Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Tiina Pappel 28.01.2020, Tartu 3-19-45 Nord Kaubakeskus OÜ kaebus Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018. a otsuse nr 62 punkti 1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28.08.2019. a otsus Nord Kaubakeskus OÜ apellatsioonkaebus 08.01.2020 Kaebaja Nord Kaubakeskus OÜ Volitatud esindaja v.adv. Mikk Lõhmus Vastustaja Sillamäe linn Volitatud esindajad v.adv. Martin Triipan ja v.adv. Kaisa Laidvee Kaasatud haldusorgan Maanteeamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.08.2019. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 27.02.2020 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sillamäe Linnavolikogu kehtestas 29.11.2018. a otsusega nr 62 Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu (resolutsiooni p 1), võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 33, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg 1, kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS (v.r)) § 24 lg 5, kehtiva PlanS § 139 lg 1, Sillamäe
Linnavolikogu 27.04.2004. a määruse nr 21/50-m „Sillamäe linna ehitusmäärus“ § 13 lg 3 p-d 2, 3 ja 4. Otsuse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärk Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu rekonstrueerimine, tänavate maa-ala ja liikluskorralduse määramine. Peamiselt realiseerib detailplaneering linna üldplaneeringus kavandatu eraldada transiitliiklus ja kohalik liiklus, et tagada põhimaanteel sujuv ja kiire liiklus ning vähendada kohaliku liikluse vajadust kasutada linnasiseseks liiklemiseks maanteed. Üldiseks eesmärgiks on tagada liiklusohutus. Planeeringuala idapoolses osas on alates I. Pavlovi tänavast kuni linna idapiirini planeeritud paralleelselt põhimaanteega u 1,8 km pikkusel lõigul maanteest põhja poole kogujatee (Reveli tn). Kogujateelt on ette nähtud maanteele kolm pealesõitu – I. Pavlovi tänavalt, Geoloogia tänavalt ning linna idapiirile planeeritud ristmikult. Planeeringulahendus tagab liiklusvoogude eraldamise, bussipeatuste toomise kogujateele, ohutumad linnasisesed ühendused, kiirema ja sujuvama liiklemise maanteel, liiklusintensiivsuse vähenemise Sillamäe lõigul põhimaanteel. Lähtuvalt Sillamäe linna taristust ja väljakujunenud liiklusskeemist on vajalik tagada Tallinn-Narva põhimaanteega ristumine Tööstuse, L. Tolstoi, M. Rumjantsevi, I. Pavlovi tänavatel ning Geoloogia tänava piirkonnas. Võrreldes Geoloogia tänava ja Kauba tee sõidu- ja kõnniteede laiusi, olemasolevate katastriüksuste piiride vahet ja võimalikku põhitänava nõuetele vastava tänava ehitusmaksumust leiti, et Geoloogia tänav on oluliselt paremate tingimustega põhitänava jaoks; ka on Geoloogia tänav parem koht bussiliiklusele ning ristumiseks riigimaanteega ja põhitänava toimimiseks; Kauba tänavalt on parem juurdepääs äripindadele, kuid muude näitajate osas – korterite arv, tootmispinnad, hoolekandeasutused, garaažid, kool, park – on parem juurdepääs Geoloogia tänavalt, seega tuleb põhitänavaks ja põhimaanteega ristuvaks määrata Geoloogia tänav.
2.Nord Kaubakeskus OÜ esitas 09.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018. a otsuse nr 62 p 1. Kaebuse põhjendused: 1) Otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Üld- ja detailplaneeringust tulenes kaebajale õigustatud ootus, et planeeringule vastavaid tegevusi ei saa tulevikus kergemeelselt muuta. Sellega kaebaja arvestas ja tegi investeeringuid Viru pst 35 kaubanduskeskusesse. TallinnNarva maantee ja Kauba tee ristmiku kaudu külastab valdav enamus kliente kaubanduskeskust. Selle ristmiku sulgemine toob kaasa olukorra, kus nii transiidiliikluse kui ka kohalik klient ei külasta kaebaja kaubanduskeskust, kuna Tallinna ja Sillamäe keskuse poolt tulles juurdepääsutee pikeneb ja mööduda tuleb eelnevalt kahest teisest kaubanduskeskusest. Otsusega rikutakse kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele (Põhiseaduse (PS) § 12) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31). 2) Detailplaneering on vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringuga „E20/T1 Tallinn-Narva trassikoridori määramine“. Vastustaja rikkus kaalutlusõigust. Eelistuse selgitused detailplaneeringus on kallutatud ning põhjendused nõuetekohaselt, läbipaistvalt ja kõigile arusaadavalt motiveerimata. Detailplaneeringust ei nähtu üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalutlusi. Arvestatud on üksnes liiklusalaseid eesmärke. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on kaalutlusvigadega, ebapiisav ega toetu objektiivsetele uuringutele. Maanteede projekteerimisnormid ei ole kohaldatavad. Detailplaneeringus on käsitlemata ühistranspordikorralduses, ettevõtlus- ja sotsiaalkeskkonnas tekkivate mõjude aspektid, mida ka maavanem pidas oluliseks. Otsuse tegemisel andis vastustaja eelise kaebaja konkurentidele. Kaebaja kaasati planeerimismenetlusse üksnes formaalselt. 3) Otsus kahjustab avalikke huve, mis on suunatud mitmekesise ja kvaliteetse linnaruumi tagamisele, vajalike ja ohutute juurdepääsude tagamisele linnakeskkonnas, samuti üldise jätkusuutliku arengu tagamisele ja avalikkuse osalemisele ruumilises planeerimises.
3.Sillamäe linn esitas 25.03.2019 vastuse kaebusele, milles ta palus jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:
1) Kaebaja ei ole välja toonud subjektiivset õigust, mille kaitseks on kaebus esitatud. Subjektiivne õigus võib puudutada vaid väikest osa planeeritud alast. Esinevad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-des 1 või 21 sätestatud alused kaebuse tagastamiseks. Ka esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks. 2) Kaebaja esitatud asjatundja K. Lassi arvamust ei saa käsitleda eksperdi arvamuse ega dokumentaalse tõendina. 3) Ekslik on kaebaja arvamus, et üldplaneeringus oli Kauba tee määratud põhitänavana. Samuti ei olnud üldplaneeringu skeemil märgitud samatasandilise ristumisena järgmisi ristumisi: Tööstuse tn, L. Tolstoi tn, M. Rumjantsevi tn, Geoloogia tn. Üldplaneeringu muutmine oli põhjendatud. Kaebajal puudub õigustatud ootus, et iga planeeringulahendus jääb kehtima. Tõendamata on kaebaja väide, et Tallinn-Narva maanteel sõitvad transiitliiklejad on Viru pst 35 kaubanduskeskuse sagedased külalised ja nende arv moodustab 50% kaubanduskeskuse külaliste üldarvust. Kaebajal on võimalik ettevõtlusega tegeleda. 4) Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Detailplaneeringu menetlus toimus vastavalt seadusele ja otsust on põhjalikult kaalutletud. Keskkonnamõju ja majanduslikku aspekti hinnati. Kaebaja kaasamine toimus kooskõlas seadusega. Detailplaneeringuga kehtestatud lahendus on kaebajale soodne, sest kohalike elanike võimalused poodi külastada muutuvad paremaks. Inimeste harjumuspärased liikumisteed planeeringulahenduse tulemusel oluliselt ei muutu. Muutus toimub linnatänavatele maanteelt juurdepääsu osas.
4.Maanteeamet leidis 25.03.2019. a seisukohas, et detailplaneering on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringu ja E20 teemaplaneeringuga. Maanteeamet selgitas, et riigiteede projekteerimisel on lähtutud majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (projekteerimisnormid) olenemata asjaolust, kas riigitee asub linna territooriumil või mitte. Maanteeamet leidis, et lähtuda tuli ka teede- ja sideministri 28.09.1999. a määrusest „Tee projekteerimise normid“.
5.Tartu Halduskohus jättis 23.04.2019. a määrusega rahuldamata vastustaja taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks.
6.Nord Kaubakeskus OÜ märkis 05.07.2019. a seisukohas, et subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus on seotud detailplaneeringu lahendusega osas, milles see reguleerib Kauba tee ja maantee ristmikku. Kaebaja palus võtta toimikusse dokumendi „Evakueerimisala puudutav teedevõrgu analüüs Sillamäe linnas, Viru pst 35 kinnistul“.
7.Sillamäe linn leidis 12.07.2019. a seisukohas, et vaidluse ese saab hõlmata vaid detailplaneeringu lahendust maantee ja Kauba tee ristumise osas. Vastustaja väitel detailplaneeringu lahendus tuleneb peamiselt üldplaneeringu lahendusest, välja arvatud täpsustused, mi puudutasid sisuliselt maantee ja linnatänavate ristumisi. Vastustaja hinnangul on maantee projekteerimisnormid kohaldatavad.
8.Tartu Halduskohus võttis 28.08.2019. a otsusega vastu tõendina dokumendi „Evakueerimisala puudutav teedevõrgu analüüs Sillamäe linnas, Viru pst 35 kinnistul“; jättis kaebaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Subjektiivsete õiguste kaitse motiivil esitatud kaebuse nõudeks on Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018. a otsuse nr 62 resolutsiooni p-i 1 tühistamine osas, mis puudutab Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee ristumise sulgemist. Populaarkaebuse raames vaidlustab kaebaja otsuse nr 62 p-ga 1 kehtestatud detailplaneeringut tervikuna. 2) Otsus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tes 2 ja 3 ning §-s 54 sätestatud nõuetele. Kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukoht Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee ristumise likvideerimise kohta ja selle
seisukoha kaitsmine detailplaneeringu menetluse kestel ei tähenda, et vastustaja on koostööst keeldunud. Vastustaja on täitnud kaasamise, koostöö läbiviimise ja ärakuulamise kohustust täies mahus. 3) Kaebaja viide HMS § 10 lg-le 4 ei ole asjakohane. Tulenevalt HMS § 10 lg-st 6 ei rakendata paragrahvi Vabariigi Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse liikmete suhtes. Puudub alus arvata, et V.K pojal A.K-l (volikogu liige) oli üldplaneeringu muutmise ja detailplaneeringu kehtestamise suhtes isiklik majanduslik huvi, mistõttu ei olnud A.K osalemine detailplaneeringu vastuvõtmise hääletamisel vastuolus KOKS § 17 lg-ga 5. 4) Detailplaneeringu alusel eritasandilise ristmiku rajamine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited nimetatud ristmikut puudutavas osas on asjakohatud. Detailplaneeringu ja Ida-Viru maakonnaplaneeringu eesmärgid ei lähe vastuollu, kuna mõlemad on suunatud liiklusohutuse tagamisele. Kohus jättis analüüsimata kaebaja väited seoses detailplaneeringu lahenduse otstarbekusega Ida-Viru maakonnaplaneeringu suhtes. 5) KSH algatamata jätmise eelnõu projekti kooskõlastasid Maanteeamet, Keskkonnaamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ühtlasi arvestas vastustaja õigustatult asjaoluga, et Maanteeamet on andnud ehitusloa Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe Sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituseks. Üldplaneeringu täpsustamist kogujatee ja maantee ristumiste asukoha osas ei saa käsitleda liiklusskeemi muutmisena suurel määral. Kaebaja viited Ida-Viru maavanema kirjale ei ole asjakohased, kuna maavanem pidas vajalikuks KSH läbiviimist I. Pavlovi tn ja Tallinn-Narva maantee kahetasandilise ristumise osas, mitte Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee ristumise osas. I. Pavlovi tn ja Tallinn-Narva maantee ristumine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. 6) Vastustaja ekslikult tugines projekteerimisnormide p 5.2.1 lg-le 2. Nimetatud säte ei ole kohaldatav linna või asula territooriumil. Vastustajal esines üldplaneeringu muutmise vajadus ja see vajadus oli põhjendatud. Detailplaneeringust tulenev kaebaja subjektiivsete õiguste riive on proportsionaalne planeeringu eesmärgi saavutamise osas. Vastustaja omistas kaebaja majandusliku olukorra võimalikele negatiivsetele mõjutustele õige kaalu ning õigustatult leidis, et liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamine Sillamäe linna territooriumil on ülekaalukam kui kaebaja huvi Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee ristumise säilitamiseks. Planeeringuga on leitud erinevate vastanduvate huvide vahel mõistlik tasakaal. Otsuse põhjenduste osaline ekslikkus (viide projekteerimistingimuste p 5.2.1 lg-le 2) Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee likvideerimise küsimuses ei too kaasa haldusakti tühistamist, kuna otsus ei tugine ainult projekteerimistingimuste p 5.2.1 lg-le 2. 7) Kaebaja etteheited seoses avalikkuse kaasamisega planeerimismenetlusse on alusetud. Neljal korral toimus detailplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu. Ettepanekutele ja vastuväidetele on esitatud vastused ja tehtud parandused detailplaneeringus. 23.05.2018 toimus arvestamata jäetud vastuväidete arutelu järelevalvet teostava organi osavõtul ja 11.06.2018 kompromissi arutelu. Kaebajal puudub õigus taotleda populaarkaebuse raames teiste äriühingute või isikute erahuvide kaitset. Seega jättis kohus tähelepanuta kaebaja väited seoses sellega, et detailplaneeringu menetluses jäeti teiste äriühingute huvid arvestamata. Kaebaja ei ole põhistanud ega tõendanud vastupidist vastustaja seisukohale, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on õiguspärane ja põhjendatud. Detailplaneeringust tulenevad sotsiaalsed mõjud on pigem positiivsed. Populaarkaebus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Nord Kaubakeskus OÜ esitas 26.09.2019 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.08.2019. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaalutlusreegleid ei rikutud. Planeeringumenetluse käigus kaebaja esitatud taotlusi ja asjaolusid detailplaneeringus objektiivselt kaalutletud ei ole. Kohus
ei pööranud eeltoodule tähelepanu. Kaalutleva ja kaasava planeerimise asemel on otsitud võimalusi ja alternatiive projektis olnud lahenduse võimaldamiseks ning laekunud vastuväiteid ning ettepanekuid sisuliselt ei hinnatud. Detailplaneeringust ei nähtu üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalutlusi. Ka on hindamata üldplaneeringu muutmise strateegilise valiku mõju ja ulatus, arvestades maakonna- ja teemaplaneeringu lahendust. Kohus jättis eeltoodu tähelepanuta. Detailplaneeringus arvestati üksnes liiklusalaseid eesmärke. Detailplaneering ei sisalda majanduslike ja sotsiaalsete tegurite hindamist ega võimalike lahendusvariantide võrdlust. Kohus ei kaalutlenud kaebaja seisukohti, millega rikkus HKMS § 157 lg-t 1. 2) Kohus põhjendamatult leidis, et vastustaja täitis kaasamise, koostöö läbiviimise ja ärakuulamise kohustust. Osapooltele sobiliku lahenduse otsimist läbi ei viidud. Kuna detailplaneeringu lahendust kajastav ehitusluba väljastati juba 28.09.2017 (s.o enne detailplaneeringu kehtestamist), puudus vastustajal sisuline tahe kaebajaga koostööd teha. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja kohaldas ebaõigesti PlanS (v.r) § 16 lg 1 p 5. 3) Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et detailplaneeringu alusel eritasandilise ristmiku rajamine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi ning et detailplaneering ei ole vastuolus maakonna- ja teemaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu lahendust ei ole detailplaneeringus arvestatud. Maakonnaplaneeringu eesmärki (transiitliikluse ümbersuunamine) soovitakse lahendada detailplaneeringu menetluses. Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine (PlanS § 124 lg 2, § 74 lg 5). Kohtu seisukoht on vastuolus PlanS § 124 lg-s 2, § 74 lg-s 5 ning § 55 lg-tes 1 ja 2 toodud põhimõtetega. 4) Kuni 13.07.2017 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 4 p-des 2 ja 3 sätestatud kriteeriume eelhinnangu andmisel ei hinnatud. Detailplaneeringus on käsitlemata ühistranspordikorralduses, ettevõtlus- ja sotsiaalkeskkonnas tekkivate mõjude aspektid, mida ka maavanem pidas oluliseks (kaebuse lisad nr 16 ja 17). KSH eelhinnang on ebapiisav. Seetõttu on keskkonnaalased kaalutlused majandus- ja sotsiaalse keskkonna osas puudulikud ega kajastu detailplaneeringus ega sellele lisatud uuringutes ja menetlusdokumentides. 5) Otsus on olulises osas põhjendamata. Kohtu seisukohad otsuse p-des 16 ja 17 on vastuolulised. Vaidlusalusest otsusest ega detailplaneeringu materjalidest ei nähtu arusaadavalt otsuse kujundamist. Vastustaja on otsinud üksnes argumente Geoloogia tänava eelistamisele ega ole hinnanud kohalike elanike ja Sillamäe linna külastajate liiklusharjumusi ja lahenduse mõistlikkust tervikuna. Samuti ei kajastatud objektiivselt Kauba tee ristmiku sulgemise mõjusid Geoloogia tänava liikluskoormuse kasvule ega Nord Kaubakeskusele. 6) Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaebaja arvestas kehtiva üldplaneeringu lahendusega ning on teinud investeeringuid (ehitas Kauba tee teelõigu ja parkimiskohad). Otsusega rikutakse kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele ja ettevõtlusvabadust. Kohus ei võtnud eeltoodud asjaolusid arvesse. Kohus jättis andmata hinnangu kaebaja seisukohtadele ja tõenditele, millega rikkus HKMS § 157. 7) Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata populaarkaebuse. Otsus nr 62 on vastuolus avaliku huviga, mis on suunatud mitmekesise ja kvaliteetse linnaruumi tagamisele, vajalike ja ohutute juurdepääsude tagamisele linnakeskkonnas, samuti üldise jätkusuutliku arengu tagamisele ning avalikkuse osalemisele ruumilises planeerimises. Samuti on planeerimisel rikutud avalikkuse, avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise põhimõtteid.
10.Sillamäe linn esitas 18.10.2019 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.08.2019. a otsus muutmata. Vastustaja palub võtta vastu tõenditena standardi 843:2016 „Linnatänavad“ ja Maanteeameti 16.12.2016 kirja nr 15-4/15-00377/079. Vastuse põhjendused: 1) Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus on esitatud detailplaneeringu peatükis B. Üldplaneeringu muutmise vajadust on kinnitanud ka T-Konsult OÜ eksperthinnang (kaebuse
lisa nr 12). Ühtlasi on kaalutlused leitavad otsusest. Otsuses on käsitletud ka üldplaneeringu muutmise osas esitatud vastuväiteid. Kaebajal puudub õiguspärane ootus, et üldplaneeringu lahendus ajas ei muutu. 2) Kaebaja kaebeõigusega on hõlmatud vaid tema subjektiivsete õiguste rikkumist puudutada võivad argumendid. Pidades silmas kaebaja tegevust, saavad potentsiaalsed mõjud kaebajale seisneda vaid juurdepääsuvõimaluste olemasolus keskusele. Müra või liikluse kasvu küsimus teatud piirkonnas ei saa puudutada kaebaja õigusi. Keskkonnaalaste mõjude osas tuvastati KSH eelhinnangus, et olulised mõjud puuduvad. Majanduslikke mõjusid on detailplaneeringus hinnatud. Majanduslikult on selgelt mõistlikum alternatiiv Geoloogia tänav. Inimeste liikumise ja sotsiaalse keskkonna mõttes on tuvastatud, et Geoloogia tänav on sobivam alternatiiv. Kaebaja ei täpsusta, mis osas on detailplaneeringu kaalutlustes tehtud viga. 3) Kaebaja taotletud lahendus – Kauba tee ristmik – ei ole normidega kooskõlas, seega ei ole lubatav. Ei nõustu kohtuga, et projekteerimisnormid Sillamäe linna territooriumil asuval teel ei kohaldu. Kohus ei pööranud tähelepanu Eesti standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodule. Standardi kohaselt on vaidlusaluses asukohas soovitav lähtuda tee projekteerimise normidest. Ka Maanteeamet leidis, et projekteerimisnormid kohalduvad. 4) Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei esine. Detailplaneering on kooskõlas maakonnaja teemaplaneeringuga. KSH eelhinnang oli asjakohane ja puudus vajadus KSH läbiviimiseks. Kaebaja oli igakülgselt detailplaneeringu menetlusse kaasatud – sai korduvalt esitada vastuväiteid, ka osales avalikel aruteludel ja täiendaval ärakuulamisel. 5) Populaarkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Populaarkaebuse puhul on kaitstav üksnes avalik huvi, mitte ebamääraste ettevõtete ja elanike huvi, kes planeeringut vaidlustanud ei ole. Rikutud ei ole avalikkuse osalemise võimalusi ruumilises planeerimises.
11.Maanteeamet teatas 21.10.2019. a seisukohas, et ta jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja kaebeõiguse osas (I); hindab seejärel, kas Sillamäe Linnavalitsuse 28.09.2017. a korraldusega nr 446 ehitusloa väljastamine võis mõjutada vaidlusaluse detailplaneeringu menetluse lõpptulemust (II); võtab seisukoha KSH eelhinnangu piisavuse osas (III); vastab kaebaja väidetele detailplaneeringu võimaliku vastuolu kohta Ida-Viru maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringuga „E20/T1 Tallinn-Narva trassikoridori määramine“ (IV); selgitab, kas kaebaja ärakuulamisõigust detailplaneeringu menetluses rikuti (V) ning uurib, kas vaidlustatud otsus on piisavalt kaalutletud (VI). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused ning jaotab menetluskulud (VII). I
14.Kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 141 järgi on igal isikul õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
15.Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse eesmärgiks oli Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018. a otsuse nr 62 resolutsiooni punkti 1 tühistamine osas, millega plaanitakse Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee ristumise
sulgemist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse piiritlemisel.
16.Seoses avalike huvide kaitseks esitatud kaebusega asus halduskohus otsuses seisukohale, et kaebaja vaidlustab Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018. a otsuse nr 62 punktiga 1 kehtestatud detailplaneeringut tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja populaarkaebus on lubatav vaid osaliselt. Riigikohus on leidnud, et populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse. Ka populaarkaebuse korral peab kaebaja välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile (RKHK 10.11.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-84-08, p 11). Kaebaja põhjendused seoses avaliku huviga on olnud kohtumenetluses vastuolulised.
17.Kaebuses halduskohtule eristab kaebaja enda subjektiivsete õiguste rikkumist (kaebuse p 2.1) ja otsuse vastuolu avaliku huviga (kaebuse p 2.2), eristamata samas erinevatel alustel esitatud õiguslikke põhjendusi (kaebuse p-d 3.1-3.5). Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et otsus on vastuolus seadusega ja kahjustab avalikke huve muu hulgas põhjusel, et detailplaneeringus ei ole üldse hinnatud liikluslahenduse elluviimise majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid ning liikumisskeemi muutust kogu Sillamäe linna kontekstis. Kaebaja tugineb muu hulgas Ida-Viru Maavalitsuse 17.03.2017. a kirjale (kaebuse lisa 16), mille kohaselt muudab koostatav detailplaneering suurel määral Sillamäe linnas väljakujunenud liiklusskeemi ja jalakäijatele harjumuslikke liikumismustreid.
18.Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud kiri seondus eelkõige Pavlovi tn liiklussõlme puudutava osaga detailplaneeringust. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest võib seega järeldada, et kaebaja vaidlustab avalikes huvides nii Pavlovi tänava ristmiku kui ka Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee ristmiku liiklusskeemi lahendusi. Ringkonnakohus möönab, et mis tahes mastaapsem liiklusskeemi muudatus, mis mõjutab juurdepääsu eluks vajalikele kaupadele ja teenustele, võib teoreetiliselt kaasa tuua avalike huvide kahjustamise ning seetõttu on avalikes huvides kaebuse esitamine lubatav. I. Pavlovi tänava ristmiku puhul ei ole kaebaja samas peale muudetud liikluslahenduse muudatuse enda ühtegi selle võimalikku negatiivset mõju avalikkusele esile toonud, mistõttu jääb õigusvastaselt kahjustatud avalik huvi ringkonnakohtu jaoks ebaselgeks. Tartu Ringkonnakohtus peetud istungil seostas kaebaja avalikes huvides esitatud kaebuse eesmärki vaid Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee ristumise ning Viru pst 35 kaubanduskeskusele juurdepääsu säilimisega (vt kaebaja vastus ringkonnakohtu küsimusele istungi protokollis 00:35:32). Arvestades kaebaja poolt kohtuistungil populaarkaebuse osas esitatud täpsustust, leiab ringkonnakohus, et ka avalikes huvides esitatud kaebuse eesmärgiks on kontrollida Kauba tee ja Tallinn-Narva mnt ristumise sulgemise õiguspärasust.
19.Halduskohus asus otsuses seisukohale, et populaarkaebuse esitamisel saab kohus kaebuses esitatud nõuete ulatuses kontrollida üksnes akti kooskõla seadustega, eelkõige planeerimismenetlusele kehtestatud nõuete täitmist. Populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla abstraktsete kolmandate isikute erahuvide kaitse ning kitsendatud on ka kohtu volitused kontrollida kaalutlusõiguse kasutamist ja hinnata akti motiveerituse piisavust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osaliselt. Riigikohus on leidnud, et akti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab eelkõige, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Kaalumise nõuded, sealhulgas kaalumise kriteeriumid, võivad tuleneda seadusest või olla täpselt piiritlemata. Sellest sõltumata peab populaarkaebuse esitaja kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Kohtumenetluse käigus ei saa kohus pädevuse piiridest väljumata omal algatusel asuda kujundama ja seejärel hindama
akti andmise võimalikke kaalutlusi (RKHK 10.11.2009. a otsus asjas 3-3-1-84-08, p 15). Kuigi populaarkaebuse eesmärgiks ei saa seega tõesti pidada abstraktsete kolmandate isikute erahuvide kaitset, saab kohus kaebuse alusel kontrollida seda, kas Kauba tee ja Tallinn-Narva mnt senise liiklusskeemi muutuse sotsiaal-majanduslikke mõjusid avalikkusele piisavalt kaaluti. II
20.Kaebaja seisukohtadest võib järeldada, et Sillamäe Linnavalitsuse 28.09.2017. a korraldus nr 446, millega väljastati ehitusluba ehitusprojektile „Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus“ (Projekt), muutis kõigi huvide objektiivse kaalumise vaidlusaluses detailplaneeringu menetluses sisutuks ning mõjutas seeläbi detailplaneeringu menetluse lõpptulemust. Ringkonnakohus kaebaja arvamusega vaid Projekti lahendusele tuginedes nõustuda ei saa.
21.Projektiga kavandati ehitada välja kogujatee 3, jalgteed, uued juurdepääsud, mh likvideerida osaliselt mahasõidud põhiteele ning rekonstrueerida Geoloogia tn ristmik (Projekti p 3.1, I kd tl 22p). Vaidlust ei ole selle üle, et kogujatee ehitamise nägi ette ka Sillamäe Linnavolikogu 26.09.2002. a määrusega nr 43/102-m kehtestatud Sillamäe linna üldplaneering (vt kaebuse lisa 10, üldplaneeringu skeem nr 12, I kd, tl 63). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et üldplaneeringu skeem nägi Kauba tn ja Tallinna mnt ristumiskohas ette kogujatee ristumise maanteega (Ibid, I kd, tl 63). Õige on ka kaebaja väide, et Projekt nägi üldplaneeringust erinevalt ette Kauba tn ristmiku ja mahasõidu maanteele likvideerimise märkusega, et ristmik jääb avatuks kuni detailplaneeringu kehtestamiseni (vt Projekti joonis, I kd, tl 15; Projekti seletuskiri p 3.3 märkus PK 9 + 60 juures, I kd, tl 24). Kohtuistungil kinnitasid pooled, et ka pärast Projekti alusel kogujatee väljaehitamist Kauba tn ristumine Tallinn-Narva maanteega säilis (istungi protokoll, 00:38:04). Seega kuigi Projektis Kauba tn ja Tallinna mnt ristumiskoha osas ette nähtud liiklusskeemi lahendus oli vastuolus üldplaneeringus esitatud liiklusskeemiga, ei omandanud Projekt vastavas osas õiguslikku jõudu, sest sellise lahenduse realiseerimine seati sõltuvusse detailplaneeringu kehtestamisest. Seetõttu ei saa väita ka Projekti vastuolu üldplaneeringuga. Samal põhjusel ei saanud Projektis toodud võimalik lahendus iseenesest mõjutada detailplaneeringu menetluses huvide kaalumist ega detailplaneeringu menetluse lõpptulemust. Ringkonnakohus möönab samas, et halduspraktika, kus ehitusprojekti üldplaneeringuga vastuolus oleva osa kehtivus seatakse sõltuvusse üldplaneeringut vastavas osas muutva detailplaneeringu kehtestamisest, ei ole tavapärane ning võib kallutada detailplaneeringu menetlust ehitusprojektis valitud suunas. Siiski ei saa pelgalt Projektile tuginedes kõigi huvide erapoolikut kaalumist väita. III
22.Kaebaja leiab, et KSH eelhinnang detailplaneeringule on ebapiisav. Vaidlust ei ole selle üle, et Sillamäe Linnavolikogu 27.04.2017. a otsusega nr 196 jäeti Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatamata (I kd, tl 172-174). Vastustaja põhjendas KSH algatamata jätmist sellega, et detailplaneeringu alusel ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust ning seetõttu puudub KSH kohustus (KeHJS § 33 lg 1 p 3). Ringkonnakohus nõustub sellega.
23.Vaidlust ei ole ka selle üle, et ülalviidatud otsuses kaalus vastustaja KSH algatamise vajalikkust seoses KeHJS § 33 lõikest 2 tuleneva KSH algatamise vajalikkuse kaalumise ja eelhinnangu andmise nõudega olukorras, kus detailplaneeringuga kavandatakse üldplaneeringu
muutmist. Sillamäe Linnavolikogu 27.04.2017. a otsuse nr 196 lisaks oleva KSH eelhinnangu1 koostas OÜ Artes Terrae, kasutades selleks muu hulgas Selektor Projekt OÜ poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangut. Eelhinnangu kohaselt puudub vajadus täiendava KSH algatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et eelhinnangu koostamisel on detailplaneeringu alusel tehtavate ehitustööde mõju igakülgselt käsitletud. Nii leitakse, et ehitustööd ei oma olulist mõju maagaasi jaotustorustikule ega kõrgepinge õhuliinidele, kuna trass ja kommunikatsioonid säilitatakse. Tee läheduses ei ole teada väärtuslikke niidualasid, kaitsealuste taimede kasvukohti ega metsamassiive. Projektala ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal ning projekteeritud teelõigu ehitusaladel puudub otsene kokkupuude kaitstavate loodusobjektidega. Planeeringuala lõigus puuduvad keskkonnakaitsealadest tulenevad piirangud, samuti puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Süvendiehitus ei oma negatiivset mõju loodusvaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele, arvestades, et igasuguseks tee ehituseks tuleb kaevandada maavarasid. Kavandatav tegevus ei ole jäätme- ja energiamahukas. Eraldi analüüsitakse ka detailplaneeringuga ettenähtud projekteeritava teelõigu mõju tiheasustusalale ning leitakse: „Kuna tegemist on riigimaanteega ning seda trassi kasutavad teekasutajad liikumaks ühest tiheasustusalast teise, siis käesoleva projekti raames tehtavad liiklusohutust suurendavad ning sõidumugavust parandavad tegevused toovad inimestele ning ühtlasi ümberkaudsetele tiheasustusaladele kaasa positiivse mõju“ (KSH eelhinnangu lk 15). Eelhinnangus analüüsitakse ühtlasi ehitustegevusega kaasnevaid tagajärgi veele, pinnasele ja õhule, jäätmeteket, müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna teket ning ehitustööde mõju põhjaveele, kuid olulist mõju ei tuvastata. Ka leitakse, et projekti realiseerimisel puuduvad kumulatiivsed mõjud. KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne sõidutee ehituse ja hooldusega tavalisest suuremat võimalust avariiolukordade tekkeks, kuid sõidutee katendi seisukorra paranemine suurendab inimeste liiklusohutust, mistõttu on mõju positiivne. Kokkuvõtlikult on eelhindamisel jõutud järeldusele, et detailplaneeringu näol ei ole tegemist KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga. Planeeringu alusel kavandatud tegevusest tulenev keskkonnamõju on ajutist laadi ehk ehitusaegne, mistõttu on sellega kaasnevad keskkonnamõjud väheolulised. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning eelhinnangu soovitusi, ei kaasne sellega olulist strateegilist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile ning täiendava KMH algatamise vajadus puudub.
24.Kaebaja arvates ei hinnatud eelhinnangu andmisel KeHJS (kuni 13.07.2017 kehtinud redaktsioonis) § 6 lg 4 p-des 2 ja 3 sätestatud kriteeriume, nimelt ühistranspordikorraldust, ettevõtlus- ja sotsiaalkeskkonnas tekkivate mõjude aspekte, mida pidas oluliseks ka maavanem. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja viidatud redaktsioonis KeHJS § 6 lg 4 täiendavaid kriteeriume, mida hinnata, ei sätesta, vaid teeb viite Vabariigi Valitsuse määrusele nende tegevusvaldkondade kohta, mille puhul on eelhinnangu andmine vajalik. Ida-Viru maavanema 20.04.2017. a kirjas viidatakse KeHJS §-le 21 ning § 6 lg 3 p-dele 2 ja 3, mille kohaselt tuleb eelhinnangu andmisel muu hulgas arvesse võtta tegevuse iseloomu, tehnoloogilist taset, loodusvarade kasutamist, jäätme- ja energiamahukust, lähipiirkonna teisi tegevusi ning tegevusega kaasnevaid tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn (I kd, tl 76-76p). Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud kriteeriume on eelhinnangu andmisel ka hinnatud (vt otsuse p 22). KeHJS ei näe ette, et eelhinnangu andmisel tuleks lisaks hinnata ka ühistranspordikorraldust ning ettevõtlus- ja sotsiaalkeskkonnas tekkivaid mõjusid ning analüüsida kaebaja kaubanduskeskusele juurdepääsuga seonduvaid alternatiive. Siiski, nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, toob eelhinnang välja ka projekteeritava teelõigu mõju tiheasustusalale, teed kasutavate liiklejate
ohutusele, sõidumugavusele ja ümberkaudsetele tiheasustusaladele. Ringkonnakohus nõustub muus osas halduskohtu poolt otsuses esile tooduga ning leiab, et kuna eelhinnangus kõiki KeHJS-is esile toodud aspekte käsitleti ning olulisi mõjusid ei tuvastatud, ei saa järeldada, et KSH algatamata jätmine oli selline menetluslik viga, mille tõttu on detailplaneeringu kehtestamise otsus õigusvastane. IV
25.Kaebaja arvates on detailplaneering vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringuga „E20/T1 Tallinn-Narva trassikoridori määramine“. Maakonnaplaneeringu lisas 2 esitatud teemaplaneeringu eesmärk oli leida sobivaim asukoht Tallinn-Narva põhimaanteele Jõhvi-Narva lõigul, et parandada liiklusohutuse tingimusi maanteel ning tagada sujuv ja usaldusväärne ühendus erinevate sihtpunktide vahel. Maakonnaplaneering ja teemaplaneering näevad ette Sillamäe ümbersõidu rajamise, millega transiitliiklus eraldatakse Sillamäe linnast. Kaebaja arvates ei ole maakonnaplaneeringu lahendust detailplaneeringus üldse arvestatud ja maakonnaplaneeringu eesmärki (transiitliikluse ümbersuunamine) soovitakse lahendada hoopis vaidlustatud detailplaneeringu menetluses. Kaebaja viitab T. Sulgeri arvamusele (I kd, tl 60-61), mille järgi ei ole põhimaantee 1 Tallinn-Narva mnt ja Pavlovi tn eritasandilise ristmiku vajalikkus põhjendatud olukorras, kus maakonnaplaneering ja teemaplaneering näevad ette Sillamäe ümbersõidu ehitamise, mistõttu tuleb valida embkumb, aga mitte mõlemad koos. Ühtlasi peaks planeerimis- ja projekteerimisprotsessi lõpptulemus olema uus Sillamäe ümbersõit (vastavalt maakonnaplaneeringule) ning sellega koos olemasoleva põhimaantee Sillamäe linnaga külgneva lõigu muutumine linnatänavaks, mis teenindab eelkõige Sillamäe linna liiklust.
26.Ringkonnakohus märgib, et maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering2 koostati põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva trassi asukoha täpsustamiseks ja vastavusse viimiseks I klassi maanteele esitatavatele nõuetele ning Sillamäe ümbersõidu trassi asukoha valikuks variantide võrdluse teel. Lisaks trassi koridori asukoha määramisele määrati teemaplaneeringuga liiklussõlmede ja ristete asukohad ning jalg- ja jalgrattateede ja tunnelite ning kogujateede, bussipeatuste ja parklate, puhkekohtade ja teenindusjaamade orienteeruvad asukohad. Teemaplaneeringus märgitakse: „Tulenevalt maakonnaplaneeringu täpsusastmest täpsustuvad eelnimetatud rajatiste asukohad, samuti eritasandiliste liiklussõlmede lahendused ja sellest tulenev maa-ala suurus, tee-ehitusprojektiga. Hoonete asukohad täpsustatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel detailplaneeringuga ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal projekteerimistingimustega ning ehitusprojekt koostatakse detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel“ (teemaplaneeringu ptk 4, lk 25). Kaebaja ei märgi, et detailplaneering praegusel kujul selgelt takistaks teemaplaneeringu elluviimist.
27.Vaidlusaluse detailplaneeringu ala hõlmab Sillamäe linna lõunaosas lääne-ida suunas läbi linna kulgevat Tallinn-Narva maanteelõiku ning selle lähiümbrust (detailplaneeringu seletuskirja ptk 1, lk 5)3. Seega ei saa väita ka planeeringualade ruumilist kattuvust. Sillamäe Linnavalitsuse 05.09.2013. a korraldusega nr 534-k kinnitatud „Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu koostamise lähteülesande“ p 7.4 nägi ette detailplaneeringu koostamisel maakonna teemaplaneeringuga arvestamise. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et nii maakonna- ja teemaplaneeringu kui ka
detailplaneeringu eesmärgiks ja juhtivaks põhimõtteks on liiklusohutuse ja sujuva liikluse tagamine ning maakonna- ja teemaplaneering ei saanud kuidagi takistada praegu eksisteeriva liiklusohtliku olukorra lahendamist detailplaneeringu tasandil. Kohtutel puudub pädevus hinnata detailplaneeringu konkreetsemate lahenduste (sh Tallinna-Narva mnt ja Pavlovi tn eritasandilise ristmik) võimalikku sobivust ja põhjendatust teemaplaneeringu realiseerimise korral. HKMS § 158 lg 3 kohaselt ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kehtestatud detailplaneeringu alusel Pavlovi tn eritasandilise ristmiku rajamine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole põhjendanud ka ristmiku rajamisega seotud avalike huvide riivet. Eeltoodud põhjendustel ei kontrolli ringkonnakohus täpsemalt kaebaja väiteid vastava detailplaneeringu lahenduse vastuolust maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringuga. V
28.Kaebaja väitel ei tehtud Nord Kaubakeskusega sisulist koostööd detailplaneeringu menetluses ning kaasamine toimus üksnes formaalselt. Ringkonnakohus ei saa ka selle kaebaja väitega nõustuda.
29.Sillamäe linna kodulehel avalikult kättesaadavatest detailplaneeringu materjalidest nähtub, et kaebaja on detailplaneeringu menetluses aktiivselt osalenud, korduvalt ettepanekuid, seisukohti ja vastuväiteid esitanud ning neid on ka sisuliselt käsitletud. Kaebaja esitas esimesed vastuväited detailplaneeringule juba 25.03.2014 ja 09.04.2014, millele Sillamäe Linnavalitsus vastas 22.04.20144. Seoses kaebaja vastuväitega maanteelt kaubanduskeskuse juurde pööratava tee säilitamiseks pöördus Sillamäe Linnavalitsus täiendava seisukoha saamiseks Maanteeameti poole. Maanteeameti 16.12.2016. a kirjast nr 15-4/15-00377/079 nähtub, et riigiteele km 186,45 Viru pst 35 kaubanduskeskusele juurdepääsuks mistahes liikluskorraldusega täiendava ristmiku planeerimine on vastuolus majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisaga „Maanteede projekteerimisnormid“ ja seeläbi liiklusohtlik. Maanteeamet leiab, et Viru pst 35 kinnistule tuleb kavandada juurdepääs kohaliku liikluse korraldamiseks kavandatava kogujatee ja kohaliku tee nr 7350050 Kauba tee kaudu. Ühtlasi leitakse, et tänase ristmiku sulgemisel ei pikene kaubakeskuse võimalike külastajate teekond ning seeläbi ei kahjustata ka kellegi huve5. Kaebaja sai esitada oma seisukohti detailplaneeringu osas detailplaneeringu eskiislahenduse avalikel aruteludel 04.11.2016 ja 04.04.2017. Nord Kaubakeskus OÜ 04.04.2017 avalikul arutelul esitatud vastuväited ja ettepanekud lahendas Sillamäe Linnavolikogu 31.08.2017. a otsusega nr 207 „Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek“6.
30.Ka sai kaebaja esitada oma vastuväiteid ja ettepanekuid detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus 02.10.2017 kuni 29.10.2017 ning detailplaneeringu avalikul arutelul 06.12.2017. Nord Kaubakeskus OÜ esitas avaliku väljapaneku toimumise ajal Sillamäe Linnavalitsusele oma kirjalikud vastuväited detailplaneeringule 23.10.2017. a kirjaga. Avaliku väljapaneku käigus kaebajalt laekunud ettepanekud ja vastuväited lahendas Sillamäe
linnavalitsus 09.11.2017. a korralduse nr 542 „Seisukohad Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta“ lisas7. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ettepanekute ja vastuväidetega nõustuti osaliselt. Nii nõustus Sillamäe Linnavalitsus kaebaja ettepanekuga korrigeerida krundi piire Viru pst 35b kinnistu osas vastavalt varasemalt kinnitatud ja kehtivale detailplaneeringule. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tegi Sillamäe Linnavalitsus detailplaneeringus parandused ja täiendused. Lisaks tellis Sillamäe Linnavalitsus kaebaja ettepanekute ja vastuväidete põhjendatuse kontrollimiseks eksperthinnangu (T-Konsult „Sillamäe eksperthinnang“) detailplaneeringu liikluslahendusele täiendava mahasõidu või ristmiku rajamise võimalikkuse osas Tallinn-Narva maanteele I. Pavlovi ja Geoloogia ristmike vahelisele alale. Eksperthinnangus leitakse, et detailplaneeringu lahendus on Teede projekteerimisnormide alusel põhjendatud ning Geoloogia ja Pavlovi ristmike vahele ei tohi kavandada ristmikku ega parempöördega peale- ja mahasõite. Eksperthinnangus analüüsitakse ka Kauba tn mahasõidu sulgemise mõju Viru 35 kinnistu juurdepääsule ning pakutakse võimaliku lahendusena välireklaamide ja suunaviitade kasutamist (I kd, tl 65-70). Kuna eksperthinnangule tuginedes jäid kaebaja vastuväited ja ettepanekud arvestamata, toimus nende arutelu ka 23.05.2018 Rahandusministeeriumi Ida-Viru talituses, kus vastuväidete osas kokkulepet ei saavutatud. 11.06.2018 toimus Sillamäe Linnavalitsuses kompromissi arutelu, kus lisaks kaebajale osalesid ka Rahandusministeeriumi esindaja ja Maanteeamet. Nõupidamise tulemusel tegi Sillamäe Linnavalitsus kaebajale ettepaneku kompromissi saavutamiseks: täiendada detailplaneeringu lahendust selliselt, et positsioon 21 võimaldaks parkla või parkimishoone ehitamist ning oleksid tagatud nõuetekohased viitavad liiklusmärgid kogujatee ristmikule, positsioonile 21 kavandatud parklale ja Viru pst 35 kinnistul asuvale kaubanduskeskusele8. Pooled ei vaidle selle üle, et pakutud kompromisslahendus kaebajale ei sobinud. Rahandusministeerium andis detailplaneeringule heakskiidu 29.10.2018. a kirjaga.
31.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et kaebaja on olnud detailplaneeringu menetlusse kaasatud ja piisaval määral ka ära kuulatud. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja vastuväidetesse ja ettepanekutesse oleks suhtutud formaalselt. Sillamäe Linnavalitsus on kaebaja ettepanekute kohta küsinud arvamust Maanteeametilt ja eksperdilt. Osaliselt on kaebaja vastuväiteid detailplaneeringu menetluses ka arvesse võetud ning detailplaneeringu lahendust korrigeeritud. Asjaolu, et kaebaja põhilise vastuväitega seoses Tallinn-Narva maanteelt juurdepääsuga Kauba tn-le ei arvestatud, ei kinnita, et kaebaja vastuväidet poleks sisuliselt kaalutud ning kaebaja kaasamine oli vaid formaalne. Vastustaja põhjendused on argumenteeritud ning tuginevad suures osas nii Maanteeameti seisukohtadele kui ka eksperthinnangule. Seega puudub kokkuvõtlikult alus järeldada, et kaebaja ärakuulamisõigust detailplaneeringu menetluses rikuti. VI
32.Kaebaja heidab vastustajale ette ka kaalutlusõiguse rikkumist. Kaebaja arvates ei nähtu detailplaneeringust üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalutlusi. Ka on hindamata üldplaneeringu muutmise strateegilise valiku mõju ja ulatus, arvestades maakonna- ja teemaplaneeringu lahendust. Detailplaneeringus arvestati üksnes liiklusalaseid eesmärke.
Detailplaneering ei sisalda majanduslike ja sotsiaalsete tegurite hindamist ega võimalike lahendusvariantide võrdlust. Detailplaneeringus on käsitlemata ühistranspordikorralduses, ettevõtlus- ja sotsiaalkeskkonnas tekkivate mõjude aspektid. Keskkonnaalased kaalutlused on majandus- ja sotsiaalse keskkonna osas puudulikud ega kajastu detailplaneeringus ega sellele lisatud uuringutes ja menetlusdokumentides. Kaebaja arvates on otsitud üksnes argumente Geoloogia tänava eelistamisele ega ole hinnatud kohalike elanike ja Sillamäe linna külastajate liiklusharjumusi ja lahenduse mõistlikkust tervikuna. Samuti ei ole kajastatud objektiivselt Kauba tee ristmiku sulgemise mõjusid Geoloogia tänava liikluskoormuse kasvule ega Nord Kaubakeskusele.
33.Ringkonnakohus nõustub esmalt halduskohtu seisukohaga selles, et kuna vastustaja alustas detailplaneeringu koostamist Sillamäe Linnavolikogu 19.06.2012. a otsusega nr 114, tuleb ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg-st 1 lähtudes planeeringute õiguspärasuse hindamisel kohaldada 19.06.2012 seisuga kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) regulatsiooni. PlanS § 4 lg 2 ja lg 2 p 2 järgi on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, mille käigus tagab kohalik omavalitsus muu hulgas planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud põhimõtet ei ole vaidlustatud detailplaneeringu menetlemisel rikutud.
34.Ringkonnakohus märgib esmalt, et vaidlusaluse detailplaneeringu eesmärgiks oli Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu rekonstrueerimine, tänavate maa-ala ja liikluskorralduse määramine liiklusohutuse suurendamiseks, mitte ettevõtlus- või majanduskeskkonna edendamiseks. See ei tähenda iseenesest, et ettevõtlus-, majandus- või sotsiaalkeskkonnast lähtuvad kaalutlused tulnuks detailplaneeringu koostamisel kõrvale jätta, kuid on piisav selleks, et erinevate huvide vastuolude korral lähtuda detailplaneeringu põhieesmärgist. Vastasel juhul muutuks detailplaneeringu koostamise põhieesmärk mõttetuks. Ühtlasi on ringkonnakohtu jaoks ilmne ka see, et liiklusohutuse suurendamine ning sellega kaasnev elanikkonna turvalisus aitab piirkonnas kaasa ka majanduse, ettevõtluse ja sotsiaalse keskkonna toimimisele. Seega ei leia ringkonnakohus, et eelviidatud eesmärgid oleksid omavahel vastuolus.
35.Detailplaneeringu põhieesmärki silmas pidades pidi vastustaja seega esimeses järjekorras arvestama elanikkonna ohutusega ning seepärast ka maantee ning sellega ristuvate teede kohta kehtestatud imperatiivsete normidega, mille kohta oli muu hulgas pädev selgitusi andma Maanteeamet. Muude huvide kaalumist sai vastustaja detailplaneeringu koostamisel teostada liiklusohutust tagavate õigusaktidega lubatud piirides ja nendega kooskõlas. Ringkonnakohus märgib, et Maanteeamet selgitas juba 12.10.2012. a kirjas Sillamäe Linnavalitsusele, et vältida tuleb maakasutuse planeerimist viisil, mis selle realiseerumisel toob kaasa põhimaanteed ületava või selle lühikest lõiku kasutava pendelliikluse tekke. Detailplaneeringus toodud põhimaanteega vahetult või kaudselt seotud liikluslahendused peavad olema põhjendatud liiklusvajaduse, liiklusohutuse ja keskkonnakaitselistest aspektidest lähtuvalt9.
36.Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja ja Maanteeameti seisukohaga selles, et Tallinn-Narva riigimaanteed ületavate ristmike planeerimisel sai vastustaja lähtuda majandusja taristuministri 05.08.2015. a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“ ja selle lisast „Maanteede projekteerimise normid“ (Normid). Eesti Standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“
(Standard, II kd, tl 25a-b) p 1 „Käsitlusala“ kohaselt ei rakendata standardit riigiteedel, riigiteede planeerimisel ja linna äärealadel paiknevatel avalikult kasutatavatel teedel, kus asustus on hõre ning liikluskeskkond pigem sarnaneb maantee tingimustega, nende teede projekteerimisel on soovitav lähtuda ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest. Eesti standardit võib siiski rakendada linnades, alevites ja alevikes asuvatel riigiteedel kohaliku omavalitsuse ja Maanteeameti kokkuleppel. Kuna ringkonnakohtul puuduvad andmed vastustaja ja Maanteeameti kokkuleppe kohta Standardi rakendamiseks, tuleb järeldada, et erinevate huvide kaalumisel oli Normidest lähtumine õiguspärane. Maanteeameti 16.12.2016. a kirjas nr 15-4/15-00377/079 selgitatakse, et Teeregistri andmetel oli rahvusvahelise põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva keskmine ööpäevane liiklussagedus 2015. a andmetel 8375 autot/ööpäevas, mis vastab Normide punkti 1.3 „Maantee klass ja liiklussagedus“ ja tabel 1.1 „Maantee klassid“ alusel maantee II klassile. Normide punkti 5.2.1 „Ristumiskoht“ lõike 2 kohaselt on II klassi maanteel lubatav vähim ristmikevaheline kaugus 1000 m. Sama punkti lõike 4 alusel tuleb juhul, kui maakasutusest tulenev ristumiskohtade vajadus läheb vastuollu nõuetega, kavandada maanteega paralleelselt kulgev kogujatee (kd II, tl 25). Pooled ei vaidle selle üle, et riigiteega 1 Tallinna-Narva ristuv Kauba tee ristmik asub Geoloogia tänava ristmikust ca 300 m kaugusel. Ringkonnakohtu hinnangul on Maanteeamet sellest tulenevalt õigustatult leidnud, et kaks teineteisele sedavõrd lähedal asuvat ristmikku ei vasta Normid punktis 5.2.1 lõikes 2 lubatud vähimale II klassi maantee ristmike vahelisele kaugusele.
37.Ringkonnakohus on seisukohal, et üldplaneeringu muutmise vajadust on nii detailplaneeringus endas (planeeringu lk-d 7-12, I kd tl 43-45) kui ka detailplaneeringu koostamise käigus (vt Sillamäe Linnavolikogu 31.08.2017. a otsus nr 207 „Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek“) piisavalt põhjendatud. Üldplaneeringu muutmise ettepanek johtubki selgelt nii detailplaneeringu põhieesmärgist kui ka kohaliku omavalitsuse kohustusest tegutseda õigusaktidega ettenähtud raamides. Samal põhjusel ei saa ringkonnakohus nõustuda kaebaja arvamusega, nagu oleks detailplaneeringu menetlemisel üksnes otsitud argumente Geoloogia tänava eelistamisele Kauba teele. Vastustaja kaalutlusi ohutu liikluse tagamise ja muude huvide arvestamise osas on vaieldamatult mõjutanud ka T-Konsult eksperthinnang. Samas ei ole eksperdiarvamuse kasutamine abistava vahendina põhjendatud kaalutlusotsuse tegemiseks keelatud. Detailplaneeringus on Geoloogia tänava ja Kauba tee kui alternatiivide vaagimisel käsitletud kummalgi tänaval asuvate ehitiste funktsioone ja vajadusi. Nii leitakse, et Geoloogia tänav teenindab lisaks elamutele, koolile ja muudele asutustele ka tootmisalasid, milleks on vajalik autorongide juurdepääs (detailplaneeringu lk 8, I kd tl 43p). Ka on arvestatud tänavate laiusi ning leitud, et bussiliiklusele sobib laiuse poolest enam Geoloogia tänav (Ibid). Ka on arvestatud parkimisvõimalusi tänavatel ning jalakäijate võimalust ohutuks liiklemiseks (detailplaneeringu lk 7-8). Detailplaneeringu kehtestamise otsuses käsitleb vastustaja Sillamäe elanike juurdepääsu küsimust Viru 35 kinnistule ning leiab, et see ei halvene, vaid pigem paraneb nii seetõttu, et väheneb ooteaeg pöördele kui ka seetõttu, et suureneb ohutus (lk 11, I kd, tl 37). Seega on vastustaja erinevaid olulisi huve igakülgselt kaalunud. VII
38.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
39.Mõlemad pooled on taotlenud, et ringkonnakohus mõistaks vastaspoolelt nende menetluskulud välja. Kaebaja taotlus jääb rahuldamata HKMS § 108 lõike 1 alusel, mille järgi
kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja taotlus jääb rahuldamata HKMS § 109 lõike 6 alusel, mille järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Vastavalt Riigikohtu pikaaegsele praktikale ei ole haldusorganil keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine kaebajalt. Vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (RKHK 21.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-26-12, p 30). Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõikele 1 on ruumilise planeerimise korraldamine omavalitsusüksuse ülesandeks. PlanS (vr) § 4 lg 2 on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seega ei välju kohtuasi vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.