus on järgmine „Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu kui:/../ 4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit“. Tegemist on erandiga TuMS § 15 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt maksustatakse tulumaksuga kasu, mille residendist füüsiline isik saab ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sh kinnisasja, müügist. Kasu mõiste tuleneb TuMS § 37 lg-st 1 ning selleks on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Isikul on õigus kasust maha arvata vara müügiga otseselt seotud dokumentaalsed kulud.
8.Käesoleva vaidlusega seotud faktiliste asjaolude kogum on järgmine: 1) kaebaja soetas 12.08.2011 kinnistu, asukohaga Sireli 3, Pärnu (MTA vastuse lisa 1, kinnistu ostuleping) hinnaga 21 000 eurot; 2) ehitisregistri järgi asus soetamise hetkel kinnistul aiamaja (MTA vastuse lisa 1 p 1.2); 3) kaebaja on ehitisregistri andmete kohaselt saanud 03.09.2014 nõusoleku ehitise lammutamiseks (MTA vastuse lisa 6. väljavõte ehitisregistrist); 4) kaebaja müüs kinnistu 17.11.2017 hinnaga 25 000 eurot (MTA vastuse lisa 2. kinnistu müügileping); 5) müüdud kinnistu suurus ei ületanud 0,25 hektarit; 6) kinnistu müügi hetkel oli seal asunud aiamaja lammutatud (MTA vastuse lisa 2 p 1.3).
9.Ülaltoodud faktiliste asjaolude osas ei ole menetlusosaliste vahel ka vaidlust. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud maksuotsuse seisukohti seoses kinnistu soetusmaksumuse arvestamisega ega ka tulumaksu määramise metoodikaga. Kaebaja leiab vaid, et vaatamata asjaolule, et kinnistul asunud aiamaja oli selle müügi hetkel lammutatud, oli tal võimalik kasutada TuMS § 15 lg 5 p-s 4 sätestatud maksuvabastust. Vastustaja on seisukohal, et viidatud maksuvabastuse kasutamiseks peaks aiamaja müügi hetkel reaalselt kinnistul asuma.
3(4)
3-19-444
10.Leian, et MTA on käesolevas asjas TuMS § 15 lg 5 p-s 4 sätestatud maksuvabastuse olemust õigesti sisustanud, asudes seisukohale, et TuMS § 15 lg 5 p-s 4 sätestatud maksuvabastuse eelduste esinemist või nende puudumist tuleb hinnata võõrandamise hetke seisuga. Kaebaja käsitlus seonduvalt TuMS § 15 lg 5 p-i 1 ja p-5 sõnastuse erinevusega ei ole kooskõlas tulumaksuseaduse üldise mõtte ja loogikaga. TuMS § 15 lõikes 5 on sätestatud üldine maksuvabastus seonduvalt eluaseme võõrandamisega ning lõike 5 erinevates punktides on täpsustatud erinevaid olukordi, millal eluaseme võõrandamisega seotud maksuvabastus isiku suhtes laieneb. Suvila või aiamajaga seotud maksuvabastuse sisuks on võimaldada isikul kasutada maksuvabastust ka sellise eluruumi puhul, kus isik alaliselt ei ela, kuid mida isik näiteks suveperioodil võib ajutiselt eluasemena kasutada. Kui kinnistul asuv aiamaja on lammutatud, siis selle eluasemena kasutamine võimalik ei ole ning sellise kinnistu võõrandamisele ei laiene ka maksuvabastus.
11.Eelpooltoodust tulenevalt ei oma tähendust kaebaja osundus, et kinnistu soetamise järgselt oli aiamaja kinnistul olemas ja seda vähemalt kahe aasta jooksul. Samuti ei ole vajadust hinnata seda, kas aiamaja lammutati koheselt peale ehitisregistrilt saadud lammutusloa olemasolu või millalgi hiljem. Küll aga nähtub maksuotsusest, et kaebaja on maksuhaldurile esitanud kuludokumendid, millest nähtub, et kaebaja on kinnistule 2014 septembrikuus tellinud ehitus- ja lammutusprahi äraveo teenuse ning maksuhaldur on seda kulu maksustamisel ka arvestanud, vähendades arvel näidatud summa võrra kaebaja maksukohustust. Samuti on maksuhaldur arvesse võtnud ehitise lammutusloa taotlemisel tasutud riigilõivu ja kinnistult reovee äraveo kulu, mille kohta oli kaebaja esitanud nõuetekohased kuludokumendid.
12.Vastupidiselt kaebajale leian, et vaideotsuses ei ole kaebaja väiteid tähelepanuta jäetud. MTA on vaideotsuses kaebajale veelkord selgitanud, miks maksuhaldur ei pea käesolevas asjas võimalikuks kaebaja suhtes maksuvabastust kohaldada ning viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale. Asjaolu, et kaebaja vaideotsuse seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et kaebaja väited oleks jäetud tähelepanuta.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldamata jätta. Maksuotsus ja vaideotsus on põhjendatud ja tuginevad kehtiva õiguse kohasel tõlgendamisel. Kaebajal ei olnud kinnistu võõrandamisel õigust kasutada TuMS § 15 lg 5 p-s 4 sätestatud maksuvabastust. Kinnistu müügitehingu ajal oli täitmata üks TuMS § 15 lg 5 p-s 4 sätestatud eeldustest, sest võõrandamise hetkel oli kinnisasjal asunud aiamaja lammutatud.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.