Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. november 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1319
Haldusasi
OÜ Maldof (Unipetrol OÜ õigusjärglane) kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. märtsi 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/036667-33 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2019. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Maldof (Unipetrol OÜ õigusjärglane), esindaja v.adv Madis Uusorg Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rinat Šaidulin
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Maldof ja MTA apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
9. oktoober 2019
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata OÜ Maldof 9. oktoobri 2019. a vastuväide kohtu tegevusele seoses sellega, et ringkonnakohus jättis rahuldamata OÜ Maldof 2. mai 2019. a apellatsioonkaebuses esitatud taotluse nõuda AS-lt SEB Pank välja tõendid Bundes Invest OÜ arvelduskonto ja deebetkaardi XX poolt kasutamise kohta.
Jätta OÜ Maldof apellatsioonkaebus rahuldamata.
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-1319 osas, milles halduskohus rahuldas OÜ Maldof kaebuse osaliselt ja tühistas Maksuja Tolliameti 26. märtsi 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/036667-33 osas, millega suurendati OÜ Maldof 2015. a märtsi tulumaksukohustust 15 000 euro võrra.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Maldof kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 26. märtsi 2018. a maksuotsus nr 12.2-3/036667-33 osas, millega suurendati OÜ Maldof 2015. a märtsi tulumaksukohustust 956 777,27 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Maldof kasuks välja haldusasjas nr 3-18-1319 kantud menetluskulude katteks 4,05 eurot (neli eurot 5 senti).
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23. detsembril 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Unipetrol OÜ soetas OÜ Vollmond nimel 02.02.2015–31.03.2015 väljastatud arvete (kokku 53 arvet kogusummas 3 829 625,43 eurot, sh käibemaks 638 270,91 eurot) alusel 3 920 789 liitrit diislikütust ning kajastas arvetel näidatud käibemaksu oma 2015. a veebruari ja märtsi sisendkäibemaksu arvestuses. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Unipetrol OÜ suhtes 02.07.2015 alustatud kriminaalasjas nr 15930000115 kogutud tõendite põhjal Tartu Halduskohtule esitatud 21.04.2016 taotluse nr 12.2-3/036667-1 (haldusasi nr 3-16-780) ja 10.06.2016 korralduse nr 12.2-3/036667-2 alusel Unipetrol OÜ käibemaksu ja tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.02.2015–31.03.2015. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud on kajastatud MTA 03.10.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/036667-32, millele Unipetrol OÜ esitas 20.11.2017 eriarvamuse.
2.Maksu- ja Tolliamet kohustas 26.03.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/036667-33 Unipetrol OÜ-d tasuma 2015. a veebruari ja märtsi kohta maksusumma 3 287 119,54 eurot (sh käibemaks 638 270,91 eurot ja tulumaks 2 648 848,63 eurot). Maksuhaldur ei seadnud kahtluse alla OÜ Vollmond arvetel kajastatud diislikütuse olemasolu, kuid leidis, et OÜ Vollmond ei olnud diislikütuse tegelikuks müüjaks ja Unipetrol OÜ oli sellest teadlik. Maksuhaldur kasutas maksumenetluses prokuröri loal ka kriminaalasja nr 15930000115 raames kogutud tõendeid, sh Unipetrol OÜ-le esitatud kahtlustust. Kuivõrd OÜ Vollmond arvetel on tehingu majanduslik sisu (kauba müüja) märgitud valesti, siis ei ole käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 2 järgi tegemist nõuetekohaste arvetega, mille alusel saaks sisendkäibemaksu (kokku 638 270,91 eurot) maha arvata (KMS § 29 lg 1, § 31 lg 1).
2(20)
3-18-1319 OÜ Vollmond ei olnud kütuse tegelik müüja: –
OÜ Vollmond tegevus oli Unipetrol OÜ volitatud esindaja XX kontrolli all läbi äriühingute ühise töötaja YY, kes töötas alates 2009. a-st Unipetrol OÜ-s ja alates 2014. a maist lisaks OÜ-s Vollmond, olles äriühingu volitatud esindajaks. Kriminaalasjas nr 15930000115 koostatud kahtlustusest tulenevalt juhtis XX tegelikult Unipetrol OÜ tegevust ning YY kaudu ka OÜ Vollmond tegevust;
–
kinnitust pole leidnud OÜ Vollmond 2015. a veebruari ja märtsi arvetel kajastatud diislikütuse soetus dokumentides esitatud viisil, s.o tehinguahel Neste Eesti AS / Alexela Oil AS / Jetoil AS → Bundes Invest OÜ → OÜ Vollmond → Unipetrol OÜ. Väidetavad tarnijad Neste Eesti AS, Alexela Oil AS ja Jetoil AS ei kinnita tehinguid Bundes Invest OÜ-ga ning 2015. a veebruaris ja märtsis ei ole ükski Eesti ega EL liikmesriikide äriühing deklareerinud kauba müüki Bundes Invest OÜ-le. Kuna Bundes Invest OÜ ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist, kustutati ta 22.05.2015 käibemaksukohustuslaste registrist (KMKR). MTA-l on põhjendatud kahtlus, et Bundes Invest OÜ nimel koostati üksnes võltsarveid ja tegelikke tehinguid ei toimunud;
–
eeltoodud tehinguahelas vormistati diislikütus koheselt (reeglina samal päeval) Unipetrol OÜ nimele. Bundes Invest OÜ juhatuse liikmed UU ja EE ei kinnitanud äriühingu nimel tehingute tegemist (sh OÜ-ga Vollmond), vaid tunnistasid sisuliselt variisikuks olemist. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et tegemist oli kriminaalasja kahtlustuses kirjeldatud erimärgistatud eriotstarbelise diislikütusega, millest olid eemaldatud erimärgistamiseks kasutatud lisaained;
–
kinnitust pole leidnud OÜ Vollmond 2015. a veebruari ja märtsi arvetel kajastatud diislikütuse soetus dokumentides esitatud viisil, s.o tehinguahel Neste Eesti AS / Alexela Oil AS → Bundes Invest OÜ → Inndex OÜ → OÜ Vollmond → Unipetrol OÜ. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et tehinguid Bundes Invest OÜ ja Inndex OÜ vahel tegelikkuses ei toimunud, sh kajastub Inndex OÜ-le esitatud Bundes Invest OÜ arvetel äriühingu SEB Pank AS arvelduskonto number, mis suleti 28.11.2014;
–
eeltoodud tehinguahelas vormistati diislikütus koheselt (reeglina samal päeval) Unipetrol OÜ kontrollitava äriühingu OÜ Vollmond nimele. Bundes Invest OÜ ei kinnitanud tehinguid äriühingu nimel. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et tegemist oli kriminaalasja kahtlustuses kirjeldatud erimärgistatud diislikütusega, millest olid eemaldatud erimärgistamiseks kasutatud lisaained;
–
Bundes Invest OÜ juhatuse liikmed UU (07.11.2014–29.02.2016) ja EE (01.10.2014– 08.12.2014) ei kinnita äriühingu nimel tehingute tegemist. UU ütles, et ei tea Bundes Invest OÜ tegevusest midagi, vaid tellis NN nimelise isiku käsul ID-kaardi ja digi-ID ning andis need NN kätte. UU töötas kontrolliperioodil AS-s Balbiino ja enda sõnul äriga ei tegelenud, tunnistades sisuliselt, et oli määratud Bundes Invest OÜ juhatuse liikmeks üksnes formaalselt. EE ütles, et ta vormistati Bundes Invest OÜ juhatuse liikmeks NN nimelise isiku kaudu, kellele ta andis ka oma ID-kaardi duplikaadi. Seega on EE sisuliselt tunnistanud variisikuks olemist. NN ei ole olnud MTA-le kättesaadav;
–
Bundes Invest OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus. Äriühing ei asu äriregistris märgitud tegevuskohal ning ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise tõttu kustutati äriühing 22.05.2015 KMKR-st ja tema kütuse müügi tegevusluba tunnistati kehtetuks alates 12.06.2015. Bundes Invest OÜ deklareeris 2015. a veebruaris–märtsis käibemaksu ja sisendkäibemaksu pea võrdsetes summades (ca 5,9 miljoni euro suuruse käibe juures kujunes tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks 858,72 eurot), mis on iseloomulik maksupettuste skeemis kasutatavatele äriühingutele. Kontrolliperioodil puudusid Bundes
3(20)
3-18-1319 Invest OÜ pangakontol Swedbank AS-s igasugused toimingud ja AS Eesti Krediidipank pangakontolt ei nähtu laekumisi kütust soetanud OÜ-delt Vollmond ja Inndex; –
Bundes Invest OÜ oli varjatult XX kontrolli all. Esimene tehing Bundes Invest OÜ-ga registreeriti OÜ Vollmond raamatupidamises samal päeval, kui vahetus Bundes Invest OÜ juhatuse liige. CC omas 03.12.2009–08.06.2015 Bundes Invest OÜ volitust emaksuameti kasutamiseks raamatupidajana. XX oli Bundes Invest OÜ arvelduskonto allkirjaõiguslikuks isikuks, internetipanga lepingu kasutajaks ja äriühingu deebetkaardi valdajaks. Arvestades XX varasemat seotust Bundes Invest OÜ-ga ning temale kriminaalasjas esitatud kahtlustust kuritegeliku ühenduse juhtimises, samuti maksupettuste konspiratiivset iseloomu, on MTA-l põhjendatud kahtlus, et Bundes Invest OÜ oli väljatöötatud skeemis XX kontrolli all;
–
raha liikumises esinevad maksupettusele viitavad tunnused (raha kandmine seosetutele kolmandatele isikutele ja suurtes summades sularaha väljavõtmine);
–
raha liikumises OÜ-le RMP Lõuna Finants (kuni 29.02.2016 ärinimega Vibu ja Nooled OÜ) esinevad maksupettusele viitavad tunnused. 13.02.2015 nõudeõiguse loovutamise notariaalne leping OÜ Vollmond ja OÜ RMP Lõuna Finants vahel oli formaalne ning koostati üksnes selleks, et raha maksuvabalt Unipetrol OÜ-st välja viia. MTA ei sea kahtluse alla, et 13.02.2015 lepingu lisas 1 kajastatud OÜ Vollmond arvetel näidatud diislikütus oli olemas, kuid MTA-l on põhjendatud kahtlus, et diislikütus ei olnud soetatud OÜ-lt Vollmond ja Unipetrol OÜ teadis seda. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et XX kontrollis OÜ Vollmond (kes oli alates 13.02.2015 OÜ RMP Lõuna Finants osanik) kaudu varjatult ka OÜ RMP Lõuna Finants pangakontole kantud raha;
–
Unipetrol OÜ raamatupidamisarvestuses kajastatud võlg tarnijatele, sh OÜ-le Vollmond, ei ole usutav ega tõenda tegelike tehingute toimumist nimetatud äriühingute vahel;
–
OÜ Vollmond raamatupidamisarvestuses kajastatud võlg tarnijatele ei ole usutav ning ei tõenda tegelike tehingute toimumist osapoolte vahel;
–
OÜ Vollmond naftasaaduste saatelehed ja üleandmise-vastuvõtmise aktid, millega kütus Unipetrol OÜ-le üle anti, ei ole usaldusväärsed, sest viiel juhul kaheksast on tehingute kohta koostatud topelt saatedokumendid, mille andmed ei ole omavahel kooskõlas. Selliste dokumentide tegelikuks eesmärgiks oli MTA hinnangul üksnes tagada nn pestud kütuse uue omaniku nimele üleminekut tõendavate dokumentide olemasolu;
Unipetrol OÜ 2015. a veebruari ja märtsi kütuse käitlemise aruandel kajastatud diislikütuse kuulõpu jäägid Tartumaal Roius asuvas tegevuskohas ei ole usaldusväärsed. Nimetatud tegevuskohas ei olnud võimalik hoiustada aruandel kajastatud diislikütuse koguseid (2015. a veebruari ja märtsi väidetavad lõppjäägid vastavalt 299 015 liitrit ja 374 319 liitrit, kuid Roiu tankla kogumahutavus on 170 000 liitrit, millest saanuks 2015. a veebruaris ja märtsis maksimaalselt kasutada vastavalt 120 000 liitrit ja 145 000 liitrit). Kriminaalasjas tuvastati inventuuri andmetel 2015. a veebruari ja märtsi diislikütuse lõppjääkidena vastavalt 7128 liitrit ja 9587 liitrit. Unipetrol OÜ ei ole rentinud kütuse hoiustamiseks mahuteid ka väljaspool oma registreeritud tegevus- või hoiukohti, kus sellised kogused puudusid;
–
Unipetrol OÜ ja OÜ Vollmond vaheline 20.06.2014 vedelkütuse ostu-müügileping nr V20/06/14 oli oma olemuselt formaalne (lepingus kokkulepitut tegelikkuses ei järgitud), sõlmitud seotud osapoolte vahel (OÜ-d Vollmond esindas volituse alusel Unipetrol OÜ töötaja YY) ega tõenda tegelike tehingute toimumist; 4(20)
3-18-1319 –
seotud isiku Viatica Grupp OÜ transpordiarved (perioodil 2014. a juuli kuni 2015. a märts igas kuus samas summas, 2300 eurot + käibemaks) ei ole usaldusväärsed;
–
kriminaalasjas nr 15930000115 koostatud kahtlustuses toodud asjaolud kinnitavad Unipetrol OÜ kuulumist kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli erimärgistatud eriotstarbelisest diislikütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamine, selle tulemusel saadud diislikütuse soetuse näitamine võltsarvete alusel OÜ-lt Vollmond ning saadud diislikütuse müük Unipetrol OÜ nimel.
Unipetrol OÜ teadis, et OÜ Vollmond ei ole kütuse tegelik müüja: –
Unipetrol OÜ loobus maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 alusel kontrolliperioodi kohta seletuste andmisest seoses kriminaalasjas sama perioodi osas kahtlustuse esitamisega. Ausalt tegutsevad äriühingud esitavad üldjuhul MTA-le tõendid ja teabe ka siis, kui on teada, et nende alusel tuvastatakse rahaline kohustus riigi ees;
–
arvel näidatud müüja ja ostja olid seotud isikud, seega omas Unipetrol OÜ ülevaadet kütuse fiktiivse tarneahela kohta;
–
Unipetrol OÜ teadis, et OÜ Vollmond rekvisiitidega arved olid koostatud Unipetrol OÜ huvidest lähtuvalt;
–
XX kontrollis Unipetrol OÜ (volikirja alusel), OÜ Vollmond (YY kaudu) ja Viatica Grupp OÜ (juhatuse liikmena) tegevust, mis lihtsustas etteplaneeritud, kooskõlastatud tegevust maksupettuse läbiviimisel;
–
Unipetrol OÜ teadis, et Viatica Grupp OÜ veokid vedasid erimärgistatud diislikütuse Lääne-Virumaale Noonu külla, kus sellest eemaldati erimärgistamiseks kasutatud lisaained, ning Viatica Grupp OÜ veokid transportisid pestud kütuse terminalidesse;
–
YY tegutsemine Unipetrol OÜ-s ja OÜ-s Vollmond hõlbustas läbi kooskõlastatud tegevuse dokumentide vormistamist maksupettuses;
–
läbi Unipetrol OÜ ja OÜ-de Vollmond ja Viatica Grupp ühise raamatupidaja CC oli valeandmetega dokumentide kajastamine raamatupidamises lihtsustatud;
–
Unipetrol OÜ teadis, et OÜ Vollmond võltsarvetel kajastatud diislikütus oli saadud eriotstarbelisest diislikütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise ehk kütuse pesemise teel.
Unipetrol OÜ on teinud kontrolliperioodil OÜ-le RMP Lõuna Finants ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 10 250 000 eurot (2015. a veebruaris 6 750 000 eurot ja 2015. a märtsis 3 500 000 eurot, selgitusega „vastavalt nõude loovutamise teatisele“). Väljamakse aluseks olev OÜ Vollmond ja OÜ RMP Lõuna Finants vaheline 13.02.2015 notariaalne leping, mille lisa 1 kohaselt oli OÜ Vollmond väljastanud Unipetrol OÜ-le arveid summas 8 002 075,46 eurot ja millest oli seni tasumata 7 998 801,96 eurot, oli formaalne, sõlmitud Unipetrol OÜ teadmisel ning üksnes Unipetrol OÜ pangakontodelt maksuvabalt raha väljaviimiseks. Unipetrol OÜ tasus 13.02.2015 lepingu lisas kajastatud arveid 1 710 163,26 euro väärtuses nii OÜ-le Vollmond kui ka OÜ-le RMP Lõuna Finants (s.o topelt). OÜ-le RMP Lõuna Finants väljamakstud rahaga ei tasutud OÜ Vollmond arvetel kajastatud kütuse eest. Seega puudus Unipetrol OÜ-l nõuetekohane algdokument OÜ-le RMP Lõuna Finants 10 250 000 euro väljamaksmiseks ning sellelt tuleb tasuda tulumaks 2 562 500 eurot (10 520 000 × 20/80) vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p-le 3 ning § 54 lg-tele 2 ja 4. Unipetrol OÜ on teinud kontrolliperioodil OÜ-le Vollmond ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 1 772 367 eurot (2015. a veebruaris 531 540 eurot ja 2015. a märtsis 1 180 827 5(20)
3-18-1319 eurot), mille kohta puudub nõuetekohane algdokument. Eeltoodud summast on 1 712 367 eurot tasutud OÜ Vollmond kontrollitava perioodi arvete alusel, kuid Unipetrol OÜ teadis, et arvetel kajastatud kütuse müüjaks ei ole OÜ Vollmond. Kuna MTA ei saa eeldada, et Unipetrol OÜ oleks saanud diislikütuse tasuta, on tulumaks määratud üksnes tegeliku väljamakse ulatuses tasutud käibemaksusummalt (285 394,50 eurot × 20/80 = 71 348,63 eurot). Ülejäänud 60 000 eurot on väljamakse OÜ Vollmond arve nr 2572 eest, mille Unipetrol OÜ tasus topelt ja sellelt kuulub tasumisele tulumaks 15 000 eurot (60 000 × 20/80). Tulumaksu määramise õiguslikeks alusteks on TuMS § 51 lg 2 p 3 ning § 54 lg-d 2 ja 4.
3.MTA rahuldas 04.06.2018 vaideotsusega nr 6-1/4077-3 Unipetrol OÜ 25.04.2018 vaide osaliselt ja tunnistas MTA 26.03.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/036667-33 kehtetuks osas, milles maksustati tulumaksuga kogu OÜ-le RMP Lõuna Finants tehtud väljamakse (sh 13.02.2015 lepingu lisas loetletud OÜ Vollmond arvete alusel tehtud väljamaksed, mida ei ole tasutud topelt). Maksuotsus jäeti muutmata osas, milles vähendati sisendkäibemaksu 638 270,91 euro võrra ja määrati täiendavalt tasumiseks tulumaksu 1 083 793,24 eurot. Vaide lahendaja nõustus, et kriminaalasjas koostatud kahtlustus ei ole selles kirjeldatud faktiliste tegevuste osas käsitatav maksumenetluses tõendina, mistõttu ei saa lugeda kahtlustuses kirjeldatud faktiliste tegevuste toimumist tõendatuks. Samas kinnitavad maksumenetluses kogutud teised tõendid (millest vaideorgan jättis lisaks kõrvale asjaolud, mis tema hinnangul OÜ Vollmond müüjaks olemist kahtluse alla ei sea – kütuse vedu ja ladustamist puudutavad seisukohad) järeldust, et OÜ Vollmond ei olnud arvetel märgitud kütuse müüjaks ja Unipetrol OÜ oli sellest teadlik. OÜ-d Vollmond ja Unipetrol OÜ-d ei saa tõesti pidada seotud isikuteks TuMS § 8 tähenduses, kuid maksuotsuses ongi peetud silmas äriühingute seotust läbi ühise töötaja YY. AS Maardu Terminal ja AS Kroodi Terminal andmed kütuse laos liikumise kohta ei lükka MTA järeldusi ümber, sest need tuginevad OÜ Vollmond ja Unipetrol OÜ esitatud dokumentidele, mille ebaõigsuse on MTA tuvastanud. Kui maksuhaldur tuvastab, et kontrolliperioodi jooksul on toimunud topelt tasumist enne kontrolliperioodi koostatud arvete alusel, siis on maksuhalduril õigus käsitada neid topelt tasutud summasid ettevõtlusega mitteseotud kulutustena. Sellise järelduse tegemisel ei võta maksuhaldur seisukohta arvel märgitud tehingu toimumise või mittetoimumise osas, mille eelduseks oleks maksumenetluse läbiviimine, vaid üksnes tuvastab, et kontrolliperioodil on toimunud tasumisi, mille aluseks ei ole nõuetekohane raamatupidamise algdokument (st tasumise alusena märgitud algdokumendi alusel on juba eelnevalt tasutud). Kuivõrd OÜ-le RMP Lõuna Finants väljamaksete tegemise aluseks olid jätkuvalt OÜ Vollmond arved, siis ei saa neid automaatselt lugeda ettevõtlusega mitteseotuks. Vaideotsuse tulemusel maksustatakse OÜ-le RMP Lõuna Finants tasutud summad tulumaksuga osas, mis ületas nõudeõiguse üleandmise lepingu lisas 1 kajastatud tasumata arvete summat (s.o 2 251 198,04 eurot), samuti osas, mis tasuti topelt ka OÜ-le Vollmond (s.o 1 710 163,26 eurot), ja osas, mis tasuti nõudeõiguse loovutamise lepingu lisas 1 kajastatud kontrolliperioodi (2015. a veebruar ja märts) arvetel kajastatud käibemaksu eest (s.o 28 417,17 eurot). Seega määrati OÜ-le RMP Lõuna Finants tehtud väljamaksetelt (kokku 10 250 000 eurot) tulumaks üksnes 3 989 778,47 euro ulatuses summas 997 444,62 eurot (3 989 778,47 × 20/80) ning muutmata jäi tulumaks OÜ-le Vollmond tehtud väljamaksetelt summas 86 348,63 eurot (71 348,63 + 15 000).
4.Unipetrol OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 04.07.2018 kaebuse MTA 26.03.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/036667-33 tühistamiseks MTA 04.06.2018 vaideotsusega nr 6-1/40773 kehtima jäetud osas. Maksumenetluses ei ole leidnud tõendamist, et Unipetrol OÜ ei soetanud arvetel kajastatud diislikütust OÜ-lt Vollmond. Olukorras, kus maksuhaldur ei ole vaevunud tuvastama kütuse reaalset liikumist ja päritolu ning asus seisukohale, et vedu ja ladustamist puudutavad asjaolud ei sea OÜ Vollmond müüjaks olemist kahtluse alla, on alusetu piirata 6(20)
3-18-1319 kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamist üksnes põhjendusega, et Bundes Invest OÜ-l või OÜ-l Vollmond puudus kütus, mida kaebajale võõrandada. MTA väide, et XX omas kontrolli Bundes Invest OÜ tegevuse üle, on tõendamata. Sellist järeldust ei saa teha pelgalt asjaolust, et XX oli Bundes Invest OÜ pangakonto allkirjaõiguslik isik ja deebetkaardi valdaja, sest kaebajale teadaolevalt ei ole XX neid kunagi kasutanud ja väljastatud pangakaart oli kontrolliperioodi ajaks juba kolm kuud suletud. Seega ei saanud isik kontrollida äriühingu rahalisi vahendeid. MTA poolt XX ja OÜ Vollmond vahel loodud seosed on meelevaldsed. OÜ Vollmond poolt XX-le kuni 31.12.2013 väljastatud volikiri ei tõenda nende seotust 2014. ja 2015. a-l. MTA luges kergekäeliselt UU ja EE variisikuteks, kuigi tõendite põhjal on isikud üritanud ennast Bundes Invest OÜ juhtimisest distantseerida, et vältida võimalikku juhatuse liikme vastutust. Bundes Invest OÜ deklareeris kontrolliperioodil märkimisväärset käivet, mis viitab aktiivsele majandustegevusele. Isegi kui UU ja EE olid variisikud, ei saa see kuidagi kinnitada, et Bundes Invest OÜ tegutses XX kontrolli all. Unipetrol OÜ maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, mille eest või kellele on OÜ Vollmond teinud väljamakseid või kuidas on raha kasutanud OÜ Vollmond hankijad. Jääb arusaamatuks, kuidas on MTA jõudnud järeldusele, et vähemalt osa ŠŠ juhitavate äriühingute pangakontodelt välja võetud sularahast jõudis tagasi kaebajaga seotud isikuteni. Asjaolust, et Unipetrol OÜ töötaja YY oli OÜ-ga Vollmond toimunud tehingutes OÜ Vollmond esindaja, samuti sellest, et kaebaja ei tasunud ostetud kauba eest tähtaegselt, ei saa järeldada tehingute mittetoimumist. YY ei tegelenud Unipetrol OÜ-s kütuse soetamisega ega osalenud tehingutes kaebaja esindajana ning diislikütuse eest on kokkuvõttes tasutud. Unipetrol OÜ ei ole tasunud OÜ Vollmond arvet nr 2572 topelt, vaid tegemist oli eksitusega maksekorralduse selgituses, kuna tegelikult tasuti arve nr 2573 eest, mida kinnitab ka kaebaja pearaamatu kanne. OÜ-le RMP Lõuna Finants täiendavalt tasutud 2 251 198,04 eurot maksti kõrvalkohustuse eest ja selle ettevõtlusega seotud kuluks lugemiseks ei pea olema esitatud kirjalikku viivisenõuet.
5.Maksu- ja Tolliamet palus 03.09.2018 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur ei ole kunagi väitnud, et vedu ja ladustamist kajastavad dokumendid kinnitavad, et OÜ Vollmond oli kütuse tegelik müüja. Kuna tõendid kinnitavad, et Bundes Invest OÜ ei ole kütust soetanud ega seda OÜ-le Vollmond edasi müünud, siis ei saa oletada ka OÜ-l Vollmond kütuse olemasolu. Kuna maksupettuse ahelas olevad äriühingud olid XX kontrolli all, peaks just kaebajal endal olema kogu info kütuse tegeliku liikumise kohta. UU ja EE olid seletuste põhjal Bundes Invest OÜ variisikutest juhatuse liikmed. Samuti ei kinnitanud nad tehingute toimumist ja Bundes Invest OÜ kustutati 21.05.2015 KMKR-st, sest äriühing ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist perioodil 01.11.2014–19.05.2015. Asjaolu, et Bundes Invest OÜ pangakonto ja deebetkaart suleti 2014. a novembris, ei muuda maksuhalduri seisukohta, et Bundes Invest OÜ oli ka kontrolliperioodil XX kontrolli all. Tasutud summade liikumist kajastavad kontrollakti p 1.1.2.2 alap-d i–j. Asjaolu, et ŠŠ oli variisikust juhatuse liige erinevates äriühingutes, kelle ülesandeks oli sularaha väljavõtmine, on tuvastatud objektiivsete tõenditega. Maksuhalduri järeldus arve nr 2572 topelt tasumisest on põhjendatud. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et 18.03.2015 tasutud 60 000 eurot oli arve nr 2573 eest, siis oleks ületasumine toimunud arve nr 2569 alusel.
6.OÜ Maldof (ühendav ühing) ja Unipetrol OÜ (ühendatav ühing) sõlmisid 08.02.2019 ühinemislepingu, millest tulenevalt kustutati Unipetrol OÜ äriregistrist 04.03.2019. OÜ Maldof esitas 13.03.2019 halduskohtule taotluse menetlusse astumiseks Unipetrol OÜ õigusjärglasena.
7.Tallinna Halduskohus asendas 01.04.2019 otsusega kaebaja Unipetrol OÜ tema õigusjärglase OÜ-ga Maldof (resolutsiooni p 1), tühistas MTA 26.03.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/036667-33 osas, millega suurendati OÜ Maldof 2015. a märtsi tulumaksukohustust 7(20)
3-18-1319 15 000 euro võrra, ja jättis muus osas kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 6,53 eurot (resolutsiooni p 3). OÜ Maldof kaebus tuleb rahuldada osas, millega suurendati 2015. a märtsi tulumaksukohustust seoses OÜ Vollmond arve nr 2572 alusel 18.03.2015 tehtud 60 000 euro suuruse väljamaksega. Kaebaja pearaamatu järgi tehti 18.03.2015 väljamakse 16.03.2015 arve nr 2573 (summas 186 240 eurot) eest, mis tasuti kolmes osas (18.03.2015 – 60 000 eurot; 20.03.2015 – 66 240 eurot; 26.03.2015 – 60 000 eurot). Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kaebaja arvega nr 2573 seoses teinud väljamakseid 20.03.2015 summas 150 000 eurot selgitusega „Arve nr. 2569,2573 osaliselt“ ja 26.03.2015 summas 60 000 eurot selgitusega „Arve 2573 osaliselt“. Kui nõustuda kaebajaga, et 18.03.2015 toimus samuti arve nr 2573 tasumine ja 20.03.2015 tasuti arve nr 2573 eest 66 240 eurot, on arve nr 2573 tasutud korrektselt (60 000 + 66 240 + 60 000 = 186 240). Seega on kaebaja veenvalt kinnitanud oma väidet, et arvet nr 2572 ei ole tasutud topelt, vaid tegemist oli eksimusega maksekorraldusel ja tegelikkuses tasuti arve nr 2573 eest. Järelikult on makse põhjendamatult loetud ettevõtlusega mitteseotuks ja määratud sellelt tulumaks. MTA arutlus seoses arve nr 2569 üle tasumisega ei oma tähtsust, sest vaidlus puudutab arveid nr 2572 ja 2573. Ülejäänud osas on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksu- ja vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Kuna 04.06.2018 vaideotsusega on arvatud tõendite kogumist välja kriminaalasjas nr 15930000115 koostatud kahtlustus ning kütuse vedu ja ladustamist puudutavad tõendid, kontrollib kohus, kas muude maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt võib pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud seisukohta, et Unipetrol OÜ ja OÜ Vollmond vahel ei ole vaidlusalustel arvetel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud, vaid dokumendid vormistati maksupettuse eesmärgil. Müügiahelas maksupettuse toimepanemist kinnitab esiteks, et Bundes Invest OÜ-l puudus kütus, mida OÜ-le Vollmond edasi müüa (ja mida kaebaja oleks omakorda saanud OÜ-lt Vollmond soetada), ning UU ja EE eitavad kütuse müüki. Olukorras, kus tehingu pooltelt saadud teave ja esitatud dokumendid ei kinnita tehingute toimumist, ei pea maksuhaldur asuma omal algatusel kontrollima, kas OÜ Vollmond võis teoreetiliselt soetada kütust mõnelt teiselt äriühingult. Uurimispõhimõttest ei saa tuletada maksuhaldurile kohustust analüüsida kõiki hüpoteetiliselt mõeldavaid stsenaariume ja koguda nende kohta tõendeid, vaid esmajoones tuleb kontrollida äriühingute maksuarvestuses kajastatud andmete õigsust (Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2018 otsus nr 3-17-132, p 13). Maksupettusele viitab ka Bundes Invest OÜ-l tavapärase iseseisva majandustegevuse puudumine ja äriühingut kontrolliva isiku varjumine variisikutest juhatuse liikmete taha, mille maksuhaldur on veenvalt tuvastanud ja mida kinnitab ka Bundes Invest OÜ enda tegevus (st jättis tõendamata ettevõtlusega tegelemise ega ole vaidlustanud enda kustutamist KMKR-st ja kütuse müügi tegevusloa kehtetuks tunnistamist). Kontrolliperioodil kütuse müügi tegevusloa olemasolu ja maksustatava käibe deklareerimine ei muuda äriühingut veel reaalselt tegutsevaks. MTA on põhjendatult leidnud, et ca 5,9 miljoni euro suuruse käibe juures ca 850 euro suuruse tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimine on iseloomulik just tavapärast majandustegevust mitteomavale äriühingule. Maksuhaldur on õigesti viidanud, et pettusele viitavad tunnused esinevad ka raha liikumises. MTA tuvastatud asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebaja olnuks heauskne ostja, vaid tema teadlikkust sellest, et OÜ Vollmond ei olnud kütuse tegelik müüja, kinnitavad äriühingute vahelised seosed (XX on erinevatel perioodidel esindanud lisaks kaebajale ka Bundes Invest OÜ-d ja OÜ-d Vollmond; Unipetrol OÜ töötaja YY oli ühtlasi OÜ Vollmond töötaja ja volitatud esindaja vaidlusalustes tehingutes, kes koostas ka arved ja saatelehed; OÜ-l Vollmond, Bundes Invest OÜ-l ja Unipetrol OÜ-l oli ühine raamatupidaja CC). Seda, et 8(20)
3-18-1319 Unipetrol OÜ ja OÜ Vollmond ei olnud sõltumatud äriühingud, kinnitab mh asjaolu, et OÜ Vollmond ei rakendanud kaebaja suhtes mingeid õiguskaitsevahendeid, kuigi kaebaja hilines kontrollitaval perioodil arvete tasumisega (2015. a veebruaris kuni 18 päeva ja 2015. a märtsis kuni 34 päeva). Need asjaolud annavad piisavalt alust järeldada, et OÜ Vollmond ja Bundes Invest OÜ nimel tegutsesid kaebajaga seotud isikud ning koostatud dokumentide alusel kütust tegelikult ei liikunud. Maksuhalduri loodud seosed XX ning Bundes Invest OÜ ja OÜ Vollmond vahel ei ole meelevaldsed. XX omas kontrolliperioodil OÜ Vollmond üle kontrolli läbi YY ning 2013. a-l antud volitust ja maksupettuse konspiratiivset iseloomu arvestades on usutav, et XX-l oli varjatult kontroll ka Bundes Invest OÜ tegevuse üle. OÜ-le RMP Lõuna Finants tehtud väljamaksetelt 2 251 198,04 euro ulatuses ja OÜ-le Vollmond tasutud käibemaksusummalt tulumaksu määramist puudutavas osas on maksuotsus õiguspärane. Puudub vaidlus, et OÜ Vollmond ega OÜ RMP Lõuna Finants ei ole kaebajale viivisenõuet esitanud ja väidetavalt viivisena tasutud summa suurust arvestades ei ole eluliselt usutav, et see oleks tasutud ilma võlausaldaja poolse viivisenõudeta. Kuna Unipetrol OÜ teadis, et OÜ Vollmond ei ole tegelik müüja, pidi ta ka mõistma, et müügihinnale käibemaksu lisamine ja selle tasumine müüjale ei ole põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.OÜ Maldof palub 02.05.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus tervikuna, või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks arutamiseks. Kaebaja soetas diislikütuse (mille olemasolus pole vaidlust) OÜ-lt Vollmond, mitte tundmatult kolmandalt isikult. Kaebaja rõhutab, et tema ei ole soetanud kütust Bundes Invest OÜ-lt ega Inndex OÜ-lt, mistõttu ei saa ta võtta seisukohta eelnenud tehinguahelas toimunud tehingute osas. Samas ei saa kaebaja ja OÜ Vollmond vahel toimunud tehinguid seada kahtluse alla põhjendusega, et MTA hinnangul ei ole ükski OÜ-le Vollmond kaupa müünud äriühingutest seda kaupa soetanud. Kaebaja maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas ja kellelt on Bundes Invest OÜ või Inndex OÜ diislikütuse soetanud. Isegi kui Bundes Invest OÜ või Inndex OÜ ei soetanud kütust neilt äriühingutelt, kellelt kütuse soetamist on kajastatud, ei anna see alust väita, et Bundes Invest OÜ-l või Inndex OÜ-l kütus puudus. Kui maksuhalduri väitel soetas kaebaja kütuse tundmatult kolmandalt isikult, võisid samal viisil kütuse soetada ka Bundes Invest OÜ, Inndex OÜ ja OÜ Vollmond. Järeldamaks, et kaebaja ei saanud soetada kütust OÜ-lt Vollmond, pidanuks MTA tuvastama, et OÜ-l Vollmond faktiliselt tõepoolest puudus kütus, mida kaebajale võõrandada. Selle välja selgitamata jätmisega on maksuhaldur rikkunud uurimiskohustust (MKS § 11 lg 1). Kaebajal endal puuduvad seadusest tulenevad võimalused koguda tõendeid varasemate tehingute kohta, milles ta ise ei osalenud. Kuna kütuse müügi tehingutes osalevad ka kolmandad osapooled (kommertslaod, terminalid, vedajad), siis oli maksuhalduril võimalik tuvastada reaalselt saadud kütuse liikumine kaebajani, kuid seda ei ole vaevutud tegema (sh pole võetud seletust Inndex OÜ juhatuse liikmelt MM-lt). Seejuures ei ole tegu keeruka kontrolliga, sest vaidluse all ei ole n-ö ratastel tehingud, vaid võõrandamine on toimunud terminalides, kellel on täielik ülevaade müüjast, ostjast, kogustest, kütuse päritolust jne. Halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta kohtupraktika, mille järgi ei saa ostjale panna kohustust kontrollida, kellelt on temale kaupa müünud isik selle soetanud. Bundes Invest OÜ poolt maksupettuse toimepanemine ei ole tõendatud ega saa õigustada kaebaja maksustamist. Halduskohus on vastavas osas jätnud kaebaja seisukohad täielikult tähelepanuta, rikkudes HKMS § 165 lg 1 p-i 4. Kohus ei ole hinnanud ka kohtuvälise menetleja 9(20)
3-18-1319 04.12.2015 otsust, millest nähtuvalt on UU 17.11.2014 kinnitanud tegutsemist Bundes Invest OÜ juhatuse liikmena. Kohus pole analüüsinud ka Ecodiesel OÜ ja Bundes Invest OÜ vahelist rendilepingut, mille sõlmimisel esindas Bundes Invest OÜ-d UU. Kohus ei ole põhjendanud tõendite kõrvalejätmist, mistõttu on nende hindamata jätmisega rikutud HKMS § 165 lg 1 p-i
2.Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et UU oli Bundes Invest OÜ juhatuse liige, kes korraldas ka tegelikkuses äriühingu majandustegevust. Kohus jättis sisuliste põhjendusteta ja uurimispõhimõtet eirates MTA-lt välja nõudmata kaebaja taotletud teabe Bundes Invest OÜ suhtes perioodil 07.11.2014–12.06.2015 toimunud menetluste ja teostatud toimingute kohta. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et kütuse müügi valdkonnas tegutsevate äriühingute ulatuslikku kontrollimist arvestades on põhjust kahelda, et MTA ei ole kontrollinud Bundes Invest OÜ tegevust UU ja EE juhatuse liikmeks oleku ajal või kui seda on tehtud, siis pole minetusi tuvastatud, mis viitab, et tegemist pidi olema tegutseva äriühinguga. Samuti on kaebaja rõhutanud, et arvestades Bundes Invest OÜ käivet kontrolliperioodil (2015. a veebruaris 2 698 329,01 eurot; 2015. a märtsis 3 160 826,87 eurot), on kummaline, et maksuhaldur seab kahtluse alla Bundes Invest OÜ majandustegevuse ning on asunud väitma, et UU ja EE olid variisikud. Kaebaja palus nõuda MTA-lt välja Bundes Invest OÜ käibedeklaratsioonid ja vormid KMD INF ning kütuse käitlemise aruanded perioodil 2014. a november kuni 2015. a juuni, mil äriühingu juhatuse liikmeteks olid UU ja EE. Nende andmete põhjal saaks hinnata äriühingu majandustegevuse sisu ja mahtu ning tuvastada tema kliendid. Halduskohus jättis taotluse rahuldamata, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Nõustuda ei saa vastuväitega, et asjas on Bundes Invest OÜ tegevuse kohta juba olemas piisavalt tõendeid. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks ei olnud alust, sest kaebaja oli heauskne ostja. Asjas ei ole objektiivsete tõenditega leidnud tõendamist, et tehingute ahelas oleks pandud toime maksupettus ja kaebaja olnuks sellest teadlik (nt Euroopa Kohtu 21.06.2012 otsus nr C-80/11 ja C-142/11, Mahagében ja Dávid, p-d 50, 61–65; 06.12.2012 otsus nr C-273/11: MecsekGabona, p 44; 22.10.2015 otsus nr C-277/14, PPUH Stehcemp, p 53). Kaebaja ei ole teinud tehinguid Bundes Invest OÜ-ga, kelle puhul on leitud, et ta on pannud toime maksupettuse, vaid soetas diislikütuse OÜ-lt Vollmond, kellega ta on teinud tehinguid juba enam kui 10 aastat. Maksuhaldur on 2014. a juuli osas ka ise tuvastanud, et OÜ Vollmond müüs kütust muu hulgas AS-le Jetoil, OÜ-le Mark Oil ja MK Kamion OÜ-le. Järelikult oli OÜ Vollmond tegutsev äriühing, kes oli võimeline kütust müüma. Kaebajal puuduvad seosed Bundes Invest OÜ-ga ja OÜ-ga Vollmond ning pole ka arusaadav, kuidas peaksid need väidetavad seosed kinnitama, et OÜ Vollmond ei olnud kütuse tegelik müüja. Erinevalt MTA seisukohast ei ole halduskohus samas märkinud, et Bundes Invest OÜ olnuks kaebaja kontrolli all, mistõttu jääb ebaselgeks, kas kaebajale heidetakse ette maksupettuse organiseerimist või üksnes teadlikkust ahelas varasemalt toimunud väidetavast maksupettusest. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas kontrolliperioodi välised XX seosed Bundes Invest OÜ-ga ja OÜ-ga Vollmond tõendavad, et kaebaja oli teadlik, et OÜ Vollmond ei olnud kütuse müüja. Bundes Invest OÜ arvelduskonto ja sellega seotud pangakaart suleti 2014. a novembris ehk mitu kuud enne kontrolliperioodi ning vahetult pärast uute juhatuse liikmete tulekut, kellega XX-l ei olnud mingeid kokkupuuteid. Seega ei olnud XX-l kontrolliperioodil enam mingit seost Bundes Invest OÜ-ga. Konto allkirjaõiguse ja pangakaardi olemasolu ei anna üldse alust seostada isikut äriühinguga, vaid selleks tuleks tuvastada nende tegelik kasutamine. Konto allkirjaõiguse andmiseks ja pangakaardi väljastamiseks ei pea konkreetne isik olema sellest üldse teadlik. XX on kinnitanud, et ta ei ole kunagi kasutanud pangakaarti ega juurdepääsu kontole. Kaebaja palus nõuda SEB Pank AS-lt välja tõendid, mis kajastavad konto ja sellega seotud pangakaardi kasutamist, sest pank keeldus sellekohast teavet XX-le väljastamast. Halduskohus jättis taotluse sisuliste põhjendusteta rahuldamata, rikkudes sellega uurimispõhimõtet.
10(20)
3-18-1319 Kaebaja teadlikkust sellest, et OÜ Vollmond ei olnud kütuse tegelik müüja, ei saa kinnitada asjaolu, et OÜ-d Vollmond tehingutes esindanud YY oli ühtlasi kaebaja töötaja. Kohus ei ole seda seisukohta sisuliselt põhjendanud, piirdudes viitega kontrollaktile. Samas on MTA kontrollaktis põhjendanud seda väidet peamiselt viitega kriminaalasjas esitatud kahtlustusele, mille osas on vaideotsuses mööndud, et see ei saa olla tõendiks. Sellises olukorras puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid väidet, et YY oli XX valitseva mõju all. YY ei tegelenud Unipetrol OÜ-s kütuse soetamisega ega esindanud tehingutes Unipetrol OÜ-d, vaid üksnes OÜd Vollmond. Unipetrol OÜ, Bundes Invest OÜ ja OÜ Vollmond seotust on järeldatud ka sellest, et äriühingud tellisid raamatupidamisteenust samalt isikult (CC), kuid seda pole millegagi põhjendatud. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta tõendi, et CCi lõpetas juba alates 2014. a oktoobrist Bundes Invest OÜ-le raamatupidamisteenuse osutamise. Kuigi tal säilisid emaksuameti volitused, ei ole tema kontrolliperioodil Bundes Invest OÜ eest deklaratsioone esitanud. Seega on sisutu MTA väide, et ühine raamatupidaja võimaldas kuidagi hõlpsamalt tekitada võltsarveid. OÜ-le RMP Lõuna Finants tehtud väljamaksed ei olnud ettevõtlusega mitteseotud kulu. Kuigi OÜ RMP Lõuna Finants ei ole esitanud kaebajale kirjalikku viivisenõuet, on ta suuliselt viidanud kaebaja kohustusele maksta tasumata arvetelt viivist. Kuna 13.02.2015 lepinguga andis OÜ Vollmond üle ka tekkinud ja tulevikus tekkivad kõrvalnõuded, kinnitab see äriühingu huvi kõrvalnõuete sissenõudmiseks. Nõustuda ei saa kohtu hinnanguga, et kirjaliku nõudeta ei ole viivise maksmine usutav, sest vaidlust ei saa olla selles, et arvete tasumisega viivitamise tõttu oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-st 1 tulenevalt automaatselt tekkinud nii viivisenõue kui ka kaebajal kohustus viivist maksta (summas 5 425 801,36 eurot). Viivise tasumiseks ei pea võlgnik jääma ootama võlausaldaja sellekohast kirjalikku nõuet ning lepingust ja seadusest tuleneva kohustuse täitmist ei saa pidada eluliselt ebausutavaks. Kummastav on seegi, et kui põhinõude täitmise OÜ-le RMP Lõuna Finants luges MTA vaideotsuses ettevõtlusega seotuks (olenemata OÜ RMP Lõuna Finants sellekohase kirjaliku nõude puudumisest), siis kõrvalnõude tasumine ilma kirjaliku nõudeta on millegipärast loetud ettevõtlusega mitteseotuks. Kohus on jätnud võtmata seisukoha ka küsimuses, kas MTA on lugenud OÜ-le Vollmond tasutud summa (1 710 163,26 eurot) põhjendatult topelt tasutuks või mitte. Kaebaja selgitas, et ei täitnud oma kohustusi teistkordselt OÜ-le RMP Lõuna Finants, vaid seegi summa kujutas endast viivise tasumist. Kuna diislikütuse müüjaks oli OÜ Vollmond või vähemalt ei olnud kaebaja teadlik, et OÜ Vollmond ei olnud tegelik müüja, siis ei ole kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kuluks ka OÜ-le Vollmond tasutud summade käibemaksu osa.
9.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 05.06.2019 kirjalikus vastuses OÜ Maldof apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus vastavas osas muutmata. Apellatsioonkaebus kordab sisuliselt halduskohtule esitatud kaebust, mistõttu ei pea vastustaja vajalikuks kõike varasemat üle korrata. Maksumenetluses on piisavalt põhjendatud kahtlust, et Unipetrol OÜ ja OÜ Vollmond vahel tehinguid ei toimunud ning kaebaja oli sellest teadlik. Bundes Invest OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning UU ja EE olid variisikud, kes on eitanud tehingute toimumist. Bundes Invest OÜ ei ole kontrolliperioodil kütust soetanud ega tõendanud ettevõtlusega tegelemist, mis annab juba piisava aluse väita, et Bundes Invest OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus. Tähelepanuväärne on, et Unipetrol OÜ-d esindanud XX, kes juhtis YY kaudu mh OÜ-d Vollmond (ja oli 2013. a-l OÜ Vollmond volitatud esindajaks), oli ka Bundes Invest OÜ arveldusarve allkirjaõiguslik isik ja deebetkaardi valdaja. Asjaolu, et konto ja kaart suleti 2014. a novembris, ei muuda MTA seisukohta, et XX kontrollis Bundes Invest OÜ-d ka kontrolliperioodil. Tavapärast majandustegevust omavale äriühingule ei ole iseloomulik, et ca 5,9 miljoni euro suuruse käibe juures tuleb tasuda käibemaksu ca 850 eurot. Kuna OÜ Vollmond raamatupidamisarvestusest nähtuvalt soetati kaebajale edasi müüdud kütus Bundes Invest OÜ-lt, seab eeltoodu kahtluse alla ka kaebaja ja OÜ Vollmond 11(20)
3-18-1319 vahel tehingute toimumise. Nii Unipetrol OÜ, OÜ Vollmond, Bundes Invest OÜ kui ka Viatica Grupp OÜ (mis kõik olid otseselt või kaudselt XX kontrolli all) ühise raamatupidaja CC ütluste kohaselt vormistas OÜ Vollmond arved ja saatelehed YY, kes töötas samaaegselt ka Unipetrol OÜ-s. Need asjaolud põhjendavad piisavalt, et kaebaja teadis, et OÜ Vollmond ei olnud kütuse tegelik müüja. Ühise raamatupidaja olemasolu lihtsustas võltsarvete koostamist ja viitab koosmõjus teiste tõenditega samuti maksupettuse toimepanemisele. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimiskohustust, vaid kogus maksumenetluses piisavalt tõendeid (sh kütuse veo kohta), väitmaks, et tehingud ei toimunud arvetel näidatud viisil. Kuna maksupettuse ahelas osalenud äriühingud olid XX kontrolli all, peaks kogu info kütuse tegeliku liikumise kohta olema just kaebajal endal.
10.Maksu- ja Tolliamet palub 02.05.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus kaebuse rahuldas, ja jätta uue otsusega kaebus tervikuna rahuldamata. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et MTA põhjendused seoses arve nr 2569 tasumisega ei ole asjassepuutuvad. Kontrollimaks väidet, et arve nr 2573 asemel oli arve nr 2572 märgitud üksnes ekslikult, tuleb üle vaadata kõik tasumised seoses nende arvetega (arve nr 2572 summa oli 77 064 eurot ja arve nr 2573 summa oli 186 240 eurot). Kuna 20.03.2015 toimunud tasumine summas 150 000 eurot puudutas nii arvet nr 2573 kui ka arvet nr 2569, siis on oluline tuvastada, milline osa summast kumbagi arvet puudutas. Seda saab teha üksnes arve nr 2569 tasumiste uurimisega. Arve nr 2569 summa oli 222 045,26 eurot ja selle alusel on lisaks eeltoodud 20.03.2015 ülekandele toimunud tasumine 17.03.2015 kogusummas 180 000 eurot. Seega moodustas 20.03.2015 üle kantud 150 000 eurost arve nr 2569 osa 42 045,46 eurot (222 045,46 – 180 000). Seega oleks arve nr 2573 eest üle tasutud 41 714,54 eurot (s.o 60 000 + 60 000 + (150 000 – 42 045,46) – 186 240) või kui uskuda raamatupidaja eksimust, siis oleks samas summas üle tasutud arve nr 2569 (180 000 + 83 760 – 222 045,46 = 41 714,54). Eeltoodud arvutused näitavad, et kaebaja argument ei ole usaldusväärne ja kohus on põhjendamatult maksuotsuse osaliselt tühistanud.
11.OÜ Maldof vaidleb 06.06.2019 kirjalikus vastuses MTA apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus vastavas osas muutmata. Halduskohtu arutluskäik on kõnealuses osas selge ja jälgitav. Vastustaja eirab jätkuvalt dokumentaalseid tõendeid ja kaebaja kohtuistungil esitatud täiendavaid selgitusi. Kohus märkis õigesti, et MTA viited arvele nr 2569 ei ole asjakohased. Asjaolu, et tegemist oli raamatupidaja eksimusega, nähtub kaebaja pearaamatu kannetest. Pearaamatu kannetest nähtub seegi, et 20.03.2015 ei tasutud arve nr 2569 alusel 83 757 eurot, vaid nimetatud arve tasuti üksnes summas 42 045,46 eurot ja ülejäänud 41 714,54 eurot moodustas OÜ-le Vollmond tehtud ettemaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Maldof apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuid MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud taotlusi ja vastuväidet, seejärel lahendab OÜ Maldof apellatsioonkaebuse ja MTA apellatsioonkaebuse ning viimasena esitab kokkuvõtte ja menetluskulude jaotuse. Vastuväide kohtu tegevusele
13.Ringkonnakohus võttis 09.10.2019 kohtuistungi protokolli kantud määrusega haldusasja juurde täiendavate tõenditena vastustaja esitatud Bundes Invest OÜ 2014. a novembri kuni 12(20)
3-18-1319 2015. a märtsi käibedeklaratsioonid koos vormi KMD INF A ja B osadega (I kd, tl 164-191p) ning sama perioodi osas Bundes Invest OÜ kohta tehtud VIES infosüsteemi päringu vastused (I kd, tl 192-200), mille MTA-lt väljanõudmist oli OÜ Maldof 02.05.2019 apellatsioonkaebuses taotlenud ning mille väljanõudmist pidas ka ringkonnakohus põhjendatuks, kuna kontrollaktis oli neile andmetele tuginetud (p 1.1.2.2.b – lk 3-4; p 1.1.2.2.j – lk 15). Tulenevalt asjaolust, et MTA-l ei olnud õnnestunud 09.10.2019 kohtuistungiks saada kõigi EL liikmesriikide vastuseid mõlema küsitud perioodi kohta (puudu olid Saksamaa andmed 2014. a IV kvartali ja 2015. a I kvartali kohta ning Belgia andmed 2015. a I kvartali kohta), nõustus apellant ringkonnakohtu ettepanekuga võtta asja materjalide juurde VIES infosüsteemi andmed Bundes Invest OÜ kohta 2015. a I poolaasta osas, mille MTA on esitanud kohtule haldusasjas nr 3-17-2493 (MTA 27.12.2017 vastuse lisa 533 – II kd, tl 4-4p), ega pidanud vajalikuks 2014. a IV kvartali osas Saksamaale täiendava päringu tegemist. Samuti ei ole apellant vaielnud vastu sellele, et andmed Bundes Invest OÜ tegevusest 2015. a II kvartalis (s.o kuni tema kütuse müügi tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni 12.06.2015), mis jääb väljapoole kontrolliperioodi (2015. a veebruar ja märts), ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad.
14.OÜ Maldof palus 02.05.2019 apellatsioonkaebuses lisaks nõuda MTA-lt välja Bundes Invest OÜ kütuse käitlemise aruanded perioodist 2014. a november kuni 2015. a juuni, samuti teave selle kohta, milliseid menetlusi ja toiminguid on Bundes Invest OÜ suhtes tehtud alates UU juhatuse liikmeks saamisest (07.11.2014) kuni äriühingu vedelkütuse müügi tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni (12.06.2015). Ringkonnakohus jättis kütuse käitlemise aruanded välja nõudmata, kuna selle kohta, kas Bundes Invest OÜ-l sai olla kütust, mida OÜ Vollmond või Inndex OÜ ja OÜ Vollmond kaudu kaebajale edasi müüa, annavad piisavalt teavet juba Bundes Invest OÜ käibeandmed. Bundes Invest OÜ suhtes toimunud menetluste osas on MTA juba vastuses kaebusele esitanud andmed, et kontrollitud on äriühingu Eestis ettevõtlusega tegelemist (MTA lisa 134), temalt on nõutud teavet ja dokumente erinevates maksumenetlustes (MTA lisad 136, 137, 140) ning kontrollitud on ka vedelkütuse müügiga tegelemist (MTA lisad 156, 157). Kuna MTA esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et Bundes Invest OÜ suhtes ei ole maksumenetlust läbi viidud, kuid samas on MTA uue juhatuse liikmega 2014. a lõpus vestelnud, siis nõudis ringkonnakohus täiendavalt välja MTA viidatud vestluse protokolli (vt UUi 17.11.2014 seletuste protokoll – II kd, tl 7-8).
15.Ringkonnakohus jättis 09.10.2019 istungil rahuldamata ka OÜ Maldof taotluse nõuda AS-lt SEB Pank välja tõendid Bundes Invest OÜ arvelduskonto nr EE071010220197381224 ja sellega seotud deebetkaardi XX poolt tegeliku kasutamise kohta. Kaebaja on esitanud andmed, et XX küsis ka ise vastavat teavet AS-lt SEB Pank, kuid panga dateerimata vastuse kohaselt selliseid andmeid ilma Bundes Invest OÜ volituseta ei väljastata (I kd, tl 66). Ringkonnakohus leidis, et taotletud andmete pangalt väljanõudmine ei ole asja lahendamiseks vajalik, sest kuna XX sai konto ja kaardiga seotud õigused 22.07.2011 (MTA lisa 166) ning konto ja kaart suleti 28.11.2014 (MTA lisa 149), siis ei puuduta need kontrolliperioodi ning kõnealuste andmetega ei oleks ka võimalik lükata ümber maksuhalduri kahtlust isikute seotusest. MTA esitatud tõendite hindamisel tuleb kohtul arvestada, et puuduvad andmed selle kohta, et XX või CC oleks neile Bundes Invest OÜ varasema juhatuse liikme ja ainuosaniku HH antud volitusi reaalselt kasutanud. OÜ Maldof esitas 09.10.2019 istungil AS-lt SEB Pank täiendavate tõendite väljanõudmisest keeldumise peale HKMS § 90 lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele, mille ringkonnakohus jättis lahendamiseks kohtuotsusega.
16.Ringkonnakohus leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja taotles AS-lt SEB Pank tõendite väljanõudmist Bundes Invest OÜ arvelduskonto ja pangakaardi XX poolt kasutamise kohta juba 04.07.2018 kaebuses. Halduskohus jättis taotluse 26.02.2019 istungi protokolli (I kd, tl 117-118) kantud määrusega rahuldamata, samuti jättis 13(20)
3-18-1319 halduskohus istungil rahuldamata selles osas esitatud vastuväite. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud ja tegemist ei ole tõenditega, mis omaksid asja lahendamisel tähtsust. Taotletavad tõendid ei saaks kuidagi kõrvaldada XX ja Bundes Invest OÜ varasema juhatuse liikme HH vahelise seose olemasolu (st konto ja kaardi kasutamiseks volituste andmise fakti). Nimetatud arvelduskonto ja pangakaart suleti enam kui kaks kuud enne praeguses asjas vaidluse all olevate tehingute toimumist ning vahetunud oli ka Bundes Invest OÜ juhatus (HH juhatuse liikme volitused lõppesid 01.10.2014 ja alates 08.12.2014 oli ainus juhatuse liige UU). Ainuüksi nende asjaolude pinnalt on selge, et MTA kahtlus XX ja Bundes Invest OÜ jätkuvast seotusest tugineb üksnes isikute varasemale seotusele, mitte väitele, et XX oleks temale Bundes Invest OÜ poolt antud volitusi kuidagi aktiivselt kasutanud (sh pärast EE ja UU juhatuse liikmeks saamist). Seetõttu puudub ka vajadus koguda vastupidist kinnitavaid tõendeid. OÜ Maldof apellatsioonkaebus
17.Halduskohtu vaidlustatud otsus on OÜ Maldof kaebuse rahuldamata jätmist puudutavas osas lõppjäreldustes õige ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Halduskohtu otsuse mõningad põhjendamispuudused on apellatsioonimenetluses kõrvaldatavad.
18.Kuigi praeguses asjas on OÜ-le Maldof määratud maksusummad seoses OÜ Vollmond 02.02.2015–31.03.2015 arvete alusel kokku 3 920 789 liitri diislikütuse soetamisega, taandub vaidlus OÜ-ga Vollmond tehtud tehingute osas esmajoones sellele, kas kaebaja osales teadlikult maksupettuse ahelas ning oli seetõttu kursis, et kütuse tegelikuks müüjaks ei ole OÜ Vollmond (sh oli teadlik OÜ-le Vollmond väidetavalt kütust müünud Bundes Invest OÜ ja Inndex OÜ üksnes näilikust rollist tehingute ahelas). MTA ei ole seadnud kahtluse alla, et OÜ Maldof on vaidlusaluse kütuse tegelikkuses soetanud, kuid leidis, et tegelik müüja oli tundmatu kolmas isik, mitte mõni tehingute ahelate varasemaks lüliks olnud äriühing (st OÜ Vollmond, Inndex OÜ või Bundes Invest OÜ). Kuna kütuse müüjaks ei olnud OÜ Vollmond, siis on maksuhaldur piiranud nii OÜ Vollmond arvetele märgitud käibemaksu (638 270,91 eurot) kajastamist OÜ Maldof sisendkäibemaksu arvestuses kui ka määranud OÜ-le Maldof tasumiseks tulumaksu (71 348,63 eurot) OÜ Vollmond arvete alusel tasutud käibemaksusummalt (285 394,50 eurot).
19.Käibemaksu osas on MTA 03.10.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/036667-32 (I kd, tl 10-26p) ja 26.03.2018 maksuotsuses nr 12.2-3/036667-33 (I kd, tl 37-44) tuginetud õiguslike alustena KMS § 29 lg-le 1 ja § 31 lg-le 1. Maksuhalduri põhjendustest saab järeldada, et sisuliselt on hinnatud, et OÜ Vollmond ja OÜ Maldof vaheliste müügitehingutega on soovitud varjata kütuse tegelikku päritolu, mistõttu tuleb maksustamisel seega MKS § 83 lg 4 ls 2 järgi lähtuda varjatud tehingust. Kuna maksumenetluses ei ole suudetud tuvastada vaidlusaluse kütuse tegelikku müüjat, saab varjatud tehinguks pidada kütuse soetamist tundmatult kolmandalt isikult, mille puhul tekib näilike edasimüügitehingute kasutamisel maksueelis siis, kui tehingute ahelas osalevad äriühingud ei deklareeri või ei tasu käibemaksu, kuid ostja deklareerib nende arvete alusel sisendkäibemaksu (vt lahend nr 3-14-53226, p 15). Maksuhalduril tuleb tõendada ostja pahausksust juhtudel, kus kauba olemasolu üle ei vaielda, kaup on reaalselt olemas, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (nt Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 9). Olenemata sellest, et MTA 04.06.2018 vaideotsusega nr 6-1/40773 (I kd, tl 60-64p; I kd, tl 154-162) on jäetud põhjendatult kõrvale seisukohad, mis tuginesid kriminaalasjas nr 15930000115 esitatud kahtlustusele, on maksuhalduril jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et OÜ Maldof osales maksupettuses. 14(20)
3-18-1319
20.Maksuhaldur on praegusel juhul pidanud esmajoones oluliseks, et kuna mõlema tehingute ahela puhul oli kütuse väidetav esimene soetaja Bundes Invest OÜ, kellel puudus samas reaalne majandustegevus ja keda juhtisid variisikud, siis ei saanud OÜ Vollmond (otse või osaliselt ka Inndex OÜ kaudu) soetada kütust Bundes Invest OÜ-lt ega seda OÜ-le Maldof edasi müüa. Kaebaja on rõhutanud, et tema soetas kütuse OÜ-lt Vollmond ning maksustamise seisukohalt ei oma tähtsust, kellelt soetas kütuse OÜ Vollmond või temale kütust müünud äriühingud. Seega tuleb sisuliselt hinnata, kas põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et tundmatult kolmandalt isikult soetas vaidlusaluse diislikütuse nimelt kaebaja, kes oli seejuures teadlik kogu dokumentides kajastatud tehinguahela näilikkusest, või tuleks kaebajat siiski pidada heauskseks ostjaks, kellele ei saa heita ette võimalikke minetusi varasemas tehinguteahelas (st vaidlusaluse kütuse võisid tundmatult kolmandalt isikult soetada hoopis Bundes Invest OÜ, Inndex OÜ või OÜ Vollmond). Selleks on eelkõige oluline välja selgitada, milline oli erinevate isikute roll vaidlusalustes kütusetehingutes.
21.Vaidlust ei ole selles, et kõik äriühingud, kellelt Bundes Invest OÜ on väidetavalt kütust soetanud, on eitanud temale kütuse müümist (MTA lisad 128, 130, 133). Samuti ei ole ükski liikmesriikide äriühing deklareerinud müüki Bundes Invest OÜ-le 2014. a IV kvartalis ja 2015. a I kvartalis (I kd, tl 192-200; II kd, tl 4-4p). Ringkonnakohus nõustub iseenesest kaebajaga, et ainuüksi asjaolu, et puuduvad tõendid, et Bundes Invest OÜ on üldse kütust soetanud, ei pruugi eraldivõetuna olla piisav, välistamaks võimalust, et tal oli kütust, mida OÜ-le Vollmond edasi müüa. Samas ei olegi maksuhaldur piirdunud pelgalt tõdemusega, et kuna puuduvad andmed, mis kinnitaksid Bundes Invest OÜ poolt kütuse soetamist, siis ei saanud tal kütust olla ja ta ei saanud seda ka kellelegi edasi müüa, vaid lähtus põhjendatult tõendite kogumist (MKS § 11). Seetõttu ei piisa ka maksuhalduri järelduste ümberlükkamiseks mõne üksiku asjaolu või selle olulisuse kahtluse alla seadmisest, vaid maksukohustuslane peaks esitama tehingute kohta omapoolse eluliselt usutava versiooni koos viidetega asjakohastele tõenditele.
22.Ringkonnakohus märgib, et Bundes Invest OÜ-l 2015. aastal reaalse majandustegevuse puudumine ning EE ja UU variisikuteks olemine on tuvastamist leidnud mitmetes varasemates kohtuasjades (nt Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2018 otsus nr 3-17-1431, p-d 16-17; Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus nr 3-17-756, p-d 14-18). Kuigi viidatud asjades olid vaatluse all tehingud teiste äriühingutega ja teistel perioodidel (2015. a aprill ja mai), on Bundes Invest OÜ majandustegevuse osas võetud seisukohad üldist laadi (st ei seondu ainult konkreetsete tehingute või perioodidega) ja seega laiendatavad ka käesolevale asjale. Praeguses vaidluses ei ole esile toodud selliseid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaksid alust muuta varasemates lahendites tehtud järeldusi. Apellatsioonimenetluses täiendavalt esitatud maksukohustuslase (Bundes Invest OÜ) seadusliku esindaja UU 17.11.2014 suuliste seletuste protokollist (II kd, tl 7-8) nähtuvalt on isik üldsõnaliselt kinnitanud, et Bundes Invest OÜ tegeleb vedelkütuse hulgikaubandusega, märkides, et kuna kõigega on seni tegelenud EE, siis ei oska ta hetkel midagi täpsemalt selgitada. Kaebaja on pidanud 23.10.2019 seisukohas oluliseks, et maksuhaldur ei ole protokolli kohaselt kahelnud äriühingul reaalse majandustegevuse olemasolus ning UU käis seletusi andmas koos advokaadiga ja lubas esitada täiendavaid dokumente, mis viitab samuti sisulisele tegevusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa need asjaolud kuidagi tõendada Bundes Invest OÜ-l reaalse majandustegevuse olemasolu, isegi kui mingeid dokumente hiljem MTA-le esitati. Dokumentide koostamine ei kujuta endast reaalset majandustegevust. Lisaks tuleb arvestada, et kohtuvälise menetleja (MTA) 04.12.2015 otsusega väärteoasjas nr 930015001452/9 (MTA lisa 153; I kd, tl 67-68) on UU karistatud rahatrahviga 300 eurot nimelt selle eest, et ta esitas maksuhaldurile 17.11.2014 suulisi seletusi andes valeandmeid enda aktiivse tegevuse kohta Bundes Invest OÜ juhtimisel, mida UU tunnistas nii 09.10.2015 maksumenetluses (MTA lisad 138, 139) kui ka 04.11.2015 väärteomenetluses 15(20)
3-18-1319 (MTA lisad 141, 142). Seega ei ole UU 17.11.2014 seletused usaldusväärsed ega kinnita Bundes Invest OÜ reaalset majandustegevust.
23.Seonduvalt kaebaja viitega, et halduskohus ei ole analüüsinud Ecodiesel OÜ ja Bundes Invest OÜ vahelise 13.01.2015 rendilepingu sõlmimisega seonduvat (I kd, tl 69-71), märgib ringkonnakohus, et UU väidetavat osalust samas tehingus on hinnatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsuses nr 3-17-756 (p 17) ja kokkuvõtlikult leitud, et tema isikut tõendava dokumendi koopia oli tehtud tundmatu kolmanda isiku poolt kättesaadavaks mh Ecodiesel OÜ-le, et suurendada näilike tehingute usutavust. Kuivõrd EE (vt 10.02.2016 seletused – MTA lisa 146) ja UU (vt 09.10.2015 ja 04.11.2015 seletused) on ise kinnitanud, et nemad olid üksnes variisikud ning Bundes Invest OÜ-l reaalne majandustegevus puudus, on põhjendamatu etteheide, et äriühingu poolt deklareeritud suurt käivet arvestades on maksuhalduri poolt kummaline seada kahtluse alla Bundes Invest OÜ majandustegevuse ja juhtide tegelikkus. MTA on seejuures hiljem tuvastanud, et nii ostu- kui ka müügikäive oli deklareeritud alusetult (I kd, tl 164-191p). Bundes Invest OÜ majandustegevuse näilikkust kinnitab ilmekalt seegi, et tema poolt Inndex OÜ-le esitatud 02.03.2015–31.03.2015 arvetel (kokku 16 arvet – MTA lisa 147) kajastus Bundes Invest OÜ sama arveldusarve number, mis suleti juba 28.11.2014 (MTA lisa 149). Olenemata sellest, et arvete kohaselt tuli nende alusel tasuda hoopis faktooridele (Intervecta OÜ, Lat Group OÜ), pole usutav, et tegutsev äriühing kajastaks väljastatavatel arvetel järjepidevalt enam kui neli kuud varem suletud pangakonto andmeid. Argument, et maksuhaldur võib olla jätnud omalt poolt Bundes Invest OÜ tegevuse piisava põhjalikkusega kontrollimata ja seeläbi ei tohiks kannatada kaebaja, saaks omada tähtsust üksnes siis, kui kaebaja oleks heauskne ostja. Praegu see nii ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lisaks alust järeldada, et MTA oleks ilmselgelt viivitanud Bundes Invest OÜ tegevuse kontrollimisega, pidades silmas, et äriühing kustutati KMKR-st 21.05.2015 (MTA lisa 134) ehk ligikaudu kuus kuud pärast juhatuse vahetumist ja tema kütuse müügi tegevusluba tunnistati kehtetuks 12.06.2015 (MTA lisad 156, 157; I kd, tl 72-73). Seejuures tuleb täiendavalt arvestada, et UU-lt võeti esmakordselt seletusi juba 17.11.2014 ehk vahetult pärast tema juhatuse liikmeks saamist, kuid siis õnnestus ilmselt maksupettuse organisaatoritel jätta MTAle eksitav mulje reaalsest majandustegevusest.
24.Kaebajaga võib põhimõtteliselt nõustuda, et kontrollimaks, kas kaebaja sai soetada kütust OÜ-lt Vollmond, oleks asjakohane tuvastada, kas OÜ-l Vollmond oli kütust, mida kaebajale edasi müüa. Sellest ei järeldu siiski, et maksusumma määramine polegi võimalik, kuna MTA ei ole tuvastanud, et OÜ-l Vollmond faktiliselt puudus kütus, mida kaebajale edasi müüa. Veelgi enam, isegi kui maksuhaldur oleks tuvastanud, et OÜ-l Vollmond oli kütust, mida kaebajale edasi müüa, ei välistaks see maksuotsuse tegemist, kui muud tõendid kinnitavad, et kaebaja soetas kütuse tegelikult kusagilt mujalt. Kütuse müügi võimekust ei saa samastada tegeliku kütuse müügiga. Samuti ei järeldu asjaolust, et OÜ-l Vollmond (ja Inndex OÜ-l) võib olla reaalne majandustegevus, et nad ei saa olla osalenud vaidlusalustes tehingute ahelates üksnes näiliste vahelülidena. Maksuhaldurile ei ole põhjust heita ette uurimiskohustuse rikkumist, kui kogutud tõendid on maksusumma määramiseks piisavad, olenemata sellest, kas mingeid täiendavaid tõendeid oleks veel võimalik hankida või kui raske või kerge oleks neid hankida. Maksuhaldur on praeguses asjas toonud välja rea isikutevahelisi seoseid, millele ei oleks ehk üksikult põhjust omistada kuigi olulist tähendust, kuid mis loovad kogumis raskesti kõrvaldatava kahtluse, et tegemist on teadliku ja kooskõlastatud skeemiga.
25.Vaidlust ei ole selles, et kaebajat esindas vaidlusalustes tehingutes volikirjade (MTA lisad 45, 116-118) alusel XX ning OÜ-d Vollmond esindas volikirjade (MTA lisad 109, 111, 112) alusel YY, kes oli samal ajal nii kaebaja kui ka OÜ Vollmond töötaja (sh koostas OÜ Vollmond nimel väljastatavad arved). Seejuures oli XX kuni 31.12.2013 ka ise OÜ Vollmond volitatud 16(20)
3-18-1319 esindajaks AS-s Maardu Terminal, kuigi ei pruukinud oma volitusi rakendada (MTA lisa 106; I kd, tl 80-81). See asjaolu ei muuda isikute vahelist seost (st usaldussuhet) siiski olematuks. Samuti oli XX perioodil 22.07.2011–28.11.2014 Bundes Invest OÜ arvelduskonto allkirjaõiguslik isik, internetipanga kasutaja ja deebetkaardi valdaja (MTA lisad 149, 166). Olenemata sellest, et vastavate õiguste saamiseks piisas üksnes äriühingu varasema juhatuse liikme avaldusest, arvelduskonto ja pangakaart suleti mitu kuud enne vaidlusaluseid tehinguid ning puuduvad andmed selle kohta, et XX oleks temale antud õigusi ka tegelikult kasutanud, on maksuhaldur põhjendatult kahelnud, et isikute seotus on tõesti ainult ajalooline. Seda eriti olukorras, kus on tuvastatud, et EE ja UU on variisikud. Maksusumma määramise seisukohalt ei ole oluline, kas tõendid võimaldavad järeldada seda, et kaebaja, OÜ Vollmond ja Bundes Invest OÜ olid XX tegeliku kontrolli all või mitte (sh kas XX omas YY üle valitsevat mõju vmt), vaid piisab sellest, et kaebaja (oma esindaja XX kaudu) oli teadlik sellest, et kütusetehingute ahel on loodud üksnes eesmärgiga tekitada asjaoludest ebaõige ettekujutus ja varjata seeläbi tegelikku tehingut (s.o kütuse soetamist tundmatult kolmandalt isikult). Praegusel juhul võis seda täiendavalt hõlbustada asjaolu, et kaebaja, OÜ Vollmond, Bundes Invest OÜ ja vaidlusalust kütust väidetavalt vedanud Viatica Grupp OÜ (äriregistrist kustutatud 16.03.2018, juhatuse liige XX) kasutasid sama raamatupidaja CC (Digiraam OÜ) teenuseid. CC on 27.04.2016 ütlustes (MTA lisa 165) ja 12.11.2015 e-kirjas (I kd, tl 74) kinnitanud, et lõpetas OÜ Vollmond ja Bundes Invest OÜ osas raamatupidamisega tegelemise juba 2014. a-l ning Bundes Invest OÜ-le tegi raamatupidamist üldse ainult lühikest aega. Need väited ei ole siiski kooskõlas tõenditega, et CC omas samade äriühingute e-maksuameti kasutajaõigusi vastavalt 06.01.2006–11.07.2016 ja 03.12.2009–08.06.2015 (MTA lisa 271). Kuna CC ei ole olnud tehingutes ühegi äriühingu esindajaks, siis ei ole kokkuvõttes määrav, kas ta oli veel kontrolliperioodil seotud Bundes Invest OÜ-ga ja/või OÜ-ga Vollmond või mitte. Bundes Invest OÜ nimel dokumentide ja deklaratsioonide esitamise kontekstis omab pigem tähtsust asjaolu, et UU andis oma ID-kaardi ja/või Digi-ID tundmatute isikute valdusse.
26.Kokkuvõttes tuleb märkida, et kuigi MTA 04.06.2018 vaideotsuse põhjal jääb mõnevõrra ebaselgeks, milline on olnud lõppastmes konkreetne tõendite kogum, mille alusel on tuvastatud, et kaebaja soetas kütuse tegelikkuses tundmatult kolmandalt isikult, mitte OÜ-lt Vollmond, ei anna see alust maksuotsust tühistada. Kütuse vedu ja ladustamist puudutavate asjaolude osas on oluline silmas pidada, et neid kajastavad dokumendid põhinevad võltsarvetel ja asjas on tuvastatud, et UU nimel on varjatult tegutsenud teised isikud. Maksupettuse kahtluse kohta on praeguses asjas olemas piisavalt objektiivseid tõendeid, olgugi et need on üksnes kaudsed (nt Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p 13).
27.Maksuotsuse tühistamiseks ei ole alust ka arvetel näidatud käibemaksusumma OÜ-le Vollmond tegelikult tasutud osalt TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel 20/80 määras (TuMS § 1 lg 3, § 4 lg-d 1 ja 11) tulumaksu määramise osas, sest olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et ostja teadis, et müüja (sh tegelikuks müüjaks olev tundmatu kolmas isik) jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata, ei ole arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile, vaid selles osas on tegemist ettevõtlusest raha väljaviimisega (nt Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 17).
28.OÜ RMP Lõuna Finants arvelduskonto väljavõttest (MTA lisa 040) nähtuvalt kandis kaebaja 18.02.2015–08.03.2015 üle kokku 10 250 000 eurot ja kõigi maksete (kokku 41 makset, igaüks summas 250 000 eurot) selgituseks oli märgitud „vastavalt nõude loovutamise teatisele“. OÜ-le RMP Lõuna Finants tehtud väljamaksed on MTA 04.06.2018 vaideotsuse nr 6-1/4077-3 (I kd, tl 60-64p; I kd, tl 154-162) järgi maksustatud tulumaksuga üksnes osas, mis ületas 13.02.2015 nõudeõiguse üleandmise lepingu lisas (MTA lisa 173; I kd, tl 86-90) märgitud tasumata arvete summat (s.o 10 250 000 – 7 998 801,96 = 2 251 198,04 eurot), samuti osas, 17(20)
3-18-1319 mis tasuti topelt ka OÜ-le Vollmond (s.o 1 710 163,26 eurot), ja osas, mis tasuti 13.02.2015 lepingu lisas toodud kontrolliperioodi sisse jäävatel 02.02.2015 arvel nr 2527 ja 09.02.2015 arvel nr 2528 kajastatud käibemaksu (28 417,17 eurot) eest. Kokku määrati OÜ-le RMP Lõuna Finants tehtud väljamaksetelt tulumaks 997 444,62 eurot [s.o (2 251 198,04 + 1 710 163,26 + 28 417,17) × 20/80 = 997 444,62].
29.Kontrolliperioodiga hõlmatud OÜ Vollmond 02.02.2015 arvel nr 2527 ja 09.02.2015 arvel nr 2528 märgitud käibemaksu (28 417,17 eurot) ulatuses OÜ-le RMP Lõuna Finants tehtud väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks lugemise osas jääb ringkonnakohus eespool OÜ-ga Vollmond tehtud tehingute kohta avaldatud seisukohtade juurde, sest nende puhul on erinev üksnes makse saaja isik, kuid mitte maksustamise alus. Ülejäänud osas leiab kaebaja, et OÜ-le RMP Lõuna Finants tehtud väljamaksed ei olnud ettevõtlusega mitteseotud kulu, vaid OÜ Vollmond arvete tasumata osa ületav ja OÜ-le Vollmond väidetavalt topelt tasutud summad (kokku 3 961 361,30 eurot) kujutasid endast OÜ-le RMP Lõuna Finants tasutud viivist, mille tasumise kohustus tulenes VÕS § 113 lg-st 1.
30.OÜ Vollmond ja OÜ RMP Lõuna Finants (varasema ärinimega Vibu ja Nooled OÜ) vahel 13.02.2015 sõlmitud notariaalse lepingu p-st 4.1 ning OÜ Vollmond 13.02.2015 teatisest (I kd, tl 91) nähtuvalt loovutas OÜ Vollmond nõude kaebaja vastu OÜ-le RMP Lõuna Finants koos kõigi lepingu sõlmimise hetkeks tekkinud ja tulevikus tekkivate kõrvalnõuetega. Iseenesest on õige, et viivisenõue ja sellele vastav kohustus viivist tasuda tekib seaduse (VÕS § 113 lg 1) või lepingu alusel automaatselt, kui rahaline kohustus on muutunud sissenõutavaks, kuid seda pole kohaselt täidetud. Seda siiski üksnes eeldusel, et poolte kokkuleppega ei ole viivise nõudmist välistatud ega piiratud ja selline kokkulepe või sellele tuginemine ei ole seadusega keelatud (nt VÕS § 113 lg-d 9-10). OÜ Vollmond poolt kaebajale 2015. a veebruaris ja märtsis väljastatud kütuse müügiarvetele (MTA lisad 080 ja 081) on märgitud „Viivis 0,5% päevas“. Samasisuline viivisekokkulepe on aimatav haldusasja toimikus oleva praktiliselt loetamatu vedelkütuste ostumüügilepingu nr V-20/06/14 (MTA lisa 257) p-st 6.3 ja sellest on lähtunud ka kaebaja enda viivisearvestuses (I kd, tl 92-93), mille kohaselt kujunes viivise jäägiks 5 425 801,36 eurot. Samas puudub vaidlus, et OÜ Vollmond ega OÜ RMP Lõuna Finants ei ole esitanud kaebajale nõuet viiviste tasumiseks.
31.Ringkonnakohus nõustub, et üldjuhul on alust eeldada, et nõude omandaja on huvitatud nii põhinõude kui ka kõrvalnõuete sissenõudmisest. Samuti ei saa pidada täiesti ebausutavaks, et kohustatud isik tasub viivisenõude enda peetava arvestuse alusel vabatahtlikult (vrd MKS § 115 lg-d 1 ja 3). Ringkonnakohus ei jaga lisaks MTA 04.06.2018 vaideotsuse p-s 38 väljendatud seisukohta, et kui isikule pole viivisenõuet esitatud, siis kujutaks viivise tasumine väljamakset, mille kohta puudub tal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Maksuhaldur ei ole täpsustanud, miks ei saaks sellises olukorras algdokumendiks lugeda viivitusega tasutud arvel märgitud viivise tasumise kohustust, mis vastab poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitule. Eeltoodule vaatamata ei võimalda praeguse vaidluse asjaolud pidada usutavaks, et kaebaja tasus OÜ-le RMP Lõuna Finants 2015. a veebruaris ja märtsis tehtud väljamaksete seas ka 3 961 361,30 eurot viiviseid. Muu hulgas ei ole kaebaja esitanud ainsatki selgitust, miks ta jättis sellisel juhul tasumata viivisearvestusest nähtuvad ülejäänud 1 464 440,06 eurot. Eluliselt on väheusutav, et kaebaja jätab perioodil 18.08.2014–13.02.2015 tasumata praktiliselt kõik OÜ Vollmond väljastatud arved (nõude loovutamise kokkuleppes kajastatud maksetähtaja ületanud arvete kogusumma oli 7 713 020,46 eurot, millest tasumata 7 709 746,96 eurot ja seega tasutud vaid 0,04%), kuid hakkab neid tasuma vaid mõned päevad pärast nõude loovutamist ning tasub 18.02.2015–08.03.2015 ära kõik arved ja vabatahtlikult ka suurema osa (73%) viivistest. Samuti jääb täiesti arusaamatuks, miks jätkas kaebaja nõude loovutamise lepingus kajastatud arvete tasumisi ka OÜ-le Vollmond (perioodil 09.02.2015– 18(20)
3-18-1319 05.03.2015 kokku 1 710 163,26 eurot), kuigi teda oli nõude loovutamisest teavitatud. Praegusel juhul ei ole ebausutavaks peetud mitte seda, et kaebaja võiks üldse käituda tehingupartneritega õiguskuulekalt, vaid kaebaja enda varasemat käitumist arvestades ei saa viiviste vabatahtlikku tasumist pidada tõenäoliseks (tegemist on pigem tagantjärele otsitud teoreetilise argumendiga) ning seega polnud alust pidada väljamakseid ettevõtlusega seotud kuluks. Seejuures tuleb rõhutada, et MTA ei ole vaideotsuses kaugeltki hinnanud 13.02.2015 nõude loovutamise lepingus märgitud arvete alusel toimunud n-ö põhinõude tasumisi OÜ-le RMP Lõuna Finants kaebaja ettevõtlusega seotud väljamakseteks, vaid MTA aktsepteeris selles osas üksnes kaebaja vastuväidet, et kontrolliperioodist (2015. a veebruar ja märts) väljapoole jäävate arvete õigsuse suhtes ei saa maksuhaldur võtta seisukohta ilma nendel kajastatud tehingute osas eraldi maksumenetlust läbi viimata. Sellest tulenevalt määras maksuhaldur vaideotsusega tulumaksu üksnes nendelt väljamaksetelt, mille puhul oli tuvastatav, et tegelik seos kontrolliperioodist väljapoole jäävate arvetega puudus (st enam ja topelt tasutud summad). Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
32.Halduskohus rahuldas kaebuse osas, millega kohustati OÜ-d Maldof tasuma tulumaks 15 000 eurot seoses OÜ Vollmond 17.03.2015 arve nr 2572 (MTA lisa 081, lk 60) alusel 18.03.2015 tehtud 60 000 euro suuruse väljamaksega, mis oli MTA hinnangul tasutud topelt. Arveldusarve nr EE882200221019716724 väljavõttest (MTA lisa 024) nähtuvalt on 17.03.2015 selgitusega „Arve nr.2572“ tasutud OÜ-le Vollmond 77 064 eurot, mis vastab kõnealuse arve summale. Arveldusarve nr EE321010220191572220 väljavõttest (MTA lisa 015) nähtuvalt on 18.03.2015 selgitusega „Arve 2572 osaliselt“ kahe maksega (kumbki 30 000 eurot) tasutud OÜle Vollmond kokku 60 000 eurot. Kaebaja esitatud pearaamatu andmete kohaselt (I kd, tl 8285) toimus 18.03.2015 tasumine summas 60 000 eurot tegelikkuses OÜ Vollmond 16.03.2015 arve nr 2573 (I kd, tl 83; MTA lisa 081, lk 8) alusel ning kõnealune arve (summas 186 240 eurot) tasuti kolmes osas (18.03.2015 – 60 000 eurot; 20.03.2015 – 66 240 eurot; 26.03.2015 – 60 000 eurot).
33.Ringkonnakohus jagab iseenesest seisukohta, et kaebaja pearaamatu ja pangatehingute andmeid kõrvutades ei ole alust lugeda arvet nr 2572 topelt tasutuks, vaid usutav on kaebaja selgitus, et 18.03.2015 tasumised toimusid arve nr 2573 alusel. Samas ei saa halduskohtuga nõustuda selles, et vaidlus puudutab üksnes arveid nr 2572 ja 2573 ning arve nr 2569 tasumine ei oma üldse tähtsust. Tähelepanuta ei saa jätta, et arvelduskontolt nr EE882200221019716724 toimus 20.03.2015 tasumine OÜ-le Vollmond summas 150 000 eurot selgitusega „Arve nr. 2569,2573 osaliselt“ ning arvelduskontolt nr EE321010220191572220 on OÜ-le Vollmond tasutud 17.03.2015 kokku 180 000 eurot (6 × 30 000 eurot) selgitusega „Arve 2569 osaliselt“ ja 26.03.2015 kokku 60 000 eurot (2 × 30 000 eurot) selgitusega „Arve 2573 osaliselt“. Muid tasumisi ei ole viidatud arvetega seonduvalt toimunud. OÜ Vollmond 13.03.2015 arve nr 2569 (MTA lisa 081, lk 78) summa oli 222 045,46 eurot. Kui eeldada, et 20.03.2015 tasuti arve nr 2569 varem tasumata osa (222 045,46 − 180 000 = 42 045,46 eurot) ja arve nr 2573 kaebaja pearaamatus märgitud ulatuses (66 240 eurot), siis on ilma alusdokumendita välja makstud 41 714,54 eurot. Kaebaja esitatud pearaamatu väljavõttest nähtub küll, et nimetatud 41 714,54 eurot on loetud ettemaksuks OÜ-le Vollmond, kuid seda ei ole seostatud ühegi konkreetse arvega, mida oleks vastavas ulatuses vähem tasutud (nt jääb arusaamatuks, miks tasus kaebaja 26.03.2015 arve nr 2573 alusel 60 000 eurot, kuigi 20.03.2015 tekkinud ettemaksu arvestades võinuks tasuda üksnes 18 285,46 eurot). Maksuhaldur on lisaks tuvastanud, et OÜ Vollmond ei ole teinud OÜ-le Maldof tagasimakseid ega nähtu tasaarvestusi hilisematelt arvetelt (vt kontrollakti p 1.2.4.b). Seetõttu ei saa esitatud pearaamatu andmeid pidada vastavas osas usaldusväärseteks. 19(20)
3-18-1319
34.Arvestades, et kontoväljavõtetest nähtuvalt on arvete nr 2569, 2572 ja 2573 (kogusummas 485 349,46 eurot) eest tasutud kokku 527 064 eurot ehk 41 714,54 eurot rohkem, mitte 60 000 eurot arvetel märgitust suuremas summas, siis on maksuhaldur põhjendamatult lugenud kogu 18.03.2015 tasutud 60 000 eurot ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ja määranud sellelt tasumiseks tulumaksu 15 000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul saab kõnealuselt väljamakselt tulumaksu määramine olla põhjendatud üksnes ulatuses, milles seda pole võimalik seostada ühegi algdokumendiga (s.o 41 714,54 × 20/80 = 10 428,64 euro ulatuses). Kuigi maksuhaldur järeldas ebaõigesti, et arve nr 2572 alusel on topelt tasutud 60 000 eurot, siis olukorras, kus asja materjalide põhjal on ettevõtlusega mitteseotud väljamakse ikkagi tuvastatav (küll mõnevõrra väiksemas summas), ei olnud halduskohtul alust maksuotsust tühistada kogu 15 000 euro ulatuses. Seega tuleb MTA apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja tühistada halduskohtu otsus osas, millega vähendati OÜ Maldof 2015. a märtsi tulumaksukohustust suuremas ulatuses kui 4571,36 euro võrra. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega tühistab MTA 26.03.2018 maksuotsuse osas, millega suurendati kaebaja 2015. a märtsi tulumaksukohustust 956 777,27 eurot (s.o 961 348,63 − 4571,36 = 956 777,27) ületavas osas. Kokkuvõte ja menetluskulud
35.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel jääb OÜ Maldof apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid ringkonnakohus rahuldab MTA apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 01.04.2019 otsuse osas, milles halduskohus tühistas MTA 26.03.2018 maksuotsuse osas, millega suurendati OÜ Maldof 2015. a märtsi tulumaksukohustust 15 000 euro võrra. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asjas uue otsuse, millega tühistab MTA 26.03.2018 maksuotsuse osas, millega suurendati OÜ Maldof 2015. a märtsi tulumaksukohustust 956 777,27 eurot ületavas osas.
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Maldof on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu mõlemal juhul 750 eurot (I kd, tl 94; I kd, tl 140), kuid pole esitanud kohtutele andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna ringkonnakohtu otsuse tagajärjel on kaebus rahuldatud 0,27% ulatuses (s.o 4571,36 × 100 / 1 722 064,16 = 0,27), siis tuleb vastustajalt mõista kaebaja menetluskulude katteks välja 4,05 eurot. Ülejäänud osas jäävad OÜ Maldof menetluskulud HKMS § 108 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA on olnud apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud ning ei ole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka MTA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.