Oliver Kask (eesistuja), Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
9. august 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1293
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja RŠ Puudutatud isikud – X OÜ ja Y OÜ, seaduslik esindaja JM, volitatud esindaja v.adv Tarmo Pilv Tallinna Halduskohtu 9. juuli 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X OÜ ja Y OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X OÜ ja Y OÜ määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. juuli 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-1293 ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada Maksu- ja Tolliameti 8. juuli 2019. a taotlus osaliselt.
3.Anda Maksu- ja Tolliametile luba arestida Eesti Vabariigi kasuks 123 844,98 euro ulatuses X OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ja Y OÜ (registrikood XXXXXXXXX) pangakontod kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes.
4.Anda Maksu- ja Tolliametile luba seada Eesti Vabariigi kasuks arest X OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ning Y OÜ (registrikood XXXXXXXXX) rahalisele õigusele AS P (registrikood XXXXXXXX), OÜ F (registrikood XXXXXXXX) ja M AS (registrikood XXXXXXXX) vastu summas 123 844,98 eurot. Arestitud rahalised vahendid tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti tagatiskontole nr EE252200221014193902 Swedbank AS-s või tagatiskontole nr EE641010052031018009 SEB AS-s.
5.Jätta X OÜ ja Y OÜ taotlus määruskaebuse tagamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-19-1293 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 08.07.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel alljärgnevate täitmist tagavate toimingute sooritamiseks kokku summas 126 460,36 eurot: 1) arestida X OÜ pangakontod kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes summas 126 460,36 eurot; 2) arestida Y OÜ pangakontod kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes summas 126 460,36 eurot; 3) arestida X OÜ rahalised õigused AS P, OÜ F ja M AS vastu summas 126 460,36 eurot, keelates X OÜ-l nõuet käsutada ning lubada MTA-l kohustada kolmandaid isikuid tasuma rahaline nõue summas 126 460,36 eurot MTA tagatiskontole nr EE252200221014193902 Swedbank AS-s või tagatiskontole nr EE641010052031018009 SEB AS-s; 4) arestida Y OÜ rahalised õigused AS P, OÜ F ja M AS vastu summas 126 460,36 eurot, keelates Y OÜ-l nõuet käsutada ning lubada MTA-l kohustada kolmandaid isikuid tasuma rahaline nõue summas 126 460,36 eurot MTA tagatiskontole nr EE252200221014193902 Swedbank AS-s või tagatiskontole nr EE641010052031018009 SEB AS-s. P OÜ-l (pankrotis) on 04.07.2019 seisuga maksukohustus summas 126 460,36 eurot. Valdav osa maksukohustusest on tekkinud P OÜ-le (pankrotis) 27.06.2019 tehtud maksuotsuse nr 12.23/041980-30 alusel, millega määrati perioodi september 2017 kuni aprill 2018 eest täiendav maksukohustus 102 131,06 eurot, millest kuulub tasumisele 96 682,442 eurot. Maksusummale lisandub intress 27 162,54 eurot ning kontrolliperioodile järgnevatel perioodidel tekkinud maksukohustus 2615,38 eurot. Maksuvõlg tekkis enne ettevõtte üleminekut ja pankroti väljakuulutamist. Harju Maakohus kuulutas tsiviilasjas nr 2-19-5203 P OÜ (pankrotis) pankroti välja 19.06.2019. P OÜ (pankrotis) on äritegevuse lõpetanud, kuid ettevõtte majandustegevus jätkub sama juhatuse liikme juhtimise all äriühingutes X OÜ (tänaseks osaliselt äritegevuse lõpetanud) ja Y OÜ. Maksuhaldur alustab praeguse taotlusega X OÜ ja Y OÜ suhtes maksukontrolli, mis hõlmab endas ettevõtte ülemineku tuvastamist. Maksuhaldur on veendumusel, et P OÜ (pankrotis) majandustegevus jätkus äriühingus X OÜ ja Y OÜ. Vastavalt MKS §-le 37 ja § 31 lg 1 p-le 1 lähevad ettevõtte ülemineku korral üle ka maksukohustused. P OÜ (pankrotis) ülemineku eesmärgiks oli vältida olemasolevate ning tulevaste kohustuste täitmist, saades nende tekkimisest teadlikuks maksumenetluses nr 12.2-3/041980. Maksukohustus summas 102 131,06 eurot tekkis P OÜ (pankrotis) majandustegevuse tulemusena (käibe deklareerimata jätmine ja algdokumentideta väljamaksete sooritamine). Maksuhalduri seisukoht ettevõtte ülemineku osas tugineb järgnevale: nii P OÜ (pankrotis) kui ka X OÜ ja Y OÜ puhul on tegemist osaühingutega ning need on asutatud ilma osakapitali sissemakseta. Põhitegevusalad on äriühingutel samad. Äriühingute üheks juhatuse liikmeks on JM. Lisaks on P OÜ (pankrotis) ja X OÜ osanikuks 50% osalusega K MTÜ (juhatuse liige JM) ning Y OÜ osanikuks on ainuisikuliselt JM. Nii P OÜ (pankrotis) kui ka X OÜ ja Y OÜ kasutavad identset kaubamärki. Logo kasutatakse kõikide JM poolt juhitavate äriühingute alt korraldatavate ürituste reklaamimiseks. Võrreldes P OÜ (pankrotis) ja X OÜ 2018. a käibedeklaratsioone (KMD) ajavahemikul 2018. a juuni kuni september, nähtub, et samaaegselt ettevõtte üleandja maksustatava käibe vähenemisega tekkis omandajal analoogses mahus käive. Edasi on kandunud suurim klient ja hankija AS P. Lisaks on mõlemad äriühingud soetanud erinevatel aegadel teenuseid A AS-lt, S OÜ-lt ja T-lt.
2(11)
3-19-1293 X OÜ 01.2019–02.2019 KMD-delt nähtub, et sel ajavahemikul puudus äriühingul 20% määraga maksustatav käive, mh asutati samal perioodil (27.02.2019) Y OÜ. Loodud äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Y OÜ arvelduskontolt nähtub, et esimesed rahalised laekumised toimusid 14.03.2019 erinevate eraisikute poolt. Lisaks on rahalisi ülekandeid sooritanud X OÜ ning äriühing on tasunud X OÜ kohustuste eest (S OÜ-le ja U OÜ-le). Lisaks on äriühing tasunud teenuste eest samadele äriühingutele, kellega tegi koostööd P OÜ (pankrotis). Samuti on üle võetud P OÜ (pankrotis) poolt korraldatud ürituste organiseerimine. Piletite müük toimub läbi AS P ja JM hallatavate veebilehtede. Ürituste reklaam toimub lisaks läbi Facebook ́i lehekülje M, mida haldab samuti JM. Võrreldes mõlema äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD), KMD ja töötajate registri (TÖR) kandeid, nähtub, et ettevõtte üleminek on toimunud ajavahemikus 01.08.2018– 03.08.2018. P OÜ viimased kolm TÖR kannet lõpetati 01.08.2018 ning X OÜ-l on TÖR kannete kohaselt alates 03.08.2018 kolm töötajat. Väljamaksete saajad kattuvad nii TSD-l kui ka TÖR-is. P OÜ (pankrotis) on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist alates 10.10.2018. X OÜ on käibemaksukohustuslane alates 03.08.2018. See näitab, et P OÜ (pankrotis) registreering lõpetati, sest tegevus jätkus uues äriühingus X OÜ. JM kinnitas, et P OÜ (pankrotis) tegeles sama tegevusalaga ning kolm töötajat toodi üle X OÜ-sse. Lisaks on X OÜ esitanud 06.08.2018 sõlmitud lepingu ülevõtmise kokkuleppe AS P, P OÜ ja X OÜ vahel. Töötajate üleminek on toimunud viivitamatult. Kolme töötaja TÖR kanded on P OÜ-s (pankrotis) üheaegselt lõpetatud 01.08.2018 ning samade isikute osas uuesti alustatud X OÜ-s alates 03.08.2018. Seejuures säilis töötasu, mis viitab sellele, et sisulist töökatkestust ei esinenud. Seega asutati X OÜ eesmärgiga viia P OÜ (pankrotis) majandustegevus üle X OÜsse. Y OÜ asutati 27.02.2019. Kuna X OÜ arvelduskontol toimus viimane rahaline tehing 22.02.2019, on X OÜ äritegevus alates 27.02.2019 osaliselt üle viidud Y OÜ-sse. Hetkel ei ole Y OÜ käibemaksukohustuslane ning äriühingusse ei ole registreeritud ühtegi töötajat, kuid ei saa välistada, et Y OÜ saab lähiajal käibemaksukohustuslaseks ning X OÜ töötajad registreeritakse Y OÜ-sse. Mõlema äriühingu asutamistähtajad kattuvad eelnevalt tegutsenud äriühingu majandustegevuse raugemise perioodiga, mistõttu on P OÜ (pankrotis) majandustegevus edasi kandunud esmalt X OÜ-sse ning seejärel Y OÜ-sse. Äriühingute kontaktandmed (postiaadress ja telefoninumber) kattuvad. Äriühingute majandustegevust ja rahalisi vahendeid kontrollib sama isik – juhatuse liige JM. Nii P OÜ (pankrotis) kui ka X OÜ maksudeklaratsioone (KMD ja TSD) esitab raamatupidaja äriühingust N OÜ. Lisaks on sooritanud rahalisi ülekandeid samale äriühingule Y OÜ. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on X OÜ ja Y OÜ solidaarne vastutus ning maksukohustuse suurendamine summas 126 460,36 eurot. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgnevale. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et P OÜ (pankrotis) majandustegevus on üle läinud äriühingusse X OÜ ja Y OÜ, seega ei pruugi X OÜ ja Y OÜ järjepidev tegutsemine olla garanteeritud. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et P OÜ (pankrotis) on ajavahemikul september 2017 kuni aprill 2018 varjanud oma maksustatavat käivet ning viinud raha ilma algdokumentideta ettevõtlusest välja, mille tulemusel on täitmata jäänud erinevad maksukohustused, on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks, teeb ta seda ka tulevikus. JM juhtimisel on tekkinud neljal äriühingul (Tantsukorraldus Baltimaades OÜ, Frodo Tallinn OÜ, MJ Videoclip OÜ ja Metsknox OÜ) maksuvõlg kogusummas 296 864,08 eurot (ei sisalda intressi). Nii X OÜ-le kui ka Y OÜ-le osutab raamatupidamisteenust sama raamatupidaja, kes P OÜ-le (pankrotis). P OÜ (pankrotis) menetluse raames selgus, et raamatupidamises esinesid suured puudused. Seega viitab sama teenuse kasutamine sellele, et ka X OÜ ja Y OÜ raamatupidamises võib esineda 3(11)
3-19-1293 puudusi, mis takistavad korrektsete andmetega deklaratsioonide esitamist. Sama juhatuse liikme juhtimisel toimub piletite müük üritustele läbi erinevate äriühingute (X OÜ, M OÜ ja K MTÜ), millest ainult X OÜ on käibemaksukohustuslane. Hetkel nähtub veebilehelt www.M.ee, et tulevasi üritusi on kokku 614. P keskkonnas on samuti aktiivselt müügis 6 üritust kolme erineva äriühingu poolt korraldatavate üritustena. Kuna tavapäraselt korraldas JM üritusi ühe äriühingu alt, annab see alust arvata, et ka X OÜ ja Y OÜ võivad hakata oma tegevust lõpetama või hoidub juhatuse liige teadlikult maksukohustuse deklareerimisest. Äriühingud ei oma registervara. JM äritegevus on küll järjepidev, kuid tegevus viiakse probleemide tekkimisel üle teistesse äriühingutesse. Puudub teave X OÜ ja Y OÜ muude varaliste õiguste kohta. X OÜ ja Y OÜ ettemaksukontode saldod on 0 eurot. Arvestades, et P OÜ läks pankrotti ja lisaks maksuvõlale on P OÜ (pankrotis) vastu kohtutäituri arestinõuded summas 271 778,25 eurot, ei ole tõenäoline, et P OÜ (pankrotis) arvelduskontot või rahalisi nõudeid arestides saavutaks maksuhaldur määratud maksukohustuse täitmise. X OÜ LHV Pank AS arvelduskonto jääk oli 06.03.2019 seisuga 176,86 eurot (viimane rahaline tehing 22.02.2019). Y OÜ LHV Pank AS arvelduskontot jääk oli 12.06.2019 seisuga 3,59 eurot. Äriühingu pangakonto arest on ettevõtlust tugevalt piirav meede, kuid võttes arvesse, et P OÜ (pankrotis) on JM juhtimisel jätnud tahtlikult tasumata maksud ja esitanud deklaratsioonides valeandmeid, on alust arvata, et pärast kontrollakti kättesaamist ei pruugi X OÜ ja Y OÜ majandustegevus jätkuda sellises mahus, mis võimaldaks pärast maksuotsuse väljastamist maksusumma sisse nõuda. Kuigi mõlema äriühingu arvelduskontolt on analüüsitaval perioodil liikunud suures summas rahalisi vahendeid, peab maksuhaldur oluliseks arestida ka X OÜ ja Y OÜ rahalisi nõudeid kolmandate isikute vastu. X OÜ-l on peaaegu igakuiselt rahalised nõuded piletimüügi keskkondade AS P ja OÜ F ning maksevahendaja M AS vastu. Kuna X OÜ-l on hetkel aktiivselt müügis vähemalt üks üritus, toimub tehingupartneritelt jooksvalt rahaliste vahendite laekumine. Y OÜ arvelduskontolt ei nähtu muid olulisi ja järjepidevaid laekumisi peale piletimüügi eraisikutele. Praeguseks hetkeks võivad Y OÜ-l olla tekkinud rahalised nõuded AS P, OÜ F ja M AS vastu, kuna Y OÜ-l on hetkel aktiivselt müügis piletid kahele üritusele. Sissenõude pööramine rahalisele nõudele on kõige sobivam meede, sest äriühingul ei ole vara, mille arvelt tulevikus määratavat maksukohustust tasuda. MKS § 131 lg 4 alusel on vajadusel maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste täitmine. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui X OÜ ja/või Y OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt üksinda või koos summas 151 752,43 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule. Asendustagatise esitamisel peab see katma ka sundtäitmise kulud. Kui X OÜ ja/või Y OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 126 460,36 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 09.07.2019 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le loa arestida Eesti Vabariigi kasuks 126 460,36 euro ulatuses X OÜ ja Y OÜ pangakontod kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes (p 1) ning seada Eesti Vabariigi kasuks arest X OÜ ja Y OÜ rahalisele õigusele AS P, OÜ F ja M AS vastu summas 126 460,36 eurot (p 2). MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Maksuhaldur on kinnitanud, et viib läbi X OÜ ja Y OÜ suhtes kontrollimenetlust P OÜ (pankrotis) ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ning taotluses välja toodud asjaolude valguses on maksuotsuse tegemine usutav. Olemasoleva teabe pinnalt ei saa asuda seisukohale, et maksuotsus oleks ilmselgelt õigusvastane.
4(11)
3-19-1293 Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et X OÜ-l ja Y OÜ-l ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavalt rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks. Põhjendatud on kahtlus, et kui JM juhtimisel on P OÜ (pankrotis) varjanud oma maksustatavat käivet ning viinud raha ilma algdokumentideta ettevõtlusest välja, võivad sama juhatuse liikme juhtimisel ka X OÜ ja Y OÜ asuda tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoiduma. Taotluses välja toodud asjaolud on piisavad kahtlustamaks, et täiendava maksukohustuse kindlaks määramise korral võib maksusumma hilisem sissenõudmine osutuda võimatuks. X OÜ ja Y OÜ pangakontode arestimine on põhjendatud. Äriühingutel puuduvad kinnisvara, sõidukid ning väärtpaberikontod. Seega ei ole muul viisil võimalik tagada tulevikus tekkiva maksunõude rahuldamist. Pangakontode arestimine ei tähenda vältimatult äriühingute tegevuse lõppemist, sest MKS § 131 lg 4 võimaldab vajadusel tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmise. Selleks, et X OÜ ja Y OÜ ei saaks suunata AS-lt P, OÜ-lt F ja M AS-lt laekuvaid rahalisi vahendeid edasi endaga seotud isikute pangakontodele, on põhjendatud arestida X OÜ ja Y OÜ rahalised nõuded AS P, OÜ F ja M AS vastu summas 126 460,36 eurot. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui X OÜ ja Y OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt summas 151 752,43 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X OÜ ning Y OÜ esitasid 23.07.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 09.07.2019 määrus tühistamiseks ja MTA taotluse rahuldamata jätmiseks. P OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks oli alates 04.04.2018 kuni äriühingu pankrotistumiseni ka RZ. Asjaolusid ja sündmuste kronoloogiat kogumis vaadeldes ei saa asuda seisukohale, et P OÜ (pankrotis) pankrotistumine ja võimalik maksuvõla tekkimine oleks seotud JM või mõne teise tema äriühinguga. See on seostatav hoopis RZ tegevusega. MTA on 01.07.2019 haldusasjas nr 3-19-1243 esitanud Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks JM panga- ja hoiukonto(de)le summas 126 464,27 eurot. Tallinna Halduskohtu 03.07.2019 määrusega rahuldati taotlus ning anti MTA-le luba aresti seadmiseks. Haldusasjas nr 3-19-1243 on maksuhaldur selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 131 084,27 euro suuruse tagatise esitamisel. Kokku tahab MTA seega 126 464,27 euro suuruse maksuvõla tagamiseks saada 282 836,70 eurot. Selline tagatise summa ei ole proportsionaalne võimaliku maksuvõla suhtes. Pangakontode arestimine on täielikult seisanud äriühingute majandustegevuse. Planeeritud üritusi ähvardab ära jäämine ning klientidele ei ole võimalik piletiraha tagastada, mis toob kaasa õigusvaidlusi ning rahalist kahju äriühingutele. Sisuliselt viib pangakontode arestimine äriühingute pankrotistumiseni. Sellisel juhul oleks võimaliku maksuvõla hilisem tasumine võimatu.
4.MTA palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Loa andmisel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike 5(11)
3-19-1293 tagajärgede saabumise tõenäosust. Oluline on hinnata, kas maksukohustuslane võib enne maksu määramist ja selle sissenõudmist asuda maksu tasumisest kõrvale hoiduma, muutes ennast varatuks. 08.07.2019 taotluse p-s 3 on toodud asjaolud, mis kinnitavad, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Olukorras, kus tuvastatud asjaolud viitavad P OÜ (pankrotis) ettevõtte üleminekule OÜ-desse MJ Peod ja Y; äriühingute juhatuse liikmeks on JM; P OÜ (pankrotis) on ajavahemikul september 2017 kuni aprill 2018 varjanud oma maksustatavat käivet ning viinud raha ilma algdokumentideta ettevõtlusest välja; JM juhtimisel on tekkinud maksuvõlg veel neljal äriühingul summas 296 864,08 eurot, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus tulevikus määravate rahaliste nõuete sundtäitmise raskustes. Väide, et P OÜ (pankrotis) pankrotistumise ja maksuvõla tekkimise eest vastutab RZ, on paljasõnaline. P OÜ (pankrotis) kontrolliperioodiks oli september 2017 kuni aprill 2018. Praktiliselt kogu kontrolliperioodi oli ainsaks P OÜ (pankrotis) majandustegevuse eest vastutavaks isikuks JM, kes on P OÜ (pankrotis) maksumenetluses kinnitanud, et äriühingu pangakaart on olnud tema ainukasutuses. 08.07.2019 taotluse p-s 2 on toodud põhjalik analüüs kõikide ülemineku asjaolude kohta, mis kinnitavad maksuhalduri järeldusi. Praegusel juhul ei ole tegemist topeltarestimisega, sest taotlused on esitatud erinevate menetluste raames erinevate isikute suhtes ning siiani ei ole maksusumma tagatud. Tallinna Halduskohus on 09.07.2019 määruse p-s 11.1 õigesti märkinud, et äriühingutel puuduvad kinnisvara, sõidukid ning väärtpaberikontod, mistõttu ei ole X OÜ ja Y OÜ pangakontosid arestimata võimalik tagada tulevikus tekkivat maksunõuet. MKS § 131 lg 4 võimaldab vajadusel tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmise.
5.X OÜ ning Y OÜ esitasid 01.08.2019 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse Tallinna Halduskohtu 09.07.2019 määruse täitmise peatamiseks. Mõlemal äriühingul on hetkel müügis mitu kontserti, kuid nende toimumine on aresti korraldamisega seonduvalt ohus. Selleks, et teha makseid, peaks toimuma müük ning raha laekuma pangakontole. Hetkel on see välistatud. Samuti ei ole võimalik jätkata tegevust, kuna ei saa tasuda reklaamide eest, täita laenukohustusi ega maksta honorare. Äritegevus on praktiliselt seiskunud ning on oht, et äritegevus lõpeb peagi täielikult. Y OÜ võttis laenu, mida käendas JM eraisikuna. Hetkel ei saa viidatud kohustust täita (tagatud kolmanda isiku varaga). X OÜ ja Y OÜ on võtnud eraldi laene oma tegevuseks ning P OÜ-lt (pankrotis) võeti üle vaid kolme ürituse korraldamine 2018. a augustis (leping AS P AS-ga).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
6.MTA alustas 08.07.2019 taotluse esitamisega X OÜ ja Y OÜ maksukontrolli, mis hõlmab endas ettevõtte ülemineku tuvastamist. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et P OÜ (pankrotis) tegevus jätkub äriühingutes X OÜ ja Y OÜ.
7.Ringkonnakohus selgitas 05.07.2018 määruse asjas nr 3-17-2444 p-s 7, et MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse esitamine eeldab esmalt sellise menetluse olemasolu, mille käigus saab maksuhalduril olla tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes 6(11)
3-19-1293 ning sätet ei saa tõlgendada viisil, et selles nõutav maksumenetlus algab haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 3 järgi halduskohtule taotluse esitamise kui esimese menetlustoiminguga (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus asjas nr 3-3-1-68-16, p-d 11–13). Erandina on peetud võimalikuks alustada MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 12; 14.05.2013 määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12) või üksikjuhtumi kontrollimenetlust, mille läbiviimise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus (vt Riigikohtu 18.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-28-13, p 11.1). Seega on maksukontrolli menetluse alustamist MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse esitamisega aktsepteeritud üksnes väga piiratud juhtudel, kui maksustamise aluseks olevad asjaolud on maksuhalduri kahtluse põhjendamiseks piisaval määral välja selgitatud juba mõnes eelnevas maksumenetluses, milles on tuvastatud ja analüüsitud sama maksustamisperioodi või -objekti puudutavaid asjaolusid.
8.Viidatud haldusasjas pidas aga ringkonnakohus siiski võimalikuks aktsepteerida ettevõtte ülemineku tuvastamisega seonduva kontrollimenetluse alustamist MKS § 1361 rakendamisega, sest mitmed kontrollimenetluses tähtsust omavad asjaolud olid esialgselt tuvastamist leidnud juba väidetava ühendatava äriühingu (praegusel juhul on selleks P OÜ (pankrotis)) suhtes läbi viidud maksumenetluses (vt MTA 27.06.2019 maksuotsus nr 12.2-3/041980-30; MTA 08.07.2019 taotluse lisa 1) ning mis on seetõttu vaadeldav menetlusena, mille käigus sai maksuhalduril tekkida kahtlus nii tõenäoliselt määratava maksukohustuse suuruse kui ka maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Lisaks pidas ringkonnakohus oluliseks analüüsida väidetava üleandja ning omandava äriühingu seaduslike esindajate tegevust (viidatud määruse p 8). Need seisukohad on asjakohased ka praeguse haldusasja lahendamisel.
9.MTA on loataotluses märkinud, et määruskaebuse esitajate suhtes läbiviidava kontrollimenetluse tulemusena tekkiva võimaliku maksukohustuse suuruseks on 126 460,36 eurot. Summa koosneb P OÜ-le (pankrotis) eelnevalt viidatud maksuotsusega määratud summast 102 131,06 eurot, millest tasumisele kuulub 96 682,44 eurot; maksuotsusega määratud summalt tasutavast intressist summas 27 162,54 eurot ja kontrolliperioodile järgnevatel perioodidel tekkinud maksukohustusest summas 2615,38 eurot.
10.Arvestades eelnevalt viidatud kohtupraktikat, on ringkonnakohtu hinnangul taotluse rahuldamine põhjendatud üksnes osas, mis seondub P OÜ (pankrotis) suhtes toimetatud maksumenetlusega, sh tasumisele kuuluva intressiga. Loataotlusest ei selgu, millise konkreetse maksunõudega ning millistel asjaoludel seondub maksukohustus summas 2615,38 eurot. Kuigi juhul, kui maksuhaldur tuvastab nõuetekohaselt ettevõtte ülemineku, vastutab omandav äriühing (X OÜ või Y OÜ) pärast ettevõtte üleminekut tekkinud ühendatava äriühingu (P OÜ (pankrotis)) maksukohustuste eest, ei piisa praeguses erandlikus olukorras (vt ringkonnakohtu eelnevaid selgitusi MKS § 1361 lg 1 kohaldamise osas) üksnes viitest võimalikule tekkivale maksukohustusele, vaid see peab nähtuma konkreetsetest taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Osas, mis puudutab maksukohustust summas 2615,38 eurot, ei ole need eeldused täidetud.
11.Osas, mis puudutab eelaresti summas 123 844,98 eurot, selgitab ringkonnakohus järgmist. MTA on 08.07.2019 taotluse p-s 2 põhjendanud P OÜ (pankrotis) väidetavat üleminekut X OÜsse ja Y OÜ-sse kokkuvõtvalt alljärgnevaga: äriühingute vorm ning tegevusalad on samad; äriühingud kasutavad identset kaubamärki; P OÜ (pankrotis) kliendi- ja hankijasuhted on edasi kandunud X OÜ-sse ja Y OÜ-sse; P OÜ (pankrotis) tegevuse lõppedes jätkus sama tegevus kohe X OÜ-s; viivitamatult on toimunud P OÜ (pankrotis) töötajate üleminek X OÜ-sse; X OÜ arvelduskontol toimus viimane rahaline tehing 22.02.2019 ja alates 27.02.2019 on äritegevus
7(11)
3-19-1293 osaliselt üle viidud Y OÜ-sse; äriühingute kontaktandmed, raamatupidamisteenuse osutaja, ürituste toimumispaigad ning juhatuse liikmed kattuvad.
12.Ettevõtte üleminekuga on tegemist juhul, kui omandajale läheb üle stabiilselt tegutsev majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi. Selle tuvastamiseks tuleb kogumis arvestada muu hulgas ettevõtja või ettevõtte tüüpi, kas materiaalne vara on üle läinud, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid, kas toimus klientide üleminek, samuti tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui oli, siis kui kaua. Erinevatel kriteeriumitel on erinevate ettevõtete puhul erinev kaal ning ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist (vt ka Riigikohtu 20.06.2018 otsus asjas nr 2-16-5282, p 9; 17.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-1-13, p 12; 01.06.2011 otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2018 määrus asjas nr 3-17-2444, p 10).
13.Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud ka lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud. Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks, mille puhul on üldjuhul eeldatav ettevõtluse seiskumine, peaks maksusumma määramine olema siiski suure tõenäosusega. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus asjas nr 3-3-1-16-12, p 10.4).
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur oma seisukohti veenvalt põhjendanud. Iseseisvalt tegutsevate äriühingute puhul ei saa pidada tavapäraseks, et ettevõtted kasutavad enda korraldavate ürituste reklaamimisel sama logo (vrdl MTA 08.07.2019 taotluse p 2 alapunktid 2 ja 8). Loataotluses kajastatud kontsertide reklaamplakatite põhjal ei ole mõistlikul määral võimalik eristada, milline konkreetne äriühing (P OÜ (pankrotis), X OÜ või Y OÜ) üritust korraldab. Kaubamärgi M kasutamine võimaldab lihtsamini korraldada üritusi erinevate äriühingute alt, ilma äriühingute töös suuri muudatusi tegemata.1 Sarnaselt kinnitab maksuhalduri kahtlusi samade koostööpartnerite üleminek P OÜ-st (pankrotis) X OÜ-sse (vt ka 08.07.2019 MTA taotluse lisa 3). Seetõttu ei saa pidada juhuslikuks ka asjaolu, et X OÜ käive suurenes ajal, mil P OÜ (pankrotis) käive vähenes (vt MTA 08.07.2019 taotluse tabelid 1 ja 2). Samuti on JM kinnitanud, et P OÜ (pankrotis) töötajad viidi üle X OÜ-sse (vt MTA 08.07.2019 taotluse lisa 2; vrdl ka taotluse tabel 3). Neid seisukohti ei lükka ümber määruskaebuses esitatud seisukoht, et P OÜ (pankrotis) pankrotistumine ning maksuvõla tekkimine oli seotud teise juhatuse liikme RZ tegevusega. Eäriregistri andmetel on JM P OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks alates 29.03.2017. Kontrollitaval perioodil (2017. a september – 2018. a aprill) oli JM seega äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks. Samuti on JM 13.06.2018 ütlustes selgitanud, et RZ on passiivne juhatuse liige ega korralda üritusi (vastuse p-d 22 ja 23; MTA vastus määruskaebusele, lisa 1). Lisaks on praeguse aja lahendamisel määravaks äriühingu tegevuse korraldamine ettevõtte võimaliku ülemineku
Vt ka https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/rock-ja-pop/serebro--cathouse-concert-hall-290343/
8(11)
3-19-1293 kontekstis, mis toimus maksuhalduri hinnangul ajavahemikus 01.08.2018–03.08.2018. Neid kahtlusi on maksuhaldur piisaval määral põhjendanud. Määruskaebuses ei ole esitatud maksuhalduri seisukohti ümber lükkavaid väiteid.
15.Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud, miks on vajalik taotleda ka Y OÜ arvelduskontode ja nõudeõiguste arestimist. Loataotluse p 2 alapunktis 3 on maksuhaldur selgitanud, et Y OÜ arvelduskontole on toimunud laekumised ka X OÜ-lt ning Y OÜ on tasunud X OÜ kohustuse eest. Pidades silmas asjaolu, et maksuhalduri kahtlus tugineb mh sellele, et P OÜ (pankrotis) juhatuse liige JM on teadlikult korraldanud P OÜ (pankrotis) ülemineku X OÜ-sse, on põhjendatud kahtlus, et X OÜ tegevus on osaliselt üle viidud Y OÜ-sse. Näiteks reklaamitakse AS P veebilehel X OÜ korraldatavaid üritusi ka Y OÜ veebilehtedel.2 Kõik nimetatud äriühingud on sama juhatuse liikme kontrolli all. Äritegevuse üleviimise korral Y OÜ-sse – seda peab maksuhaldur maksumenetluses veel välja selgitama – võivad äriühingul olla nõuded kolmandate isikute (AS P, OÜ F ja M AS) vastu, mistõttu on eelarest põhjendatud ka nimetatud osas. Maksuhalduri kahtlus, et taotluse rahuldamata jätmisel võib maksukohustuse sundtäitmine osutada oluliselt raskemaks või võimatuks, on eelnevalt kirjeldatud asjaolude pinnalt piisavalt tõenäoline (vt ka MTA 08.07.2019 taotluse p 3).
16.Äriühingu arvelduskonto arestimine on äärmiselt piirava iseloomuga meede, mistõttu saab see reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku äriühingu puhul olla õigustatud eeskätt põhjendatud kahtluse korral, et maksukohustuslane võib hakata oma tegevust lõpetama ja muutma end varatuks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2019 määrus asjas nr 3-19-355, p 9). Maksuvõlgade sissenõudmise vastu esineb tungiv avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22), mis ei saa siiski üldjuhul kaaluda üles maksukohustuslase õiguste piiramist pangakontode arestimisega olukorras, kus pangakontode arestimata jätmise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid see lükkuks üksnes edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus asjas nr 3-3-1-57-01). Seevastu juhul, kui väga suure tõenäosusega määratava maksusumma laekumise tagamiseks ei ole võimalik rakendada ühtegi muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise pahauskse tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata, ei saa arvelduskontode arestimist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks.
17.Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, miks on põhjendatud maksuhalduri kahtlus P OÜ (pankrotis) üleminekust X OÜ-sse ning X OÜ osalisest üleminekust Y OÜ-sse. Kuigi P AS ning Y OÜ veebilehtede pinnalt saab järeldada, et nii X OÜ kui ka Y OÜ on tegutsevad äriühingud (mh on plaanitud mitme kontserdi korraldamine kuni 2019. a detsembrini), puudub eelnevalt kirjeldatu põhjal piisav kindlus, et X OÜ ning Y OÜ ei asu oma tegevust lõpetama või omakorda uude äriühingusse välja viima, et vältida võimaliku tulevase maksukohustuse täitmist. Lisaks ei nähtu e-äriregistrist X OÜ ega Y OÜ majandusaasta aruandeid, mille põhjal oleks võimalik hinnata äriühingute jätkusuutlikkust ning võimet tasuda jooksvalt maksukohustusi.
18.Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka asjaolu, et lisaks arvelduskontodele on maksuhaldur arestinud nõudeõigused kolmandate isikute vastu, kelle vahendusel toimub maksuhalduri selgituste kohaselt peamine piletimüük korraldatavatele üritustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et arvelduskontode aresti alt vabastamisel esineb oht, et maksunõuded jäävad hoolimata nõuete arestist vajalikul määral tagamata. Näiteks on JM 01.08.2019 taotluses selgitanud, et nii X OÜ kui ka Y OÜ on võtnud eraldi laene enda tegevuse
3-19-1293 finantseerimiseks. Samuti ei ole välistatud, et eelaresti lõpetamisel suunatakse piletimüük ümber teise keskkonda ning praegusel juhul arestitud nõudeõigused kolmandate isikute vastu ei taga maksunõuet. Samuti nähtub nt Y OÜ arvelduskonto väljavõttelt (MTA 08.07.2019 taotluse lisa 11), et osad summad piletite müügi ning ürituste korraldamisega seotud arvete eest laekuvad otse äriühingu arvelduskontole (vrdl ka MTA 08.07.2019 taotluse lisad 9 ja 10). Määruskaebuse esitajad ei ole näidanud mingeid muid neile kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks maksusummat tõhusalt tagada (vt ka MTA taotluse p 4).
19.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega, et MTA 08.07.2019 taotluse rahuldamisel on tegemist ületagamisega, sest haldusasja nr 3-19-1243 raames on arestitud JM arvelduskontod summas 126 464,27 eurot. Tegemist on solidaarse vastuse kohaldamisega, mille puhul on täitmine võimalik kogu summa ulatuses kõigi solidaarvõlgnike suhtes ning juhul kui peaks tekkima ülelaekumine, saab võlausaldaja teha asjaomased tagasiarvestused. Ringkonnakohtu hinnangul on ületagamisega tegemist eelkõige olukorras, kus menetlusaluse isiku vara on arestitud suuremas summas kui on tema vastu esitatud maksukohustuse suurus. Selline olukord esineb nt juhul, kui isikule kuuluva kinnisasja(de) väärtus ületab maksukohustuse suurust ning kinnisasi on arestitud tervikuna, mistõttu on maksuhalduri nõue tagatud suuremas osas kui nõude tegelik summa (vt ka Riigikohtu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50). Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Vastuses määruskaebusele selgitas maksuhaldur, et nõuet ei ole senimaani täidetud, mistõttu ei ole maksuhalduri käsutuses nõude tagamiseks rohkem reaalseid vahendeid kui on nõutava maksusumma suurus. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda ületagamise keeld, et maksuhaldur ei võiks esitada taotlust erinevate varaliste õiguste paralleelseks arestimiseks, kui see on vajalik maksuvõla tagamiseks.
20.Maksuhalduri eesmärk on tagada, et riigile ei jääks laekumata P OÜ (pankrotis) maksuvõlgnevus. Seega juhul, kui JM või määruskaebuse esitajad esitavad maksuhaldurile nende suhtes läbiviidava menetluse raames tagatise, tuleb maksuhalduril eelarest lõpetada ning täiendava tagatise nõudmine ei ole põhjendatud. Seetõttu ei saa kahe erineva loamenetluse raames määratud tagatissummasid pidada ebaproportsionaalseks ega väita, et makshaldurile tuleb esitada tagatis kogusummas 282 836,70 eurot.
21.Asjaolu, et JM on 02.08.2019 esitanud ringkonnakohtule e-kirjavahetuse, milles nähtub, et MTA on keeldunud MKS § 131 lg-s 4 märgitud loa andmisest, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. MTA vastusest nähtub, et taotluse rahuldamisel on oluline, et maksukohustuslane ei hakkaks eelarestitud tagatissummat põhjendamatult vähendama. Praegusel juhul ei olnud MTA hinnangul eelaresti osalise vabastamise eeldused täidetud. See aga ei tähenda, et vastupidisel juhul ei võiks MTA määruskaebuse esitajate taotlust rahuldada. II
22.X OÜ ja Y OÜ esitasid 01.08.2019 taotluse Tallinna Halduskohtu 09.07.2019 määruse täitmise peatamiseks kuni haldusasjas lõpplahendi tegemiseni. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 208 lg 2 kohaselt võivad kohus, kelle määrust vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid.
23.Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 09.07.2019 määruse ning teeb uue määruse, millega rahuldab MTA 08.09.2019 taotluse osaliselt. Ringkonnakohtus määruskaebuse lahendamise järel puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja 10(11)
3-19-1293 määruskaebuse tagamiseks ringkonnakohtus. Asja lahendamise järel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks suuremas ulatuses esialgse õiguskaitse kohaldamist ka võimaliku Riigikohtule esitatava määruskaebuse lahendamiseni või ringkonnakohtu määruse jõustumiseni. Osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata, on puudutatud isikutel võimalik soovi korral esitada määruskaebus Riigikohtule ning taotleda mh ringkonnakohtu määruse peatamist.
24.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X OÜ ja Y OÜ määruskaebuse osaliselt, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 määruse ning teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab MTA loataotluse 123 844,98 eurot puudutavas osas. Taotlus halduskohtu määruse peatamiseks jääb rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.