lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2306/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2306/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1083
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-19-2306 10. detsember 2019 Karin Jõks Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks 06.12.2019 advokaatidele helistamise mittevõimaldamisel Kaebaja - Andrus Liivandi Vastustaja - Tartu Vangla

1.Vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Tagastada kaebus.
4.Määruse resolutsiooni p 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Andrus Liivandi esitas 08.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on Tartu Vangla meelevaldselt piiranud kaebaja õigust helistada oma advokaatidele. Kaebaja esitas vanglale helistamise taotluse 05.12.2019 (tl 11) ning taotles helistamise võimaldamist 06.12.2019 kell 15.00-16.00 notarile ja advokaatidele. Vastustaja jättis taotluse rahuldamata. Kaebajal on konflikte kaaskinnipeetavatega, mistõttu on tal raske pääseda telefoni juurde. Kaebaja taotles tunnistada õigusvastaseks ja tuvastada vastustaja ebaseaduslik ja meelevaldne omavoli helistamise piiramisel 06.12.2019.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus keelata vastustajal vaidemenetluse ajal piirata kaebaja põhiõigust ja vangistusalatest õigusaktidest tulenevat õigust suhelda advokaatidega. Kaebaja esitas 08.12.2019 Tartu Vanglale vaide seoses sellega, et tal ei võimaldatud 06.12.2019 advokaatidele helistada. Kaebaja taotles enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Vastustaja kinnitas vastuses kohtunõudele (tl 10), et kaebaja on esitanud vaide seoses 06.12.2019 helistamise mittevõimaldamisega. Täiendavalt selgitas vastustaja, et kaebaja on saanud helistada soovitud numbritele 06.12.2019, 07.12.2019 ja 09.12.2019. Kaebaja paikneb osakonnas, kus vastavalt päevakorrale võimaldatakse helistamist ajavahemikel 08.30-10.30, 13.10-15.00 ja 18.00-19.30. Kõigil 7 päeval nädalas on 38 kinnipeetava kohta kasutada 3

telefoniaparaati. Kaebaja esitas taotluse helistamiseks graafikuvälisel ajal, kuid kuna konfliktid kaaskinnipeetavatega ei leidnud kinnitust, jäeti taotlus rahuldamata. Kohtu seisukoht Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kaebaja esitas taotluse koos kaebusega ja vastustaja on kinnitanud kaebuses esitatud asjaoludel vaide esitamist. Kohtu hinnangul on kaebajal õigus esialgse õiguskaitse taotlus esitada.
5.Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6). Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist (tl 34). Halduskohus rahuldab taotluse. Kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt (tl 6-7), ei suuda kaebaja riigilõivu tasuda. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel on pärast lubatud mahaarvamisi negatiivne.
6.HKMS § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 2 ja 3 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise või kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. See on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Kohus mõistab HKMS § 249 lg 1 ja 3 koosmõjus nii, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel on kohtul kaalutlusõigus, kas jätta taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Praeguses asjas lahendab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Kaebaja on esitanud vaide seonduvalt talle 06.12.2019 soovitud ajal helistamise mittevõimaldamisega. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub kaebaja eesmärk saada võimalus helistada tulevikus advokaatidele ja ametiisikutele graafikuvälisel ajal.
7.Kohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud ja kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist vaidemenetluse ajaks. Vaie esitati 08.12.2019. Vangistusseaduse § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul alates selle saamisest. Tegemist ei ole ülemääraselt pika menetlusajaga, mille jooksul kaebaja õigused pöördumatult kahjustuksid. Kaebaja ei ole põhjendanud, missugused on need kahjulikud tagajärjed, mis talle graafikuvälisel ajal helistamise mittevõimaldamisega kaasneksid. Vangla vastusest nähtuvalt on kaebajal ja tema kaaskinnipeetavatel võimalik kasutada telefoni igapäevaselt 5 tunni ja 20 minuti jooksul päevas. Seega on kaebajale tagatud helistamise võimalus. Vastustaja kinnitusel on kaebajal olnud võimalus helistada soovitud numbritele järgnevatel päevadel, kohtul ei ole alust selles kahelda.

Riigikohus on avaldanud seisukohta, et mõjuva põhjuse esinemisel on kinnipeetaval võimalik helistada ka graafikuväliselt (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-26-14 p 13). Vastustaja ei ole välistanud kaebaja võimalust kasutada telefoni graafikuväliselt, vaid tugineb sellele, et kaebaja välja toodud mõjuv põhjus ei leidnud tõendamist. Vangla ei ole kaebaja viidatud konflikte tuvastanud ja kohtul ei ole põhjust vangla sellekohases kinnituses kahelda. Kui kaebaja probleemid helistamisel peaksid kujunema tõsisemateks või kaebajal tekib parem võimalus oma väiteid tõendada, siis saab kaebaja esitada graafikuvälisel ajal helistamiseks uue taotluse. Kohtule ei nähtu selliseid kahjulikke tagajärgi või ebamõistlikke piiranguid, mida tuleks tõrjuda esialgse õiguskaitse korras. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse tagastamine

8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse 06.12.2019 kell 15.0016.00 advokaatidele helistamise mittevõimaldamisel. Kaebaja ei ole märkinud, millega põhjendab ta kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamisel. Kaebusest tuleneb, et kaebaja esitas tuvastamiskaebuse eelkõige seetõttu, et vaidemenetlus alles käib ning tühistamis- või kohustamisnõude esitamise õigust kaebajal veel tekkinud ei ole.
9.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusam õiguskaitsevahend olemas. Kaebaja on esitanud vaide ning praegu ei ole veel teada, kuidas vangla selle lahendab. Kui vaie lahendatakse kaebaja jaoks negatiivselt, siis tekib kaebajal (olenevalt vaides esitatud nõudest) õigus tühistamis- ja/või kohustamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks ka piisav põhjendatud huvi. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine 06.12.2019. aastal graafikuvälise helistamise mittevõimaldamisel ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki. Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei too see kaebajale kaasa võimalust graafikuväliselt mistahes ajal helistada. Kui kaebaja järgmine kord vajab graafikuvälisel ajal helistamise võimalust, tuleb tal igal juhul esitada uus taotlus ning välja tuua asjaolud, millega ta taotlust põhjendab. Täpselt samade asjaolude kordumine tulevikus on vähe tõenäoline.
10.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei võta kohus seisukohta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ega muude menetluslike taotluste osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium