2.A.Š. (sissenõudja) (isikukood:XXXX ); seaduslik esindaja J.T. Jätta M.Š. määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 13. juuli 2016 määrus muutmata.
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud M.Š. kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.M.Š. (avaldaja, võlgnik) esitas 22. märtsil 2016 kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 10. märtsi 2016 otsuse peale täiteasjas nr 066/2016/300, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebused (täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste peale) rahuldamata. Avaldaja sai otsuse kätte 15. märtsil 2016. Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2016/300 on algatatud sissenõudja A.Š. avalduse ning Viru Maakohtu 16. augusti 2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-22103 alusel. Täitmisel on elatise nõue lapsele. Koos täitemenetluse alustamisega tegi kohtutäitur ka otsuse kohtutäituri tasu, s.o täitemenetluse alustamise tasu 258 euro ning kohtutäituri põhitasu 622 euro 80 sendi, väljamõistmiseks. Avaldaja esitas kaebuse täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste peale, kuna täitemenetlus on algatatud ebaseaduslikult. Eelnevalt oli sissenõudja seadusliku esindaja J.T. avalduse (tl 45) alusel täiteasi nr 066/2012/2514 lõpetatud, milles täitedokumendiks oli sama maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-22103. Kaebusele lisatud pangakonto väljavõtte kohaselt täidab avaldaja vabatahtlikult oma kohustusi lapse ülalpidamiseks. Kuna täitemenetlus on algatatud ebaseaduslikult, siis on ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ebaseaduslik. Kohtutäitur keeldus 10. märtsi 2016 otsusega kaebust rahuldamast. Eelneva täitemenetluse lõpetamine sissenõudja avalduse alusel ei ole takistuseks uue täitemenetluse algatamisel sama täitedokumendi alusel. Uue täitemenetluse algatamine ei ole põhjendatud. Avaldaja täidab vabatahtlikult sissenõudja seadusliku esindajaga sõlmitud suulist kokkulepet (täiteasi nr 066/2012/2548), mille kohaselt tasub avaldaja elatisena 100 eurot. See kokkulepe oligi põhjuseks kohtutäiturile avalduse esitamiseks täitemenetluse lõpetamiseks 2013. aastal. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 49 lg 2 eeldused ei ole täidetud. Avaldaja täidab elatise nõuet vabatahtlikult ning sissenõudja esindaja on 22. oktoobri 2013 avaldusega loobunud võla 1996 eurot 73 senti sissenõudmisest.
2.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see läbi vaatamata. Kohtutäituril oli õigus uuesti täitemenetlust algatada, kuna kohtuotsust võib pöörata sissenõudmiseks ükskõik millal ja ükskõik mitu korda. Avaldaja ei ole igakuiselt maksnud kohtuotsusega ettenähtud summat lapse ülalpidamiseks ning on jätnud kohustuse täitmata 2–3 kuu jooksul. Sissenõudja eitab kokkuleppe 100 euro tasumise kohta olemasolu. Avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kirjutamisel 2013 aastal ei loobunud sissenõudja nõudest, vaid tahtis lõpetada täitemenetlust.
3.Kohtutäitur leidis, et kaebus on põhjendamatu ning palus jätta see rahuldamata. Kohtutäitur oli 29. augustil 2012 alustanud täitemenetlust nr 066/2012/2548, mille aluseks oli Viru Maakohtu 16. augusti 2012 otsus tsiviilasjas nr 2-12-22103 ja sissenõudja seadusliku esindaja
27.augusti 2012 täitmisavaldus. Nõude sisuks on elatisraha summas 145 eurot kuus, kuid mitte
vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1. märtsist 2012 kuni 3. augustini 2029. Täitemenetluse käigus esitas sissenõudja seaduslik esindaja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 48 lg 1 p 1). Kohtutäitur on lõpetanud täitemenetluse nr 066/2012/2548 ning täitemenetluse lõpetamise hetkel, s.o seisuga 1. oktoober 2013 moodustas elatisraha võlgnevus 1996 eurot 73 senti. TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Kohtutäituril puuduvad andmed, et sissenõudja oleks kirjalikult loobunud oma nõudest. Täitemenetluse lõpetamise avaldust ei saa käsitleda kirjaliku nõudest loobumisena. Nimetatud avaldusega keeldub sissenõudja täitedokumendi sundtäitmisest, kuid see ei tähenda et ta on nõudest loobunud. Sissenõudja on 27. jaanuaril 2016 esitanud uue täitmisavalduse avaldaja suhtes eespool märgitud kohtuotsuse täitmiseks, täiteasi nr 066/2016/300. Täitmisavalduse kohaselt moodustab elatisraha võlgnevus 3009 eurot 57 senti (tl 77). Avaldaja kohustus perioodil 1. oktoober 2013 – 1. veebruar 2016 on 7161 eurot 73 senti, s.o võlgnevus täiteasjas nr 066/2012/2548 seisuga 1. oktoober 2013 1996 eurot 73 senti, kohustus 2013 aasta eest, s.o 1. oktoobri – 31. detsembri 2013 eest 480 eurot (320/2 * 3), kohustus 2014 aasta eest 2130 eurot (355/2 * 12), kohustus 2015 aasta eest 2340 eurot (390/2 * 12) ning kohustus jaanuar 2016 eest 215 eurot (430/2). Avaldaja on esitanud maksmist tõendavad dokumendid, mille kohaselt maksis ta perioodil 1. oktoober 2013 – 3. veebruar 2016 kokku 1590 eurot 43 senti. Seega oli avaldaja võlgnevus seisuga 3. veebruar 2016 (täiteasja nr 066/2016/300 algatamise kuupäev) 7161,73 – 1590,43 = 5571,30 eurot. Sissenõudja nõudis täitmisavalduses elatisraha võlgnevust 3009 eurot 57 senti, mis on oluliselt vähem kui reaalne võlgnevus. Tähtsust ei oma, milline oli võlgnevus lõpetatud täiteasjas nr 066/2012/2548, kuna isegi selles asjas võlgnevuse puudumisel ei ületaks võlgnevus sissenõudja täitmisavalduses märgitud elatise võlgnevuse summat (5571,30 – 1996,73 = 3574,57). Kohtutäituri põhitasu on arvutatud sissenõudja avaldatud võlgnevuse summalt, s.o 3009 eurot 57 senti (kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-d 1 ja 2, § 30 lg-d 1 ja 2, § 37 lg-d 1 ja 2). Kehtiva formaliseerituse printsiibi tõttu ei saa kohtutäitur anda hinnangut sissenõudja ja avaldaja vahel sõlmitud kokkuleppele täitemenetluses. Võlgnik ei ole esitanud kokkulepet kinnitavaid dokumente. Kokkuleppe olemasolul tuleks avaldajal esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 korras.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus jättis 13. juuli 2016 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. Avaldaja vaidlustab nii täitemenetluse algatamist, kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmist. Maakohus leidis, et täitemenetluse alustamine 3. veebruaril 2016 täiteasjas nr 066/2016/300 oli seaduslik ja avaldaja kaebus selles osas ei ole põhjendatud. TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Kohtule esitatud sissenõudja seadusliku esindaja avalduse täitemenetluses nr 066/2012/2548 sõnastuse kohaselt (tl 45) palus ta lõpetada avaldaja suhtes täitemenetluse nr 066/2012/2548. Võlga seisuga 1. oktoober 2013 summas 1996 eurot 73 senti tulevikus välja mõista ei saa.
Lähtudes avalduse grammatilisest tõlgendusest saab üheselt järeldada, et sissenõudja tahe oli lõpetada täitemenetlus ehk lõpetada nõude sundtäitmine, kuid see ei tähenda, et ta on nõudest loobunud. Täitemenetluse lõpetamine ja nõudest loobumine ei ole üks ja sama mõiste. TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Nõudest loobumine peab olema väljendatud sõnaselgelt ja kirjalikult. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et sissenõudja oleks oma nõudest kirjalikult loobunud. Maakohus leidis, et isegi juhul, kui oleks olnud suuline kokkulepe elatise summas 100 eurot kuus tasumise kohta, ei piiranuks see õigust pöörduda kohtutäituri poole täitedokumendi sundtäitmiseks. Vastavalt TMS § 23 lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Seega täitemenetlust saab alustada ainult TMS § 23 lg-s 1 nimetatud dokumentide alusel ning selliste dokumentide esitamisel menetluse alustamine on kohustuslik. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mis lähtuvalt TMS § 23 lg-st 1 tähendab, et kohtutäitur peab kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Kohtutäiturile olid esitatud TMS § 23 lg-s 1 nimetatud dokumendid ja täitemenetluse mittealustamiseks ei olnud seaduslikku alust. Kohtutäitur ei saa lähtuda suulisest kokkuleppest, mis ei ole TMS § 2 lg-s 1 loetletud täitedokument. Maakohus leidis, et kohtutäituri tasu on välja mõistetud korrektselt ja õiguspäraselt, seega ka selles osas ei ole kaebus põhjendatud. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-le 1 on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 30 lg-test 1 ja 2 tulenevalt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 37 lg 1 ja 2 kohaselt on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu arvestatakse sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud sissenõudja seadusliku esindaja avaldust täitemenetluse täiteasjas nr 066/2012/2548 lõpetamiseks. Sissenõudja on avalduses otseselt väljendanud tahet lõpetada täitemenetlus avaldaja suhtes. Teise lausega loobus sissenõudja oma nõudest. Maakohus on kokkuleppe olemasolu puudumise tuvastamisel vääralt tuginenud pelgalt sissenõudja paljasõnalisele väitele selle puudumise kohta. Kokkuleppe sõlmimist tõendavad kaudsed tõendid, s.o pangakonto väljavõtte, avalduse põhjendus, kohtutäituri ja kohtu poolt toodud arvestused, mis kinnitavad kokkulepet 100 eurot kuus tasumise kohta. Vastasel juhul poleks avaldajal olnud ka põhjust iga kalendrikuu kanda üle sissenõudja arvele 100 eurot.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT
6.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu. Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
8.Maakohus leidis põhjendatult, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Kohtutäitur on kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele. See tähendab, et dokument peab sisalduma TMS § 2 lg 1 loetelus, olema vormistatud pädeva organi poolt, vastama vorminõuetele, olema kohtutäiturile esitatud kas originaaldokumendina või selle notariaalselt tõestatud ärakirjana. Täitur ei saa menetlust alustades kontrollida, kas nõue on ka tegelikult täitmata. Kuivõrd kohtutäiturile olid esitatud TMS § 23 lg-s 1 nimetatud dokumendid, s.o täitmisavaldus ning jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas (TMS § 2 lg 1 p 1), siis leidis maakohus põhjendatult, et puudus alus jätta täitemenetlus alustamata.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sissenõudja ei ole 22. oktoobri 2013 avaldusega täiteasjas nr 066/2016/300 sundtäidetavast nõudest loobunud. Täitemenetluse täiteasjas nr 066/2012/2548 lõpetamise avaldus on sõnastatud selliselt, et sissenõudja palub lõpetada täitemenetlus võlgniku suhtes ning kinnitab, et võlgnevust seisuga 1. oktoober 2013 summas 1996 eurot 73 senti ei saa sisse nõuda. Juhul kui avalduse teist lauset käsitleda nõudest loobumisena, siis on sissenõudja loobunud üksnes seisuga 1. oktoober 2013 sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisest, mitte tulevikku suunatud elatise nõudest.
27.jaanuari 2016 täitmisavalduse kohaselt soovib sissenõudja pöörata täitmisele sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse perioodi 1. detsember 2013 kuni 31. detsember 2015 summas 3009 eurot 57 senti ning täita jooksvat elatise nõuet. Seega isegi kui sissenõudja oli seisuga 1. oktoober 2013 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse nõudest loobunud, ei nõua sissenõudja selle võlgnevuse täitmist täiteasjas nr 066/2016/300 ning täitmisavalduse esitamine on lubatud. Tsiviilasja materjalide juures on pangakonto väljavõtted, millest nähtuvad avaldaja poolt elatise katteks tasutud summad. Avaldaja ei ole nimetatud summasid vaidlustanud ega väitnud, et ta oleks tasunud pangakonto väljavõttest nähtuvast rohkem.
10.Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei oma täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu nõudest tulenevalt tähtsust, kas avaldaja ja sissenõudja vahel on olemas kokkulepe 100 euro tasumise kohta. Avaldaja ei ole kokkuleppe olemasolu tõendanud. Sissenõudja eitab kokkulepet. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kokkuleppe sõlmimine on tõendatav kaudsete tõenditega. Pangakonto väljavõttest ei nähtu kokkulepet 100 euro tasumise kohta, vaid see, et avaldaja on elatise katteks tasunud enamasti 100 eurot kuus, mõni kuu isegi vähem. Tegelikkusele ei vasta avaldaja väide, et kui poleks olnud kokkulepet, poleks avaldajal olnud põhjust iga kalendrikuu kanda üle sissenõudja arvele 100 eurot. Avaldajal on perekonnaseadusest tulenev kohustus pidada oma alaealist last üleval ning kohustuse rahaline suurus on määratud kindlaks jõustunud kohtuotsusega, mille kohaselt ei või avaldaja kohustus olla väiksem kui seadusega kehtestatud elatise miinimumäär. Avaldaja poolt tasutud 100 eurot kuus on oluliselt väiksem kui seadusega kehtestatud miinimum. Kuivõrd täitur ei saa keelduda täitemenetluse alustamisest, kui talle esitatakse TMS §-s 23 nimetatud dokumendid, siis isegi kokkuleppe olemasolul ei ole täitemenetluse algatamine välistatud. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri poolt maakohtu menetluses avaldatuga, et kokkuleppe olemasolul on avaldajal õigus pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks kokkulepet ületavas osas. Sel juhul lasub avaldajal kokkuleppe sõlmimise tõendamise koormis.
11.Maakohus jättis põhjendatult avaldaja kaebuse kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamise osas rahuldamata. Avaldaja põhjendab kohtutäituri tasu väljamõistmise põhjendamatust asjaoluga, et täitemenetluse alustamine on seadusvastane, mistõttu on seadusvastane ka kohtutäituri tasu avaldajalt väljamõistmine. Kuivõrd ringkonnakohus leidis eespool, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse õigustatult, siis on vastupidised avaldaja väited põhjendamatud. Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus siiski vajalikuks selgitada kohtutäituri tasu väljamõistmise põhimõtteid. Kohtutäituri tasu nõue tuleneb seadusest ning täituri tasu suurused on seadusega kindlaks määratud. KTS § 30 lg 1 teise lause järgi maksab täitemenetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Täitemenetluse täiteasjas nr 066/2016/300 alustamise hetkel, s.o 2016 aastal, on elatusraha miinimummäär vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ning Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-le 1 215 eurot. KTS § 32 lg 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Seega on kohtutäitur mõistnud välja täitemenetluse alustamise tasu kooskõlas seadusega. KTS § 37 lg 2 esimese lause kohaselt arvestatakse elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu KTS § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. KTS § 35 lg 1 kohaselt sissenõude summalt kuni 3200 eurot on kohtutäituri põhitasu määr 519 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega vastab kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega väljamõistetud kohtutäituri põhitasu võlgnevuselt 3009 eurot 57 senti seadusele.
12.Ringkonnakohus jätab seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega sellega kaasnevad menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudjat esindas määruskaebemenetluses seaduslik esindaja ning sellest tulenevalt eeldab ringkonnakohus, et menetluskulusid tal tekkinud ei ole. Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastuse esitanud, seega ei ole täituril kulusid tekkinud. Kohtutäituri poolt kantavad õigusabikulusid ka TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata. Sellest tulenevalt menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.