Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-19-1243 maksuvõlgadest (2018. a erijuhtude tulumaks, 2018. a aprilli ja juuli käibemaks ning 2018. a mai ja juuli tööjõumaksud). Y OÜ maksukontrolli käigus selgus, et äriühing on läbi oma juhatuse ainuliikme XX teadlikult varjanud Y OÜ poolt korraldatud üritustel tekkinud sularahamüüki, samuti jätnud deklareerimata laekumised mitmelt äriühingult. Kontrolliperioodil on tehtud ettevõtlusega seotud väljamakseid 259 689,17 eurot, mille kohta puuduvad nõuetekohased algdokumendid. Maksuhaldur alustas Y OÜ juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust 01.07.2019 taotluse esitamisega kohtule. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et XX, olles Y OÜ seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu jäid Y OÜ-l maksukohustused deklareerimata ja tasumata. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsusega nõutakse Y OÜ rahalised kohustused sisse juhatuse liikmelt XXlt. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX süülise tegevuse ja Y OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Y OÜ-l puudub vara oma kohustuste täitmiseks ning see on tingitud otseselt XX tegevusest. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX on teadlikult ja tahtlikult rikkunud MKS §-8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suurus on kokku vähemalt 126 464,27 eurot. XX 2018.-2019. a sissetulek on tulumaksuga maksustatavate väljamaksete alusel 470-500 eurot kuus, viimane deklareeritud töötasu väljamakse pärineb 2019. a maikuust. Kuni 2018. a juulini tegi XX-le tulumaksuga maksustatavaid igakuiseid väljamakseid Y OÜ, seda samuti summas 470 eurot. XX-l on töötamise registri kohaselt kehtiv juhtimis- ja kontrolliorgani leping P OÜ juures. Tulenevalt eeltoodust ei saa XX osas kindel olla, et isikul on edaspidi piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Maksuvõla sissenõudmine Y OÜ-lt ei ole tulemusi andnud. Äriühing ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksunõudeid rahuldada. Samuti puuduvad äriühingul rahalised vahendid. Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt ei kuulu XX-le kinnisasju ning Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu isikule ka sõidukeid ja väikelaevu. Samuti ei ole tema nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot. Seega on põhjendatud XX pangakontode arestimine. Arvestades võimaliku maksusumma suurust, on vajalik seada arest ka XX võimalikele hoiustele summas 126 464,27 eurot.

3-19-1243 MTA 27.06.2019 maksuotsusega tuvastatut ning 01.07.2019 taotluses esile toodud asjaolusid, esineb põhjendatud alus eeldada, et XX on Y OÜ juhatuse liikme kohustuste teadliku täitmata jätmisega põhjustanud äriühingu maksuvõlgade tekkimise. Sellises olukorras esineb alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. See viitab, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Sundtäitmise võimatusele (MKS § 1361 lg 1) viitab praeguses asjas see, et Y OÜ-l puudub MTA kinnitusel registervara või muu teadaolev vara ning äriregistrist nähtuvalt on äriühing pankrotis. Seega ei ole maksukohustuslane (Y OÜ) ise suuteline maksuvõlga tasuma. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine. Y OÜ maksuvõlg on tuvastatud 27.06.2019 maksuotsusega ja äriühingu esitatud deklaratsioonidega. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga pole kustutatud. Maksuotsust ja intressinõuet ei ole kohtule teadaolevalt vaidlustatud, need kehtivad ja on täitmiseks kohustuslikud. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Juhatuse liige saab vastutada äriühingu maksuvõla eest, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku perioodil. XX on Y OÜ juhatuse liikmeks alates 29.03.2017. Kõnealune maksuvõlg puudutab maksustamisperioode 2017. a septembrist kuni 2018. a juulini, seega on Y OÜ maksuvõlg tekkinud XX juhatuse liikmeks oleku ajal. Pangakonto, samuti hoiukonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas ei saa kontode arestimist pidada ebaproportsionaalseks, kui puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks. Maksuhalduri andmete kohaselt puudub XX-l registervara ning tema ametlikud sissetulekud jäävad igakuiselt alla töötasu alammäära. Seega on pangakontol olev raha hetkel sisuliselt ainus vara, millega isik saaks täita potentsiaalselt määratava maksukohustuse. Isiku puhul, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta on maksuõigussuhtes käitunud pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab vastutusotsuse menetluse ajaks enda maksujõulisuse. Maksuhalduri taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud, et täitetoimingud lõpetatakse, kui XX esitab 131 084,27 euro suuruse tagatise. Halduskohus märgib, et sissenõutavast maksuvõlast suurema tagatise nõudmine on põhjendatud üksnes juhul, kui tagatise realiseerimisega võivad kaasneda sundtäitmise kulud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(7)

3-19-1243 suhtes on piisavalt tõenäoline. Maksuhalduri taotluses pole ka käsitatud äriühingu juhatuse liikme WW vastutust, kelle ametiaeg kattub osaliselt etteheidetava maksuvõla tekkimise ajaga. Kuigi täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust, on koostatud maksuotsus põhjendamatu, mille tõttu on XX selle vaidemenetluse korras vaidlustanud. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (vt RKHK 3-3-1-43-14, p 12 ja 3-3-1-41-05, p 13). See, kas XX tegevus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses. Seega pidi maksuhaldur oma taotluses piisavalt põhistama kahtlust, et äriühingu juhatuse liige on maksuvõla tekkimisel käitunud tahtlikult või vähemalt raskelt hooletult, mida praegusel juhul tehtud ei ole.

Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kohus on analüüsinud kõiki seadusest ja kohtupraktikast lähtuvaid täitmist tagavate toimingute eeldusi ning leidnud õigesti, et aresti seadmine on põhjendatud. MTA nõustub halduskohtu põhjendustega. MKS § 40 alusel vastutab äriühingu seaduslik esindaja solidaarselt MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise eest ning äriühingu rikkumised on esindajale omistatavad. Määruskaebuse esitaja on olnud äriühingu juhatuse liikme rollis alates 2017. a märtsist ning perioodil 2017. a märts kuni 2018. a aprill oli ta äriühingu ainuke juhatuse liige. Seega on Y OÜ-le 27.06.2019 maksuotsusega määratud maksukohustused tekkinud XX juhatuse liikmeks oleku ajal. Taotluses on seega piisavalt selgelt välja toodud seos määruskaebuse esitaja ja Y OÜ-le määratud maksukohustuse vahel. MKS § 40 lg 3 sätestab, et olukorras, kus maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise rikkumise eest vastutab mitu esindajat, vastutavad nad kõik kohustuste täitmise eest solidaarselt. Vastutusotsuse saab äriühingu seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui kohustuste rikkumine on toimunud tema õigusvastase käitumise tõttu. Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p-s 11 on selgitatud, et süü on individuaalne ning see tuleb tuvastada iga juhatuse liikme osas eraldi. Seega XX suhtes algatatud vastutusotsuse koostamise menetlus ei välista vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist WW suhtes. Kuigi määruskaebuse esitaja ei olnud ainus äriühingu esindaja kogu maksukohustuse tekkimise perioodi vältel, ei vabasta see teda kohustusest tagada maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmist. Isegi kui XX pole tahtlikult maksukohustusi rikkunud ja Y OÜ maksukohustused on tekkinud WW tegevuste tagajärjel, on MKS §-i 40 mõistes tegu raskest hooletusest tekkinud kohustuste rikkumisega, sest XX-l oli äriühingu juhatuse liikmena olemas põhjalik ülevaade äriühingu majandustegevusest. Taotluses pole XX tahtlus või raske hooletus küll piisavalt tõendatud, kuid taoliste asjaolude tõendamine ei ole taotluse käigus võimalik ega täitmist tagavate toimingute eeldusena vajalik, 4(7)

3-19-1243 kuivõrd need saavad selguda alles vastutusmenetluse jooksul. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12). Seega ei ole MTA-l hetkeseisuga võimalik XX vastu tekkinud kahtlust piisavalt tõendada. Ometi on põhjendatud kahtlus, et äriühingu maksuvõla tekkimise ja määruskaebuse esitaja tegevuste vahel on põhjuslik seos ning et määruskaebuse esitaja korraldas äriühingu majandustegevust teadlikult viisil, mille tõttu jäid äriühingu maksukohustused deklareerimata ja tasumata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1243 kogu maksukohustuse tekkimise perioodi vältel (nt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p-d 13-15).

6(7)

3-19-1243 maksukohustuslase pangakontodel olevate säästude arestimine, kui maksuhalduril on nende olemasolu halduskohtule taotluse esitamise ajal teada.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.