Otsuse avalikult teatavaks 12. detsember 2019, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-19-573
Haldusasi
ALTAM Konsultatsioonide OÜ kaebus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2019 korraldus nr 254k, millega kehtestati „E.Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a, 101b, 101c, 101d, 103a ja 103b kinnistute detailplaneering.“
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: ALTAM Konsultatsioonide OÜ Kaebaja esindajad: vandeadvokaat Veiko Viisileht ja vandeadvokaat Annika Klettenberg Vastustaja: Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Elina Pukk Kolmas isik: Kinnisvaravalduse AS (registrikood: 10434202), esindaja Erik Lepik
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 30.10.2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. jaanuar 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning
apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2019 korraldusega nr 254-k kehtestati E. Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a, 101b, 101c, 101d, 103a ja 103b kinnistute detailplaneering (edaspidi ka DP).
2.ALTAM Konsultatsioonide OÜ esitas 29.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2019 korraldus nr 254-k. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2019 korralduse nr 254-k kehtivuse kuni haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni.
3.29.03.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 09.04.2019 määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 21.05.2019 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 09.04.2019 määruse muutmata. Asjas toimus kohtuistung 30.10.2019, millel mindi üle kirjalikule menetlusele.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebuse esitaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et vaidlustatav korraldus on vastuolus avaliku huviga ja planeerimisõiguse aluspõhimõtetega ning seetõttu õigusvastane. Kaebaja arvates on vastustaja rikkunud menetlusnorme ega ole teostanud piisavat diskretsiooni ja analüüsi DP suhtes. Lisaks on vastustaja on jätnud arvestamata ja kaalumata mitmed olulised asjaolud ning nõuded, sh Mustamäe linnaosa üldplaneeringu (edaspidi Üldplaneering või ÜP) nõuded, ning see on mõjutanud negatiivselt asja otsustamist. Nõuetekohane planeerimismenetlus ja hea halduse põhimõtetele vastav diskretsiooni kasutamine oleks kaebaja arvates tõenäoliselt muutnud planeeringu lahendust ja vastustaja otsustust. DP seletuskiri on eksitav, planeeringulahendus on inimestele lausa ohtlik ning vastuolus Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga. Kaebaja põhjendab oma väiteid täpsemalt alljärgnevaga:
4.1.DP seletuskirjas ei viidata selgelt ja arusaadavalt, et DP alasse (edaspidi planeeringuala) on haaratud ka avalik haljasala ja üldmaa asukohaga E. Vilde tee 101c (katastritunnus: 78405:501:0256, üldmaa 100 %, DP põhijoonisel positsioon 6), samuti ei mainita planeeringulahenduse osana selle ala osalist kaotamist ja valdavalt täisehitamist (parklad, tehnovõrgud, kaubanduskeskuse laiendamine üldmaale). Lisaks avalikule haljasalale E. Vilde tee 101c vähenevad ka haljasala suurused E. Vilde tee 91a (katastritunnus: 78405:501:0500, ärimaa 100 %) ja E. Vilde tee 91b (katastritunnus: 78405:501:4860, ärimaa 100 %). Kaebaja leiab, et DP menetlemine ja koostamine sellisel kujul on avalikkust selgelt eksitav. Selliselt on rikutud PlanS § 9 lg-s 1 sätestatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama.
4.2.Kaebaja rõhutab, et kogu haljastuse käsitlusel domineerib selgelt põhimõte, et haljastuse jaoks kasutatakse vaid ehitistest vabaks jäävat ala. Hooned ja ärihuvid on pandud dikteerima avaliku ruumi käsitlemist. Olukord, milles haljastust ei käsitleta võrdse tähtsusega hoonestusega, on kaebaja arvates algusest peale viinud kallutatud otsustuseni, kus on puudu avaliku ruumi toimivuse ja prioriteetsuse kaalutlused. Antud juhul ei ole vastustaja PlanS § 10 lg 1 kohaselt tasakaalustanud erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaalunud neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõiminud neid planeeringulahendusse. Vastustaja ei ole antud küsimust DP seletuskirjas üldse käsitlenud ja valitud lahenduse juures on puudu avalike huvidega arvestamise kaalutlused ja valitud lahenduse eelistamise motivatsioon võimalike teiste lahendusvariantide ees. Selline ühekülgne ja kaalutlemata käsitlus on toonud kaasa avalike huvide rikkumise.
4.3.Kaebaja leiab, et DP lahendus on otseselt vastuolus nii varem kehtinud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kui ka hetkel kehtiva maakatastriseaduse § 181 lg 12 punktiga 2, mille kohaselt on üldkasutatav maa avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa. Ka üldplaneeringus on planeeringualal uute parklate asemel skeemidel ja joonistel toodud hoopis haljasalad. Seega on DP otseselt vastuolus üldplaneeringuga. Kaebaja märgib, et Maa-amet ei ole DP-d kooskõlastanud, sellega on rikutud PlanS § 133 lg 1. Detailplaneeringu elluviimise käigus kavatsetakse kõnealuselt üldkasutatava maa krundilt veel omakorda eraldada 317 m2 suurune tükk (põhijoonisel positsioon 1b), muuta eraldatav tükk ärimaaks ja liita seejärel positsiooniga 1, et oleks võimalik sellele krundile rajada suuremat kauplust. Sama plaan oli arendajal ka planeerimismenetluse alguses (siis sooviti üldkasutatavast maast ärimaaks eraldada ja teise krundiga liita 331 m2 suurune osa), kuid Maa-amet sellega ei nõustunud. Maa-amet viitas sealjuures vajadusele saada linna munitsipaalomandisse antud maast tüki eraldamiseks ja selle sihtotstarbe ning kasutusotstarbe muutmiseks maareformi seaduse alusel keskkonnaministri luba. Selle loa on vastustaja 18.06.2018 formaalsuse täitmiseks (märgitud on vaid, et luba on „vajalik“, et DP kehtestada) taotlenud (I tl 45) ja keskkonnaministri 30.10.2018 käskkirjaga ka saanud (I tl 46-48), kuigi kaebaja hinnangul ei ole avalikult kättesaadava taotluse sisutekstist ega käskkirjas viidatud taotluse põhjendustest nähtav, mis on sellise ajutise krundi moodustamise vajadus ja eesmärk (lisaks „suurema kaupluse ehitamisele“), vastavad selgitused ja põhjendused detailplaneeringus puuduvad, samuti ei ole neid esitatud kehtestamise korralduses. Taotluses keskkonnaministrile ei ole vastustaja poolt selgitatud, et E. Vilde tee 101c üldkasutatavat maad, kasutusotstarbega „haljasala maa“, millest ärimaa tarbeks tüki eraldamist taotletakse, planeeritakse tervikuna kasutada otstarbe vastaselt ja domineerivalt hoopis parkla ning sõiduteena. Seega on ka keskkonnaministrit vastustaja poolt eksitatud ning saadud vastav luba õigusvastaselt. Mingit asjakohast huvide ja väärtuste kaalumist (arendaja huvi vs avalik huvi) ei ole antud küsimuses kahjuks DP-s teostatud. Samuti ei ole selgitatud, kas/miks on põhjendatud ja õiguspärane juba niigi õigusvastaselt ca 70 % osas parklaks ja sõiduteedega kaetud alaks planeeritud „haljasala maalt“ veel tüki eraldamine, selle muutmine ärimaaks ja täitmine kaubanduskeskuse mahuga. Motiveerimata ja käsitlemata alal haljastuse osakaalu vähendamise põhjused.
4.4.Kaebaja rõhutab et sellise planeeringulahenduse kohta põhjenduste ja kaalumise esitamata jätmine nii DP-s kui korralduses on veelgi arusaamatum ja kummalisem seetõttu, et Maa-amet on nimetatud probleemistikule jõuliselt tähelepanu juhtinud ning just seetõttu keeldunud planeeringut kooskõlastamast. Selline olukord ning hea halduse põhimõtteid eirav tegutsemine vastustaja poolt ei ole läbipaistev ega usaldust tekitav, samuti on see vastuolus elukeskkonna parandamise põhimõttega (PlanS § 8), avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9), huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttega (PlanS § 10), teabe piisavuse põhimõttega (PlanS § 11) ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttega.
4.5.Kaebaja märgib, et planeeringualal (mitte ainult krundil positsioon 6) väheneb haljastus oluliselt, kuid seda DP seletuskirjas ega korralduses ei mainita, vaid jäetakse vastupidine mulje. Forsseeritult on lahenduses keskendutud vaid hoonestusala laiendamisele, et rajada võimalikult suur kaubanduskeskus, ja parkla suurendamisele oluliselt üle normatiivi. Vastustaja on sellega vaikimisi nõustunud, jättes käsitlemata mitmed olulised aspektid, mis oleksid planeeringulahendust ja otsustamist mõjutanud. Kaubanduskeskus ümbritsetakse neljast küljest autoteedega ja selleni puudub nö haljasala kaudu juurdepääs. Isegi Üldplaneeringus olev piirkonna magistraalkergliiklustee on autoteedega läbi lõigatud ja pandud paiknema kaubanduskeskuse ja parkla vahele, kus toimub kergliiklusteega ristisuunaline jalgsi liikumine (sh ostukärudega). Selline
magistraalkergliiklustee surumine kaubanduskeskuse ja parkla vahele vähendab selle reaalset kasutatavust ning suurendab kergliiklusteel ratta, rula või rulluiskudega liikuja kokkupõrke ohtu keskusest väljuva või sinna sisenevate inimeste ja nende ostukärudega. Miks liiklust ja kaubanduskeskuse ärihuvi on siin eelistatud rohealadele ja rohelusele, on DP-s täiesti motiveerimata. Samuti on motiveerimata valitud liikluslahendus. Olukorras, kus toimub üldmaa võõrandamine ja üldmaa piiride muutmine, peaks olema avalik huvi näidata üldmaa senise kasutamise paranemist, aga see ei ole DP seletuskirjas ega Korralduses üldse käsitlemist leidnud.
4.6.DP peatüki 6.3 väitel on DP üldplaneeringule vastav, kuid koostajal on tähelepanuta jäänud asjaolu, et üldplaneeringus on osa DP-ga ettenähtud uutest parklaaladest märgistatud hoonetevahelise haljastusena. Nt üldplaneeringu seletuskirja peatükk „2. Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused” toob välja, et „Linnaosa ja mikrorajoonide tasandit toetab ka tänavatest eraldatud kergliiklusradade võrgustik. Väga oluline roheline ühenduslüli on tänavahaljastus (puiesteed, puuderead, elamute ja tänavate vaheline kõrghaljastus). Detailplaneeringute koostamisel tuleb olulise alusmaterjalina vaadelda mitte ainult üksikuid kõrghaljastuselemente, kaitstavaid loodusobjekte ja liike planeeringualal, vaid arvestada planeeringu koostamisel ka nende kuuluvust ülaltoodud rohelise võrgustiku üksteisega seotud tasanditesse.” Detailplaneeringu puhul eeltoodut ei tehta ning midagi sellist DP ka ei kajasta.
4.7.Üldplaneeringu peatükk 3.1.4 toob ka välja põhimõtte: „Liikluse rahustamiseks õuealadel on soovitav kasutada suure raadiusega künniseid (tagamaks ohutu ülepääsu kergliiklusele s.h. rulluisutajatele ja lapsevankritele), teede muutmist käänuliseks, haljastusega sidumist ning teisi kergliikluse sujuvat kulgemist mitte takistavate liikluse rahustamise võtteid vastavalt õueala terviklahendusele.” Detailplaneeringuga luuakse aga sirged teed (v.a. idapoolne väljasõit parklast E. Vilde teele, mis on kahjuks kavandatud läbi olemasoleva haljastu ehk haljasala arvelt) ja suured parklad, mis on haljastusega liigendamata (nt puudub haljastus parkla-kohtade vahel, kasutatud ei ole murukivi vms, mis võimaldaks jätta rohelisemat üldmuljet, jne). Kõike eelnevat arvestades on DP üldplaneeringu põhimõtetega vastuolus. Üldplaneeringu muutmist aga DP seletuskirjas ei käsitleta. Samuti jääb pinnapealseks DP seletuskirjas DP ja üldplaneeringu sisulise vastavuse käsitlus.
4.8.DP seletuskirja peatükk „7.2.1. Keskkonnakaitsealased nõuded” kajastab vaid pinnapealseid ja formaalseid nõudeid, mitte haljastuse ega ka ala läbiva magistraalkergliiklustee kujundamise ning jalgsi ja jalgrattaga liikumise prioriteetseks muutmise tingimusi. Täiesti analüüsimata on liiklusmüra mõju piirkonna haljasalade ja kergliiklustee kasutamisel ja see kuidas seda saaks leevendada nt maastikuarhitektuuriliste või haljastuse istutamise ja kujundamise põhimõtetega. Samuti ei ole magistraalkergliiklusteed eraldatud parklatest ja poest haljasribadega vms maastikukujunduslike elementidega. Planeeritud magistraalkergliiklustee lahendus on kaebaja arvates üldplaneeringuga vastuolus, ebaloogiline ja inimestele otseselt ohtlik, kuid selle kohta ei nähtu DP-st ega korraldusest ühtegi kaalutlust. DP seletuskirja peatükk „7.2.3. Kuritegevuse riske vahendavad abinõud” ei käsitle üldse haljakute valgustamist ja istumisalade kujundamist ning vaadeldavuse teemat nii, et kuriteo riske saaks minimeerida. Samuti on käsitlemata liiklusõnnetuse riskid ja nende leevendamise meetmed olukorras, kus jalgsi ja jalgratta vms kergliiklusvahendiga liikuja ei pääse kaubanduskeskuseni autoteed ületamata ühestki ilmakaarest. Otseselt ohutuse küsimusega seondub ka magistraalkergliiklustee küsimus.
4.9.Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et Korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Üheks olulisimaks haldusakti vorminõudeks on selle põhjendamine ning kaalutluste esiletoomine (33-1-79-08, 3-3-1-66-03).
Kaebaja leiab, et DP seletuskirjas sisalduvate eksitavate väidete ning mitmeid olulisi asjaolusid eirava käsitluse tõttu ei ole avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitatud (PlanS § 9 lg 1), kuna planeeringulahenduse sisusse süvenemata, varasemaid dokumente läbi töötamata ning jooniseid kõrvutamata ei olegi enamike DP probleemkohtade tuvastamine võimalik.
4.10.Täiendavates seisukohtades märgib kaebaja esmalt, et möönab, et vaidlusalust DP-d menetleti vana planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) alusel, mis kehtis kuni 30. juunini 2015. Samas olid kaebaja poolt esile toodud põhimõtted (avalikkuse kaasamine ja teavitamine; huvide tasakaalustamine ja lõimimise põhimõte; teabe piisavus), mida vastustaja rikkus, sätestatud ka PlanS v.r § 4 lg 2 p-des 1-3, mistõttu on kaebaja etteheited jätkuvalt põhjendatud ning vajadusel teeb ta alljärgnevalt viiteid vanale planeerimisseadusele.
4.11.Kaebaja leiab, et Maa-ameti 30.10.2013 kirjas antud selgitusi ja etteheiteid oleks pidanud DP menetlemisel arvestama (PlanS v.r § 4 lg 2 p 2 (vrdl kehtiva PlanS § 11 lg 1) hoolimata sellest, et seadusest tulenev Maa-ameti kooskõlastuse vajadus puudus. Vastustaja ei täitnud oma diskretsiooni teostamise kohustust ning ei arvestanud kõiki olulisi asjaolusid, mistõttu vähenes oluliselt üldmaa hulk ning haljastuse osakaal DP-alal. Nõuetekohane planeerimismenetlus ja Maa-ameti 30.12.2013 kirjas toodud etteheidetega arvestamine oleks tõenäoliselt planeeringu lahendust oluliselt muutnud ning poleks kaasa toonud olukorda, kus üldkasutatavast maast saab suures osas ärimaa krunt, mida kasutatakse parklana. Maa-amet tõi õigesti esile probleemi, et E. Vilde tee 101c üldkasutatava maa krundile nähti planeeringulahenduses ette alla 30 % ulatuses haljastus ning kogu ülejäänud osas (st üle 70 %) sõidu- ja kõnniteede ning parklate alune maa. Vastustaja aga selles probleemi ei näinud ning Maa-ameti mure haljastuse pärast on jäänud edaspidi käsitlemata ning tähelepanuta. Kaebaja hinnangul on see kaasa toonud õigusvastase DP kehtestamise. Maa-ameti positsiooni ja etteheidete õigsust kinnitab ka asjatundja K. Lassi arvamus (vt II, tl 23-31 lk 2 II ja III lõik ja lk 3), mille kohaselt: „Olukorras, kus üldmaa hulka vähendatakse ei ole selgeid argumente, miks seda on tehtud ja kuidas üldmaa vähenemist kompenseeritakse avalikkuse jaoks (ma ei pea siin silmas rahalist kompensatsiooni, vaid ennekõike ruumikorralduslikke meetmeid, et kompenseerida üldmaa vähenemist, mis viib üldkasutatava ruumi kasutatavuse vähenemiseni)./.../“ Asjatundja on veel samas märkinud (II tl 23-31, lk 3 II lõik): „/.../ DP ei järgi siin ei varasemat Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrust nr 155 ega ka praegu kehtivat (DP kehtestamise ajal kehtinud) maakastastriseadust katastriüksuste sihtotsarvete määramise osas, mis on ilmselge eksimus, mis soosis arvatavasti kaalutlusvigade teket DP menetluse käigus.“ DP-alal olev üldmaa krunt ei ole kasutusel üldmaana, vaid see on domineerivas osas toimiv kui transpordimaa, mis ei vasta maakasutuse sihtotstarvete määramise nõuetele, st DP jätab avalikkusel eksitava ja väära mulje üldmaa olemasolust ja kasutatavusest (II tl 23-31, lk 14 p 3).
4.12.Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et vastustaja on alusetult jätnud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamise (edaspidi ka KSH), millega vastustaja on rikkunud PlanS v.r. § 9 lg 2 p 8. Mustamäe linnaosa Üldplaneeringu III osa punkt 4.4 käsitleb liikluse ja tehnilise infrastruktuuri mõju keskkonna seisukohalt ning seab eesmärgiks järgneva: „Kergliikluse vajaduste teadvustamine ja selle seadmine autotranspordiga võrdsele positsioonile peab olema sisuline.“ Kahetsusväärselt on asjatundja K. Lass tuvastanud, et DP koostamisel on vastustaja jätnud algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuid mis põhjusel seda nii on tehtud on selgelt motiveerimata. Kaebaja nõustub täielikult asjatundja arvamusega ning leiab, KSH läbi viimata (II tl 23-31, lk 1-2).
4.13.Asjatundja on kaebaja arvates õigesti esile toonud (II tl 23-31, lk 9 II lõik), et: „Antud juhul DP seletuskiri ise ei sisalda keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandelt nõutud võimalike alternatiivide/lahendusvariantide võrdlust (sh tavapärane nö 0-variandi välja toomine – 0 variant tähendab, et jätkub ÜP kohase arengu elluviimine). On selge, et kui antud DP liikluslahendust hinnata vaid autoliikluse ja autoga kaupluse külastaja mugavuse aspektist on DP elluviimise mõjud positiivsed, kui aga hinnata liikumist kergliikleja turvalisuse, kergliiklustee kasutamise sujuvuse ja haljastuse osakaalu vähendamise aspektist on siin DP elluviimisega kaasnevad negatiivsed mõjud ilmselged ja nende negatiivsete mõjude leevendamiseks ei sea DP mitte mingisuguseid sisulisi keskkonnatingimusi.“ Eelnev on aga kaebaja hinnangul ilmselge PlanS v.r § 9 lg 2 p 8 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 34 lg 2 rikkumine. Seega, olukorras, kus vastustaja ei ole läbi viinud PlanS v.r §-s 9 lg 2 p 8 ja KeHJS § 34 lg 2 nõutud keskkonnamõju strateegilist hindamist, on kaebaja hinnangul võimalik asuda seisukohale, et vaidlusalust DP-d ei oleks tohtinud sellisel kujul vastu võtta ega kehtestada, vaid läbi oleks tulnud viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Seda kaebaja seisukohta kinnitab asjatundja K. Lassi arvamus (II tl 23-31, lk 10 ja lk 14 p 4).
4.14.Kaebaja leiab, et asjatundja arvamuses on õigesti esile toodud, et DP on vastuolus Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga (PlanS v.r § 4 lg 2 p 3 rikkumine). DP-s ei ole prioriteediks kergliiklusteed ega haljastus, vaid kauplusehoone ja sinna juurde rajatav parkla. Arvestades ÜP sisulisi nõudeid oleks saanud DP koostamisel tagada oluliselt jalakäija ja kergliikleja sõbralikuma liikluslahenduse. On ilmselge, et DP käsitlusest on kergliiklusteel liikuja liikumise sujuvuse tagamine välja jäänud ja ka on DP ette nägev ristumisi mootorsõidukiteega ning mitte ei jäta kergliiklusteed kaubanduskeskuse lähedusse, vaid toob kergliiklustee kaubanduskeskuse ja selle parkla vahele, kus näiteks lasteaia laste liikumine ei ole tagatav ohutuimal viisil. Detailplaneeringust ei nähtu, miks üldplaneeringu suuniseid ei ole arvestatud ja miks autoliiklust ja kaubandust on peetud Detailplaneeringus prioriteetseks haljastuse ja kergliikumise lihtsustamise ees. Detailplaneeringu kaalutlused on siinkohal puudulikud ja valitud lahenduse eelistamine on täielikult motiveerimata.
4.15.Vastustaja selgitusest nähtub kaebajale, et tegelikkuses ei ole käesoleval ajal selge, kas ja kui palju haljastust alles jäetakse ning väidetavalt selgub haljastuse ühikute lõplik arv alles raieloa menetlemise käigus. See pole kaebaja hinnangul aktsepteeritav, sest nii PlanS v.r § 9 lg 2 p 5 kui ka kehtiva PlanS § 126 lg 1 p 8 sätestab, et detailplaneeringu ülesandeks on haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Seega, haljastuse ja heakorra põhimõtted peaksid olema kindlaks määratud juba DP-s, mitte selguma hiljem.
4.16.Kaebaja soovib asjatundja arvamusega tõendada seda, et liikluslahenduse parem planeerimine on võimalik. Asjatundja arvamus toob põhjendatult esile selle, et parkimist oleks DP alal saanud ette näha väiksemas mahus, kui seda on praegu tehtud.
4.17.Ligi 6-aastase DP menetlusperioodi jooksul oleks kaebaja arvates saanud rakendada korduvaid eskiisi arutelusid, täiendavaid artiklite avaldamisi või meediakajastust, s.t avalikkust oleks saanud rohkem kaasata (PlanS v.r § 3 lg 1) ning isikute huvisid tasakaalustada (PlanS v.r § 4 lg 2 p 2). DP menetlust ei viidud lõpule hiljemalt 01.07.2018. a nagu nägi ette ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lg 4.
4.18.Kaebaja toob välja, et ta tugines kaebuses sellele, et DP seletuskiri ja menetlus oli avalikkust eksitav ning rikutud oli avalikkuse kaasamise põhimõtet (PlanS v.r § 3 lg 1 ja kehtiv PlanS § 9 lg 1). Vastustaja on oma 13.05.2019 vastuse punktis 16 kirjeldanud detailplaneeringu menetluse käiku ning avalikkuse kaasatust. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja poolt mainitud menetluse käik ja avalikkuse kaasamine on suures osas tõendamata. Vastustaja on oma vastuse
lisana 11 esitanud üksnes detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamise info, muud vastustaja viidatud menetlusprotsessid ja nendest teavitamised on paljasõnalised ja tõendamata. Nende asjaolude tõendamiskoormis lasub HKMS § 59 lg 1 kohaselt vastustajal.
4.19.Kaebaja leiab, et huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte sisaldus ka PlanS v.r § 4 lg 2 p 2, mis ütleb, et kohalik omavalitsus tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Vastustaja ei ole tõendanud ega selgitanud, et avalikke huvisid ja väärtusi ning huvitatud isikute huvisid oleks tasakaalustatult arvestatud.
4.20.18.10.2019 kohtule esitatud seisukohtades märgib kaebaja täiendavalt, et olles tutvunud käesolevas haldusasjas esitatud detailplaneeringu toimiku dokumentidega, tuvastas kaebaja, et üldmaa vähenemise probleemile viitas ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) oma 05.12.2013 koosoleku protokollis (vt planeerimismenetluse toimik). Nimelt nähtub 05.12.2013 protokollist „E. Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a, 101b, 101c, 101d, 103a ja 103b kinnistute detailplaneering“ kohta, et punktis 3 otsustati ümberkruntida kogu planeeritav ala nii, et maade üldbilanss jääks muutmata. Eelnevast nähtub kaebajale, et lisaks Maa-ametile oli planeeringulahenduse maakasutuse osas kriitiline ka TLPA, kes leidis, et maade üldbilanss ei tohiks muutuda. Maa-ameti ja TLPA tähelepanekutest hoolimata vähendati planeeringulahenduses üldmaa hulka ning vastustaja neid seisukohti ei arvestanud. Kahetsusväärselt ei nähtu DP seletuskirjast selgeid argumente, miks seda on tehtud ja kuidas üldmaa vähenemist kompenseeritakse.
4.21.Kaebaja on seisukohal, et DP avalikest väljapanekutest ei teavitatud kooskõlas PlanS v.r §-dega 18 lg 6 ja § 18 lg 5 p 2. Vastustaja poolsete rikkumiste väljatoomiseks järjestab kaebaja eelnevad kuupäevad I avaliku väljapaneku osas kronoloogiliselt ning kajastab sealjuures ka DP originaaldokumentidest nähtunud andmeid: - 25.04.2018 kirjadega saatis Mustamäe LOV teated 27.04.2018-11.05.2018 toimuva I avaliku väljapaneku kohta puudutatud isikutele – Greifer OÜ, E. Vilde tee 91 KÜ, Elektrilevi OÜ, Kinnisvaravalduse AS, Tallinna Haridusamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Männi lasteaed, Tallinna Keskkonnaamet. NB! Nimetatud teadetes puudutatud isikutele kajastati üksnes I avaliku väljapaneku toimumise kuupäevi, s.t 27.04.2018-11.05.2018. - 26.04.2018 teade I avaliku väljapaneku kohta Postimehes ja Ametlikes Teadaannetes (DP toimikust nähtus teadaanne kuupäevaga 24.04.2018), - 27.04.2018-11.05.2018 I avaliku väljapaneku toimumine, - 27.04.2018-04.05.2018 toimetati kätte tähitud kirjad I avaliku väljapaneku toimumise kohta puudutatud isikutele, - 02.06.2018 I avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav teade ajalehes Postimees, - 06.06.2018 Mustamäe LOV kiri nr 1-12/183-4 TLPA-le, mille kohaselt korraldati 27.04.201811.05.2018 avalik väljapanek ning avaliku väljapaneku ajal ei esitatud ühtegi ettepanekut ega vastuväidet. - 11.06.2018 I avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav teade ajalehes Pealinn. Kaebaja leiab, et toodust selgub, et vastustaja on rikkunud avaliku väljapaneku toimumisest teavitamise kohustust, sest ei teinud seda PlanS v.r nõudeid ega tähtaegu järgides. Teavitamise kohustust on rikutud kaebaja arvates nii avalikkuse kui ka puudutatud isikute suhtes. PlanS v.r § 18 lg 6 kohustas planeeringu koostamist korraldavat kohalikku omavalitsust või maavanemat teatama vastavas ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Vastustaja avaldas teate ajalehes Postimees 26.04.2018 ehk 1 päev enne avaliku väljapaneku algust (27.04.2018). Seega, rikutud on avalikkuse teavitamise ning kaasamise põhimõtet ning I avalikust väljapanekust ei teavitatud avalikkust nõuetekohaselt,
millega võeti kaebaja hinnangul avalikkuselt ära ka detailplaneeringu küsimuses kaasarääkimise võimalus või piirati seda võimalust oluliselt. Kaebaja märgib, et lisaks avalikkuse tähtaegse teavitamise kohustusele rikkus vastustaja I avalikust väljapanekust teavitamisel ka puudutatud isikute õiguseid. PlanS v.r § 18 lg 5 p 2 kohaselt teatab kohalik omavalitsus tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha puudutatud isikule. Kaebaja tuvastas detailplaneeringu originaaldokumentidest, et vastustaja saatis puudutatud isikutele teated avaliku väljapaneku kohta, mis toimus 27.04.2018-11.05.2018 alles 25.04.2018, s.t 2 kalendripäeva enne avaliku väljapaneku algust, järelikult on teated saadetud tähtaega rikkudes. Sealjuures nähtub DP originaaldokumentidest, et puudutatud isikud said tähitud kirjadega saadetud teated kätte alles I avaliku väljapaneku toimumise ajal ajavahemikus 27.04.201804.05.2018. a, mitte kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Seega on õige vastustaja 13.05.2019. a dokumendis väljendatud seisukoht, et teated I avaliku väljapaneku kohta ei jõudnud tähtaegselt adressaatideni, s.t rikuti nii avalikkuse teavitamise/kaasamise nõuet kui ka puudutatud isikute teavitamise kohustust. Eelnevalt kirjeldatu tõttu jääb kaebajale arusaamatuks, miks avaldas vastustaja 02.06.2018 teate ajalehes Postimees ja 11.06.2018. a teate ajalehes Pealinn, kus tutvustas I avaliku väljapaneku tulemusi ja selgitas, et avaliku väljapaneku ajal ei esitatud detailplaneeringule ühtegi ettepanekut ega vastuväidet (vt avaldatud teateid DP originaaldokumentide hulgas). Vaadates kronoloogiliselt edasi vastustaja tegevust DP menetlemisel ja II avaliku väljapaneku korraldamisel, siis tuvastas kaebaja järgmist: - 27.04.2018 ilmus ajalehes Postimees teade II avaliku väljapaneku kohta, - 30.04.2018 ilmus ajalehes Pealinn teade II avaliku väljapaneku kohta, - 15.05.2018-29.05.2018 väidetav II avaliku väljapaneku toimumine. Kaebaja ei tuvastanud DP originaaldokumentidest, et II avaliku väljapaneku kohta oleks puudutatud isikuid teavitatud vastavalt PlanS v.r § 18 lg 5 p 2 nõuetele. Toimikust nähtusid teavitused üksnes I avaliku väljapaneku kohta, kuid nagu eespool kirjeldatud, siis need olid saadetud tähtaega rikkudes, mistõttu võeti sellega puudutatud isikutelt ära võimalus I avalikul väljapanekul osaleda ja ettepanekuid/märkusi esitada. II avalikust väljapanekust neid isegi ei teavitatud. Samuti ei nähtu toimikust, et II avaliku väljapaneku tulemustest oleks ajalehes teavitatud või et selline II avalik väljapanek tegelikkuses üldse toimus. Kuigi avalikkust teavitati PlanS v.r § 18 lg 6 nõudeid järgides, siis on II avaliku väljapaneku tegelik toimumine rohkem kui kahtlane, sest Mustamäe LOV edaspidi II avaliku väljapaneku toimumist ei kirjelda ega kajasta ka DP-d puudutavates edasistes dokumentides.
4.22.Kaebaja toob välja, et Mustamäe LOV kajastas 06.06.2018 TLPA-le saadetud kirjas nr 112/183-4 poolikuid andmeid DP avalike väljapanekute kohta ning esitas ebaõige info üksnes I avaliku väljapaneku kohta. 06.06.2018 saatis Mustamäe LOV kirja nr 1-12/183-4 TLPA-le (kiri DP originaaldokumentide hulgas), mille kohaselt korraldati 27.04.2018-11.05.2018 avalik väljapanek ning avaliku väljapaneku ajal ei esitatud ühtegi ettepanekut ega vastuväidet. Kaebaja osundab, et kummalisel kombel on Mustamäe LOV vahepeal justkui unustanud, et väidetavalt toimus ka II avalik väljapanek ning kajastab 06.06.2018 kirjas ainult I avaliku väljapanekuga seonduvat. Sealjuures pidi Mustamäe LOV aru saama, et I avalikust väljapanekust ei teavitanud nad avalikkust ega puudutatud isikuid PlanS v.r nõuete kohaselt ja tähtaegasid järgides (seda on vastustaja möönnud oma 13.05.2019 menetlusdokumendi punktis 16). Mustamäe LOV kirjast nähtub nagu nad oleks PlanS v.r § 18 lõike 5 kohaselt teavitanud alaga piirnevaid kinnistu naabreid ja detailplaneeringuga seotud isikuid. Mustamäe LOV kinnitab, et tähtkirjad saadeti välja kaheksale adressaadile, tagastusteated on saabunud kõikide
tähtkirjade kättesaamisest. Mustamäe LOV kooskõlastab detailplaneeringu märkusteta. Kaebaja selgitab, et Mustamäe LOV on jätnud oma kirjas TLPA-le avaldamata, et saadetud tähtkirjade tagastusteated on saabunud alles I avaliku väljapaneku toimumise ajal, s.t ajavahemikus 27.04.2018-04.05.2018 (DP originaaldokumendid) ning saadeti välja tähtaega rikkudes. Samuti ei mainita kordagi, et avalikkust teavitati I avalikust väljapanekust ajalehes Postimees alles 26.04.2018, s.t 1 päev enne I avaliku väljapaneku algust. Eeltoodust nähtub, et vastustaja käitumine DP menetlemisel ja avalike väljapanekute korraldamisel on olnud PlanS v.r vastuolus. Pärast II avaliku väljapaneku (mis pidi toimuma 15.05.2018-29.05.2018) välja kuulutamist otsustas vastustaja ilmselt, et II avalik väljapanek pole oluline, ei saatnud puudutatud isikutele PlanS v.r §-le 18 lg 5 p 2 kohaseid teateid II avaliku väljapaneku kohta (DP originaaldokumentidest neid ei nähtu) ning lõppkokkuvõttes ignoreeris II avaliku väljapaneku toimumist ning kooskõlastas detailplaneeringu märkusteta, lähtudes sealjuures sellest, nagu avalik väljapanek oleks toimunud ainult vahemikus 27.04.201811.05.2018. Tegelikkuses oli vastustaja sisuliselt nii avalikkuselt kui puudutatud isikutelt ära võtnud võimaluse osaleda I avalikul väljapanekul, mis toimus 27.04.2018-11.05.2018, sest hilines teadete tähtaegse avaldamisega nii ajalehes (avalikkuse teavitamiseks) kui ka puudutatud isikutele tähtkirjade saatmisega. II avaliku väljapaneku kohta on DP originaaldokumendid kaebaja hinnangul puudulikud. Kaebaja leiab, et avalike väljapanekute korraldamisega seonduvad on käesoleva asja lahendamisel olulise tähtsusega. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel alusel pidi kohalik omavalitsus planeeringus tegema vajalikke parandusi ja täiendusi (PlanS v.r § 21 lg 4). Avaliku väljapaneku käigus ei toimunud üksnes avalikkuse informeerimine planeeringust, vaid sellega pidi toimuma ka avalikkuse kaasamine planeeringu väljatöötamisse. Olukorras, kus avalikkust ega puudutatud isikuid ei kaasatud/teavitatud tähtaegselt, ei saa öelda, et DP menetlus oleks olnud seaduslik ning kaasav. Kaebaja toob välja, et Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-16-08 p-s 11 kinnitanud, et haldusorgan peab tegema planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel omalt poolt kõik võimaliku, et huvitatud isikud saaksid planeerimismenetluses osaleda. Kaebaja hinnangul ei teinud haldusorgan kõike võimalikku, et avalikkust või puudutatud isikuid korraldatud avalikest väljapanekutest tähtaegselt teavitada ning neid menetlusse kaasata. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et Mustamäe LOV 06.06.2018 kirjast TLPA-le selgub hoopis, et avaliku väljapanekutega seotud asjaolusid kajastati ebaõigelt ning poolikult ning Mustamäe LOV vaikis TLPA-le saadetud kirjas II avaliku väljapanekuga seotud asjaoludest.
4.23.Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale kokku 4530 eurot ilma käibemaksuta (sh riigilõiv 30 eurot) (II tl 50-52 ja 63).
VASTUSTAJA JA KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
5.Vastustaja ja kolmas isik ei nõustu kaebusega ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu kusjuures kolmas isik nõustub ja toetab täielikult vastustaja seisukohti. Vastustaja märgib oma seisukohta selgitades järgmist:
5.1.Esmalt juhib vastustaja tähelepanu, et antud detailplaneeringu raames puudus Maa-ameti kooskõlastuse vajadus. Projekteerija H. Jänes edastas oma 19.09.2013 kirjaga nr 2-6/223 (I, tl 145) ekslikult Maa-ametile kooskõlastamiseks kõnealuse detailplaneeringu. Samuti on Maaamet oma kirjas (I tl 146-149) ise märkinud, et tulenevalt MaaRS § 25 lõike 3 järgi võib kohalik omavalitsus munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad võõrandada, kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata maavanema otsusega saadud maa puhul üksnes keskkonnaministri loal. Keskkonnaministri luba selleks on olemas (I tl 202-203). Seega ei ole vastustaja rikkunud kooskõlastamise nõuet Maa-ametiga, kuna koostöövajadus antud detailplaneeringu puhul puudus.
5.2.DP lähteseisukohad on toodud detailplaneeringu algatamise korralduses (I tl 150-152p) ja kõik lähteseisukohad on detailplaneeringu raames täidetud. Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lisanõuded: 1) Eduard Vilde tee on tänavahaljastuse vajadusega. Tagada Eduard Vilde tee ääres kasvavate viirpuude kasvutingimused - ettepanekuga on arvestatud); 2) E. Vilde tee 91 kinnistu poolsele küljele jääva kergliiklustee äärde kavandada madalhaljastus. Parkla ala liigendamiseks planeeritud haljasribade laiuseks kavandada minimaalselt 2 meetrit- ettepanekutega on arvestatud. E. Vilde tee 91 kinnistu poolsele küljele jääva kergliiklustee äärde on kavandatud madalhaljastus. Parkla alale planeeritud haljasribade laiuseks on kavandatud minimaalselt 2 meetrit; 3) ärihooneid teenindav parkla kavandada eraldi kinnistuna. Kaubanduskeskuse laadimisala kavandada selliselt, et see häiriks võimalikult vähe avaliku parkla kasutamist ning müra osakaal ei suureneks ja ei halvendaks ümbritsevate hoonete elanike ja naabruses oleva lasteaia olukorda. Tagada kaupluse ja üldse keskuses külastajatele ohutu ja mugav liiklemine- ettepanekuga on arvestatud, kavandatud on hoone sisene laadimisala ja jalakäijate ohutu ja mugav liikumine; 4) määrata E. Vilde tee 91a ja E. Vilde tee 91b kinnistutele avalikult kasutatava tee kitsendus ning tähistada ala joonistel vastava tingmärgiga, kuna liiklemine avalikult kasutatava tänavani on kavandatud nimetatud kinnistute kaudu - ettepanekuga on arvestatud; 5) alale jäävate, E. Vilde tee 101a katastriüksuse ja E. Vilde tee 101b ja 103a kinnistute hoonestus on soovitatav asendada kaasaegse, linnaosa osakeskusesse sobiva hoonestusega ettepanekuga on arvestatud, vt seletuskirja punkt (I 204-214p) 3.2 ja 7.1. E. Vilde tee 103a kinnistul paiknevale 1-korruseline teenindushoonele on lammutatud (ehitusluba hoone lammutamiseks nr 68753); 6) anda lahendus E. Vilde tee 101 kinnistul paiknevale müügikioskile - ettepanekuga on arvestatud, müügikiosk jääb olemasolevale asukohale, moodustatud üldkasutatava maa krundile pos 8; 7) lahendada jäätmekäitluse põhimõtted - ettepanekuga on arvestatud, vt seletuskirja (I 204214p, punkt 7.2.1); 8) enne detailplaneeringu vastuvõtmist sõlmida Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõike 1 kohane teede ja tehnovõrkude valmisehitamise leping - Detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede (st sõidu- ja kergliiklusteed ning parkla), üldkasutatava haljastuse, tänavavalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamine tagatakse vastavalt 29.08.2017 sõlmitud halduslepingule TKA171 (I tl 161-164). 9) teha koostööd Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõikes 2 loetletud isikutega ja Mustamäe Linnaosa Valitsusega, Tallinna Keskkonnaametiga, Tallinna Transpordiametiga, Tallinna Linnavaraametiga, Tallinna Kommunaalametiga, Päästeameti Põhja päästekeskusega ning teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada - ettepanekuga on arvestatud. Koostöö on lisatud detailplaneeringu köide LISAD punkti 2 (vt DP originaaldokumentide kaust).
5.3.Vastustaja selgitab, et detailplaneeringu seletuskirja (I 204-214p) lk 2 on üksikasjalikult välja toodud järgnev: •E. Vilde tee 101c kinnistu on planeeritud jagada kaheks – ajutiseks ärimaa sihtotstarbega krundiks pos 1b ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks pos 6. Moodustatud ajutine ärimaa sihtotstarbega krunt pos 1b liidetakse E. Vilde tee 101 kinnistust moodustatud ajutise ärimaa sihtotstarbe krundiga pos 1a, mis võimaldab E. Vilde tee 101 kinnistul paikneva amortiseerunud kaubandushoone asemele vajaliku ehituspinnaga uue kaasaegse kaubandushoone ehitamist, pakkumaks paremat ja kvaliteetsemat toidu- ja tarbekaupade
kättesaadavust kodulähedusest. Väiksema ehitusaluse pinnaga kaubandushoone kavandamine ei ole majanduslikult otstarbekas ning ei oleks tagatud rikkalikku sortimenti toidu- ja tarbekaupade valikus. •E. Vilde tee 103a kinnistu liidetakse E. Vilde tee 101c kinnistust moodustatud üldkasutatava maa sihtotstarbe krundiga pos 6. Samuti on haldusakti seletuskirja (I tl 217-220p) p 4 „Detailplaneeringus kavandatud“ märgitud järgnevat: Krunt pos 6 moodustatakse E. Vilde tee 101c ja E.Vilde tee 103a kinnistutest ning sihtotstarbeks on määratud üldkasutatav maa. Krundil paikneb 1-korruseline müügikiosk, mis teisaldatakse ümber E.Vilde tee äärde moodustatavale üldkasutatava maa krundile pos 8. Krundi aadressiks on planeeritud E. Vilde tee 103a. Lisaks on kogu informatsioon toodud detailplaneeringu põhijoonisel (I tl 153), kus nähtub, et detailplaneeringu alas on E. Vilde tee 101c kinnistu. Riigikohus on oma 05.03.2019 kohtuotsuse haldusasjas 3-13-385/90 p 11 märkinud, et planeeringu seletuskiri on planeeringu koosseisu kuuluv tekstiline osa, mis moodustab koos jooniste ja planeeringu kehtestamise otsusega ühtse terviku. Seda põhimõtet on KOV jälginud, millest tulenevalt vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et seletuskirjas ei viidata selgelt ja üheselt mõistetavalt, et detailplaneeringu alasse on kaasatud E. Vilde tee 101c kinnistu. Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et mainimata on jäetud planeeringulahenduse osana haljasala ja üldmaa ala osaline kaotamine ja kinnistule ehitamine. Nii haldusaktis endas p 4 „Detailplaneeringus kavandatu“, kui ka detailplaneeringu seletuskirjas ja põhijoonisel on toodud positsioonide kaupa krundi ehitusõigused. Samuti on detailplaneeringu lisamaterjalina koostatud puittaimestiku haljastuslik hinnang 2013. aastal ja täiendav puittaimestiku haljastusliku hinnang 2017 aastal maastikuarhitekt P. Kümmel poolt (I tl 221-226). Puittaimestiku hinnang viidi läbi vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 määrusele nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord”. Alal kasvab II, III, IV ja V väärtusklassi kuuluvat puud. Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse likvideerida kokku 6 haljastuslikku objekti. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute lõplik arv selgub raieloa menetlemise käigus. Lisaks on haldusaktis endas toodud kaalutlusena välja, et planeeritud lahenduses on arvestatud E. Vilde tee ääres kasvavate viirpuude kasvutingimuste säilimisega. Ala ida- ja lõunakülgedes paiknevad suuremad kõrghaljastatud alad on täies ulatuses säilitatud ning samas on kavandatud ka uut haljastust. Vastustaja rõhutab, et detailplaneeringu ala vaadeldakse ja planeeritakse, kui ühtset tervikut, mitte planeeritud alal asuvate kruntide kaupa ehk siis üksikult.
5.4.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et rikutud on PlanS § 9 lg 1 ja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringut menetleti kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) alusel. PlanS v.r § 9 lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Antud sätte alusel algatati „E. Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a, 101b, 101c, 101d, 103a ja 103b kinnistute detailplaneering“ 29. mail 2013, võeti vastu 21.03.2018 ja nimetatud detailplaneering kehtestati 20.02.2019 korraldusega nr 254-k. Vastustajale jääb mulje, et kaebajale on ebaselge, millise seaduse alusel on detailplaneeringut menetletud. Kaebaja on oma kaebuse üles ehitanud 01.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse sätete alusel, kuid detailplaneeringut menetleti kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse alusel. Nimelt on kaebaja oma kaebuse punktis 2.1.2 viidanud, et vastustaja on rikkunud PlanS
§ 9 lg-s 1 sätestatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama. Vastustaja vaidleb täies ulatuse vastu kaebaja väitele justkui avalikkust ei ole kõnealusest detailplaneeringu menetlusest piisavalt ja selgelt teavitanud. Vastustaja on seisukohal, et avalikkust on teavitatud kõigist planeeringu etappidest, huvitatud isikud on kaasatud detailplaneeringu menetlusse, korraldatud on detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik arutelu ning avalik väljapanek. Lisaks oli kõigil isikutel võimalus tutvuda detailplaneeringu materjalidega Tallinna planeeringute registris (register on avalik) ja huvi korral oli võimalik tutvuda materjalidega Vabaduse väljak 7 ruumides. Juhime tähelepanu, et kõigil isikutel on õigus esitada kogu planeeringu menetlemise ajal vastuväiteid, ettepanekuid ja arvamusi. Muuhulgas teavitada KOV-i, et soovib olla kaasatud planeerimismenetluse protsessi, mille tulemusena oleks KOV-il olnud võimalus kaebajat personaalselt teavitada kõigist planeeringu etappidest. Kaebaja ei andnud endast märku kogu planeerimismenetluse jooksul ega avaldanud soovi selles kaasa rääkida. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja veendunud, et avalikkust on teavitatud arusaadavalt, piisavalt on kaasatud avalikkust menetlusse, korraldatud on eskiislahenduse avaliku arutelu ja planeeringu tutvustamiseks avalik väljapanek. Isikud, kes esitasid oma kirjalikud ettepanekud on saanud KOV-ilt ammendava vastuse, mille tulemusena täiendati detailplaneeringu eskiislahendust. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas tal oleks veel olnud võimalik avalikkust kaasata. Ebamõistlik on eeldada, et vastustaja kajastab lehekuulutustes kogu detailplaneeringu materjali (joonised, detailplaneeringu seletuskiri, kooskõlastused jne). Detailplaneeringu materjalid on avalikkusele kättesaadavad Tallinna planeeringute registris, samuti on võimalik tutvuda ja esitada täpsustavaid küsimusi Tallinna Linnaplaneerimise Ametis või e-posti teel. Lisaks on planeerimismenetlus piisavalt pikk, ja kõigil isikutel oli piisavalt aega esitada oma seisukohti, arvamusi ja ettepanekuid.
5.5.Kaebaja leiab, et on rikutud PlanS § 10 lg 1, kuid vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas on antud sätet rikutud. PlanS v.r § 10 lg 1 sätestab järgnevat: Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 06.02.2013 algatamisettepanekuga (I tl 154157) Kinnisvaravalduse AS volitatud esindaja E. Saloste. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Kinnisvaravalduse AS-i vahel on 25.04.2013 sõlmitud planeeringu koostamise tellimise ja koostamise õiguse üleandmise leping nr 3-6/86 (I tl 158-160p). Tulenevalt eeltoodust ei ole vastustaja seadnud mingeid takistusi algatamisettepaneku tegemiseks ega ka hilisemalt lepingu sõlmimiseks. Vastustaja on juba eespool märkinud, et kaebajale on ilmselt ebaselge, et detailplaneeringut menetleti lõpuni kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS alusel.
5.6.Kaebaja leiab, et on rikutud PlanS § 133 lg 1. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS lõppes paragrahviga 47, seega ei saanud vastustaja rikkuda PlanS § 133 lg-t 1. Lisaks ei tulnud esitada detailplaneeringut kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks 01.07.2015 kehtima hakanud PlanS § 133 lg 1 alusel, mistõttu ei saanud rikkumist selle sätte alusel olla. Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõikes 2 loetletud isikute ja teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi planeeringu lahendus puudutas, arvamust on küsitud sama määruse § 15 lõikes 3 loetletud isikutelt ja detailplaneering on kooskõlastatud § 15 lõikes 7 loetletud asutustega.
5.7.Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja poolt keskkonnaministrile esitatud taotlus ei olnud lahti kirjutatud detailplaneeringus ja korralduses. Tallinna Linnavalitsus esitas 18.06.2018 kirjaga nr LV-1/1656-1 (I tl 216 ja selle pöördel) Keskkonnaministeeriumile taotluse, et saada luba Harju maakonnas Tallinnas asuva E. Vilde tee 101c kinnistu (registriosa nr 25070001, katastritunnus 78405:501:0256, pindala 4013 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa) jagamisel moodustatava 317 m2 suuruse (detailplaneeringus pos 1b) maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks ja võõrandamiseks E. Vilde tee 101 kinnistu omanikule. Keskkonnaministeerium otsustas 30.10.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/801 (I tl 202-203) anda luba Harju maavanema 11.03.2010 korraldusega nr 435-k Tallinna munitsipaalomandisse antud Harju maakonnas Tallinnas Mustamäe linnaosas asuva E. Vilde tee 101c kinnistu (registriosa nr 25070001, katastritunnus 78405:501:0256, pindala 4013 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa) jagamisel moodustatava ligikaudu 317 m2 suuruse maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks ning võõrandamiseks. Vastavalt maareformi seaduse § 25 lõikele 3 võib kohaliku omavalitsuse üksus munitsipaalomandisse antud hoonestamata sotsiaalmaa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad võõrandada või kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata kümne aasta jooksul arvates maa andmisest üksnes valdkonna eest vastutava ministri loal. Vastav luba on vastustajal olemas. Keskkonnaminister on selles pidanud põhjendatuks vastustaja taotlust 317 m2 suuruse maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks ning võõrandamiseks.
5.8.Vastustaja nõustub kaebajaga selles osas, et võrreldes detailplaneeringu algatamise korralduse lisaks olevale põhijoonisega, on detailplaneeringu kehtestamise korralduse lisaks olev põhijoonis muutunud. Detailplaneering on kestev protsess, mille käigus leitakse parim võimalik variant detailplaneeringu kehtestamiseks. Kogu detailplaneeringu menetlemise protsessi ajal kaalutakse kõikide huve ja võetakse vajaminevad kooskõlastused ning koostatakse uuringud. Seega on tavapärane, et algatamise korralduse põhijoonis erineb oluliselt kehtestamise korralduse põhijoonisest. Seda toetab ka seadusandja mõte, et detailplaneeringut saab üldjuhul vaidlustada alles pärast kehtestamist, sest siis on lõplikult selgunud detailplaneeringu eesmärk ja välja selgitatud kõikide osapoolte tahe.
5.9.Kaebajale teeb muret detailplaneeringu peatükk 3.6.1. „Haljastus ja heakord“, mille sõnastusest jääb tema arvates väär arusaam. Vastustaja selgitab, et haljastuse arvutamisel on aluseks võetud kehtivad määrused ja korrad. Lisaks on detailplaneeringu kaustas lisana toodud vastavad uuringud, millest nähtub millised puud on kavandatud likvideerida. Samuti oli kaebajal võimalik esitada täiendavaid küsimusi vastustajale, kui sõnastused seoses „Haljastuse ja heakorraga“ jäid talle arusaamatuks või ebaselgeks. Seda võimalust kaebaja kasutanud ei ole.
5.10.Vastustaja leiab, et kaebaja etteheited, et motiveerimata on liikluslahendus ja liiga palju on parkimiskohti, on põhjendamatud ja tuginevad kaebaja isiklikule arvamusele. Haldusakti seletuskirja p 4 (I tl 218p-219) „Detailplaneeringus kavandatu“ on üksikasjalikult välja toodud, miks on parkimiskohti kavandatud just selline arv. Parkimiskohtade arv on määratud lähtudes Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006–2014” toodud põhimõtetest. Alale on kavandatud 81 parkimiskohta. Kruntide pos 1 ja pos 4 parkimine on lahendatud krundil pos 2. Krundi pos 5 parkimine on lahendatud kavandatavas hoones. Lähtudes Mustamäe linnaosa üldplaneeringust (I tl 177) on vastustaja jaoks just oluline, et autod ei ummistaks hoonete sissekäikude esiseid alasid, mistõttu on pigem just positiivne, kui parkimiskohti kavandatakse rohkem. Samuti on üldplaneeringus (I tl 182p) märgitud, et Mustamäe elurajoonid hoonestati ilma maareservi jätmata kaks korda väiksema parkimisnormatiivi alusel, mistõttu on selge, et täiendava parkimismaa tekitamine elurajoonides toimub üksnes muu avalikuks kasutamiseks vajaliku maa (laste mänguplatsid, haljasalad, spordiväljakud, kergliikluse teed) arvel.
Parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud E. Vilde tee 105 korterühistu poolse ettepanekuga korrastada kinnistu esine parkimisala ja kavandada täiendavad parkimiskohti osaliselt krundile pos 6, tagamaks ühistu parkimisvajadust. Lahendus on kajastatud vastavalt Est Inseneribüroo osaühingu tööle. Linna maale rajatavatele parkimiskohtadele on võimalik taotleda korteriühistu kasuks isiklik kasutusõiguse seadmist pärast parkla valmimist. Krundile pos 6 on planeeritud täiendavad parkimiskohad piirkonna elanikele ja Tallinna Männi Lasteaia külalistele. Seega on parkimiskohtade kavandamisel lähtutud naabrite ja Tallinn Männi Lasteaia külaliste parkimiskohtade vajadusest ehk siis on arvestatud avalikku huvi ja Mustamäe linnaosa üldplaneeringut. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.7 (I 204-214p) on toodud välja liikluskorralduse põhimõtted, millest on lähtutud. Planeeritud ala liikluskorralduse lahenduse planeerimisel lähtuti liiklusohutuse ja liikluse hajutamise vajadusest. Planeeritud alale kavandatud ärihoonete klientide juurdepääs ja väljapääs on hajutatud, mis tagab alal sujuvama, ohutuma ja mugavama liikluskorralduse. Ärihoonete klientidele on juurdepääs kavandatud E. Vilde teelt läbi krundi pos 6 ja väljapääs läbi krundi pos 3. Täiendava liikluse rahustamise võttena ja jalakäijate turvalisuse tõstmiseks on planeeritud alal Mustamäe linnaosa üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) kohase jalakäijate liikumissuuna ja sõidukite ristumine tõstetud. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi tõendit selle kohta, et olemasolevat liikluslahendust oleks saanud nö paremini planeerida, mille korral oleks säilinud rohkem haljastust. Käesoleval juhul on Tallinna Transpordiamet detailplaneeringu kooskõlastanud, millest tulenevalt on selline liikluslahendus ametiarvates siinsesse linnaruumi sobilik ja vajalik, et toimiks normaalselt ühendus ka teiste linnaosadega ning oleks ohutu liiklemine jalakäijatele. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Kommunaalameti pädevuses antud küsimuste lahendamisel, kuna tegemist on oma ala spetsialistidega. Seega on kaebaja vastuväited täiesti põhjendamatud. Ühelt poolt leiab kaebaja, et peab lähtuma avalikust huvist ja teisel juhul jõuab seisukohale, justkui on ainult oluline roheluse säilimine ning liiklusohutus on teisejärguline või üleüldse ebaoluline. Vastustaja selgitab, et ta peab detailplaneeringu menetlemisel lähtuma kõigist aspektidest ja leidma parima võimaliku variandi ning võimalusel arvestama esitatud ettepanekutega. Käesoleval juhul on vastustaja arvestanud avalikkuse huviga ja ka naabrite huvidega. Detailplaneering on koostatud eesmärgil kavandada endise Szolnoki turuhoone asemele, kus praegu on Comarketi kauplus, uus kaasaegne kaubandushoone ning alale jääv hoonestus asendada kaasaegse linnaosa osakeskusesse sobiva hoonestusega. Nimelt näeb planeeritud lahendus ette vana hoonestuse lammutamise ning ala hoonestamise kaasaegsete ärihoonetega, mis tõstab avaliku ruumi kvaliteeti, parandab turvalisust ja elavdab ümbruskonda. Selleks, et korrastada olemasolevat linnaruumi ja arendada olemasolevat piirkonda on paratamatu, et olemasolev olukord muutub. Ilmselgelt ei ole võimalik planeerida selliselt, et see oleks sobilik kõigile kodanikele, mistõttu tulebki KOV-il leida lahendus, mis üldjoontes on vastuvõetav kõigile osapooltele. Käesoleval juhul on see vastustaja arvates leitud.
5.11.Detailplaneering on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt asub planeeringuala osakeskuse (mikrorajoonikeskuse C) alal, kus võivad paikneda ärid, avalikud teenused, kultuuriobjektid, perearstipunktid jms. Osakeskustena (kohalike keskustena) on käsitletud valdava elamufunktsiooniga alade keskusi, mis tuleb säilitada ja tagada nende areng kohaliku elukondliku teeninduse tagamiseks. Oluline on mikrorajooni läbivate kergliiklusteede integreerimine. Vastustaja nõustub kaebajaga, et algatamise korralduse põhijoonisel puudusid täpsed teede asetused. Samuti selgitab vastustaja, et detailplaneering on kestev protsess ja planeerimise käigus selgub konkreetne detailplaneeringu eesmärk, planeeritavad teed ja ka see, kuidas haakuvad planeeritavad teed olemasolevate teedega. Selleks, et saada terviklik pilt kavandatust korraldatakse erinevaid kokkusaamisi ja võetakse kooskõlastusi erinevatelt linna- ja
riigiametitelt, lisaks võetakse arvesse linnakodanike arvamusi. Alles seejärel saab täpselt hakata planeerima olemasoleva tänavavõrgustiku sidumist planeeritavate teedega (kergliiklus- ja autoliiklusteed). Seepärast ongi planeerimine etapiline, et oleks piisav aeg arvestada ja kaaluda kõigi osapoolte huvisid. Planeeritud ala asub tiheda liiklusega E. Vilde tee ääres. Vastavalt tänavate liigitusele on E. Vilde tee magistraal- jaotustänav. Juurdepääs planeeritud alal olevatele kruntidele on E. Vilde teelt. Kavandatud on sissepääsuesised hajumisväljakud, pakkudes meeldivat linnaruumi jalgsi saabujatele. Koos uue hoonestusega kujundatakse jalakäijatele organiseeritum ja ohutum kergliiklusala (I tl 161-164). Krundile pos 1 on kavandatud läbiv 6 m laiune kergliiklustee. Sellest tulenevalt on korrigeeritud hoone alust pinda ja suletud brutopinda. Hoone alune pind vähenes 1760 m2-lt 1590 m2-ni ja suletud brutopind 2640 m2-lt 2385 m2-ni. Planeeritud kergliiklusteed läbivad planeeringuala tagades ühenduse juba olemasolevate kergliiklusteedega ehk siis üldplaneeringu kohane tingimus detailplaneeringu koostamiseks on täidetud. Samuti on täidetud üldplaneeringu nõue (I tl 182), et kergliiklusteed kulgevad läbi mikrorajoonide lasteasutuste ja kaubanduskeskuste läheduses. Seega ei pea paika kaebaja väide, justkui vastustaja on lähtunud ainult huvitatud isiku soovidest, vastupidiselt on vastustaja arvestanud avalikku huvi ja sõlminud selleks teede- ja tehnovõrkude lepingu (I tl 161-164), et tagada kõigile liiklejatele juurdepääsud ja ohutu liiklemine nii jalakäijatele, kui ka autodele. Samuti on arvestanud Mustamäe üldplaneeringus tooduga, et orienteeritud teenindusvõrk ning sotsiaalsete infrastruktuuride elementide paigutus ei eelda auto kasutust ja on kättesaadav teiste liiklusvahenditega. Samuti on leitud lahendus sellele aspektile, et mikrorajoonis on autoliiklus reguleeritud. Lisaks on lähtutud sellest, et kuidas on perspektiivis võimalik kergliiklusteede võrku edasi arendada.
5.12.Veel juhib vastustaja kaebaja tähelepanu asjaolule, et linna maade võõrandamise üle on otsustajaks Tallinna Linnavolikogu, kes on valitud linna hääleõiguslike elanike poolt. Mis puudutab TLPA 05.12.2013 protokolli, siis juhib vastustaja tähelepanu, et tegemist on dokumendiga, mis reguleerib asutuse sisest tööd ja edaspidiseid arutelusid. Samuti on kaebaja saanud antud protokollist täiesti valesti aru. Nimelt tuli planeeritav ala ümber kruntida selliselt, et maade üldbilanss jääks muutmata. Krundipiire nihutatakse selliselt, et säiliksid viirpuud. Vastustaja tegi kõik selleks, et säiliks võimalikult palju haljastust, mis ongi avalikes huvides.
5.13.Kaebaja leiab, et rikutud on avalikkuse ja puudutatud isikute kaasamise kohustust ja muuhulgas on avalikust väljapanekust teavitamata jäetud puudutatud isikud ja avalikkus. Vastustaja selgitab, et II avalik väljapanek korraldati, kuna I avalikul väljapanekul ei jõudnud avaliku väljapaneku teavitused teavitatavate isikuteni õigeaegselt. Teavitatavate all peab vastustaja silmas nii avalikkust üldisemas mõttes, kui ka puudutatuid isikuid. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu, et kaebaja on üles ehitanud oma kaebuse läbinisti populaarkaebusena ega esinda antud asja raames puudutatuid isikuid. Tulenevalt eeltoodust ei saa antud haldusasjas arutada puudutatud isikute võimalikke kaebusi, kuna puudutatud isikud kaebust halduskohtule esitanud ei ole ning kaebaja antud haldusasja raames puudutatud isikuid ei esinda. Küll aga on puudutatud isikuid II avalikust väljapanekust teavitatud (II tl 43-46p). Samuti nähtub väljastusteadetelt, et puudutatud isikutele on tähitud kirjad kätte toimetatud (II tl 47-48). Vastustaja esitas kohtule 25.10.2019 lisad 2, 3, mis tõendasid, et isikuid on avalikust väljapanekust teavitatud. Kohtule jäi arusaamatuks vastustaja poolt 25.10.2019 esitatud lisa 3. Vastustaja selgitab, et lisa 3 on koopia tähitud kirjade kätte toimetamise kohta. Vastustaja esitab kohtule tõendi (II tl 61 Exceli tabel), kus nähtub, et isikuid on teavitatud nii esimesest avalikust väljapanekust kui ka teisest avalikust väljapanekust. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja hinnangul kohtule esitatud menetlusdokumentidele lisatud tõendid piisavad tõendamaks, et isikuid on teavitatud II avalikust väljapanekust tähtaegselt.
PlanS § 141 kohaselt on detailplaneeringu peale õigus esitada kaebus avalikes huvides või oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja on esitanud kaebuse avalikes huvides. Kaebaja ei esinda puudutatuid isikuid. Ilma volituseta ei saa esitada kaebust teiste isikute kaitseks. Detailplaneeringu II avalik väljapanek toimus 15. maist - 29. maini 2018. Sellekohane teade ilmus ajalehes Postimees 27.04.2018, ajalehes Pealinn 30.04.2018 ja Tallinna veebilehel 26.04.2018 (II tl 49 ja selle pöördel). Tulenevalt eeltoodust on avalikkust teavitatud õigeaegselt. Sellest tulenevalt ei ole rikutud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) tulenevat avalikkuse kaasamise põhimõtet. Avalikkusel ja puudutatud isikutel oli võimalik esitada oma arvamusi, ettepanekuid, vastuväiteid nii esimesel, kui ka teisel avalikul väljapanekul. Kokkuvõtvalt ei saa vastustaja nõustuda kaebaja seisukohaga justkui avalikkust ja puudutatuid isikuid ei ole kaasatud või nende kaasamine oleks pidanud olema põhjalikum. Avalikkust ja puudutatuid isikuid on kaasatud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse kohaselt ja sellest tulenevalt ei ole kellegi õigusi rikutud.
5.14.Kaebaja leiab, et Mustamäe Linnaosa Valitsus on unustanud teise avaliku väljapaneku, mille tulemusel on jäetud teise avaliku väljapaneku tulemused ajalehes teavitamata. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 21 lg 3 sätestas järgnevat: Kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Avalikel väljapanekutel kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud, mistõttu puudus PlanS v.r § 21 lg 3 tulenev kohustus teavitada nii esimese, kui ka teise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest vastavas ajalehes ning korraldada PlanS v.r § 21 lg 1 kohast avalikku arutelu.
5.15.Vastustaja palub kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik oma menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kaebuse eesmärgiks on Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2019 korralduse nr 254-k, millega kehtestati „E.Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a, 101b, 101c, 101d, 103a ja 103b kinnistute detailplaneering“ (DP) tühistamine. Kaebus on esitatud populaarkaebusena. Kaebaja väidab, et detailplaneering ei vasta Mustamäe linnaosa üldplaneeringule ning selle menetlemisel on rikutud mitmeid planeerimisseaduse nõudeid.
7.Kohus märgib kaebust lahendama asudes esmalt, et EhSRS § 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne 01.07.2015 algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Vaidlust ei ole selles, et DP algatati 29.05.2013 (I tl 13 ja selle pöördel). Sellest tulenevalt tuleb kontrollida, kas vaidlustatud DP ja selle menetlus vastavad kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses (PlanS v.r) sätestatud nõuetele osas, milles kaebaja leiab, et see nii ei ole. Kaebaja viited kehtiva planeerimisseaduse nõuete rikkumistele jätab kohus pikemalt analüüsimata, kuivõrd kehtiva planeerimisseaduse sätete rikkumine ei saa tuua käesoleval juhul kaasa DP õigusvastasust ning tühistamist.
8.Kohus, tutvunud DP originaaldokumentide kaustaga, leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et praegusel juhul ei ole vastustaja rikkunud PlanS v.r §-st 16 tulenevaid nõudeid koostööle ja kaasamisele planeeringu koostamisel.
Kaebaja ei ole ka välja toonud, milliseid seadusest tulenevaid avalikkuse kaasamise tingimusi oleks vastustaja tema arvates veel täitma pidanud. DP originaaldokumentide kaustast nähtub, et järgitud on PlanS v.r. kehtestatud nõudeid (vt DP kaust lisad vaheleht 1). Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole kasutanud võimalust avaldada oma arvamust planeerimismenetluses. Vastava asjaoluga, et praegusel juhul ei ole vastustaja rikkunud PlanS v.r. § 16 tulenevaid nõudeid koostööle ja kaasamisele planeeringu koostamisel on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 21.05.2019 määruses käesolevas asjas, milles lahendati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust. Kaebaja üldsõnalised etteheited vähesele avalikustamisele on samuti põhjendamatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudus vajadus täiendavale seaduses ettenähtust intensiivsemale DP avalikustamisele. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja on rikkunud PlanS v.r. § 18 lg 6 määral, mis tooks kaasa DP tühistamise. PlanS v.r § 18 lg 6 sätestas, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem teatab vastavas ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku ning maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates tuleb: 1) anda informatsiooni planeeritava maaala suuruse ja asukoha kohta; 2) tutvustada lühidalt planeeringu sisu ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid; 3) detailplaneeringu puhul anda informatsiooni kavandatava hoonestuse iseloomu, olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste ning selle kohta, kas detailplaneering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Vaidlust ei ole selles, et esimene DP avalik väljapanek toimus 27.04.2018-11.05.2018. Kaebaja on põhjendatult välja toonud, et vastustaja avaldas teate ajalehes Postimees 26.04.2018 ehk 1 päev enne esimese avaliku väljapaneku algust (27.04.2018). Samas on vastustaja oma viga märganud ning seda ka vastuses kaebusele tunnistanud, millest tulenevalt pidas vastustaja vajalikuks korraldada teine avalik väljapanek. Teine avalik väljapanek toimus 15.05.201829.05.2019. Selle kohta on avaldatud teade ajalehes Pealinn 30.04.2018 ning 27.04.2018 ajalehes Postimees (DP originaalkaust vaheleht 1 ja II tl 58-59). Järelikult on tõendatud, et teise avaliku väljapaneku osas on järgitud PlanS v.r § 18 lg 6 sätestatud ühe nädalast avaliku väljapaneku toimumisest teavitamise aega. Arvestades, et DP menetluses ei olnud kohustuslik korraldada tingimata kahte avalikku väljapanekut, et teine avalik väljapanek korraldati menetlustähtajaga seotud vea parandamiseks ja seda, et teise avaliku väljapaneku korraldamisel järgiti PlanS v.r § 18 lg 6 sätestatut, ei too esimese avaliku väljapaneku korraldamisel viidatud sätte rikkumine kaasa DP tühistamist. Küll aga on kaebajal õigus selles, et vastustaja on rikkunud PlanS v.r § 18 lg 5 p 2, mis sätestab, et kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha puudutatud isikule. Esmalt leiab kohus, et vastustaja ei ole korrektselt tõendanud, kas kohtule esitatud väljastusteadetega (II tl 47-48) on puudutatud isikutele kätte toimetatud Mustamäe Linnaosa Valitsuse 25.04.2018 kirjad, millega teavitati DP esimesest avalikust väljapanekust 27.04.201811.05.2018 (vt DP originaalkaust vaheleht 1) või hoopis Mustamäe Linnosa Valitsuse 26.04.2018 kirjad (II tl 43-46p), millega teavitati DP teisest avalikust väljapanekust 15.05.2018-29.05.2019. Vastustaja on kohtule esitanud mõlemal juhul samad tähtkirja väljastusteated (vt saadetise kood). Kohtul ei ole väljastusteadetelt võimalik tuvastada, millised konkreetsed dokumendid puudutatud isikutele kätte toimetati. Ka vastustaja poolt kohtule esitatud Omniva poolt koostatud tabelist ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, milline kiri mis päeval on kätte toimetatud. Tabelist nähtub üksnes see, millal on kiri koostatud ja et need on kätte toimetatud (II tl 61)
Kui asuda seisukohale, et väljastusteated tõendavad esimese avaliku väljapaneku kohta puudutatud isikutele teadete saatmist, siis on ilmselgelt rikutud PlanS v.r § 18 lg 5 p 2 sätestatud kahe nädalast avalikust väljapanekust ette teatamise kohustust, kuivõrd kirjad on jõudnud adressaatideni ajavahemikul 27.04.2018-04.05.2018 ehk siis esimese avaliku väljapaneku toimumise ajal. Isegi kui asuda seisukohale, et viidatud väljastusteated tõendavad teisest avalikust väljapanekust teavitamist, siis ka sel juhul on enamus teated jõudnud adressaatideni hilinemisega välja arvatud Kinnisvaravalduse AS osas, kes sai kirja kätte 27.04.2018. Ülejäänud puudutatud isikud said tähitud kirjad kas 02.05.2018 või 04.05.2018 ehk 12 päeva või 10 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et vastavad teated peavad puudutatud isikuteni jõudma 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Ehk kui teine avalik väljapanek algas 15.05.2018, siis tuli kirjad kätte toimetada hiljemalt 01.05.2018, sest vastavalt HMS § 33 lg 2 algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Päevadega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval. Samas, arvestades, et käesoleval juhul on puudutatud isikud DP avalikust väljapanekust siiski informeeritud ning isikud ei ole esitanud omapoolseid seisukohti ega taotlusi sh taotlust pikendada avaliku väljapaneku aega seoses teate hilinenult esitamisega vastustaja poolt, ei pea kohus käesoleval juhul vajalikuks DP tühistamist vaatamata sellele, et vastustaja ilmselt rikkus PlanS v.r § 18 lg 5 p 2. Kohus arvestab seejuures kolmanda isiku huvi DP kehtima jäämise suhtes ning kaebuse muid väiteid ja asjaolusid mh seda, et DP tühistamisel ja uue menetluse läbiviimisel antaks suure tõenäosusega välja samasugune haldusakt, samuti seda, et vastav menetluslik rikkumine ei mõjutanud antud juhul asja otsustamist. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et kaebus on esitatud avalikes huvides ning kaebaja esindaja ei esinda huvitatud isikuid. Kaebaja väidab veel, et DP teise avaliku väljapaneku osas rikuti ka PlanS v.r § 21 lg 3. Kohus kaebajaga ei nõustu. PlanS v.r § 21 lg 3 sätestas, et kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kuivõrd kummalgi avalikul väljapanekul vastuväiteid DP-le ei esitatud, siis vastavat teadet vastustajal ka avaldada ei tulnud. Samuti ei too DP õigusvastasust kaasa kaebaja välja toodud asjaolu, et DP menetlust ei jõutud viia lõpuni enne 01.07.2018, sest sellist regulatsiooni seadusest ei tulene. Kohtule jääb ebaselgeks, milliseid avalikkuse kaasamise samme, mis on sätestatud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses, oleks vastustaja veel pidanud tegema. Kaebajal oli võimalus avaldada oma arvamust planeerimismenetluses, kuid kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud.
9.Kohus leiab pärast tutvumist DP toimikuga ning DP kaardimaterjali, seletuskirja ja vaidlustatud korralduse analüüsimist ka seda, et kaebaja etteheited DP vastuolule planeerimisseadusega ning Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga ei ole põhjendatud. Kohus ei jaga kõigepealt kaebaja seisukohta, et antud juhul on ilmselgelt rikutud kehtiva PlanS § 8-11, mis sätestavad elukeskkonna parendamise, avalikkuse kaasamise ja teavitamise, huvide tasakaalustamise ja lõimimise ja teabe piisavuse põhimõtet. Esiteks ei kohaldu vaidlusalusele detailplaneeringule kehtiva PlanS §-d 8-11. Kohus leiab, et planeerides hetkel vaidlusalusel planeeringualal olevate vananenud hoonete ja turuhoone asemele uue kaasaegse kaubandushoone rajamise parendamaks kaupade ja teenuste kättesaadavust mikrorajoonis nii jalgsi kui autoga liiklejatele ja kujundades sellest peamisest eesmärgist lähtudes planeeringulahendused, on vastustaja järginud elukeskkonna parendamise põhimõtet vaatamata sellele, kas leitud lahendused kaebajale meeldivad või mitte.
Kohus leiab, et DP-s on erinevalt kaebaja poolt väljendatust lähtututud kohalikest huvidest, mis on ka üheks avalikuks huviks. Täiesti ebaselgeks jääb, milles seisneb kaebaja poolt väidetav kehtiva PlanS § 11 rikkumine. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et DP menetluses on antud eksitavat ja ebapiisavat informatsiooni planeeringulahenduse kohta, kuivõrd planeeringu seletuskirjas ei ole põhjalikult käsitletud näiteks kergliiklusteede küsimust või üldkasutatava maa tähtsust. Kohus selgitab, et DP moodustavad koosmõjus selle dokumendid – kaardimaterjal ja seletuskiri. Kohus leiab, et viidatud dokumentides on piisavalt, üheselt ja selgelt arusaadavalt kajastatud planeeringulahendus. Kohus ei nõustu kaebajaga, et DP-st on puudu avalike huvidega arvestamise kaalutlused. Avalikuks huviks on muuhulgas ka räämas ja kehvas seisus linnaruumi korrastamine sh piisava parkimisvõimaluse tagamine, et vältida väikeste lähedal asuvate tänavate ummistamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esmaseks ja ülekaalukaks avalikuks huviks, millele tuleb allutada kõik muud avalikud huvid, võimaliku suure haljastuse(haljasala) ja üksnes kaebaja esitatud seisukohtadele vastavalt kergliiklusteede loomine. Vastustaja on toonud DP-s selgelt välja planeeringu keskse avaliku huvi, milleks on piirkonna korrastamine ja vananenud kaubanduskeskuse asendamise kaasaegse mitmeotstarbelise keskusega, mille juurde rajatav parkla aitab leevendada ka parkimisprobleeme piirkonnas.
10.Mis puudutab Maa-ameti kooskõlastuse puudumist ning sellega seoses DP menetluses väidetavat PlanS § 133 lg 1 rikkumist, siis kohus nõustub vastustajaga, et kehtiv PlanS § 133 lg 1 vaidlusalusele detailplaneeringule ei kohaldu. Kohus leiab, et kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 17 (planeeringu kooskõlastamine) sätestatud nõudeid siinkohal rikutud ei ole. Kohus selgitab, et vastav pädevus otsustamaks, kas munitsipaalomandisse antud E. Vilde tee 101c kinnistu jagamisel moodustava maaüksuse (pos1b) sihtotstarbe muutmine ärimaaks ning võõrandamiseks on lubatud või mitte, on Keskkonnaministeeriumil (Maareformi seaduse § 25 lg 3). Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et Keskkonnaministeerium on vastava loa andnud (I tl 4748), siis on kaebaja väited planeerimisseaduse rikkumisest seoses detailplaneeringu Maaametiga kooskõlastamata jätmisega põhjendamatud. Kaebaja viitab kaebuses küll õigesti, et maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 12 p 2 kohaselt on sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigid on: üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa. Samas eksib kaebaja antud juhul selles, et DP on nimetatud sättega vastuolus. Nimelt on käesoleval juhul sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet osaliselt muudetud ning osaliselt on maa ka võõrandatud. Selleks oli olemas juba eelpool viidatud Keskkonnaministeeriumi luba. Kaebaja kahtlused sellest, kas Keskkonnaministeerium ikka oli teadlik kõigist asjaoludest on põhjendamatud ning ka paljasõnalised. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Keskkonnaministeeriumi luba oleks antud ebaõigetele andmetele tuginedes vms. Eeltoodust tulenevalt ei ole DP vastuolus MaaKatS § 181 lg 12 p 2. Samuti puudub kaebajal õigus esineda kohtus Keskkonnaministeeriumi õiguste ja huvide kaitsjana ning esindajana. Mis puudutab kaebaja viidet TLPA 05.12.2013 protokollile, siis selles osas on vastustaja oma vastuses kaebusele õigesti välja toonud, et tegemist on dokumendiga, mis reguleerib asutuse sisest tööd ja edaspidiseid arutelusid. Kohus märgib, et isegi kui TLPA oleks olnud DP menetluse ajal selle suhtes kriitiline ei ole see õiguslikuks aluseks DP õigusvastaseks tunnistamisele.
11.Kohus ei nõustu kaebajaga ka tema ühes põhiväites, et DP on vastuolus Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga (ÜP). ÜP kohaselt asub planeeringuala osakeskuse (mikrorajoonikeskuse C) alal, kus võivad paikneda ärid, avalikud teenused, kultuuriobjektid, perearstipunktid jms. Osakeskustena (kohalike keskustena) on käsitletud valdava elamufunktsiooniga alade keskusi,
mis tuleb säilitada ja tagada nende areng kohaliku elukondliku teeninduse tagamiseks. (vt Mustamäe linnaosa üldplaneeringu põhikaart https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000030 ) Kohus möönab, et haljastuse osa kehtestatud DP-ga küll mõnevõrra väheneb võrreldes planeeringueelse ajaga, kuid see ei ole üldplaneeringuga keelatud. Üldplaneeringust endast tuleneb, et mikrorajoonides, kus on juba välja kujunenud keskused, tuleb arendada juba olemasolevaid asunduskeskusi. Ilmselgelt on üheks selliseks keskuseks ka vaidlusalune ala. DP-st nähtuvad kaalutlused, miks on otsustatud just sellise DP kasuks. Kohus ei nõustu sellega, et DP haljastuse osa on vastuolus ÜP-ga. Haljastuse osa küll väheneb teatud määral võrreldes planeeringueelse ajaga, kuid see ei ole ÜP-ga keelatud. Haljastuse mahu vähenemine on nähtuvalt DP-st minimaalne, kuivõrd DP-st nähtub, et ette on nähtud ka asendusistutus ja teised vajalikud meetmed haljastuse protsendi täitmiseks. Haldusaktis on muuhulgas eraldi kaalutlusena välja toodud, et planeeritud lahenduses on arvestatud E. Vilde tee ääres kasvavate viirpuude kasvutingimuste säilimisega. Ala ida- ja lõunakülgedes paiknevad suuremad kõrghaljastatud alad on täies ulatuses säilitatud ning kavandatud on ka uut haljastust. Vastustaja märgib õigesti, et olemasoleva linnaruumi korrastamise ja arendamise seisukohalt on paratamatu, et praegune olukord muutub. Kohus nõustub vastustajaga, et DP realiseerimine parendab olemasolevat linnaruumi, mis tõstab elanike turvatunnet ja annab juurde töökohti. On ilmne, et avalikkuse aspektist on DP pigem positiivne – selle realiseerimisel saab planeeritav maa-ala uue heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteed, lahendatakse parkimise küsimused, kohalikele elanikele pakutakse senisest parema kvaliteediga ning suurema valikuga igapäevakaupade ja toiduainete ostukohta ning mis peamine, kulunud ilmega paik (Szolnoki turg) saab edaspidi kaasaegse ilme. Kõike eelnimetatut on vastustaja ka detailplaneeringu kehtestamisel arvesse võtnud ja selgitanud. Haljastuse osas viitas kaebaja veel ÜP seletuskirja teisele peatükile „Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused“ ning asus seisukohale, et DP neile tingimustele ei vasta. Kohus märgib seda väidet kommenteerides esmalt, et DP ala ei jää ühtegi rohekoridori. Kohtu hinnangul on põhimõtet, et linnaosa ja mikrorajoonide tasandit toetab ka tänavatest eraldatud kergliiklusradade võrgustik, järgitud kavandatut silmas pidades võimalikult suurel määral. ÜP-s märgitakse veel, et väga oluline roheline ühenduslüli on tänavahaljastus (puiesteed, puuderead, elamute ja tänavate vaheline kõrghaljastus). Detailplaneeringute koostamisel tuleb olulise alusmaterjalina vaadelda mitte ainult üksikuid kõrghaljastuselemente, kaitstavaid loodusobjekte ja liike planeeringualal, vaid arvestada planeeringu koostamisel ka nende kuuluvust ülaltoodud rohelise võrgustiku üksteisega seotud tasanditesse. Kohus leiab, et tegemist on üldise suunisega, mida on samuti järgitud niivõrd, kui palju see oli DP-ga kavandatut arvesse võttes võimalik. Kui detailplaneeritav ala ei olnud varem seotud rohelise võrgustikuga, siis ei ole kohustuslik seda asjaolu faktilisest olukorrast tulenevalt ka detailplaneeringuga muuta. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et DP-st ühele põhja poole jääb magistraaltee ehk Vilde tee, idast ja läänest piirneb planeeringuala korterelamutega (idast Vilde tee 105 ja läänest Vilde tee 91 ) ning Vilde tee 91 vahelise haljastusega. Viimase osas haljastus säilitatakse, kuid olemasolev ega planeeritav haljastus ei moodusta rohelist võrgustikku. Juba üksnes seetõttu ei ole võimalik ka uue vaidlusaluse DP-ga rohelist võrgustikku moodustada. Lõuna poolne olemasolev haljastus, mis moodustab ka ühtse terviku rohelise võrgustikuga, säilitatakse nähtuvalt DP-st suures osas. Selle tulemusena ei katke olemasolev roheline võrgustik. Arvestades eeltooduga ning sellega, et üldplaneeringus antakse üldised suunised, millest tuleb DP koostamisel lähtuda, leiab kohus, et vaidlusalune DP ei ole vastuolus Mustamäe ÜP-ga ning kaebaja vastavad väited on eksitavad ja sisuliselt põhjendamatud.
12.Kergliiklusteede planeerimise osas heidab kaebaja ette nende ohtlikkust tulenevalt teede asukoha valikuga ja märgib, et see on konfliktis poe ja parkla vahelise liikumisega. Kaebaja
leidis veel, et DP-s puuduvad kaalutlused, miks on autoliiklus prioriteetne kergliiklustee ees. Arvestades ÜP-s antud suuniseid peaks olukord olema vastupidine. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kergliiklusteede ees on prioriteetsena planeeritud autoliiklus. Kohus, analüüsides DP liiklusskeemi, leiab, et liikluslahendus on vastavuses ÜP-ga. Planeeritud kergliiklusteed läbivad planeeringuala ja tagavad ühenduse juba olemasolevate kergliiklusteedega. Mis puudutab kaebaja väidet kergliiklusteede ristumisest ostlejatega planeeritud hoone külgedel, siis selliselt on tagatud kergliiklejatele muuhulgas ka kaubanduskeskuse mugav kasutus. Ka ÜP-s on välja toodud, et tuleb luua eeldused mikrorajoonisisestelt kergliiklusteedelt kättesaadava esmatarbekaupadega varustava kaubanduse elujõulisuse tagamiseks (Mustamäe linnaosa üldplaneeringu seletuskiri lk 22). ÜP-st ei tulene ka nõuet, et kergliiklustee ei tohiks asuda parkla ja kaubanduskeskuse vahel. Samuti on liikluskorralduse lahenduse planeerimisel lähtutud liiklusohutuse ja liikluse hajutamise vajadusest. Vastustaja toob õigesti välja, et oluline on mikrorajooni läbivate kergliiklusteede integreerimine.
13.Kohus ei nõustu kaebaja poolt täpsustatud kaebuses välja tooduga nagu peaks DP prioriteediks olema üksnes kergliiklusteed ja haljastus, mis tagaks avalike huvide arvestamise. Kohus selgitab kaebajale, et tegemist on linnakeskkonnaga. ÜP kohaselt on üldiseks eesmärgiks hoonetevahelise ruumi kavandamisel lähtuda atraktiivse kvaliteetruumi tekitamise vajadusest, mis toimiks ühtlasi kommunikatsioonikanalina läbivate kergliiklusteede kaudu. Kohus leiab, et vastavat nõuet on järgitud, sest ÜP-st ei tulene, et kergliiklusteed ja haljastus peaks DP koostamisel olema absoluutseks prioriteediks. ÜP-s nähakse üldisemal tasandil ette, et peab tekkima kergliiklusteid ühendav kergliiklusteede võrk. Antud nõue on DP-s täidetud. Samamoodi on ette nähtud rohealade sidumine kergliiklusteedega ühtsesse süsteemi. Käesoleval juhul asuvad nii planeeritud kui juba olemasolevad kergliiklusteed võimalusel ka rohealade ääres – üksnes üks planeeritav kergliiklustee osa asub hoonete ja parkla vahel (vt DP põhijoonis). Samas täidab viimane eesmärki võimaldada kergliiklusteed kasutada just nimelt planeeritava hoone külastamiseks. Avalikes huvides on muuhulgas ka tagada inimestele võimalikult kodu lähedalt maksimaalses ulatuses esmatarbekaupade kättesaadavus, et vähendada pendelrännet selliste kaupade järgi. Kohus märgib, et kaebaja jätab kaebuses tähelepanuta sisuliselt olulise asjaolu, et tegemist on ÜP kohaselt osakeskuse segahoonestusalaga, kus tuleb säilitada ja tagada nende areng kohaliku elukondliku teeninduse tagamiseks: mikrorajoonide keskused, ärid, avalikud teenused, kultuuriobjektid, kohalikud tervishoiuasutused. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et DP on kooskõlas ÜP-ga. ÜP-st ei tulene sellist klauslit, et rohealasid tuleks 100% säilitada või eelistada igasuguse muu planeeritava tegevuse ees. Tegemist on linnakeskkonnaga, kus tuleb leida tasakaalustatud lahendused ja milline lahendus konkreetselt valitakse, on linna kaalutlusõiguse teostamise tulemus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on linn kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning kaebaja väited kaubanduspinna ja liikluse eelistamisest ning otsuse motiveerimatusest ei ole põhjendatud ning ei saa kaasa tuua planeeringu tühisust või tühistamist. Kaebaja leiab veel, et haljastuse ja heakorra põhimõtted peaksid olema kindlaks määratud juba DP-s, mitte selguma hiljem. Kaebaja viitab siinkohal muuhulgas sellele, et lõplik raiemaht selgub raielubade andmisel. Kohus leiab, et vastavad põhimõtted ongi kindlaks määratud DPs, üksnes ühikute lõplik arv täpsustub detailplaneeringu realiseerimisel, mis ei ole ka seadusega vastuolus. DP-s ei ole võimalik lõplikult kindlaks määrata raiutavate puude arvu, kuivõrd vastav pädevus otsustada raielubade üle on Tallinna Keskkonna- ja kommunaalametil, kes otsustab raielubade väljastamise või sellest keeldumise. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väited DP vastuolust ÜP-ga sel alusel põhjendamatud.
14.Kohus ei ole nõus kaebajaga ka selles, et planeeringu menetluse ajal on toime pandud PlanS v.r § 9 lg 2 p 8 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisssüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 34 lg 2 rikkumine.
PlanS v.r. § 9 lg 2 p 8 sätestas, et detailplaneeringu ülesandeks on keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kohus leiab, et kaebaja on ekslikul seisukohal nagu oleks käesoleval juhul tulnud läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Nagu ka kaebaja ise on välja toonud, siis Tallinna Keskkonnaamet märgib 29.05.20113 korralduse nr 747-k lisas olevas seletuskirjas, et “Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktile 3 tuleb detailplaneeringus kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldada juhul, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või on kavandatav tegevus eelhinnangu põhjal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes sama seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Kuna E. Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a, 101b, 101c, 101d, 103a ja 103b kinnistute detailplaneeringus kavandatakse kuni 2-korruselise ärihoone (kaubanduskeskus) ja seda teenindava parkla rajamist, siis ei ole tegemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusega, ning lähtuvalt sama seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktist 2, ei tulene, et üksikute ärihoonete ehitamise korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust või koostada eelhinnang. Kaebaja ei ole suutnud ka selles küsimuse arusaadavalt näidata, mille vastu on tema arvates siinkohal eksitud. Kaebaja seisukoht nagu oleks vaatamata eeltoodule eksitud PlanS v.r § 9 lg 2 p 8 vastu, jääb kohtule arusaamatuks. Milliseid keskkonnaalaseid kaalutlusi oleks pidanud vastustaja lisaks DP-s märgitule veel välja tooma on täiesti arusaamatu. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole ka kaebaja ka ise osanud neid välja tuua. Üldsõnaline viide, et ehitustegevust on peetud tähtsamaks looduskeskkonnast, ei muuda kuidagi detailplaneeringut mis asub linnakeskkonnas üldplaneeringu järgsel osakeskuse segahoonestusalal, õigusvastaseks. Kohus rõhutab, et KSH tuleb kohustuslikus korras läbi viia üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega asjaolu, et KSHd ei ole läbi viidud ning kaebaja arvates ei ole keskkonnaga seotud kaalutlusi piisavalt kaalutud (kaebaja ei suuda seejuures konkreetselt ära näidata, milles need kaalutlused oleks pidanud seisnema), ei muuda detailplaneeringut õigusvastaseks ega too kaasa selle tühistamist. Avalikes huvides esitatud kaebuses peavad olema välja toodud konkreetsed seaduse rikkumised. Antud juhul ei ole PlanS v.r § 9 lg 2 p 8 kohtu hinnangul rikutud. Vajalikud keskkonnatingimused on DP-s sätestatud (vt selle seletuskiri p 7.2.1. ja põhijoonis).
15.Kohus märgib, et ilmselgelt on avalikes huvides, et planeeritav maa-ala saaks uue heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteed ning lahendatakse ka parkimise küsimused ja et elanikele pakutaks senisest parema kvaliteediga ja suurema valikuga igapäevakaupade ja toiduainete ostukohta.
16.Eeltoodud põhjendustest ja seisukohtadest tulenevalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Detailplaneeringust nähtuvad kaalutlused planeeringu kehtestamiseks just sellisel viisil. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud ja kaebaja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et detailplaneeringu kehtestamisel on planeeringu eesmärke arvestades piisavalt kaalutud avalikke ja erahuve ning kaalutlusreegleid ei ole rikutud.
17.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.