Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-359
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.01.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/042320-19 ja 04.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/042459-31 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Jaak Siim Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo Kolmandad isikud – HR Ehitus OÜ ja Torgfi OÜ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.02.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-19-359 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-359
3(13)
3-19-359 pangakonto jääk teatud ajahetkel ei välista kinnisvara ostmist, sest tänapäeva ettevõtlusalases praktikas finantseeritakse põhivara soetamist investeeringuteks valdavalt laenude abil. Just kaebaja kaudu sai Alert Auto OÜ esindaja HR Ehitus OÜ seadusliku esindaja kontaktandmed. Kaebaja poole pöörduti põhjusel, et kaebajat teati töötavat ehitusettevõttes. Asjaolu, et kaebaja elukaaslane TT, kes samuti HR Ehitus OÜ-s töötas, kohtumistel kaasas käis ja arvamust avaldas, ei välista kaebaja töösuhet. Puudub loogiline seletus, miks kaebaja pidanuks kellegagi kontakteeruma või teavet vahendama HR Ehitus OÜ nimel, kui ta väidetavalt äriühinguga seost ei omanud. Hinnapakkumiste koostamist kaebaja poolt ei muuda olematuks asjaolu, et juhatuse liige neid tellijatele ei esitanud. Kaebaja elukaaslase e-posti aadressilt saadetud e-kirjas seoses sõiduki Toyota Land Cruiser 150 ja selle varustuse hinnapakkumisega on ühemõtteliselt kirjas, et autot otsitakse kaebaja tööandja tellimusel. Samuti on näha, et kirjavahetust peeti 2017. a septembri lõpus, mil kaebaja ainukeseks tööandjaks oli HR Ehitus OÜ. Andmed sõiduki kohta edastati tõesti kaebaja elukaaslase eposti aadressilt, kuid sealt saatis need ÄÄ-le edasi kaebaja. 04.10.2017 e-kirjast on näha, et Peugeot 5008 Allure Plus Pure Tech hinnapakkumine vormistati kaebaja nimele ja viimane saatis selle edasi ÄÄ-le. Kaebaja kasutas töötades nii enda isiklikku e-posti aadressi kui tööandja domeeninimega aadressi. Hinnapakkumise palus kaebaja saata isiklikule aadressile, sest sellisel juhul sai ta mobiiltelefonis Gmaili rakenduse kaudu koheselt teate e-kirja saabumise kohta. Kaebaja pangakontole laekus augusti töötasu 3500 eurot, septembri töötasu 3000 eurot ning oktoobri ja novembri töötasu 10 000 eurot. Tööleping ei saa olla näilik asjaolude tõttu, mis selle lepinguga ei seondu (asjaolud, et HR Ehitus OÜ endine juhatuse liige ei maksnud endale sama töö eest töötasu, kaebaja elukaaslane ei saanud seal töötades samaväärset töötasu ning töötasu ei ole vastavuses tehtud tööga). Kaebaja elukaaslane on töövõimetuks tunnistatud isik, kes täitis HR Ehitus OÜ-s valdavalt abitöölise rolli ega soovinudki selle eest märkimisväärset töötasu. Teistele HR Ehitus OÜ töötajatele ei makstud palka ebakvaliteetse töö, töökohalt omavolilise lahkumise ja objektil kahjujuhtumi põhjustamise pärast, nagu nähtub juhatuse liikmete seletustest. Isegi kui Eesti keskmisest suuremas töötasus kokku leppides mängisid rolli ka kaalutlused seoses sünnitus- ja vanemahüvitise suurusega, ei saa see olla kaebajale etteheidetav olukorras, kus ta täitis reaalselt kokkulepitud tööülesandeid ning välisriigis tööülesandeid täites ei maksnud tööandja päevaraha ega hüvitanud tekkivaid kulusid. Saadud töötasu laekus kaebaja reservhoiusele, millele kogunenud summad ta lasi 02.01.2018 korraga üle kanda tähtajalise hoiuse kontole. Kaebaja võttis pangakontolt raha välja sõiduki ostmiseks alles 2018. a märtsis. Kaebajast mitteoleneval põhjusel ei saanud sõiduki ostutehing teoks. Kaebaja ei söandanud pärast seda rahasummat kontole tagasi kanda kartuses, et maksuhaldur võib selle alanud maksumenetluses kohtu loal arestida. Asjas ei ole tõendeid, et rahasumma oleks tervikuna või osaliselt jõudnud tagasi HR Ehitus OÜ valdusesse. Maksuhaldur ei pidanud usutavaks, et kaebaja võttis endale juurde töökohustusi teises ettevõttes, töötades samal ajal Torgfi OÜ-s. Torgfi OÜ-ga lõppes kaebaja töösuhe formaalselt küll 04.09.2017, kuid faktiliselt ei täitnud kaebaja seal tööülesandeid juba 2017. a augusti teisest poolest. Töölepingu lõpetamine jäi venima, sest kaebaja oli haiguslehel ja Torgfi OÜ seaduslikku esindajat ei olnud võimalik kätte saada. Torgfi OÜ juhatuse liige CC soovis kaebajale teadmata põhjusel maksta palka sularahas. Kuna CC ei olnud 2017. a augustis kättesaadav, siis oli kaebaja nõus töötasu saamisega mõnevõrra ootama. Lõpuks saatis CC kaebaja juurde raha üle andma DD. Kaebaja ei välista, et töötasu võidi maksta mõne teise isiku rahalistest vahenditest. Maksuhaldurile esitati koopia allkirjastatud 04.09.2017 kassa väljamineku orderist nr 14, mille kohaselt maksti kaebajale
4(13)
3-19-359 välja töötasu 1192,80 eurot. DDi- ütlustest nähtuvalt pärines raha temalt ja CC hüvitas tehtud kulu 2017. a septembri lõpus või oktoobri alguses. Kaebaja on 12.03.2018 maksuhalduri küsimustele vastates selgitanud, et ta suhtles telefoni teel potentsiaalsete koostööpartneritega. Seda saabki pidada telefoni teel teenuse müügipakkumiste tegemiseks. Lisaks CC-le on seitse isikut kinnitanud kaebajaga suhtlemist seoses tööjõu otsimisega. Maksuotsuses välja toodud asjaolu, et suhtlus toimus tuttavate isikutega, ei muuda olematuks, et suhtlus tööalastes küsimustes toimus. Isegi siis, kui Eesti keskmisest suuremas töötasus kokku leppides mängisid rolli kaalutlused seoses sünnitus- ja vanemahüvitise suurusega, ei saa see olla etteheidetav olukorras, kus reaalselt tööülesandeid täideti. Palga suurus sõltub ka töötamise piirkonnast, töö täpsest iseloomust, töötaja palgasoovist jne. Torgfi OÜ tegi tehinguid ajal, mil maksuhalduri väitel puudus äriühingul reaalne majandustegevus.
MTA palus jätta kaebused rahuldamata.
Maksumenetluse käigus tuvastatu põhjal on õigustatult järeldatud, et kolmandad isikud ei olnud kohustatud deklareerima, kinni pidama ja tasuma kaebajale tehtud väljamaksetelt tööjõumakse ega tegema kandeid TÖR-s kaebaja töötamise kohta. Tegemist oli TSD-del teadlikult valeandmete esitamisega, sest kaebaja ja äriühingute vahel ei olnud töösuhteid ja töötasu väljamakse tegemine kaebajale on tõendamata, mistõttu deklareeriti TSD-del kaebaja nimele olematuid väljamakseid, kinnipeetud ja arvestatud maksusid ning makseid. Kogutud tõendid viitavad sellele, et suuremaid töötasu väljamakseid deklareeriti kaebajale eesmärgiga saada riigilt suuremaid hüvitisi. Kolmandate isikute poolt kaebajale deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed andsid kaebajale aluse saada oluliselt suuremat haigus- ja töötuskindlustushüvitist. Töötasu suurem deklareerimine võimaldas hiljem kaebajal saada ka suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist, kuna kaebajal sündis 2018. a mais laps. Äriühingute ja kaebaja vahel sõlmitud töölepingud ei tõenda töösuhte olemasolu ja on pelgalt formaalsed. Nii HR Ehitus OÜ kui Torgfi OÜ on jätnud kaebajale deklareeritud tööjõumaksud riigile maksmata. TÖR-s on kaebaja töötamine registreeritud tagantjärele. Mõlema äriühingu puhul on tuvastatud ka varasemate perioodide deklaratsioonides valeandmete esitamist. Kaebaja oli 01.08.2014‒22.12.2014 töötajana registreeritud GZK Company OÜ-s, mille juhatuse liige oli samuti CC. GZK Company OÜ kontrollimise käigus tuvastas MTA samuti, et kaebajale tehtud väljamaksed on deklareeritud alusetult. Isikute varasem tutvus võimaldas neil kergesti vormistada reaalselt mittetoimunud töösuhte kohta dokumente, jätta mulje töösuhte olemasolust ja anda eelnevalt omavahel kooskõlastatud ütlusi. Maksuhalduril on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta MKS §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus (MKS § 253 lg 1). Nimetatud õigus sisaldab ka õigust TÖR-i kande muutmiseks. Maksuhalduril on pädevus kvalifitseerida tehinguid maksu õige määramise eesmärgil tühisteks või näilikeks (MKS § 83 lg 1, § 83 lg 4). Maksuhalduril on pädevus sekkuda, kui näiliku tehingu kaudu saaks maksukohustuslane maksueelise. Kui tehingut pole üldse toimunud, jääb see arvesse võtmata. Seega on maksuhaldur pädev asjas kogutud tõendite pinnalt tegema järeldust, kas kaebaja ja kolmandate isikute vahel eksisteeris õigussuhe (töötamine), mille tulemusena maksti kaebajale töötasu ning millega kaasnes tööjõumaksude tasumise ja kinnipidamise kohustus. MKS § 88 lg 1 teisest lausest tuleneb maksuhalduri õigus deklareeritud maksusumma korrigeerimiseks. Kuigi MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse juhul, kui deklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda, ei ole põhjust asuda seisukohale, et vastupidises olukorras pole maksuotsuse tegemine lubatud. 5(13)
3-19-359 Ka Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-17-1430 leidnud, et vastupidine tõlgendus piiraks põhjendamatult maksuhalduri pädevust ega oleks kooskõlas maksuõiguse põhimõtetega. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, on tõendamiskoormus üle läinud kaebajale. Kaebaja ei ole suutnud ka kohtumenetluses esitada selliseid tõendeid, mis kinnitaksid tema töötamist HR Ehitus OÜ-s ja Torgfi OÜ-s.
02.08.2019
otsusega
kaebused
rahuldamata
ja
Kui maksukohustuslane on maksusumma mingil moel valesti deklareerinud, on maksuhalduril õigus maksusummat korrigeerida kas suuremaks või väiksemaks ning maksusumma korrigeerimine maksuotsuse vormis oli õiguspärane (MKS § 92 lg 1 p 2 ja § 11 lg 1). MTA hindas kaebaja töösuhted kolmandate isikutega näilikeks (MKS § 83 lg 4), mistõttu muudeti kolmandate isikute maksuarvestust. Näiliku töösuhte tuvastamist ei takista asjaolu, et maksukohustuslane ise ei saanud näilikust töösuhtest maksueelist. Maksuhalduril on õigus maksuarvestust muuta, kui tuvastatakse, et näilike töösuhete eesmärk oli suurendada riigilt saadavaid hüvitisi. Sotsiaalkindlustusamet ei saa ise õigusvastaselt makstud vanemahüvitist tuvastada ega tagasi nõuda ilma sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetes toimunud muudatuseta, mille aluseks on üldjuhul MTA maksuotsus. Kuna e-posti aadressi loomine on lihtne ja kaebaja on ise välja toonud, et ta suhtles valdavalt isikliku e-posti teel, ei saa tööandja domeeninimega e-posti aadressi olemasolu lugeda veenvaks tõendiks töösuhte olemasolu tõendamisel. Tõenditest ei nähtu ka, et kaebaja oleks tööandja nimel olevat mobiiltelefoni abonentnumbrit pidevalt kasutanud. Ka kirjaliku töölepingu olemasolu iseenesest ei tõenda tegeliku töösuhte olemasolu. Töölepingu kohaselt HR Ehitus OÜ-ga pidi kaebaja tööle asuma osalise tööajaga. Tööandja kohustus maksma töötasu (bruto 3000 eurot kalendrikuus) üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu viimasel tööpäeval. Vastupidiselt töölepingus ette nähtule maksti kaebajale augusti töötasu alles 04.10.2017, septembri töötasu 13.11.2017 ning oktoobri ja novembri töötasud 21.12.2017 (05.11.2018 akt, p 1 alap 9). Kui isikule on kirjaliku töölepinguga ette nähtud õigus saada töötasu iga kuu, on pigem ebatavaline, et töötaja on nõus töötasu väljamaksete hilinemisega. Tõendatud ei ole, et kaebaja otsis 2017. a sügisel Türgis kinnisvara HR Ehitus OÜ töötajana. Türgist HR Ehitus OÜ juhatuse liikmele toodud kinnisvarabrošüürid ja kirjavahetus Türgis tegutsevate kinnisvaramaakleritega viitavad sellele, et kaebaja käis 2017. a sügisel Türgis kinnisvaraga tutvumas, kuid ei tõenda, et kaebaja tegi seda HR Ehitus OÜ töötajana. HR Ehitus OÜ juhatuse liikme valduses võisid olla fotod käsitsi lisatud märkustega kinnisvarabrošüüridest, kuid pole tuvastatav, kes tegi fotod ja kes lisas brošüüridele märkused. Ka kaebaja esitatud 2017. a sügisest pärinevast e-kirjavahetusest ühe kinnisvaramaakleriga ei nähtu, et kinnisvara otsiti HR Ehitus OÜ jaoks. Väljavõtted 2018. a sügisel toimunud e-kirjavahetusest veel kolme kinnisvaramaakleriga, kes on kinnitanud 2017. a sügisel suhtlemist, ei võimalda järeldada, et 2017. a-l tegelikult suheldi ja otsiti kinnisvara HR Ehitus OÜ jaoks. Kui kaebaja koostas Türgist kogutud teabe põhjal ülevaate, mida HR Ehitus OÜ juhatuse liige ei säilitanud, võiks eeldada, et see on faili kujul kaebajal olemas. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta seda ise maksuhaldurile esitada ei saanud. Maksuhaldur viitas, et HR Ehitus OÜ tegevusalaks on elektriinstallatsioon ja erinevates kontrollimenetlustes ei ole kordagi mainitud huvi kinnisvaraga tegelemise vastu. Arvestades äriühingu majanduslikku olukorda, ei saanud usutavaks pidada võimekust osta kinnisvara Türgis. Maksuhalduri jaoks ei olnud usutav, et niigi majanduslikes raskustes olev ettevõte ei 6(13)
3-19-359 kasutaks palga maksmisel lubatud maksusoodustusi (05.11.2018 akt, p 1 alap-d 4‒6). Puuduvad tõendid, et HR Ehitus OÜ oleks üritanud laenu taotleda. On äärmiselt ebatõenäoline, et majanduslikes raskustes äriühing oleks soovitud summas laenu saanud. Puuduvad tõendid 2017. a-l toimunud kinnisvara ostu teemalisest infovahetusest kaebaja ja HR Ehitus OÜ juhatuse vahel. Kui võtta arvesse ka see, et kaebaja mainis juba töövestlusel plaani Türki reisida (kontrollakti lisa 8, vastus nr 66), on alust arvata, et kaebaja ei teinud Türgis tööd ja Türgis viibimist on üritatud kunstlikult seostada HR Ehitus OÜ-s töötamisega. Ka HR Ehitus OÜ-le hinnapakkumiste koostamine ja käiduobjektide otsimine ei olnud usutav ning osaliselt tegeles sellega hoopis kaebaja elukaaslane TT, kes oli varasemalt HR Ehitus OÜ-s tööl. Vastustaja on 05.11.2018 akti p 1 alap-s 7 tuvastanud, et kaebaja poolt leitud kontaktid olid juba varasemast ajast tema elukaaslasega tööalaselt seotud või peretuttavad. ÄÄ poolt maksuhaldurile esitatud 10.08.2017 Laanelinnu 1 elektritööde hinnapakkumine (05.11.2018 akti lisa 23) osutus tagantjärele koostatuks, kuna hinnapakkumise adressaat Messiehitus OÜ kinnitas, et viimane hinnapakkumine tehti HR Ehitus OÜ poolt 07.07.2017. Lisaks langes hinnapakkumise koostamise kuupäev perioodi, mil kaebaja töötamine oli hoolduslehel viibimise tõttu välistatud. ÄÄ esitas ka lamekatuse ehitamise hinnapäringu tabeli (05.11.2018 akti lisa 24), kuid tabelis ei ole summasid, koostamise kuupäeva, objektiandmeid ega ühegi ettevõtte nime. Puuduvad tõendid, et ükski väidetavalt kaebaja poolt leitud objekt oleks töösse läinud. See muudab ebausutavaks kaebajale suure töötasu maksmise, võttes arvesse, et teistele töötajatele ei makstud halbade töötulemuste puhul üldse. Kaebaja poolt Toyota Land Cruiser 150 ja Peugeot 5008 Allure Plus Pure Tech hinnapakkumiste küsimine HR Ehitus OÜ jaoks on jäänud usaldusväärselt tõendamata. Hinnapakkumised koostati mitte HR Ehitus OÜ nimele, kellele autot väidetavalt otsiti, vaid kaebaja nimele. E-kirjades ja sõnumivahetuses üldsõnaliselt tööandja mainimine ja hinnapakkumise edasisaatmine isiklikult e-posti aadressilt ei ole usaldusväärne tõend. E-kirjavahetus ei ole eristatav isikute eraviisilisest suhtlemisest. Arvestades kaebaja väidetavaid tööülesandeid, oli temale makstud töötasu märkimisväärselt suur (töölepingu järgi 3000 eurot bruto). HR Ehitus OÜ juhatuse liige ÄÄ kinnitas oma suulistes seletustes, et töö ei olnud väga keeruline ning otseselt ei olnud selleks konkreetseid eeldusi vaja. Teistele HR Ehitus OÜ töötajatele kas ei makstud palka üldse või maksti oluliselt vähem kui kaebajale. Teine HR Ehitus OÜ juhatuse liige NN, kes tegi samuti müügitööd ja hinnapakkumisi, ei maksnud endale selle eest töötasu. Maksuhaldur on 05.11.2018 akti p 1 alap-s 9d märkinud, et endiste töötajate selgituste kohaselt puudusid HR Ehitus OÜ-l vabad rahalised vahendid töötajatele palga maksmiseks. Seega ei ole usutav, et kaebajale maksti mitte eriti keerulise töö eest oluliselt suuremat töötasu kui Eesti keskmine palk. Vastustaja on maksuotsuses viidanud Torgfi OÜ kontrollimenetluses selgunud asjaolule, et kaebaja viibis 26.07.2017‒17.08.2017 hoolduslehel. Kaebaja pangakonto väljavõtte kohaselt laekus HR Ehitus OÜ-lt 2017. a oktoobris augusti töötasu 3500 eurot. Usutav ei ole töötasu maksmine terve kuu eest töötajale, kes viibis pool kuud haiguslehel. Kaebaja jaanuar‒aprill 2018 pangakonto väljavõttelt (05.11.2018 akti lisa nr 39) nähtub, et sularaha on võetud välja summas 10 000 eurot autoostu sissemaksuks ja summas 10 000 eurot auto ostuks. Samas on kaebaja ise kinnitanud, et autoostu siiski ei toimunud. Usutav ei ole kaebaja põhjendus, et ta ei julgenud raha kontole tagasi panna, sest kartis selle arestimist maksuhalduri poolt. Maksuhaldur saab arestida üksnes maksukohustuslase vara. Kaebaja pangakontol olev raha ei ole HR Ehitus OÜ vara. Seega ei ole välistatud, et sularahas välja võetud raha jõudis mingil viisil ikkagi HR Ehitus OÜ valdusesse tagasi. Kõik maksuhalduri viidatud vastuolud ei puuduta otseselt kaebaja töötamist, kuid kinnitavad koosmõjus teiste HR Ehitus OÜ kohta teadaolevate asjaoludega, et kaebaja töötamine ei ole eluliselt usutav. Töötaja mõjusfääris ei ole see, kas tööandja maksab temale deklareeritud 7(13)
3-19-359 tööjõumaksud riigile ära, kuid võttes arvesse töötamise näilikkusele viitavaid asjaolusid, kinnitab tööjõumaksude riigile maksmata jätmine täiendavalt vastustaja järeldust, et tegelikku töötamist ei toimunud. Samuti on töötajal võimalik ise kontrollida, kas tööandja tasub tema eest tööjõumakse ja saab vajadusel seda tööandjalt nõuda. Seisuga 01.08.2017 oli ettevõttel maksuvõlg tasumata 2017. a juuni‒juuli tööjõumaksudelt, mis oleks pidanud kaebajas kui tulevases töötajas kahtlusi tekitama. Veel enam oleks kaebajas pidanud ettevõtte varasema maksukäitumise vastu huvi tekitama asjaolu, et töötasu ei makstud töölepingu järgi ettenähtud ajal. Huvi puudumine asjaolude vastu, mis on töötaja jaoks tavaolukorras olulised, viitab tegeliku töösuhte puudumisele. Kaebaja rasedusega seotud raviarveid hakati Eesti Haigekassa andmekogusse edastama 29.08.2017 (05.11.2018 akti lisa 49). HR Ehitus OÜ tegi kaebaja kohta TÖR kande 31.08.2017. Kuna TÖR kanne tehti tagantjärele 04.08.2017 alustatud töötamise kohta ja paar päeva pärast kaebaja rasedusega arvele võtmist, asus maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et kanne ei olnud usaldusväärne (vt ka MKS § 252 lg-d 2 ja 3). Kui arvestada, et ka Torgfi OÜ-s registreeriti töötamise alustamine peaaegu kaks nädalat pärast väidetavat tööle asumist, ei saa olla tegemist kokkusattumusega, et kumbki väidetav tööandja ei ole teadlik töötaja registreerimise korraldusest. Vastustaja on maksumenetluse käigus kogutud tõendeid õigesti hinnanud ja põhjendatult järeldanud, et kaebaja ja HR Ehitus OÜ vaheline tööleping oli näilik. Nii kaebaja kui Torgfi OÜ juhatuse liige CC on maksuhaldurile seletuste andmisel selgitanud, et kaebaja tegeles Torgfi OÜ-s ehitusalaste kontaktide ja objektide otsimisega, kuhu renditööjõudu lähetada. Kaebaja ja CC poolt kirjeldatud tegelikud tööülesanded ei lange kokku töölepingus kirjeldatuga. Maksumenetluses kogutud info põhjal ei ole kaebaja poolt Torgfi OÜ-le kontaktide otsimine veenvalt tõendatud. Peaaegu kõik kaebaja poolt välja toodud isikud olid tema pikaaegsed tuttavad, kuid ei osanud kaebajat Torgfi OÜ-s töötamisega seostada. On vähetõenäoline, et kaebaja tuttavad ei tea kaebaja tööandjat, eriti kui omavahel suheldi teemal, mis oli otseselt kaebaja tööga seotud. Seega ei ole usutav, et kaebaja suhtles maksumenetluses nimetatud isikutega Torgfi OÜ töötajana. Tõendamata on, et Torgfi OÜ oleks üldse kaebajale tehtud töö eest tasunud. Töötasu väljamaksmise kohta on tõendina esitatud üksnes DD allkirjaga kassa väljamineku order, mille kohaselt maksti kaebajale 04.09.2017 välja lõpptasu 1192,80 eurot. Maksuhaldurile ei esitatud kassadokumente ja pearaamatu kassakonto väljavõtet, mis kinnitaks bussi müügist saadud raha ja sularaha olemasolu kassas, mille arvelt sai kaebajale töötasu maksta. Maksuhaldur sai liisingufirmalt teavet, et kasutusrendilepingu alusel liisitud bussi leping lõpetati ennetähtaegse väljaostuga 02.03.2017. Samuti puuduvad tõendid, et CC oleks panustanud kaebajale palga maksmiseks isiklikku raha. Lisaks hakati alates 01.06.2017 endistele töötajatele tasumata jäänud töötasusid (nõuded kokku 18 899,92 eurot) töövaidluskomisjoni poolt sisse nõudma. Swedbank AS vastuse kohaselt puudusid Torgfi OÜ arvelduskontol perioodil juuli‒oktoober 2017 igasugused toimingud (11.01.2019 kontrollakti lisa 27). DD on maksuhaldurile antud seletustes kinnitanud, et temal paluti kaebajale raha üle anda ja väitis, et sularaha, millest kaebajale palka maksti, pärines tema teenitud rahast. Väidetavalt hüvitas CC makstud summa 2017. aasta septembri lõpus või oktoobri alguses (DD suuliste seletuste protokoll, vastused nr 9, 13, 14). Kuna DD seletused lähevad vastuollu CC suuliste seletuste andmisel väidetuga ja DD poolt väidetu kinnitamiseks puuduvad tõendid, siis järeldub sellest, et kaebajale ei makstud töötasu Torgfi OÜ ega mõne teise isiku vahenditest. Kaebajale väidetavalt makstud töötasu suurus ei olnud tema töötamise aega ja töökohustusi arvestades usutav. Samuti ei ole eluliselt usutav isiku palkamine üksnes selleks, et ta vahendaks tööandjale oma tuttavate kontakte. Maksuhaldur tuvastas kontrollakti p 1.1.2 8(13)
3-19-359 alap-s 8, et Torgfi OÜ ei olnud juba alates 2015. a-st reaalselt tegutsev äriühing. Kaebaja on kaebuses välja toonud mitu asjaolu, mis viitavad, nagu Torgfi OÜ-s oleks siiski toimunud majandustegevus alates 2015. a-st. Nendele väidetele on vastustaja ammendavalt vastanud maksuotsuses. Lisaks on oluline asjaolu, et kaebaja ja CC olid juba varasemalt tuttavad. Isikute varasem tutvus suurendab koosmõjus kõigi muude Torgfi OÜ kohta teadaolevate asjaoludega tõenäosust, et isikud tegutsesid kooskõlastatult, püüdes jätta muljet töösuhte olemasolust. Muud asjaolud, mis maksuhalduri poolt tuvastati, langevad kokku HR Ehitus OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaoludega: kaebaja töötamine registreeriti tagantjärele; kaebaja TÖR-s arvele võtmine ja deklareeritud töötasu väljamakse tõstsid tema riiklike hüvitiste suuruseid; väidetava tööandja juhatuse liikmega seotud ettevõtete kontrollides on varasemalt tuvastatud deklaratsioonides valeandmete esitamist; kaebajale deklareeritud tööjõumaksud on jäänud riigile maksmata; kaebaja võeti peale TÖR-i kande tegemist rasedana arvele. Nimetatud asjaolud viitavad töölepingu näilikkusele. Valede andmetega TSD-de esitamise eesmärgiks oli saada riigilt hüvitisi suuremas summas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-19-359 puhkas perega. Reisi ei saa käsitada puhtakujulise töölähetusena, mille puhul oleks võimalik kohaldada maksuhalduri 05.11.2018 aktis kirjeldatud maksusoodustusi, vaid töö ja puhkuse ühildamisena. Ühtegi tõsikindlalt tuvastatud asjaolu, mis annaks alust pidada hinnapakkumisi tagantjärele koostatuks, ei eksisteeri. TT e-posti aadressilt saadetud e-kirjas seoses sõiduki Toyota Land Cruiser 150 ja selle varustuse hinnapakkumisega on üheselt kirjas, et autot otsitakse kaebaja tööandja tellimusel. Kirjavahetust peeti 2017. a septembri lõpus, mil kaebaja ainukeseks tööandjaks oli HR Ehitus OÜ. Peugeot 5008 hinnapakkumise osas on MTA-le esitatud 04.10.2017 e-kirjast näha, et hinnapakkumine vormistati kaebaja nimele, kes saatis selle edasi ÄÄ-le. Maksuhaldur ja kohus ei pea kaebajale töötasu maksmist usutavaks, samas ei ole maksuhaldur väitnud, et kaebaja pangakonto väljavõte töötasu maksmise kohta on võltsitud või ei ole mingil muul põhjusel usaldusväärne. Tööleping ei saa olla näilik asjaolude tõttu, mis konkreetse lepinguga ei seondu. TT on tunnistatud töövõimetuks ja ta täitis abitöölise rolli ega soovinudki saada märkimisväärset töötasu. Isegi kui Eesti keskmisest suuremas töötasus kokku leppides mängisid rolli ka kaalutlused seoses sünnitus- ja vanemahüvitise suurusega, ei saa see olla kaebajale etteheidetav olukorras, kus ta täitis reaalselt tööülesandeid. Kaebaja töötasu laekus tema reservhoiusele, millele kogunenud summa lasi ta 02.01.2018 üle kanda tähtajalise hoiuse kontole. Kaebaja võttis pangakontolt raha välja sõiduki ostmiseks alles 2018. a märtsis. Tehing ei saanud teoks, kuid pärast seda ei söandanud kaebaja summat kontole tagasi kanda kartuses, et maksuhaldur võib selle arestida. Seejuures ei olnud 2018. a kevadel veel teada, millisele seisukohale maksuhaldur maksumenetluse tulemusena jõuab ja kelle varana kaebaja pangakontol olevat rahasummat käsitatakse. Asjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, et see rahasumma oleks jõudnud tagasi HR Ehitus OÜ valdusesse. Halduskohus leidis, et isikute omavaheline tutvus ei anna õigust eeldada, et nende ütlused on ebausaldusväärsed, kuid maksumenetluses tuvastatud mahus vastuolusid ei tohiks isikute seletustes esineda, kui kaebaja oleks tegelikult HR Ehitus OÜ-s töötanud. Samas ei ole kohus viidanud ühelegi konkreetsele vastuolule, mis väidetavalt isikute ütlustes esineb. Fakt, et HR Ehitus OÜ jättis kaebaja töötasult deklareeritud tööjõumaksud riigile tasumata, ei kuulu kaebaja mõjusfääri. Kaebaja sai sellest teada alles maksumenetluses. Kohtu väide, et kaebaja võinuks töötasult maksude tasumist kontrollida, on asjakohatu. Asjaolu, et kaebaja ei tegelenud töötamise ajal Torgfi OÜ töölepingus märgitud toodete ja teenuste interneti ja telefoni teel müügiga, ei tõenda lepingu näilikkust. Kaebaja suhtles telefoni teel potentsiaalsete koostööpartneritega, mida saabki pidada telefoni teel teenuse müügipakkumiste tegemiseks. Asjaolu, et suhtlus toimus talle tuttavate isikutega, ei muuda olematuks seda, et suhtlus tööalastes küsimustes toimus. Ühtegi tõendit kolmandate isikute ütluste ebausaldusväärsuse kohta ei ole asjas esitatud. Asjaolu, et CC ei täitnud nõuetekohaselt kaasaaitamiskohustust, jättes nõutud dokumendid lubatud ajaks esitamata, on kaebajast sõltumatu asjaolu. Maksuhaldurile on esitatud koopia kassa väljamineku orderist nr 14, mille kohaselt maksti kaebajale välja töötasu 1192,80 eurot. Kaebaja ja DD on selgitanud, kuidas ja kus toimus kaebajale sularaha üleandmine. DD ütluste kohaselt pärines raha temalt ja CC hüvitas tehtud kulu 2017. a septembri lõpus või oktoobri alguses. Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et DD poolt väidetu kinnitamiseks puuduvad tõendid. Tema väiteid kinnitavad kassa väljamineku order nr 14 ja CC, DD ja kaebaja seletused, mis on käsitatavad tõenditena. Väide, et kaebajale makstud töötasu suurus ei ole töötamise aega ja töökohustusi arvestades usutav, on meelevaldne ega võta arvesse lepinguvabaduse põhimõtet. Isegi kui Eesti keskmisest 10(13)
3-19-359 suuremas töötasus kokku leppides mängisid tõesti rolli kaalutlused seoses hüvitise suurusega, ei saa see olla kaebajale etteheidetav olukorras, kus reaalselt tööülesandeid täideti. Kontrollakti p 1.1.2 alap-s 7 välja toodud väidetavad vastuolud isikute ütlustes ei ole kaebaja töötamise tuvastamise aspektist primaarse tähendusega. Neid võib seletada ka asjaoluga, et isikud ei mäletanud kõiki asjaolusid detailselt. Kaebaja ütlused, mis puudutavad tööülesannete täitmist ja selle raames toimunud suhtlemist potentsiaalsete koostööpartneritega, langevad kokku CC vastavate seletustega ja suhtlemist kinnitavad kolmandad isikud ise. Isikute omavaheline tutvus ei anna õigust eeldada nende seletuste ebausaldusväärsust. Kohtuotsusest ei nähtu kõikide tõendeid puudutavate asjaolude arvestamist. Seoses kontrollaktis esitatud väitega, et Torgfi OÜ ei olnud alates 2015. a-st reaalselt tegutsev äriühing, on CC selgitanud, et äriühing tegutses peamiselt Soome turul, omades nõuetekohaseid registreeringuid. Maksuotsuses on maksuhaldur kontrollaktis sisalduva järelduse ebaõigsust vaikimisi möönnud, tuues välja, et Torgfi OÜ oli Soomes registreeritud tööandjana kuni 2017. a aprilli lõpuni. TÖR-s on võimalik kandeid lisada ja muuta tagasiulatuvalt kolme kuu vältel, kui ilmnevad seda tingivad asjaolud (MKS § 256 lg 1). Ainuüksi asjaolu, et kaebaja töötamine on TÖR-s registreeritud pisut vähem kui 1,5 kuud pärast töölepingu sõlmimist, ei muuda registrikannet ebausaldusväärseks olukorras, kus töötamise kohta on kogutud muid tõendeid ja isikute seletusi. Kaebaja ei olnud teadlik ega saanud vastutada selle ees, et tööandja oma kohustusi õigeaegselt ei täitnud. Töölepingu näilikkuse põhjendamine faktiga, et kaebajale on ka teistes äriühingutes deklareeritud alusetult töötasu väljamakseid, on ennatlik ja põhjendamatu olukorras, kus haldusasjades nr 3-18-2118 ja 3-19-359 puudub jõustunud kohtuotsus. Kaebaja ei nõustu tõendamata väitega, et töötasu väljamaksed deklareeriti selleks, et ta saaks oluliselt kõrgemat hüvitist. Kui ka sellist järeldust õigeks pidada, ei ole HR Ehitus OÜ ja Torgfi OÜ maksukohustuse muutmine MKS § 83 lg-le 4 tuginedes põhjendatud ega õiguspärane, sest tehinguga ei kaasnenud maksueelist.
HR Ehitus
OÜ
ja Torgfi
OÜ
ei
esitanud seisukohta
3-19-359 lõpetamise tuvastamisel antav maksuotsus ei pea olema seotud tasumisele kuuluva maksusumma kindlaksmääramisega. Asjakohased on ka halduskohtu otsuse p-s 29 ja 30 esitatud selgitused.
3-19-359 kontrollakti lisa 30). DD väitel aga pärines sularaha, millest kaebajale palka maksti, hoopis tema enda rahast (DD 06.04.2018 ütlused, vastused nr 9, 13, 14). Niivõrd vastukäivate ütluste puhul ja muude dokumentaalsete tõendite puudumisel ei saa palga maksmist lugeda tõendatuks. Kui viidatud asjaolule lisada, et kaebaja väidetav tööülesannete täitmine (tööjõu vahendamine välismaale) toimus kaebaja pikaajaliste tuttavate kaudu (kaebaja vahendas tööandjale enamuses vaid oma tuttavate kontakte), kellest keegi siiski ei osanud nimetada Torgfi OÜ-d; kaebaja väidetava töötamise ajaks ei toimunud Torgfi OÜ-s enam majandustegevust ning kaebaja ja CC olid juba varasemalt tuttavad (kaebaja töötas varasemalt ka ühes teises CC äriühingus (GZK Company OÜ), kus väidetavalt vahendas samuti Türgi kontakte ja kus maksuhaldur on 10.10.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/042608-10 tühistanud 29.08.2014 TÖR-is vormistatud registrikande nr 730313 XX töötamise kohta GZK Company OÜ-s, haldusasi nr 3-18-2118), saab koosmõjus teiste asjas kogutud tõenditega asuda seisukohale, et kaebaja töösuhe Torgfi OÜ-ga ei olnud tegelik. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu otsuse p-des 46‒54 esitatud tõendite põhjaliku analüüsiga ja halduskohtu põhjendusi kordamata (HKMS § 201 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.