Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2118
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/042608-10 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja XX, esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo Kolmas isik GZK Company OÜ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.05.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.05.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-2118 muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
27.04.2020
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 10.10.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/042608-10 GZK Company OÜ (GZK) esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis näidatud maksusummat 10 463 euro võrra ja tühistas 29.08.2014 töötamise registris (TÖR) vormistatud registrikande nr 730313. XX-l ei olnud kontrollitaval perioodil 01.08.2014 sõlmitud töölepingu alusel töösuhet GZK-ga ja XX ei saanud töötasu väljamakseid ning isiku TÖR-is registreerimine oli alusetu: 1) GZK deklareeris august kuni detsember 2014 TSD-l teadlikult alusetult XX-le sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku 18 250 eurot (3650 eurot kuus viie kuu jooksul). XX ei teinud nimetatud äriühingule tööd ega saanud ka töötasu väljamakseid (kontrollakt, p 1.1.2.1 alap 1). Usutav pole, et XX otsis GZK-le kontakte (kontrollakt, p 1.1.2.1 alap 2). Kinnitust ei leidnud asjaolu, et XX oleks olnud kontaktis ettevõtete Hasimagiolu ja Metro esindajatega (kontrollakt, p 1.1.2.1 alap 3). Usutav ei ole, et äriühing palkab endale inimese ja maksab talle kõrget töötasu väärtusetu info hankimise eest (kontrollakt, p 1.1.2.1 alap 4). XX-le töötasu maksmine ei leidnud tõendamist. GZK-l puudus raha XX-le töötasu maksmiseks (kontrollakt, p 1.1.2.1 alap 5). Seletustes töötasu deklareerimise kohta esinesid vastuolud (kontrollakt, p 1.1.2.1 alap 6). Isikud on omavahel juba varasemalt tuttavad (kontrollakt, p 1.1.2.1 alap 7). GZK ei olnud 2014. a-l reaalselt tegutsev äriühing (kontrollakt, p 1.1.2.1 alap 8). GZK juhatuse liikme CC teiste ettevõtete kontrollimisel tuvastati deklaratsioonides valeandmete esitamine (kontrollakt, p 1.1.2.1 alap 9). CC on seotud ka teiste ettevõtetega, kes tegutsesid sarnaselt (kontrollakt, p 1.1.2.1 alap 10). GZK jättis XX-le deklareeritud tööjõumaksud riigile maksmata (kontrollakt, punkt 1.1.2.1 alap 11). XX-ga sõlmitud tööleping oli näilik ja seda ei võeta arvesse (maksukorralduse seadus (MKS) § 83 lg 4) ning deklareeritud maksukohustus tuleb nullida (sotsiaalmaksuseadus (SMS) § 7 lg 1, § 9 lg 1 p-d 1 ja 4; tulumaksuseadus (TuMS) § 4 lg 1, § 40 lg-d 2, 4 ja 5 ja § 41 lg 3; töötuskindlustuse seadus (TKindlS) § 40 lg 1 p 1, § 42 lg 1 p-d 1, 2 ja 3; kogumispensionide seadus (KoPS) § 11 lg 1 p-d 1 ja 4); 2) GZK-l ei olnud õigust teha XX kohta 29.08.2014 TÖR-i kannet nr 730313, kuna tegelik töösuhe puudus (kontrollakt, p 1.2; MKS § 251 lg 6, § 252 lg-d 1, 2 ja 4 ning § 253). GZK registreeris XX TÖR-is vaid eesmärgiga tekitada talle võimalus saada alusetult suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist.
2.XX esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles maksuotsuse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ja GZK vahel oli töösuhe; 2) tõendamata on MTA väide, et kaebajale tehtud töötasu väljamaksed tehti vanemahüvitise suurendamise eesmärgil; 3) kui eesmärk oli suurema sünnitus- ja vanemahüvitise saamine, pole MKS § 83 lg 4 kohaldatav. Nii seadusest kui kohtupraktikast tuleneb, et maksuotsus tehakse maksusumma määramiseks, mitte vähendamiseks. Ükski maksuotsuses viidatud õiguslik alus ei anna õigust teha maksuotsust seaduses sätestatuga võrreldes vastupidisel eesmärgil. Viited MKS § 10 lg 2 p-le 2 ja § 92 lg 1 p-le 4 on väär.
3.MTA taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) GZK ei ole menetluses esitanud ühtki selgitust või dokumenti, mis kinnitaks kaebaja töötamist selles äriühingus; 2) GZK-l puudus kõnealusel perioodil reaalne majandustegevus; 3) GZK jättis esitamata tõendid rahaliste vahendite päritolu kohta ja pearaamatu väljavõtte; 4) tegelikku töösuhet ei olnud. MTA tuvastas vastuolud seletustes töölepingu täitmise, tööaja, töötasu väljamaksete ja töö tegemise kohta;
2(8)
3-18-2118 5) omavaheline varasem seotus võimaldas isikutel kergesti vormistada reaalselt mittetoimunud töösuhte kohta dokumente, et jätta mulje töösuhte olemasolust. Usutav on, et seletused anti eelnevalt need omavahel kooskõlastades; 6) GZK jättis kaebaja kohta deklareeritud tööjõumaksud tasumata. Pärast maksuvõla tekkimist pole äriühing kordagi maksuhalduriga maksuvõla tasumiseks ühendust võtnud; 7) kaebajal oli võimalus kontrollida CC-ga seotud ettevõtete tausta ja varasemat maksukäitumist. Isik oli seisuga 01.08.2014 seotud mitmete võlgades ettevõtetega.
4.Tallinna Halduskohus jättis 28.05.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda kokkuvõtlikult järgnevatel põhjendustel: 1) MTA-l on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta MKS §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus (MKS § 253 lg 1). Nimetatud õigus sisaldab endas ka õigust töötamise registri kande muutmiseks, kui maksuhaldur tuvastab, et kande õiguslik alus puudub; 2) leping ei tõenda töösuhte olemasolu, kui teised tõendid kogumis töösuhet ei kinnita; 3) usutav pole, et kui kaebaja kaardistas Eestis kohti ja uuris konkreetseid Türgi ettevõtteid, et sellest tegevusest ei jääks maha ühtegi kirjalikku tõendit. Kaebaja ja GZK ei ole maksumenetluses selgitanud, milliseid kontakte otsiti ja millistele äriühingutele. Väidetavalt oli teave salvestatud mälupulgale, mida aga pole esitatud; 4) kohtumenetluses esitatud kaebaja e-kirjavahetus erinevate isikutega ei tõenda GZK-le töö tegemist. Nimetatud e-kirjadest ei nähtu, et tegemist oleks Türgis asuvate jae- või hulgimüüjatega või et isikud oleksid kuidagi seotud töölepingus märgitud tööga või ettevõtetega Hasimagiolu ja Metro. Ka kirjavahetus TT-ga ja SS-ga ei kinnita kaebaja töötamist GZK-le. Kohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja, GZK ja Aarman Puit OÜ oleks tegelikult ka koostööd kavandanud, et siis sellisel juhul ei oleks see maksumenetluses kordagi välja tulnud. Aarman Puit OÜ kirjast nähtuvalt lõpetas kaebaja nendega töösuhte, kuna sai parema pakkumise, mille väidetav töökoht oli Türgis ning et suusõnaliselt võis olla juttu puidu eksportimisest Türki. Usutav ei ole, et kaebaja ei pidanud vajalikuks seda maksumenetluses kordagi välja tuua; 5) usutav ei ole, et üksnes kontaktide otsimiseks palgatakse isik ja talle makstakse töötasu 3650 eurot kuus. Seejuures lõpuks loobutakse äriplaani realiseerimisest; 6) CC selgitas, et ta paigutas koos äripartneriga ettevõttesse 10 000 kuni 12 000 eurot. Nimetatud summa ei kata kaebajale makstud töötasu. CC-le ei meenunud maksuhaldurile seletuste andmisel oma äripartneri nimi; 7) vastuolud isikute ütlustes kinnitavad, et töösuhet dokumentides kinnitatud viisil ei eksisteerinud. Isiklik tutvus kaebaja ja GZK juhatuse liikme vahel võimaldas luua dokumente ja versiooni toimunust. Kui kaebaja 28.11.2014 Türgist naasis ja seejärel väidetavalt kuu aega GZK-le Eestis reaalselt tööd tegi, ei mäletanud ta seda, kellega ta koostööd tegi; 8) MTA ei ole uurimispõhimõtet rikkunud, kui kaebajale ei antud võimalust Türgist tõendeid koguda. Kaebaja pole ka kohtumenetluses esitanud Türgist väidetavalt kogutud tõendeid. Kaebajal oli piisavalt aega, et Türki naastes vaadata läbi oma dokumendid ning edastada need MTA-le; 9) TÖR-i tehti kaebaja töötamise kohta kanne tagasiulatuvalt alles 29.08.2014, mitte töölepingu sõlmimise ajal (s.o 01.08.2014). Kaebajale töötasu maksmine ei ole tõendatud. Palga maksmist ei tõenda kassa väljaminekuorderid. Usutav pole, et CC ei mäleta GZK ainsale töötajale töötasu väljamaksmise asjaolusid. GZK ei esitanud maksumenetluses ühtegi tõendit, mis oleksid tõendanud või muutnud vähemalt eluliselt usutavaks, et kaebajale töötasu väljamaksed tehti või et äriühingul oli raha kaebajale töötasu maksmiseks; 10) GZK-l puudus kontrollitaval perioodil tavapärane majandustegevus. Usutav ei ole, et väga kõrge palgaga inimene võetakse tööle, kui ettevõttel puudub reaalne majandustegevus, kontodel
3(8)
3-18-2118 raha ei liigu ja äriühingu rahaline seis ei ole hea. Kaebajale palga maksmiseks sularahalaenu võtmine pole usutav; 11) kuna GZK esitas TSD-s teadlikult valeandmeid ja jättis esitatud TSD-st tuleneva maksukohustuse tahtlikult täitmata, kohaldub 5-aastane aegumistähtaeg.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX esitas apellatsioonkaebuse (täiendatud 13.03.2020), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ning maksuotsuse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) MKS § 83 lg 4 alusel ei ole GZK maksukohustuse vähendamine lubatav. Vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks ei ole MKS § 10 lg 2, § 11 lg 1 ega § 92 lg 1 p 4. Maksuotsus tehakse, kui tuleb määrata maksusumma; 2) maksuotsusega ei saa töötamise kannet muuta. MTA-l tuleb alustada eraldi haldusmenetlus ja anda põhjendatud haldusakt; 3) maksuotsus tehti pärast aegumistähtaja möödumist (MKS § 98 lg 1 ls 1). 5-aastane aegumistähtaeg kohaldub vaid maksusumma määramise, mitte maksukohustuse vähendamise juhtudel. Tahtlus peab esinema maksu tasumata või kinni pidamata jätmise osas; 4) kaebaja ei saa kohustada endist tööandjat esitama tõendeid ja säilitama neid seaduses ettenähtud korras. MTA-l tuli rakendada tööandja suhtes sunnijõudu, et tagada dokumentide esitamine; 5) kuna MTA kiirustas, ei olnud apellandil võimalik Türgist kogutavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks esitada maksumenetluses. Tõendid esitati halduskohtule kaebuse lisadena. Maksuotsus tehti ajal, mil apellant viibis alles Türgis; 6) TÖR-i kande tagantjärele lisamine on seletatav tööandjapoolse hooletusega. See, kas kanne tehti hilinenult tööandja seadusliku esindaja või raamatupidaja puhkusel viibimise tõttu, ei saa omada määravat tähendust. Kanne registrisse tehti apellandi tööle asumise kuul, mitte märgatavalt pärast seda; 7) asjaolu, et GZK ei esitanud apellandi kinnitusega ordereid, ei saa kahtluse alla seada apellandi esitatud väljaminekuorderite usaldusväärsust. Kuna CC esitas seletused rohkem kui kolm aastat pärast sündmuste toimumist, ei saanud ta mäletada, kas palka maksti sularahas või mitte; 8) asjaolu, et tööandjal aktiivne majandustegevus puudus, ei tähenda, et välistatud oleks võimalus, et apellant andis omapoolse panuse selle tekkimiseks ning CC ja tema äripartneri AA äriplaani realiseerimiseks. CC oskas koheselt nimetada oma äripartneri nime; 9) vastuolusid CC seletustes, mis puudutavad isikutevahelist suhtlemist pärast kaebaja Türgist naasmist 2014. aasta novembris, ei esine. CC seletas MTA-le, et apellant andis talle Türgist tulles täieliku ülevaate ja andmebaasi koos kommentaaridega. CC teadis, millal apellant Türgis viibis; 10) juhul kui isikud oleksid tõepoolest dokumendid tagantjärele koostanud ja MTA-le esitatavas versioonis kokku leppinud, ei esineks isikute ütlustes ilmselt vastuolusid, millele MTA ja kohus osundasid. Lisaks oleks igati põhjendatud eeldada, et sellisel juhul oleks poolte kokkuleppel koostatud täiendavalt ka need dokumendid (töö resultaati kinnitavad tõendid), millede mitteesitamist nüüd GZK-le ette heidetakse; 11) apellandi töötamise ajaks ei saa lugeda vaid tema Türgis viibitud aega. Ettevalmistav tegevus algas juba tööle asumise kuul ehk augustis ja jätkus septembris. Detsembris Eestis olles tegeles apellant Türgis kogutud andmete süstematiseerimise ja vormindamisega, samuti kohtus ta GZK juhatuse liikme CC-ga. Apellandi ülesandeks oli teha tulemuse saavutamiseks vajalik eeltöö, aga edasine ei sõltunud enam temast;
4(8)
3-18-2118 12) kui kohus peaks asuma seisukohale, et XX ja GZK vahel sõlmitud tööleping oli näilik, on see näilik vaid teatud töötasuna makstud summa ulatuses (nt samalaadse töö eest turul 2014. aasta II poolaastal makstud keskmist ületavas osas), kuid mitte tervikuna; 13) apellandi ja tema pereliikmete nimed tuleb avaldada initsiaalide või tähemärkidena. Avaldada ei tohi isikukoode, sünniaegu, aadresse ega muid andmeid, mis võimaldavad isikuid üheselt identifitseerida.
6.MTA taotleb vastuses (täiendatud 19.03.2020) apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) GZK ei esitanud menetluses ühtki selgitust või dokumenti, mis tõendaks või veenaks, et apellant oleks GZK-s töötanud. Ka apellant ei ole menetluses esitanud tõendeid ettevõtete kohta kelle kontaktid ta väidetavalt Türgis töötades sai. Üksnes ettevõtete Hasimagiolu ja Metro nimede väljatoomine ei kinnita, et apellant pidas läbirääkimisi nende ettevõtete esindajatega; 2) halduskohtule esitatud kaebusele lisatud kirjavahetused (lisad 15–20) ei tõenda töösuhet ega seda, et tegemist on Hasimagiolu või Metro esindajate või kontaktisikutega. Esitatud kirjavahetuste usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et apellant ei ole vastavaid kirjavahetusi esitanud maksumenetluses. Tõendite hankimiseks ei kulunud palju aega, mistõttu pole usutav, et neid ei saanud maksumenetluses esitada. Tõendite usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et apellant viibis ise 2018 sügisel Türgis, mis võimaldas tal kirjavahetust peetud isikutega eelnevalt kokku leppida kirjade sisus. Samuti ei nähtu tõenditest, et apellant pidas Türgi isikutega suhtlust GZK nimel. Selgusetuks jääb, miks on apellandi kirjavahetusega seotud Igori nimeline isik, kellel ei ole mingit seost GZK-ga; 3) GZK-l puudus reaalne majandustegevus. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 06.12.2013, tal puudub registervara, juhatuse liige CC on seotud 24 ettevõtjaga, kellel majandusaasta aruanne on esitamata ja käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, äriühing ei ole täitnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, äriühingu pangakontol ei toimu raha liikumist ja majandusaasta aruanded on esitamata; 4) usutav ei ole, et info hankimise eest makstakse 3650 eurot kalendrikuus, kui sellel tegevusel tulemus puudub. Tõendatud ei ole see, et GZK-l oli raha apellandile palga maksmiseks; 5) töösuhe oli formaalne (vt kontrollakt, punkt 1.1.2.1 alap 1). Vastuolud esinesid töölepingu täitmises, tööajas, töötasu väljamakses ja töö tegemises; 6) isikud on varasemalt omavahel seotud, mis võimaldas neil lihtsalt vormistada reaalselt mittetoimunud töösuhte kohta dokumente ja anda eelnevalt omavahel kooskõlastatud seletusi; 7) GZK juhatuse liige CC on seotud ka teiste samasuguse mustriga tegevust kasutavate ettevõtetega; 8) MTA-l on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta MKS §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus (MKS § 253 lg 1; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus asjas nr 3-15-1334, p 15, 31. jaanuari 2019. a otsus asjas nr 3-17-1430).
7.Kolmas isik GZK ei esitanud seisukohta apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohtus on vaidluse all, kas MTA-l oli õigus maksuotsusega vähendada deklareeritud maksukohustust ja tühistada TÖR-i kanne. Samuti vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kaebajal oli kontrollitud perioodil töösuhe GZK-ga. 5(8)
3-18-2118
10.MTA-l on õigus maksuotsusega maksukohustust vähendada. MTA tugines maksuotsuse andmisel MKS 10 lg-le 1, lg 2 p-dele 1 ja 2, § 11 lg-le 1 ning § 92 lg 1 p-le 4. Maksukohustuslane peab kajastama maksudeklaratsioonis tõele vastavaid andmeid (MKS § 85 lg 4 ja § 89 lg 1) ning tasuma selle alusel maksukohustuse (MKS § 105 lg 1). Seaduse mõtteks ei ole koguda maksu rohkem, kui maksukohustuslane on kohustatud tasuma (MKS § 4 lg 2; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus asjas nr 3-18-2424, p 9). Maksuhalduri ülesanneteks on kontrollida maksude arvutamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). Maksuhalduril on õigus arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad (MKS § 10 lg 2 p 2). MKS § 11 lg 1 järgi on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. MKS § 88 lg 1 järgi on MTA-l õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajaduse korral määrata maksusumma MKS §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul. MKS § 92 lg 1 p 2 ei välista maksuhalduri õigust maksusummat maksuotsusega vähendada olukorras, kus maksudeklaratsioonis esitatud andmete alusel arvutatud maksusumma on alusetult liiga suur. Maksuhalduri õigust vähendada maksuotsusega deklareeritud maksukohustust on tunnustatud ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu 02.03.2020 otsus asjas nr 3-18-495, p-d 13 ja 14; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus asjas nr 3-18-2424; 20.06.2019 otsus asjas nr 3-18-1876; 31.01.2019 otsus asjas nr 3-17-1430).
11.MTA-l on õigus tühistada TÖR-i kanne maksuotsusega (vt Riigikohtu 02.03.2020 otsus asjas nr 3-18-495, p-d 14 ja 17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus asjas nr 3-18-2424, p 15; 16.01.2020 otsus asjas nr 3-19-359, p 13; Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2019 otsus asjas nr 3-17-863, p 24). Maksuhalduri pädevuses on teha järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle (MKS § 10 lg 2 p 5). Järelevalve hõlmab ka olukordi, kus registrikanne on vale. Kui maksuhaldur tuvastab maksumenetluses, et äriühing on põhjendamatult deklareerinud ja/või tasunud tööjõumakse, sest tegelikkuses puudus äriühingul töötajaga töösuhe, tuleb TÖR-i kanne kustutada (vt ka MKS § 253). Registrisse saab kanda üksnes need isikud, kelle töösuhe konkreetse äriühinguga on tuvastatud (vt ka MKS § 251 lg 4; Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2019 otsus nr 3-17-1430, p-d 9–10). TÖR-i kande tühistamist ei tule otsustada eraldi haldusaktiga. Eraldi töötamise tuvastamise menetlus saab toimuda nt siis, kui tööd tegev isik pöördub maksuhalduri kui TÖR-i vastutava töötleja poole töötamise alustamise või lõpetamise tuvastamiseks, sest tööd võimaldav isik pole töötamist registreerinud, või maksuhaldur leiab, et töökohas töötab isikuid, keda ei ole TÖR-s registreeritud. Sellise otsuse alusel ei saa siiski TÖR-i kannet muuta (MKS § 255; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus asjas nr 3-18-2424, p 15). Halduskohus ja MTA ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja ja GZK vahel töösuhe puudus. Väidetav töösuhe oli näilik tervikuna ning kaebaja ei teinud tööd ega saanud selle eest ka tasu. Näilik tehing MKS § 83 lg 4 ls 1 mõttes on tühine ehk õiguslikus mõttes mitteeksisteeriv. Näiliku tehingu korral pooled tegelikult ei soovi kokkulepitud tagajärgi, st nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei pea end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega. Poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega teeselda tehingu toimumist (Riigikohtu 04.03.2020 otsus asjas nr 3-181740, p 14).
6(8)
3-18-2118
13.MTA võtab maksusumma määramisel arvesse kõik tähendust omavad usaldusväärsed asjaolud (MKS § 92 lg 3). Kui haldusmenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendid on vastuolus, on kohtu ülesanne hinnata vastuolulisi tõendeid kogumis ja otsustada, millised tõendid on kohtu jaoks veenvad, ning selgitada, miks kohus neid veenvaks peab ja miks ta need otsuse tegemisel aluseks võtab. Samuti tuleb põhjendada, miks kohus ei pea veenvaks kõrvale jäetud tõendeid. Ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude usutavust ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (Riigikohtu 24.01.2011 otsus asjas nr 3-3-1-73-10, p 24). Tehingu mittetoimumise kahtlust võivad kinnitada nt suured lahknevused lepingu sisu ja lepingu täitmise vahel (Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2015 otsus asjas nr 3-12-2450, p 32), tõsiseltvõetava äriplaani puudumine (Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2017 otsus asjas nr 3-1452829, p 23), ebaratsionaalne kuvand äriühingu käitumisest ja äritegevusest (Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2013 otsus asjas nr 3-12-1040). Tehingu näilikkus ja maksupettuse kahtlus kahandavad tehinguosaliste tehingu toimumise kohta antud kinnituste usaldusväärsust (Riigikohtu 13.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-83-13, p 14). Iseseisvalt ei kinnita tehingute toimumist tehingu kohta vormistatud dokumendid, arvete tasumised ning tehingu osapoolte kinnitused (Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 otsus asjas nr 3-12-2540, p-d 11-12).
14.Kaebaja hinnangul otsis halduskohus kunstlikult tõendite vahel vastuolusid, mida tegelikult ei esine või mis on teisejärgulise tähtsusega või mille esinemine on seotud ajalise faktoriga. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud tõendeid otsuse p-des 9–17 ning näidanud, milliseid tõendeid kohus peab usutavaks ja milliseid mitte. Asjas kogutud tõendid kogumis näitavad, et usutavam ja veenvam on halduskohtu ja MTA seisukoht, et tööleping, TÖR-i kanded ja maksudeklaratsioonid esitati üksnes selleks, et suurendada kaebaja vanemahüvitist. Vastuolud esinesid töölepingu täitmises, tööajas, töötasu väljamaksetes, töö tegemises. Samuti puudus GZK-l tõsiseltvõetav äriplaan ja majandustegevus. Tõendid kogumis viitavad sellele, et kaebajaga sõlmitud tööleping on vormistatud ainult formaalselt, näitamaks töösuhet GZK-ga. Vastuolud isikute seletustes kinnitavad, et töösuhet dokumentides kinnitatud viisil ei eksisteerinud ning isiklikud tutvused kaebaja ja GZK juhatuse liikme vahel võimaldasid luua dokumente ja versiooni toimunust, mis omakorda võiksid kinnitada töösuhte olemasolu.
15.Usutav ei ole, et GZK-l oli tõsiseltvõetav äriplaan, mille realiseerimiseks palgati kaebaja. Kaebaja ja GZK ei ole maksumenetluses selgitanud, milliseid kontakte otsiti ja milleks. GZK pole esitanud konkreetseid tõendeid, et kaebaja oleks üldse äriühingule kontakte vahendanud ja et neid kontakte oleks hiljem kasutatud. Maksumenetluses pole esitatud ka mälupulka, mille GZK pidi esitama ja millele pidi olema kaebaja salvestatud teave. Praegusel juhul pole usutav, et üksnes kontaktide otsimiseks palgatakse isik, kellele makstakse kõrget töötasu 3650 eurot kuus, lõpuks äriplaani realiseerimisest loobutakse ja äriühingul igasugune muu nähtav majandustegevus puudub (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2019 otsus asjas nr 3-18-1876, p 18; 31.01.2019 otsus nr 3-17-1430, p 20).
16.GZK-l puudus kontrollitaval perioodil tavapärane majandustegevus. Maksumenetluses on tuvastatud, et GZK kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 06.12.2013 KMS § 22 lg 31 alusel, kuna tõendatud ei olnud ettevõtlusega tegelemine Eestis. Äriühingul puudusid registervara ja ta ei omanud liiklusregistri andmetel sõidukit ega kinnistusregistri andmetel kinnistut. Äriühingu maksuvõlg on 10 461,62 eurot ja intressivõlg 8673,51 eurot, mis tekkis perioodi august kuni detsember 2014 tasumata tööjõumaksudelt. GZK jättis täitmata MTA 22.06.2018 korralduse nr 12.2-3/042608-736. GZK Swedbank AS perioodi august 2014 kuni jaanuar 2015 arvelduskonto väljavõttel rahalised liikumised puuduvad. GZK SEB Pank AS perioodi august kuni detsember 2014 pangakonto väljavõttelt ei nähtu reaalselt tegutsevale 7(8)
3-18-2118 ettevõttele omaseid tehinguid ja makseid (nt arvete tasumine) ning laekunud raha on koheselt sularahas pangaautomaadist välja võetud. GZK ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid. GZK-l puudub tegevuskoht ning juriidiline aadress alates 08.04.2014 (vt kontrollakt p 1.1.2 alap 8). Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et GZK juhatuse liige on alates 09.12.2013 CC. Ta on seotud 24 ettevõttega, millest enamikule on tehtud kustutamishoiatus majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu, esitamata on maksudeklaratsioonid ja esinevad maksuvõlad. CC ettevõtted on kas KMKR-ist kustutatud või ei ole KMKR-i registreeritud.
17.MKS §-st 150 tulenevalt saab tõendamiskoormus üle minna üksnes tingimusel, et maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud (nt Riigikohtu 21.11.2018 otsus nr 3-12-1360, p 19; 18.12.2017 otsus nr 3-15-2961, p 15; 21.10.2015 otsus nr 3-3-1-27-15, p 20). Selline tõendamiskoormuse jaotus kehtib ka juhul, kui maksuotsuse on vaidlustanud selle adressaadiks mitteolev kolmas isik (Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2019 otsus asjas nr 3-18-1876, p 15). Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja ja GZK vahel töösuhe puudus, lasub kaebajal kohustus tõendada vastupidist (nt Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2019 otsus asjas nr 318-945, p 15). Apellandi ülesanne oli esitada kõik temale kättesaadavad andmed ja tõendid väidetava töösuhte olemasolu kohta (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2019 otsus asjas nr 318-1876, p 15; Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2018 otsus nr 3-18-690, p-d 15-16). Kaebajal oli maksumenetluses piisavalt aega, et Türki naastes vaadata läbi oma dokumendid ning edastada asjakohased tõendid MTA-le. Kaebaja pole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud veenvaid tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluse.
18.Asjaolud kogumis ei luba järeldada, et väidetav töösuhe oli üksnes osaliselt näilik ja et kaebaja oleks vaidlusalusel perioodil GZK-s tööd teinud.
19.Halduskohus on põhjendatult leidnud, et maksusumma määramisele kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Maksuhaldur on maksuotsuse p-des 2.1.3 ja 3.2.14 põhjendanud, et maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine oli tahtlik. Maksuotsus on suunatud sellele, et näidata, et maksudeklaratsioonides kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele ning GZK ja kaebaja vahel ei olnud töösuhet. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et valeandmete esitamine sai olla vaid tahtlik tegevus ning maksuotsuse ja kontrollakti põhjendused on selles osas piisavad. Ka kohtupraktikas on maksukohustuse vähendamise korral peetud võimalikuks kohaldada viieaastast aegumistähtaega (Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus asjas nr 318-2424, p 13).
20.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle.
21.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus otsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.