Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 19.02.2019, Tartu 3-19-45 Nord Kaubakeskus OÜ kaebus Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018. a otsuse nr 62 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 21.01.2019. a määrus Nord Kaubakeskus OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Nord Kaubakeskus OÜ Volitatud esindajad v.adv. Mikk Lõhmus ja v.adv. Merli Mäesalu Vastustaja Sillamäe linn
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Nord Kaubakeskus OÜ määruskaebuse lisad ja Sillamäe linna määruskaebusele esitatud vastuse lisa.
2.Jätta Nord Kaubakeskus OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.01.2019. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sillamäe Linnavolikogu kehtestas 29.11.2018. a otsusega nr 62 Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu. Otsuse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärk Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu rekonstrueerimine, tänavate maa-ala ja liikluskorralduse määramine. Planeeringuala idapoolses osas on alates I. Pavlovi tänavast kuni linna idapiirini planeeritud paralleelselt põhimaanteega u 1,8 km pikkusel lõigul maanteest põhja poole kogujatee (Reveli tn). Kogujateelt on ette nähtud maanteele kolm pealesõitu – I. Pavlovi tänavalt, Geoloogia tänavalt ning linna idapiirile planeeritud ristmikult. Planeeringulahendus tagab liiklusvoogude eraldamise, bussipeatuste toomise kogujateele, ohutumad linnasisesed ühendused, kiirema ja sujuvama liiklemise maanteel, liiklusintensiivsuse vähenemise Sillamäe lõigul põhimaanteel. Lähtuvalt Sillamäe linna taristust ja väljakujunenud liiklusskeemist on vajalik tagada TallinnNarva põhimaanteega ristumine Tööstuse, L. Tolstoi, M. Rumjantsevi, I. Pavlovi tänavatel ning Geoloogia tänava piirkonnas. Võrreldes Geoloogia tänava ja Kauba tee sõidu- ja kõnniteede laiusi, olemasolevate katastriüksuste piiride vahet ja võimalikku põhitänava nõuetele vastava tänava ehitusmaksumust leiti, et Geoloogia tänav on oluliselt paremate tingimustega põhitänava
jaoks; ka on Geoloogia tänav parem koht bussiliiklusele ning ristumiseks riigimaanteega ja põhitänava toimimiseks; Kauba tänavalt on parem juurdepääs äripindadele, kuid muude näitajate osas – korterite arv, tootmispinnad, hoolekandeasutused, garaažid, kool, park – on parem juurdepääs Geoloogia tänavalt, seega tuleb põhitänavaks ja põhimaanteega ristuvaks määrata Geoloogia tänav.
2.Nord Kaubakeskus OÜ esitas 09.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018. a otsuse nr 62 resolutsiooni p 1 ning peatada vaidlusaluse otsuse kehtivus. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendus: Kaebajale kuulub kinnistu aadressil Viru pst 35, Sillamäe, kus asub kaubanduskeskus, mis kasutab juurdepääsuna Tallinn-Narva maanteega ristuvat Kauba teed. Vaidlusaluse otsusega kehtestatud detailplaneeringuga kavandatakse Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee samatasandiline ristumine likvideerida. Detailplaneeringu realiseerimine seab ohtu nii kaebaja majandustegevuse kui ka töötajate töökohtade säilimise, kuna just Tallinn-Narva mahasõidu kaudu külastab valdav enamus kliente kaebaja kaubanduskeskust. Olukorras, kus detailplaneering realiseeritakse, tähendaks see kaebaja õiguste pöördumatut rikkumist. Vastustajal on võimalik Tallinn-Narva maantee ja Kauba tee ristmik sulgeda pärast põhivaidluse lõppu. Detailplaneeringu realiseerimisel saaksid avalikud huvid oluliselt kahjustada, sest Kauba tee juurdepääs puudutab ka elanikke, koole jt osapooli ning kogu terviklikku linna liiklusskeemi.
3.Tartu Halduskohus jättis 21.01.2019. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused: 1) Kuna vaidlusaluse otsusega likvideeritakse otsene juurdepääs Tallinn-Narva maanteelt Viru pst 35 kinnistul asuva kaubanduskeskuse juurde ja teine juurdepääs maanteelt jääb konkureerivate kaubanduskeskuste juurde, siis ei ole kaebaja kaubanduskeskuse transiitklientide arvu vähenemine välistatud ehk kaebaja õigusele (eelkõige omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele) esineb negatiivne mõju. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna Sillamäe linn ei ole sõnaselgelt kinnitanud, et kohtumenetluse ajaks jääb Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee ristmik likvideerimata. Kui vaidlusaluse haldusakti kehtivuse peatamata jätmise korral ristmik likvideeritakse, ei ole kaebaja õigused enam kaebuse rahuldamise korral taastatavad. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. 2) Avalikuks huviks saab pidada sujuva ja ohutu liikluse tagamist nii Sillamäe linna elanikele kui Tallinn-Narva maanteel liiklejatele. Kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei ole sellise intensiivsusega, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Usutav ei ole kaebaja väide, et likvideeritava ristmiku kaudu tuleb kaubanduskeskusesse 50% klientidest. Juurdepääs kaubanduskeskuseni jääb peale ristmiku likvideerimist tagatuks kolmest kohast. Maanteele infotahvlite paigaldamisel saab kaebaja kaubanduskeskusesse takistamatult pääseda nii kohalik kui ka transiitklient. Avalik huvi vaidlusaluse ristmiku likvideerimise vastu kaalub üles kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Kaebajal on võimalus hiljem nõuda õigusvastase detailplaneeringuga tekitatud kahju hüvitamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Nord Kaubakeskuse OÜ esitas 31.01.2019 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.01.2019. a määrus ja rahuldada enda esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused: 1) Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikke huve. Vastustaja väide, et ristmik ei ole ohutu, on paljasõnaline, väär ja vastuolus vastustaja enda tegevusega. Vastustaja peab ohtlikuks Kauba tee ja kogujatee ristmikku, mille projektlahenduse ta ise tellis, väljastas ehitusloa ning leidis, et kogujatee ja sellele rajatavad ristmikud on ohutud kasutamiseks.
Ristmiku ohtlikkus on vähetõenäoline, kuna Kauba tee ja maantee ristmikku saavad praktikas kasutada üksnes Nord Kaubakeskust teenindavad veoautod ja prügiautod ning arvestades, et uued bussipeatuste taskud on rajatud kogujateele, siis on selgusetu, millised bussid peaksid keerama maanteelt Kauba teele või Kauba teelt maanteele, et tekiks liiklusohtlik olukord. 2) Vastustaja ei tegutse avalikes huvides. Vastustaja ei ole sulgenud kaebaja konkurendi Viru pst 5 paikneva Coop Maksimarketi juurdepääsutee ristmikku Tallinn-Narva maanteega, kuigi üldplaneering viidatud kohas ristmikku ette ei näinud. Vastustaja on oma otsustes valikuline ega lähtu hea halduse põhimõtete ja avalike huvide (s.h liiklusohutuse) tagamise eesmärgist. Vastustaja keeldus õigusvastaselt reklaamtahvli paigutamisest, kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule. 3) Vastustajal puudub vajadus ehitustegevuse koheseks teostamiseks ja tal on võimalik TallinnNarva ja Kauba tee ristmik sulgeda peale põhivaidluse lõppu. Kogujatee koos kergliiklusteega valmis 2018. a suvel. Seega ei saa kogujatee ehituses, transiitliikluse eraldamises või bussipeatuste ümberpaigutamise vajaduses seisneda ülekaalukas avalik huvi. Kauba tee ja kogujatee ristmiku väidetavat ohtlikkust on võimalik kõrvaldada liikluskorralduslike vahenditega, nagu seda tehti Geoloogia tn ja kogujatee ristmikul. 4) Kohus ei hinnanud esialgse õiguskaitse vajadust seoses avalike huvide tagamisega. Detailplaneeringu realiseerimisel saaksid avalikud huvid oluliselt kahjustada, kuna Kauba tee juurdepääs ei puuduta ainult kaubanduskeskust, vaid ka elanikke, koole jt osapooli ning linna liiklusskeemi. Detailplaneeringus ei ole hinnatud lahenduse elluviimise majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid ning liiklusskeemi muutust suuremas kontekstis. Detailplaneering ei arvesta Ida-Viru maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringu „E20/T1 Tallinna-Narva trassikoridori määramine“ lahendust, mis näevad ette Sillamäe ümbersõidu rajamise, millega muutub põhimaantee Sillamäe linnaga külgneva lõigu linnatänavaks. 5) Kaebaja subjektiivsete õiguste riive on intensiivne. Viru pst 35 kaubanduskeskuse juurde viib hetkel kaks juurdepääsu ning väljapääs on ainult Kauba tee kaudu. Detailplaneeringu kehtivuse mittepeatamine seab ohtu kaebaja majandustegevuse ja tema töötajate töökohtade säilimise. Kuna Eesti kohtupraktikas on riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel kahju hüvitamise nõude esitamine ja nõude rahuldamine äärmiselt keeruline, siis ei ole asjakohane kohtu viide kahju hüvitamise võimalikkusele.
5.Sillamäe linn esitas 11.02.2019 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta Nord Kaubakeskus OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.01.2019. a määrus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Detailplaneeringu koostamise peamisi eesmärke on riigile kuuluva maantee rekonstrueerimine Sillamäe lõigul, et muuta liiklemine kiiremaks, sujuvamaks ja ohutumaks. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks, et riigi 2020. a teehoiukava ei ole selles osas võimalik realiseerida ja maanteelõigu rekonstrueerimine lükkuks teadmata ajaks edasi. Liiklusohutuse eest maanteel vastutab Maanteeamet. Kui kohus kaalub esialgse õiguskaitse kohaldamist, siis tuleb küsida ka Maanteeameti seisukohta. 2) Ehitatud kogujatee on ohutu, kuid maantee ja Kauba tee ristumise osas ei ole projektlahendust realiseeritud ja on rakendatud ajutist lahendust kuni detailplaneeringu kehtestamiseni. Olemasoleva liikluskorralduse järgi ei ole bussidel ja veoautodel piiranguid Kauba tee ristmiku kasutamiseks ning erineva kategooria sõidukid ka kasutavad ristmikku. 3) Planeeringulahendus ei loo Viru pst 5 ja I. Pavlovi 1 asuvatele kaubanduskeksustele mingisugust eelist. Kõikidele kaubanduskeskuste kinnistutele säilivad olemasolevad juurdepääsud olemasolevatele tänavatele. Kaebaja välja toodud erahuvi ei kaalu üles avalikku huvi tagada ohutud liikluslahendused. Kogujatee ei täida oma funktsiooni, kui olemasolevad mahasõidud maanteele on likvideerimata. Mahasõite ei saa likvideerida ilma nõuetekohaseid ristmikke ehitamata. Olukorrad Geoloogia tänaval ja Kauba teel on võrreldamatud. Riigi ja
linna kohustus ei ole tagada igale linna kaubanduspinnale maanteelt võimalikult laia ja otsest juurdesõitu, tagada tuleb liiklusskeemi toimivus ja maksimaalne ohutus. 4) Detailplaneering ei ole vastuolus temaatilise planeeringuga „E20/T1 Tallinn-Narva transiitkoridori määramine“. Need planeeringud ei ole omavahel seotud ja hõlmavad erinevaid territooriume. Kaebajale olid kinnistu omandamisel detailplaneeringu menetlus ja sellega seonduvad seisukohad Kauba tee ja maantee ristumise osas teada. 5) Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, kes on kaubanduskeskuse külastajad ja milliste teede kaudu nad kaubanduskeskuseni jõuavad. Kohaliku elaniku jaoks ei ole Kauba tee ja maantee ristumist vaja kasutada, et kaubanduskeskusesse jõuda. Transiitliikleja jaoks on oluline maanteel liikumise sujuvus ja ohutus.
6.Nord Kaubakeskuse OÜ esitas 13.02.2019 seisukoha Sillamäe linna vastusele, milles ta märgib järgmist: Eksperdid kinnitavad, et maanteede projekteerimisnormide kohaselt ei ole Kauba tee ja maantee ristmiku sulgemine kohustuslik. Tähtsust ei oma, kes on maantee haldaja või projekti tellija, ehitustegevust on teostatud vastustaja ehitusloa alusel. Kui vastustaja oli ehitusloa väljastamise ajal kindel detailplaneeringu lahenduses, on vastustaja tegutsenud seotud halduse reeglite järgi ning tegelikku kaasamist ja avalikkuse ärakuulamist ei ole detailplaneeringu menetluses toimunud. Vastustaja käsitlus, et detailplaneeringu kehtivust ei tohi peatada, kuna Sillamäe linna ehitusloa alusel rajatud kogujatee ja Kauba tee ristmik on ohtlik, on põhjendamatu ja vastuolus hea halduse põhimõttega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Kaebaja esitas koos määruskaebusega kuus lisa ja vastustaja esitas koos vastusega määruskaebusele ühe lisa. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul annavad menetlusosaliste poolt esitatud tõendid asjast terviklikuma ülevaate ning seetõttu võtab ringkonnakohus esitatud tõendid asja materjalide juurde.
9.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse taotluse puhul kontrollib kohus esmalt taotluse lubatavust (kas taotlus on vastavalt HKMS §-le 250 nõuetekohane ning kas kaebajal esineb vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 esialgse õiguskaitse vajadus) ning seejärel taotluse sisulist põhjendatust. Taotluse sisulise põhjendatuse kontrollimisel hindab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Halduskohus on eelviidatud põhimõtetest lähtunud.
10.Tartu Halduskohus leidis 21.01.2019. a määruses, et Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018. a otsuse nr 62 resolutsiooni p 1 riivab kaebaja subjektiivseid õigusi, kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebuse väited ei ole ilmselgelt põhjendamatud. Siiski jättis halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna leidis, et avalik huvi vaidlusaluse ristmiku likvideerimise vastu kaalub üles kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Kaebaja ei nõustu
määruskaebuses halduskohtu seisukohtadega, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega võivad avalikud huvid saada kahjustada ning et kaebaja õiguste riive ei ole sellise intensiivsusega, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Halduskohus leidis määruses (p 10.1), et avalikuks huviks saab pidada sujuva ja ohutu liikluse tagamist nii Sillamäe elanikele kui ka Tallinn-Narva maanteel liiklejatele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Kaebaja põhjendused ei veena ringkonnakohut likvideeritava ristmiku ohutuses. Halduskohus märkis määruses, et kuna maanteele sõites ja teed andes sulgevad suured veokid üheaegselt ka kogujatee ning maanteelt pöörates kogujateel liiklejatele teed andes takistavad need sõidukid maanteeliiklust, võivad sellisel ristmikul juhtuda avariiohtlikud olukorrad. Vastustaja esitatud andmetel on liiklusõnnetusi ristmikul ka toimunud1. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et asjaolu, et ta on ristmikuga seonduvalt varem otsustusi teinud, ei välista, et liiklusolukord on endiselt ohtlik ning vajab muutmist.
12.Käesoleva vaidluse eset ja esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise põhimõtteid silmas pidades ei pea ringkonnakohus asjakohaseks kaebaja väiteid seonduvalt Sillamäe Linnavalitsuse poolt väljastatud 28.09.2017. a ehitusloaga ega ehitusprojektiga „Põhjamaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristimiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus“. Ringkonnakohus ei pea esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuse lahendamise raames vajalikuks hinnata vastustaja kogu senist tegevust seonduvalt Kauba tee ristmikuga. Kaebaja väidete ja lisatud tõendite osas saab halduskohus võtta põhjalikuma seisukoha asja sisulise läbivaatamise käigus. Kohtupraktikas on sedastatud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist, milline põhimõte ei tähenda kohtu jaoks küll vääramatut keeldu, kuid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas ülekaalukat vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust teistsuguseks järelduseks.
13.Kaebaja väitel saavad ristmikku praktikas kasutada vaid Nord Kaubakeskust teenindavad veoautod ja naabruskonna prügiautod. Kaebaja ei ole enda väite põhistamiseks tõendeid esitanud. Seetõttu arvestab ringkonnakohus vastustaja selgitusega, et olemasoleva liikluskorralduse järgi ei ole bussidel ja veoautodel piiranguid Kauba tee ristmike kasutamiseks ning erineva kategooria sõidukid ristmikku ka kasutavad.
14.Kaebaja väitel ei ole halduskohus määruses hinnanud esialgse õiguskaitse vajadust seoses avalike huvide tagamisega. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Halduskohus on määruse alajaotuses IV enda seisukohta seoses avaliku huviga piisavalt põhjendanud.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole veenev kaebaja väide, et tema subjektiivsete õiguste riive on intensiivne. HKMS § 250 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada, s.t faktilist väidet tuleb kohtule selgitada selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja väide selle kohta, et likvideeritava
http://molodoi.ee/node/73913
ristmiku kaudu tuleb kaubanduskeskusesse 50% klientidest, ei ole tõendatud ning halduskohus ei pidanud kaebaja väidet ka kaubanduskeskuse geograafilist asukohta arvestades eluliselt usutavaks. Määruskaebusele ei ole kaebaja lisanud ühtegi tõendit, mis tema väidet kinnitaks ja halduskohtu seisukoha ümber lükkaks.
16.Määruskaebuse kohaselt on ebaõige halduskohtu ja vastustaja väide, et kaebajale kuuluvale kinnistule on tagatud juurdepääs kolmest kohast. Kaebaja väitel on kaubanduskeskusele hetkel kaks juurdepääsu. Vastustaja selgitas vastuses määruskaebusele (p 2.19), et kaebajale kuuluvale kinnistule on tagatud juurdepääs endiselt kolmest kohast, märkides, et Viru pst 35 kinnistule on juurdepääs ka lõuna poolt, kus kinnistu piiridesse jääb parkla. Maa-ameti geoportaali andmed kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu ja vastustaja väidet. Kaebaja vastustaja väitele 13.02.2019. a seisukohas vastu ei vaielnud ega esitanud ka tõendeid enda väite kinnituseks. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus kaebaja väite põhjendamatuks.
17.Kaebaja väitel on Eesti kohtupraktikas RVastS-i alusel kahju hüvitamise nõude esitamine ja nõude rahuldamine keeruline, mistõttu ei ole asjakohane kohtu viide kahju hüvitamise võimalikkusele. Ringkonnakohus möönab, et kahju tekkimist on reeglina keeruline tõendada ning selline vaidlus võib olla kulukas ja ajamahukas. Samas ei kaalu ka kaebaja see argument üles avalikku huvi ohutuma, kiirema ja sujuvama liikluse saavutamiseks Sillamäe territooriumil kulgeval Tallinn-Narva maanteelõigul.
18.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.01.2019. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.