X.X kaebus Viru Vangla tegevuse peale seoses ravimite manustamisega koos esialgse õiguskaitse taotlusega
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-19-2146 materjalide hulgast käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 22.11.2019 vastus nr 2-4/46189-2.
2.Tagastada X.X kaebus.
3.Jätta X.X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta X.X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
1.X.X esitas 15.11.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Viru Vangla käskkirja kehtivus, mis on aluseks Viru Vangla IV üksuses alates 08.11.2019 kehtivale uuele ravimite jagamise korrale ehk sellele, et kinnipeetaval tuleb pärast tablettide võtmist avada oma suu videokaamera ees (haldusasi nr 3-19-2146). X.X märkis taotluses, et esitas 15.11.2019 Viru Vanglale samasisulise vaide. Viru Vangla selgitas haldusasjas nr 3-19-2146 kohtule esitatud 22.11.2019 vastuses nr 2-4/46189-2, et eraldi käskkirja või muud haldusakti ravimite manustamise korra kohta vangla IV üksuses ei ole antud ning ravimite jagamine kinnipeetavale on tavapärane tööprotsess, mida reguleerivad erinevad õigusaktid, sh vangla kodukord ja justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44). Samuti märkis vangla selles vastuses, et X.X võttis esialgu vanglale üle antud vaide tagasi, nõudis selle vastuvõtmist allkirja vastu ning ei ole pärast seda vaiet vanglale üle andnud. Tartu Halduskohus jättis 25.11.2019 määrusega X.Xi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna X.X polnud kohtule taotluse esitamise ajaks esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvat vaiet ega kohtule kaebust, mistõttu ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lg 5 alusel lubatav.
3-19-2166
2.X.X esitas 17.11.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla käskkirja, mis on aluseks Viru Vangla IV üksuses kehtivale uuele ravimite jagamise korrale (pärast ravimite võtmist suu avamine videokaamera ees). Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla vastava käskkirja kehtivuse peatamiseks. Kaebuse kohaselt tuleb kaebajal alates 08.11.2019 minna tablettide saamiseks loenduse ajal koridori, kus on videokaamera, ning näidata pärast tablettide manustamist lahtist suud nii valvurile kui ka videokaamerale. Kui lahtise suu näitamine valvurile on kooskõlas Viru Vangla kodukorra punktiga 20.7, siis suu näitamine videokaamerale on kaebajat alandav. Ametnikud kommenteerivad seda protsessi kaebaja jaoks alandavalt ning teised kinnipeetavad kuulevad tablettide saamise protsessi pealt ja saavad teada, et kaebajal on probleemid tervisega. Kaebaja ei tea, millisel eesmärgil videosalvestist hiljem kasutatakse. Kaebajale selgitati, et kontrolli teostatakse käskkirja alusel, kuid vangla jättis käskkirjaga tutvumiseks esitatud teabenõude kaebajalt vastu võtmata. Seetõttu ei tea kaebaja käskkirja kuupäeva ega selle põhjendusi. Vangla keeldus vastu võtmast allkirja vastu ka kaebaja vaiet käskkirja tühistamiseks. Käskkiri kahjustab otseselt kaebaja tervist, sest kaebajal tuli alanduse vältimiseks loobuda tablettide võtmisest. Kaebaja palub vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kaebusele on lisatud kaebaja 15.11.2019 vaie, millel puudub märge selle registreerimise kohta.
3.Kaebaja esitas 01.12.2019 kohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse täpsustuse, milles märgib järgmist. Haldusasjas nr 3-19-2146 esitatud vangla väide, et eraldi käskkirja või muud haldusakti ravimite manustamise korra kohta Viru Vangla IV üksuses ei ole antud, on vastuolus IV üksuse valvurite väidete ja tegevusega. Kõik valvurid on kaebajale kinnitanud, et tablettide manustamise kohta on olemas üksuse juhi käskkiri. Tablette jagatakse kolme valvuri juuresolekul, mis on niigi rohkem, kui on ette nähtud Viru Vangla kodukorra p-s 20.7. On arusaamatu, miks on kolmele valvurile lisaks vaja ka videokontrolli. Kaebaja mitte ei võtnud ravimite manustamise korra vaidlustamiseks esitatud vaiet ise tagasi, vaid inspektor-kontaktisik keeldus vaide vastu võtmisest allkirja vastu. Vanglaametnikud keeldusid ka 27.11.2019 ühe kaebaja individuaalse täitmiskavaga seotud vaide vastuvõtmisest ning vanemvalvur võttis vaide allkirja vastu alles pärast tutvumist Tartu Halduskohtu 25.11.2019 määrusega nr 3-19-2146.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus hindab esmalt kaebuse lubatavust (I) ning käsitleb seejärel esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlustega seotud küsimusi (II). I
5.Kaebaja on palunud tühistada Viru Vangla käskkiri, mille alusel teostatakse vangla IV üksuses ravimite võtmise üle kontrolli selliselt, et pärast ravimi manustamist peab kinnipeetav näitama lahtist suud videokaamerasse. Viru Vangla on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse alusel algatatud haldusasjas nr 3-19-2146 selgitanud, et ravimite manustamise korra kohta Viru Vangla IV üksuses ei ole antud eraldi käskkirja ning kaebaja vaidlustatud tegevusele tuleneb õiguslik alus muu hulgas määruse nr 44 § 2 p-st 1, mis sätestab isikute järelevalve võimalusena visuaalse ja elektroonilise (sh video vahendusel) jälgimise. Kohus võtab Viru Vangla neid selgitusi sisaldava 22.11.2019 vastuse nr 2-4/46189-2 haldusasja nr 3-19-2146 materjalide seast käesoleva haldusasja materjalide juurde. Vangla selgitustest tulenevalt ei eksisteeri seega kaebuses nimetatud käskkirja, mille tühistamist saaks kaebaja nõuda. Kuigi kaebaja on viidanud valvurite väidetele, mis kinnitavad sellise käskkirja olemasolu, puudub kohtul siiski alus arvata, et selline käskkiri oleks antud ning Viru Vangla volitatud esindaja poolt kohtule antud teave ei oleks õige. Kohus ei saa tühistada käskkirja, mida ei ole olemas.
3-19-2166 Seega ei ole tühistamisnõude esitamine käesolevas asjas võimalik ning kaebus ei vasta selles osas kaebusele esitatud nõuetele (HKMS § 38 lg 1 p 5, § 37 lg 2 p 1).
6.HKMS § 121 lg 1 p 2 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt peab kohus selgitama välja kaebaja eesmärgi ja tegeliku tahte kohtusse pöördumisel, tõlgendama kaebust ja selles esitatud taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtima vajadusel kaebaja tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (HKMS § 2 lg 4, § 120 lg 1 p 3). Kohtul puudub vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks juhul, kui asjas ei saa esitada kaebaja eesmärgi saavutamiseks tulemuslikke nõudeid (vrd Riigikohtu 17.06.2015 määrus nr 3-3-1-24-15, p 13).
7.Kaebusest on aru saada, et kaebaja ei ole rahul sellega, et tema poolt tablettide manustamine toimub koridoris kaamera ees ja ta peab näitama lahtist suud videokaamerasse. Seega saab pidada kaebaja eesmärgiks seda, et vangla lõpetaks tema suhtes selliste järelevalvemeetmete kasutamise. Seda eesmärki on kaebajal võimalik saavutada toimingu tegemise keelamise nõudega (HKMS § 37 lg 2 p 6), s.o nõudega Viru Vangla keelamiseks kontrollida ravimite manustamist vangla koridoris videokaamerate ees. See nõue oleks ka tõhusam pelgalt Viru Vangla vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudest (HKMS § 45 lg 2). Kohus ei pea aga praeguses asjas võimalikuks suunata kaebajat kaebust muutma, sest kaebaja ei ole läbinud keelamisnõude esitamiseks ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 47 lg 1).
8.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja väitel on ta soovinud esitada vanglale kaebusega samasisulise vaide 15.11.2019, kuid vangla ei ole seda vaiet nõuetele vastavalt vastu võtnud. Viru Vangla on 22.11.2019 vastuses nr 2-4/46189-2 märkinud, et kaebaja ei ole sama vaiet vanglale üle andnud, mistõttu ei ole ka vaidemenetlust selles küsimuses algatatud. Seega ei saa olla vaidlust selles, et käesolevas asjas kaebuse esitamise ajal, s.o 17.11.2019, ei saanud kaebajal olla läbitud VangS § 11 lg 5 kohane kohustuslik kohtueelne menetlus (ehk olemas oleks olnud vaideotsus või vaie oleks olnud vangla poolt tähtaegselt lahendamata). Kohus leiab, et kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa lugeda läbituks ka tulenevalt sellest, et väidetavast vaidemenetluse algusest (15.11.2019) on möödunud enam kui 30 päeva ehk möödunud on vaide lahendamiseks VangS § 11 lg-s 7 ette nähtud aeg (ja juhul, kui vangla oleks tõlgendanud kaebaja 15.11.2019 vaiet keelamisvaidena). Tartu Halduskohus selgitas kaebajale juba 25.11.2019 määruses haldusasjas nr 3-19-2146, et vangla poolt vaide vastuvõtmisel allkirja andmisest keeldumine ei takistanud kaebajal vaide üleandmist ning kuna taotleja võttis oma vaide tagasi, ei saanud lugeda vaiet esitatuks.
9.Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, sest see ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, selle puuduseid ei ole võimalik käesoleval ajal kõrvaldada ning puudused takistavad asja läbivaatamist.
10.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus selgitab, et kaebajal tekib õigus pöörduda keelamiskaebusega kohtusse pärast seda, kui kaebaja on esitanud vanglale vaide tema suhtes ravimite manustamisel videojärelevalve teostamise keelamiseks ning vangla on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. II
3-19-2166
11.Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, ei ole HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt lubatav koos sellega esitatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus ei pea vajalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset ka käesoleva määruse jõustumisele eelnevaks ajaks, sest kaebajal on enda õiguste kaitseks tõhusamad õiguskaitsevahendid, s.o võimalus esitada vanglale keelamisvaie ning pöörduda vajadusel kohe pärast seda esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse. Lisaks ei ole põhjendatud kaebaja väide, et uue järelevalvekorralduse tõttu halveneb tema tervis. Kaebajal on endiselt võimalik saada vanglalt terviseprobleemide korral ravimeid.
12.Esialgse õiguskaitse taotlust ei saa lugeda esitatuks vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Kaebaja väidetest ei nähtu, et ta oleks ravimite manustamise uut korda puudutava vaide kas allkirja vastu või ilma allkirja vastu saamata 15.11.2019 või millalgi hiljem mõnele vanglaametnikule üle andnud. Viru Vangla kodukorra p 15.1.7 esimese lause kohaselt annab kinnipeetav vaide üle üldjuhul inspektor-kontaktisikule allkirja vastu, vajadusel võtab vaide vastu teine vanglateenistuse ametnik. Viidatud säte sisaldab väljendit „üldjuhul“, seega puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda, et tema vaide võtaks alati vastu inspektorkontaktisik allkirja vastu. Kaebaja peab vaidemenetluse alustamise soovi korral andma vaide vanglaametnikule üle hoolimata sellest, kas ta saab selle anda üle allkirja vastu või mitte.
13.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb seega läbi vaatamata.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.