Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ hagi AN vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2015/1149
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AN apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ (registrikood 10539438, asukoht Tartu mnt 7, Tallinn), seaduslik esindaja AK Kostja: AN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
07.11.2016, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 09.06.2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AN kanda. Kvatro Kinnisvarahalduse OÜl puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
4.Jätta rahuldamata AN taotlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kvatro Kinnisvarahaldus OÜ (hageja) esitas 18.06.2015 Harju Maakohtule hagi AN (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2015/1149. Samuti esitas hageja hagi tagamise taotluse. Harju Maakohtu 19.06.2015 määrusega peatati hagi tagamise korras täitemenetlus kohtutäitur Mati Kadaku menetluses olevas täiteasjas nr 008/2015/1149 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja Kvatro Puhastus OÜ õigusjärglane. Kostja esitas 28.07.2014 Kvatro Puhastus OÜ vastu hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-14-54517). Hageja ja kostja sõlmisid 27.04.2015 tsiviilasjas nr 2-14-54517 kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustus hageja hiljemalt 05.05.2015 tasuma kostja välisriigis asuvale arvelduskontole netosumma 697,62 eurot ning maksma arvestatud riigimaksud. Kokku pidi hageja kompromissikokkuleppe kohaselt kostjale ja maksuametile tasuma 1184,66 eurot. 28.04.2015 arestisid kohtutäiturid Priit Petter, Hille Kudu ja Kristiina Feinman kompromissikokkuleppe alusel kostja arvelduskontole väljamakstavad summad seoses kostja kohustustega täiteasjades 023/2015/172, 035/2014/1988 ja 034/2011/307. Vastavalt arestimisaktis antud juhistele kohustus hageja kandma kostjale väljamakstava summa 697,62 eurot kohtutäiturite poolt määratud arvelduskontodele. 04.05.2015 täitis hageja kohtutäiturite korralduse ning informeeris kostjat kohtutäiturite nõude rahuldamisest kompromisskokkuleppes määratud summa ulatuses.
3.18.05.2015 algatas kostja kohtutäitur Mati Kadaku juures eelnimetatud kompromisskokkuleppe alusel täitemenetluse nr 008/2015/1149, milles nõudis hagejalt 890,48 euro tasumist. Hageja informeeris 10.06.2015 kohtutäiturit, et seoses kohtutäiturite poolt tehtud arestiga esineb hagejal kompromissikokkuleppe täitmise takistus. Kohtutäitur informeeris 15.06.2015 kirjaga, et täitemenetluses nr 008/2015/1149 nõutav summa tuleb tasuda sõltumata sellest, et see summa on kohtutäiturite poolt arestitud. Hageja leiab, et olukorras, kus hageja on kohtutäiturite poolt arestitud summa vastavalt saadud juhistele kohtutäiturite arvelduskontodele kandnud, tekib hagejal täiteasjas nr 008/2015/1149 nõutava summa tasumisel sama summa tagasinõudeõigus kostja käest, mistõttu saab nõuded lugeda tasaarvestuse korras täidetuks. 09.05.2016 hagi täpsustuses asus hageja seisukohale, et ta on kostja nõude rahuldanud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuivõrd hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja elukoht on alates 19.12.2014 Soome Vabariigis. Hagi tuleb rahuldamata jätta ka põhjusel, et hageja ei ole teinud kostjale tasaarvestuse avaldust. Hagi on esitatud vale kostja vastu, kuivõrd kostja on raha eest loovutanud OÜ-le Hedviger oma õiguse nõuda hagejalt kompromissikokkuleppega sätestatud hüvitist, töötasu ning viivist.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 09.06.2016 otsusega hagiavalduse ning tunnistas kostja avalduse ja Harju Maakohtu 27.04.2015 tsiviilasja nr 2-14-54517 kohtumääruse alusel toimuva sundtäitmise täiteasjas nr 008/2015/1149 lubamatuks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 350 eurot.
6.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku menetluses on täiteasi nr 008/2015/1149. Kostja on esitanud 18.05.2015 täiturile täitmisavalduse võla sissenõudmiseks, täitedokumendiks on Harju Maakohtu 27.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-54517. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on tasunud kohtutäituritele Priit Petter, Hille Kudu ja Kristiina Feinman täiteasjades 023/2015/172, 035/2014/1988, ja 034/2011/307 kostja kohustuste ja täitekulude katteks kokku 697,62 eurot. Samuti nähtub kohtule esitatud tõendist, et hageja on deklareerinud, kinni pidanud, arvestanud ja tasunud kostja eest väljamakseid ja riiklikke makse summalt 890,48 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas 27.04.2015 tsiviilasjas nr 2-14-54517 tehtud kohtumääruse alusel toimuv täitemenetlus on õiguspärane.
7.Kostja on leidnud, et hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtule, kuivõrd kostja elukoht on Soome Vabariik. Kohus leidis, et kostja viide EÜ 22. detsember 2000.a määruse nr artiklile 16 lg 2 on asjakohatu, kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist tsiviilasjaga, mis lahendaks tarbija poolt sõlmitud lepinguga seotud vaidlust. Tegemist on kohtuotsuse täitmist puuduvata vaidlusega. EÜ 22. detsember 2000.a määruse nr 44/2001 art 22 lg 5 sätestab, et erandkorras on pädevad kohtuotsuste täitmisega seotud menetluste puhul selle liikmesriigi kohtud, kus otsus on täidetud või kuulub täitmisele, olenemata menetlusosalise alalisest elukohast. TMS § 4 lg 1 sätestab, et sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Täiteasjas nr 008/2015/1149 toimub sundtäitmine kostja avalduse alusel ning võlgnikuks on hageja, kelle asukoht on Tallinnas. Seega kuulub täitedokumendiks olev Harju Maakohtu 27.04.2015 määrus nr 2-14-54517 täitmisele Eesti Vabariigis, mistõttu on Harju Maakohus pädev asja menetlema.
8.Maakohus leidis, et hagi on esitatud õige kostja vastu olenemata sellest, et kostja on loovutanud OÜ-le Hedviger oma õiguse nõuda hagejalt kompromissikokkuleppega sätestatud hüvitist, töötasu ning viivist. Tulenevalt TMS § 221 saab võlgnik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Asja materjalidest nähtub, et sissenõudjaks täiteasjas nr 008/2015/1149 on kostja. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et täiteasjas 008/2015/1149 oleks sissenõudja vahetunud. Seega ei ole väidetav eriõigusjärglus tõendatud.
9.Asja materjalidest nähtuvalt arestisid kohtutäiturid Priit Petter, Hille Kudu ja Kristiina Feinman täiteasjades 023/2015/172, 035/2014/1988, ja 034/2011/307 kostja kohustuste ja täitekulude katteks kostjal hageja vastu oleva nõude. Hageja leidis esialgses hagiavalduses, et olukorras, kus hageja on kohtutäiturite poolt arestitud summa vastavalt saadud juhistele kohtutäiturite arvelduskontodele kandnud, tekib hagejal täiteasjas nr 008/2015/1149 nõutava summa tasumisel sama summa tagasinõudeõigus kostja käest, mistõttu saab nõuded lugeda tasaarvestuse korras täidetuks. Kohus selles osas hagejaga ei nõustunud. Kohus osundas, et tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. VÕS § 197 lg 1 tulenevalt peab nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole (käesoleval juhul hageja nõue kostja vastu) nõue teise poole vastu olema sissenõutav. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida
soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Hageja on esile toonud, et juhul kui ta tasub täiteasjas nr 008/2015/1149 veelkord 697,62 eurot, siis tekib tal tagasinõudeõigus kostja vastu. Seega ei olnud väidetava tasaarvestuse avalduse tegemisel hagejal sissenõutavaks muutunud nõuet kostja vastu veel tekkinud ning sellel alusel ei saa sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Tasaarvestada ei saa tulevikus tekkida võivat nõuet.
10.Kohus asus seisukohale, et hageja on oma kohustuse kostja ees täitnud, sundtäidetav nõue on enne täitemenetluse nr 008/2015/1149 alustamist rahuldatud ja sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks sellel põhjusel. Kohtutoimikus olevate arestimisaktidega on tõendatud, et kohtutäiturid Priit Petter, Hille Kudu ja Kristiina Feinman arestisid 28.04.2015 kostjal hageja vastu oleva rahalise nõude. Maksekorraldustega on tõendatud, et hageja on tasunud kohtutäituritele täiteasjades 023/2015/172, 035/2014/1988, ja 034/2011/307 kostja kohustuste ja täitekulude katteks kokku 697,62 eurot. TMS § 111 lg 1 järgi sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS §114 lg 4 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. VÕS § 79 lg 3 järgi kui kohustus täidetakse võlausaldajale, kellel ei ole sundtäitmise või pankroti tõttu oma nõude käsutamise õigust, loetakse kohustus täidetuks siis, kui isik, kellele nõude käsutamise õigus kuulub, sellega nõustub või selle heaks kiidab. Kuivõrd kohtutäiturid arestisid 28.04.2015 kostjal hageja vastu oleva rahalise nõude, siis eelpoolt toodud sättest tulenevalt võinuks hageja kompromissilepingust tsiviilajas nr 2-14-54517 tuleneva rahasumma otse kostjale tasuda vaid kohtutäiturite nõusolekul. Käesoleval juhul olid täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikud kohtutäiturid, kes pidid saadud raha arvel rahuldama nende menetlustes olevad kostja suhtes sundtäidetavad nõuded. Seega oli hagejal kohustus tasuda kostjale võlgnetav summa kostja kohustuste ja täitekulude katteks kohtutäituritele. Seda on hageja ka teinud, kuivõrd on tasunud 04.05.2015 kohtutäituritele kokku 697,62 eurot. Hageja teatas kostjale 05.05.2015, et seoses täitemenetlusnõuetega arvestas ja täitis hageja kompromissisumma ulatuses kohtutäituri nõuded. Samuti edastas hageja kostjale kohtutäiturite poolt edastatud rahaliste nõuete arestimise aktid ning maksekorraldused. Kostja on nimetatu kätte saanud. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks eelpool viidatud kohtutäiturite poolt nõude arestimisi vaidlustanud või ei oleks kohtutäiturid raha tasumist heakskiitnud. Seega on hageja käitunud 697,62 euro kohtutäituritele tasumisega õiguspäraselt. Lisaks on hageja kohaselt täitnud ka kompromissilepingust tsiviilajas nr 2-14-54517 tuleneva kohustuse arvestada ning tasuda kostja eest riiklikud maksud. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja on oma kohustuse kostja ees kohaselt täitnud enne täitemenetluse alustamist.
11.Lähtudes TsMS § 162 lg 1 jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 350 eurot. Lepingulise esindaja kulu 360 eurot (käibemaksuta) hüvitamisele ei kuulu, kuna kohtutoimikust ei nähtu, et hagejal oleks olnud menetluses lepinguline esindaja. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Kostja esitas 12.07.2016 Harju Maakohtu 09.06.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda või alternatiivselt vähendada menetluskulude suurust. Kostja palub apellatsioonkaebuse rahuldamata või läbi vaatamata
jätmisel võimaldada tasuda väljamõistetud summa (kaasa arvatud menetluskulud) viies osas alates otsuse jõustumisest.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kui tunnistas sundtäitmise täielikult lubamatuks ning käitus sellist otsust tehes kostja suhtes üllatuslikult. Lisaks ületas kohus hagi piire. Hageja esitas hagi TMS § 221 lg 1 järgi, mille kohaselt on sundtäitmine lubamatu, kuna hageja on tasaarvestanud kostja nõude, hagi on rahuldatud aga teistel alustel. Samuti on kohus jätnud nõuetekohaselt tuvastamata, kas kostja on kätte saanud hageja tasaarveldusavalduse. Seega puudus eeldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, s.o. hageja nõue ei olnud hagi esitamise ajal tasaarvestatav. Kuna antud tsiviilasi ei allunud ega allu Eesti kohtutele, oleks maakohus pidanud jätma hagi läbi vaatamata. Lisaks ei ole maakohus menetlustähtaegade andmisel korraldavate määrustega igal korral pooltele selgitanud, millise tähendusega tähtaegu määruses antakse. Kohus ei ole täitnud selgituskohustust ega selgitanud, kuidas hageja pidanuks käituma kohtualluvusele vastu vaieldes ning milliseid menetlustähtaegu järgima. Kuna maakohus on keeldunud nii kostja sisuliste (eeskätt kohtualluvust puudutavate), kuid ka muude asjakohaste väidete ning taotluste arvestamisest ning kostja määruskaebuse menetlemisest, kuigi need esitati kohtu enda poolt määratud tähtaja jooksul, rikkus maakohus TsMS § 328 lg 2,TsMS § 392 lg 1 pdes 1-4 ja TsMS § 331 lg 1 sätestatut.
14.Maakohus on põhjendamatult nõustunud hageja põhjendustega ja jätnud ise hindamata tõendid ning tuvastamata olulised asjaolud. Kostja leiab, et ringkonnakohtul on võimalik tuvastada poolte vahelise kompromisslepingu täitmisega seotud olulisi asjaolusid ning hinnata hageja ja kostja esitatud tõendeid. Maakohus ei vaadanud sisuliselt läbi ega hinnanud kostja väidet, et hageja ei ole tasunud 697,62 eurot kompromisslepingu 2-1454517 täitmiseks ning ettenähtud makse. Kohtutäiturite infosüsteemi väljavõtte kohaselt oli nõude suurus Kristiina Feinmanni poolt täidetavas täiteasjas veel 19.03.2015 seisuga 241,69 eurot, millest hageja on tasunud 04.05.2015 veel 91 eurot. 20.05.2016 kinnitas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman, et täiteasjas 034/2011/307 nõutav summa on 153,20 eurot ehk siis vähemalt 153,20 euro ulatuses oli sundtäitmine täiteasjas 008/2015/1149 19.05.2016 seisuga veel osaliselt lubatav. Seega ei ole õige kohtuotsuses toodu, et hageja on oma kohustuse kostja ees täitnud. Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, et hageja on oma rahalise kohustuse kostja ees täitnud enne täitemenetluse 008/2015/1149 alustamist 18.05.2015. See rahaline kohustus on veel tänaseni täitmata. Määrus tsiviilasjas 2-14-54517 jõustus 13.05.2015. Seega ei olnud hagejale 04.05.2015 veel teada tasaarvestatava kohustuse suurust ning polnud veel tekkinud tasaarvestuse olukorda. Täitemenetlus täiteasjas 008/2015/1149 algatati 18.05.2015.Tasarvestuse vastuväite sai aga kostja kätte kohtu poolt koos hagiavaldusega.
15.Kostja leidis, et hageja menetluskulude nõue võib olla osaliselt lõppenud tasaarvestuse tõttu tema nõudega hageja vastu. Käesolevaga tasaarveldab kostja oma menetluskulud 50 eurot, lisaks käesoleva apellatsioonkaebuse riigilõiv, hageja kantud menetluskuludega 175 eurot. Kostja vaidlustab kohtuotsuse samuti menetluskulude suuruse ja proportsionaalse jaotamise osas. Nimelt lähtub toimiku materjalidest, et hageja on kandnud menetluskulusid 175 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid ning on otsust piisavalt põhjendanud, mistõttu ei anna kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
18.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus leidis õigesti, et kuna 28.04.2015 arestisid kohtutäiturid kompromisslepingust tuleneva kostja nõude hageja vastu, siis pidi hageja maksma kompromisslepingu järgi tasumisele kuuluva summa kohtutäituritele. Hageja on 04.05.2015 tasunud kompromisslepingu järgi kostjale tasumisele kuulunud summa (697,62 eurot) kohtutäituritele. Samuti on hageja täitnud kompromisslepingust tuleneva kohustuse tasuda riiklikud maksud (t lk 12). Seega on hageja kompromisslepingust tuleneva kohustuse täitnud.
19.Ebaõige on kostja väide, et maakohus ületas hagi piire. Kuigi hageja viitas hagiavalduses nõuete tasaarvestamisele, tugines ta ka sellele, et ta on oma kohustuse kostja ees täitnud. Kuna hagi rahuldamise aluseks ei olnud nõuete tasaarvestus, siis ei oma tähtust kostja väited tasaarvestuse olukorra puudumise ja tasaarvestuse avalduse mitte kättesaamise kohta.
20.Ebaõige on kostja arusaam, et kuna kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses olevas täiteasjas nr 034/2011/307 on kostja võlgnevus veel üleval, siis ei ole hageja kompromisslepingust tulenevat kohustust täielikult täitnud. Kompromisslepingust tulenevat hageja kohustuse täitmist ei saa hinnata selle järgi, kas mõnes teises täitemenetluses on kostja võlgnevus täies ulatuses tasutud. Hagejal oli kohustus tasuda kompromisslepingust kostjale maksmisele kuuluv summa kohtutäituritele ja seda on hageja teinud. Hageja kohustuse täitmise hindamisel ei oma tähtsust ka see, et kohtutäitur Kristiina Feinman on 20.05.2016 täiteasjas nr 034/2011/307 otsustanud kohaldada täitmise osalist aegumist. Nimetatud otsus on tehtud rohkem kui üks aasta pärast nõude arestimist ja kompromisslepingust tuleneva summa tasumist kohtutäituritele, mistõttu ei muuda see otsus asjaolu, et hageja on täitnud oma kohustuse nõuetekohaselt.
21.Kuigi apellatsioonkaebuses on kostja tuginenud ka ebaõigele kohtualluvusele, selgitas kostja ringkonnakohtu istungil, et ta ei vaidlusta maakohtu kohtualluvust. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus vastata apellatsioonkaebuses kohtualluvust puudutavatele väidetele.
22.Ülaltoodule tuginedes on maakohus õigesti hagi rahuldanud. Menetluskulude jaotus
23.Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise. Kolleegium leiab, et kuna maakohus rahuldas hagi, jättis ta õigesti maakohtu menetluskulud kostja kanda. (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, mistõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Põhjust ei ole muuta maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja on tasunud hagilt ja hagi tagamise avalduselt kokku riigilõivu 350 eurot (t lk 28) ning maakohus on selle põhjendatult kostjalt välja mõistnud. Menetluskulude suuruse vähendamiseks alused puuduvad.
24.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja teatas, et temal ringkonnakohtu menetluskulusid ei ole. Seega hageja menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata, puuduvad.
25.Kostja on teinud apellatsioonkaebuses menetluskulude tasaarvestuse. Kolleegium märgib, et kuna kostjal puudub käesolevas menetluses menetluskulude nõue hageja vastu, siis ei ole tal võimalik menetluskulusid tasaarvestada.
26.Kostja palus võimalust tasuda temalt väljamõistetud summa (menetluskulud) viies osas alates otsuse jõustumisest. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse otsuse täitmise tähtaja pikendamiseks. Muuhulgas ei ole kostja tõendanud rasket majanduslikku olukorda. Seetõttu tuleb kostja taotlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.