OÜ MALDOF (Unipetropl OÜ õigusjärglane) kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.03.2018 maksuotsuse nr 12.23/036667-33 tühistamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
26.02.2019
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Kaebaja OÜ MALDOF, esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rinat Šaidulin
1.Asendada kaebaja Unipetropl OÜ (kustutatud; registrikood 10880031) tema õigusjärglasega, OÜ-ga MALDOF (registrikood 14415029).
2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 26.03.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/036667-33 osas, millega suurendati OÜ MALDOF 2015 märtsikuu tulumaksukohustust 15 000 euro võrra. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ MALDOF kasuks välja menetluskulu summas 6,53 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 26.03.2018 Unipetrol OÜ-le maksuotsuse nr 12.23/036667-33, millega: a) vähendas perioodi veebruar 2015 sisendkäibemaksu 268 319,72 euro võrra; b) suurendas perioodi veebruar 2015 tulumaksukohustust 1 687 500 euro võrra; c) vähendas perioodi märts 2015 sisendkäibemaksu 369 951,19 euro võrra ning d) suurendas
perioodi märts 2015 tulumaksukohustust 961 348,63 euro võrra. Kokku kohustas MTA Unipetrol OÜ-d tasuma 3 287 119,54 eurot. Maksuotsuses asuti seisukohale, et OÜ Unipetrol ei ole diislikütust soetanud OÜ-lt Vollmond. Samuti leiti, et OÜ Unipetrol poolt OÜ-le RMP Lõuna Finants ja OÜ-le Vollmond tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulu ning Unipetrol OÜ on teinud OÜ-le Vollmond väljamakse 60 000 eurot arve eest, mille oli juba tasunud, mistõttu on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga.
2.MTA 04.06.2018 vaideotsusega nr 6-1/4077-3 rahuldati osaliselt OÜ Unipetrol vaie ning tunnistati MTA 26.03.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/036667-33 kehtetuks osas, millega maksustati tulumaksuga kogu OÜ-le RMP Lõuna Finants tehtud väljamakse. Muus osas jäeti vaie rahuldamata. Maksuotsus jäi jõusse osas, millega vähendatakse sisendkäibemaksu kokku 638 270,91 euro võrra ja määratakse täiendavalt tasumisele kuuluvaks tulumaksuks 1 083 793,24 eurot.
3.Unipetrol OÜ esitas 04.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.03.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/036667-33 tühistamiseks. Kohus võttis 10.07.018 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
4.Unipetrol OÜ õigusjärglane OÜ MALDOF esitas 13.03.2019 kohtule taotluse lubada astuda menetlusse OÜ-l MALDOF. OÜ MALDOF ja Unipetrol OÜ on 08.02.2019 sõlminud ühinemislepingu, mille kohaselt ühendavaks ühinguks on OÜ MALDOF ja ühendatavaks ühinguks Unipetrol OÜ. Ühinemislepingus kokkulepitult ühinemise tulemusena lõpeb ühendatav ühing ning ühendav ühing saab ühendatava ühingu õigusjärglaseks. Ühinemisprotsess viidi lõpuni ja selle kohane registrikanne Äriregistris tehti 04.03.2019
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendused. 5.1 Maksumenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja ei soetanud maksustamisperioodil veebruar – märts 2015 arvetel kajastatud diislikütust Vollmond OÜ-lt. Maksuhaldur püüab nii maksuotsuses kui ka vaideotsuses läbivalt väita, justkui oleks maksumenetluse käigus tõendamist leidnud, et diislikütuse müüjaks ei olnud Vollmond OÜ. Tegelikkuses aga puuduvad igasugused otsesed ja ka kaudsed tõendid, mis annaks alust väita, et diislikütuse müüjaks ei olnud Vollmond OÜ. Olukorras, kus maksuhaldur ei ole vaevunud täitma uurimiskohustust, et tuvastada kütuse reaalset liikumist ja päritolu ning on asunud seisukohale, et Vollmond OÜ müüjaks olemist ei sea kahtluse alla vedu ja ladustamist puudutavad seisukohad, on alusetu piirata kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamist põhjendusega, et Bundes Invest OÜ-l või Vollmond OÜ-l puudus kütus, mida kaebajale võõrandada. 5.2 Maksuhalduri väide, et tehingutes kaebajat esindanud A. Reimundt omas kontrolli Bundes Invest OÜ tegevuse üle, on tõendamata. Sellist järeldust ei saa teha pelgalt asjaolust, et tegemist oli Bundes Invest OÜ allkirjaõigusliku isikuga ja deebetkaardi valdajaga. Esiteks ei ole kaebajale teadaolevalt A. Reimundt ligipääsu arvelduskontole, allkirjaõigust ega pangakaarti kunagi kasutanud ning teiseks oli tema nimele väljastatud pangakaart kontrollperioodi ajaks juba kolm kuud suletud. Seega on põhjendamatu väita, et isik sai kontrollida äriühingu majandustegevust või rahalisi vahendeid. Meelevaldsed on ka maksuhalduri poolt loodud seosed Vollmond OÜ ja A. Reimundti vahel. Asjaolu, et Vollmond OÜ on 16.01.2013 väljastanud A. Reimundtile volikirja äriühingu esindamiseks Maardu Terminali iseteenindus-
büroos kuni 31.12.2013, ei tõenda tehingute mittetoimumist. 2014 ja 2015 mingeid seoseid A. Reimundti ja Vollmond OÜ vahel ei olnud. 5.3 Maksuhaldur on kergekäeliselt asunud seisukohale, et G. Laryushin ja I. Stepanov olid Bundes Invest OÜ variisikutest juhatuse liikmed. Kuivõrd G. Laryushin on 17.11.2014 MTAle kinnitanud Bundes Invest OÜ juhatuse liikmena tegutsemist ning võttes arvesse muid maksumenetluses kogutud tõendeid, on põhjust asuda seisukohale, et G. Laryushin püüab end Bundes Invest OÜ juhtimisest distantseerides vältida juhatuse liikme võimalikku vastutust. Asjaolu, et Bundes Invest OÜ on deklareerinud kontrolliperioodil märkimisväärset käivet, viitab sellele, et Bundes Invest OÜ omas kontrolliperioodil aktiivset majandustegevust. Bundes Invest OÜ vedelkütuse müügi tegevusluba kehtis kuni 12.06.2015. Isegi kui G. Laryushin ja I. Stepanov olid variisikutest juhatuse liikmed, jääb selgusetuks, kuidas peaks see kinnitama, et Bundes Invest OÜ tegutses A. Reimundti kontrolli all. 5.4 Kaebaja maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, mille eest või kellele on väljamakseid teinud kaebaja hankija Vollmond OÜ või kuidas on raha kasutanud Vollmond OÜ hankijad. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et Y juhtivatelt äriühingute pangakontodelt sularahas välja võetud raha või vähemalt osa sellest jõudis tagasi kaebajaga seotud isikuteni. 5.5 Asjaolust, et kaebaja töötaja X oli Vollmond OÜ-ga toimunud hingutes Vollmond OÜ esindaja ega sellest, et kaebaja ei tasunud ostetud kauba eest tähtaegselt, ei saa teha järeldust tehingute mittetoimumise kohta X ei tegelenud Unipetrol OÜ-s kütuse soetamisega ega osalenud tehingutes kaebaja esindajana ning kaebaja on diislikütuse eest lõpptulemusena tasunud. Samuti ei saa sellist kahtlust lugeda tekkinuks asjaolust, et Vollmond OÜ ei esitanud kaebajale viivisenõuet. 5.6 Kuna arvetel kajastatud diislikütuse müüjaks oli Vollmond OÜ, puudub alus käsitleda Vollmond OÜ-le tasutud arvetel sisalduvat käibemaksu ettevõtlusega mitteseotud kuluna. 5.7 Kaebaja ei ole tasunud Vollmond OÜ-le arvet nr 2572 topelt. Kaebaja pearaamatu kannetest nähtuvalt on 18.03.2015 tehtud ülekande summas 60 000 eurot maksekorralduse selgitusse raamatupidaja ekslikult märkinud arve nr 2572. Tegelikkuses toimus tasumine arve nr 2573 eest. Kaebaja pearaamatusse on makse tegemise päeval, s.o 18.03.2015 märgitud panga kandena Vollmond OÜ 16.03.2015 arve nr 2573 tasumine summas 60 000 eurot. Arve nr 2573 summa oli kokku 186 240 eurot. Kaebaja pearaamatu kannetest nähtuvalt on nimetatud arve tasutud kolmes osas 18.03.2015, 20.03.2015 ja 26.03.2015. 5.8 Maksuhaldur on asunud ekslikult seisukohale, et kaebaja on RMP Lõuna Finants OÜ-le teinud väljamakseid 2 251 198,04 euro ulatuses suuremas summas, kui nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel tulnuks teha. Tegemist oli 13.02.2015 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel kaebaja poolt RMP Lõuna Finants OÜ-le tasutud kõrvalkohustusega. Kuna tegemist on poolte kokkuleppest ja seadusest tuleneva kohustusega viivist maksta, ei pea selleks, et seda lugeda ettevõtlusega seotud kuluks, olema esitatud kirjalikku viivisenõuet.
6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb maksuotsuse ja kontrollakti (osas, mis jäi vaideotsusega jõusse) ning vaideotsuses toodud analüüsi ja järelduste juurde ning palub kohtul nendega arvestada. Täiendavalt märgib vastustaja järgmist. 6.1 Kaebaja väide, nagu möönaks MTA, et kütuse vedu ja ladustamist puudutavad tõendid kinnitavad tehingute toimumist, on ekslik. Vastustaja ei ole kordagi väitnud, et veo ja
ladustamise dokumendid kinnitavad, et Vollmond OÜ on tegelik kütuse müüja. Vaatamata sellele, et vaide lahendaja asus seisukohale, et kütuse vedu ja ladustamist puudutavad tõendid ei oma seost tehingute toimumise või mittetoimumise tuvastamisega, on vastustaja hinnangul vähemalt kütuse vedu puudutavad tõendid ja asjaolud asjakohased. Isegi, kui jätta vedu ja ladustamist puudutavad tõendid kõrvale, kinnitavad tehingute mittetoimumist teised maksuhalduri poolt kogutud tõendid. 6.2 Olukorras, kus tõendid ja tuvastatud asjaolud viitavad tehingu mittetoimumisele alltarnijate ja OÜ Bundes Invest ning OÜ Bundes Invest ja Vollmont OÜ vahel, ei saa oletada kütuse olemasolu. Maksuhaldur on kontrolliaktis põhjalikult selgitanud oma seisukohta, et OÜ-l Bundes Invest ei saa olla kütust, mida väidetavalt müüdi Vollmond OÜ-le. 6.3 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur ei ole püüdnud tuvastada kütuse liikumisega seonduvat. Tegelikult ei ole kaebaja ise piisavalt aidanud maksumenetlusele kaasa. Tulenevalt sellest, et maksupettuse ahelas olevad äriühingud olid A. Reimundti kontrolli all, peaks kogu info kütuse tegeliku liikumise kohta olema just kaebajal endal. 6.4 Tulenevalt G. Laryushin ja I. Stepanovi selgitustest olid nad OÜ Bundes Invest variisikutest juhatuse liikmed. Samuti ei kinnitanud nad tehingute toimumist. OÜ Bundes Invest kustutati 21.05.2015 käibemaksukohustuslase registrist, kuna äriühing ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist perioodil 01.11.2014 – 19.05.2015. Need asjaolud piisavad on väitmaks, et OÜ Bundes Invest ei omanud kontrolliperioodil reaalset majandustegevust. A. Reimundt, kes oli kontrolliperioodil kaebaja volitatud esindaja, oli ka Bundes Invest OÜ arveldusarve allkirjaõiguslik isik ja deebetkaardi valdaja. Asjaolu, et deebetkaart suleti novembris 2014, ei muuda maksuhalduri seisukohta, et OÜ Bundes Invest oli ka kontrolliperioodil A. Reimundti kontrolli all. 6.5 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et puuduvad tõendid, et Euralum OÜ-le tasutud summad oleksid jõudnud tagasi kaebajaga seotud isikuteni. Raha liikumist kaebaja ja tema volitatud esindajatega seotud äriühingutele on kirjeldatud kontrollakti p 1.1.2.2 alapunktides i ja j ning vastustaja palub kohtul sellega arvestada. Asjaolu, et N. Gontšarov oli variisikust juhatuse liige erinevates äriühingutes, kelle ülesandeks oli sularaha väljavõtmine, on tuvastatud objektiivsete tõenditega. 6.6 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur asus ebaõigele seisukohale seoses arve 2572 alusel topelt tasumisega. Maksuhaldur jõudis oma järeldusele tulenevalt raha ülekannetest mitte pearaamatust, kuna tegemist ei ole objektiivse tõendiga ning pole välistatud, et pearaamat võib sisaldada ebausaldusväärsed andmed. Tulenevalt Vollmond OÜ pangakontodelt tasus kaebaja arve 2572 (arve summa 77 064 eurot) alusel 17.03.2015 77 064 eurot ja 18.03.2018 60 000 eurot. Arve 2573 alusel (arve summa 186 240 eurot) tasus kaebaja osaliselt koos arvega 2569 20.03.2015 kokku 150 000 eurot ja 26.03.2015 60 000 eurot. Siinkohal on oluline viidata ka tasumistele arve 2569 alusel (arve summa on 222 045,46 eurot). Lisaks 20.03.2015 koos arvega 2573 oli ka tasutud 17.03.2015 180 000 eurot. Juhul kui nõustuda kaebaja seisukohaga, siis arve 2569 eest oleks üle tasumine. Vastustaja selgitab, et juhul kui 18.03.2015 oli tasumine ikka 2573 alusel (60 000 eurot) ning võtta arvesse ka 26.03.2015 toimunud tasumist (60 000 eurot), siis 20.03.2015 osaline tasumine 150 000-st peab moodustama 66 240 eurot (186 240 – 120 000). Sellest tulenevalt arve 2569 alusel on kokku tasutud 263 760 eurot (180 000 + 83 7606). Lähtudes eeltoodust tekib oluline üle tasumine arve 2569 alusel, seega ei ole kaebaja arvutus pearaamatu alusel asjakohane.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lg 1 sätestab, et kui juriidilisest isikust menetlusosalise lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda menetlusosalise üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Äriregistrist nähtuvalt on Unipetrol OÜ äriregistrist kustutatud 04.03.2019 seoses ühinemisega OÜ-ga MALDOF. Ühinemine on toimunud OÜ MALDOF (ühendav ühing, registrikood 14415029) ja Unipetrol OÜ (ühendatav ühing) 08.02.2019 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Kuivõrd OÜ MALDOF kaebaja Unipetrol OÜ (kustutatud) üldõigusjärglane, kellele on üle läinud kõik kaebaja rahalised ja mitterahalised kohustused, asendab kohus kaebaja Unipetrol OÜ (kustutatud) tema üldõigusjärglasega OÜ MALDOF. Üldõigusjärglase suhtes kehtivad kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need kehtiksid tema õiguseelneja suhtes (HKMS § 29 lg 2).
8.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et OÜ MALDOF kaebus tuleb rahuldada osaliselt. MTA 26.03.2018 maksuotsus nr 12.2-3/036667-33 tuleb tühistada osas, millega suurendati kaebaja 2015 märtsikuu tulumaksukohustust seoses OÜ-le Vollmond 18.03.2015 tehtud väljamaksega summas 60 000 eurot. Kaebaja on teinud Vollmond OÜ-le järgmised väljamaksed: 1) 17.03.2015 summas 77 064 eurot selgitusega „Arve nr.2572“ (MTA 03.09.2018 vastuse lisa nr 174); 2) 18.03.2015 summas 60 000 eurot selgitusega „Arve 2572 osaliselt“ (MTA 03.09.2018 vastuse lisa nr 190). Kuivõrd OÜ Vollmond on 17.03.2015 kaebajale väljastatud arve nr 2572 summas 77 064 eurot, asus maksuhaldur asus seisukohale, et kaebaja on tasunud arve nr 2572 topelt ning 60 000 eurot tuleb käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Kaebaja selgituste kohaselt oli 18.03.2015 maksekorralduse selgitusse arve nr 2572 märgitud ekslikult ning tegelikkuses toimus tasumine arve nr 2573 eest. OÜ Vollmond on väljastanud kaebajale 16.03.2015 arve nr 2573 summas 186 240 eurot ning kaebusele lisatud kaebaja pearaamatu väljavõttel kajastub arve nr 2573 tasumine kolmes osas: 18.03.2015 summas 60 000 eurot, 20.03.2015 summas 66 240 eurot ning 26.03.2015 summas 60 000 eurot (tl 8485). Võrreldes pearaamatu kandeid Vollmond OÜ pangakonto väljavõtetega nähtub, et kaebaja on teinud arvega nr 2573 seoses järgmised tasumised: 1) 20.03.2015 summas 150 000 eurot selgitusega „Arve nr. 2569,2573 osaliselt“ (MTA 03.09.2018 vastuse lisa nr 174) ning 2) 26.03.2015 summas 60 000 eurot selgitusega „Arve 2573 osaliselt“ (MTA 03.09.2018 vastuse lisa nr 190). Kui nõustuda kaebajaga, et 18.03.2015 toimus ka arve nr 2573 tasumine ning 20.03.2015 väljamaksest moodustas tasu arve nr 2573 eest 66 240 eurot, on arve 2573 tasutud korrektselt (60 000 + 66 240 + 60 000 = 186 240). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja on veenvalt kinnitanud oma väidet, et 18.03.2015 toimunud tasumine ei olnud arve nr 2572 topelt maksmine, vaid tegemist oli ekslikult maksekorraldusse märgitud vale viitega ning tegelikkuses toimus tasumine arve nr 2573 eest. Seega on makse käsitlemine ettevõtlusega mitteseotud kuluna ja sellelt tulumaksu määramine põhjendamatu. Maksuhalduri arutlus seoses arve nr 2569 üle tasumisega ei oma aga antud juhul tähtsust, sest vaidlus puudutab arveid 2572 ja 2573.
9.Muus osas on maksuotsus aga õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuotsuse ja 04.06.2018 vaideotsuse nr 6-1/4077-3 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist.
10.Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebaja soetas perioodil veebruar-märts 2015 kütust Vollmond OÜ-lt või oli müüjaks tundmatu kolmas isik ning kaebaja oli sellest teadlik. Kuivõrd maksuhaldur jättis 04.06.2018 vaideotsuses tehinguid kahtluse alla seadvate tõendite kogumist välja kriminaalasjas nr 15930000115 koostatud kahtlustuse ning kütuse vedu ja ladustamist puudutavad tõendid, kontrollib kohus, kas teiste maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt võib pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses.
11.KMS § 29 lg-te st 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta KMS § 37 lg 7 p-s 5 sätestatud nõuetele. Tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve muuhulgas siis, kui arvele müüjana märgitud isik ei ole tegelik müüja. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve olemasolu korral saab ostja sisendkäibemaksu maha arvamise piiramise aluseks olla see, kui isik on seotud maksupettusega ja/või teadis või pidi teadma, et arvel kajastatud müüja ei ole tegelik müüja. Põhjendatud kahtlus, et ostja on osalenud maksupettuses, saab tugineda näiteks sellel, et tehingu poolte ja tehingu tegemise kohta teada olevate asjaolude pinnalt näib kõige tõenäolisem, et vaadeldava tehingu ostja ja müüja ei osalenud tehingus tavapäraste teineteisest sõltumatute ning oma tavapäraseid ärihuve realiseerivate ettevõtjatena, vaid müüja tegevus oli ostja kontrolli all. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (vt nt RKHKo nr 3-3-1-73-10; 3-3-1-27-14, p-d 14 ja 15; 3-3-1-30-15, p 17; 3-3-1-77-16, p 6; 3-3-1-50-03, p 10; 3-3-1-15-13 p-d 10, 13-15; 3-3-1-39-03).
12.Kohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et kaebaja ja Vollmond OÜ vahel ei ole vaidlusalustel arvetel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ning tehingute vormistamise tegelikuks sisuks on olnud maksupettus. 12.1 Järeldust, et vaadeldava diislikütuse müügiahelas pandi toime maksupettus, õigustab esiteks asjaolu, et Bundes Invest OÜ-l, kellelt OÜ Vollmond kaebajale edasi müüdud kütust kas otse või läbi Inndex OÜ väidetavalt soetas, puudus kütus, mida müüa. Lisaks eitavad kütuse müümist Bundes Invest OÜ juhatuse liikmed G. Laryushin ja I. Stepanov (vt kontrollakti p 1.1.2.2 alapunktid b-f; G. Laryushini 09.10.2015 ja 04.11.2015 suuliste seletuste protokollid; I. Stepanovi 10.02.2016 suuliste seletuste protokoll). Kuivõrd OÜ Vollmond raamatupidamisarvestusest nähtuvalt soetati kaebajale edasi müüdud kütus Bundes Invest OÜ-lt, seab eeltoodu põhjendatult kahtluse alla tehingute toimumise kaebaja ja OÜ Vollmond vahel. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur rikkus uurimiskohustust sellega, et ei selgitanud välja vaidlusaluse kütuse reaalset päritolu ja liikumist. Olukorras, kus tehingu pooltelt saadud teave ja esitatud dokumendid ei kinnita tehingute toimumist, ei pea maksuhaldur omal algatusel asuma kontrollima, kas OÜ Vollmond võis teoreetiliselt soetada kütust mõnelt teiselt äriühingult. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et uurimispõhimõttest ei saa
tuletada maksuhaldurile kohustust analüüsida kõiki hüpoteetiliselt mõeldavaid stsenaariume ja koguda nende kohta tõendeid, vaid esmajoones tuleb kontrollida äriühingute maksuarvestuses kajastatud andmete õigsust (vt TlnRKo 3-17-132, p 13). 12.2 Maksupettusele viitab ka asjaolu, et Bundes Invest OÜ-l puudus tavapärane iseseisev majandustegevus, kelle suhtes tegelikult kontrolli omav isik varjas enda identiteeti variisikutest juhatuse liikmete taha (vt kontrollakti p 1.1.2.2 alap-d g ja f). Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja poolt kogutud tõendid ei ole Bundes Invest OÜ-l majandustegevuse puudumise kohta veenvad. Maksuhaldur on uurinud Bundes Invest OÜ majandustegevust ja äriühingu juhatuse liikmetena äriregistrisse kantud isikute tegutsemist nii põhjalikult kui võimalik ning põhjendatult järeldanud, et Bundes Invest OÜ-l puudus majandustegevus. Äriühingu juhatuse liikmed I. Stepanov ja G. Laryushin on ise oma variisikust juhatuse liikmeks olemist kinnitanud väites, et andsid nõusoleku juhatuse liikmeks nimetamiseks ja loovutasid neile väljastatud digitaalse isikutunnistuse Ivan Zelyaninile, kes lubas selle eest tasu (vt G. Laryushini 09.10.2015 ja 04.11.2015 suuliste seletuste protokollid; I. Stepanovi 10.02.2016 suuliste seletuste protokoll). Asjaolu, et Bundes Invest OÜ ei reageerinud maksuhalduri korraldusele majandustegevuse kohta tõendite esitamiseks ajavahemikul 01.11.2014-19.05.2015 ning ei vaidlustanud enda käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist ega kütuse müügi tegevusloa kehtetuks tunnistamist, kinnitab veelgi kahtlust, et vastavat majandustegevust tegelikult ei toimunud. Ainuüksi kütuse müügi tegevusloa olemasolu ning kontrollperioodil deklareeritud maksustatava käibe olemasolu ei muuda Bundes Invest OÜ-d veel reaalset majandustegevust omavaks äriühinguks. Maksuhaldur on põhjendatult kontrollakti p 1.1.2.2 alap-s g leidnud, et ca 5,9 mln käibe juures ca 850 euro ulatuses tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimine on iseloomulik pigem tavapärast majandustegevust mitteomavale äriühingule. 12.3 Maksuhaldur on õigustatult esile toonud ka selle, et raha liikumises esinevad pettusele viitavad tunnused. Kontrollakti p 1.1.2.2 alap-s i kirjeldatud raha liikumise skeem (algselt suuremate summade edasikandmine, seejärel samas ajaperioodis raha liikumine väikeste osade kaupa edasi, sh suur osa rahast võetakse sularahas välja), on iseloomulik pettusele, kus soovitakse varjata raha saaja tegelikku isikut.
13.Tehinguahelas toime pandud maksupettus ei anna iseenesest alust kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks, kui kaebaja oli heauskne ostja. Antud juhul tuvastatud asjaolud sellise järelduse tegemist aga ei võimalda. Kaebaja teadlikkust sellest, et OÜ Vollmond ei olnud kütuse tegelik müüja saab järeldada äriühingute vahelistest seostest. Tuvastatud on, et: 1) kaebaja tegevust läbi erinevate volikirjade juhtinud A. Reimundtil on olnud erinevatel perioodidel seos nii Bundes Invest OÜ-ga kui OÜga Vollmond (vt kontrollakti p 1.1.2.2 alap-d h ja d); 2) kaebaja töötaja X oli ühtlasi Vollmond OÜ töötaja ja volitatud esindaja ning koostas mh OÜ Vollmond nimel vaidlusalused arved, saatelehed ja allkirjastas vedelkütuse ostu-müügilepingu (vt kontrollakti p 1.1.2.2 alap a) ning 3) Bundes Invest OÜ ja Vollmond OÜ olid kaebajaga seotud ühise raamatupidaja Q (OÜ Digiraam) kaudu (vt kontrollakti p 1.1.2.2, alap h; MTA 03.09.2018 vastuse lisad nr 271, 263). Seda, et kaebaja ja OÜ Vollmond puhul ei olnud tegemist sõltumatute äriühingutega, kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et OÜ Vollmond ei rakendanud kaebaja suhtes mingeid õiguskaitsevahendeid, kuigi arvetel oli kajastatud viivise tasumise kohustus 0,5% päevas ning kaebaja hilines kontrollitaval perioodil arvete tasumisega veebruaris 2015 kuni 18 päeva ja märtsis 2015 kuni 34 päeva (vt MTA 03.09.2018 vastuse lisad nr 258 ja 259). Eeltoodud asjaolud on kohtu hinnangul piisavad järeldamaks, et kaebajaga seotud isikud tegutsesid OÜ
Vollmond ja Bundes Invest OÜ nimel ning vormistasid dokumente, mille alusel arvetel märgitud kütus tegelikult ei liikunud ja mille alusel kütuse soetamist ei toimunud.
14.Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited ei lükka ümber maksuhalduri järeldust ega kinnita kütuse soetamist OÜ-lt Vollmond. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhalduri poolt loodud A. Reimundti seosed Bundes Invest OÜ-ga ja OÜ-ga Vollmond on meelevaldsed. Vaidlus puudub selles, et A. Reimundt oli Bundes Invest OÜ arveldusarve allkirjaõiguslik isik enne vaidlusaluste tehingute toimumist ning aastal 2013 OÜ Vollmond volitatud esindajaks. Kontrollitaval perioodil omas A. Reimundt OÜ Vollmond tegevuse üle kontrolli läbi X. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kontrollitaval perioodil mingisuguseid seoseid A. Reimundti ja OÜ Vollmond vahel ei olnud. Arvestades A. Reimundti varasemat seotust Bundes Invest OÜga ning maksupettuse konspiratiivset iseloomu, on usutav maksuhalduri järeldus, et A. Reimundt omas vaidlusalustes tehingutes varjatult kontrolli ka Bundes Invest OÜ tegevuse üle.
15.Vaidlustatud maksuotsus on põhjendatud ka tulumaksu määramist puudutavas osas, mis puudutab OÜ Vollmond arvetel kajastatud käibemaksu ning RMP Lõuna Finants OÜ-le tehtud väljamakseid. 15.1 Kuivõrd kogutud tõendid annavad aluse järeldada kaebaja teadmist sellest, et OÜ Vollmond ei ole tegelik müüja, pidi kaebaja mõistma ka seda, et kauba müügihinnale käibemaksu lisamine ja selle tasumine müüjale ei olnud põhjendatud. Ka Riigikohus on rõhutanud, et ostjal ei tule tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele (vt RKHKo nr 3-3-1-34-06 p 15 ja nr 3-3-1-97-07 p 12). Järelikult on sellise väljamakse tegemine (käibemaksu osa ülekandmine müüjale) ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument ning mis kuulub maksustamisele tulumaksuga (tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3, § 54 lg-d 2 ja 4). 15.2 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt RMP Lõuna Finants OÜ-le tehtud väljamakse summas 2 251 198,04 eurot tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kaebaja selgituste kohaselt on tegemist 13.02.2015 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel kaebaja poolt RMP Lõuna Finants OÜ-le tasutud viivisega Vollmond OÜ arvetega tasumisega viivitamise eest. Asjas puudub vaidlus, et OÜ Vollmond ega RMP Lõuna Finants OÜ ei ole kaebajale viivise tasumise nõuet esitanud. Eluliselt ei ole usutav sellises suuruses summa tasumine ilma, et võlausaldaja oleks viivisenõuet esitanud.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et maksuotsus tuleb tühistada osaliselt. Kohus tühistab maksuotsuse osas, millega suurendati kaebaja 2015 märtsikuu tulumaksukohustust seoses OÜle Vollmond 18.03.2015 tehtud väljamaksega. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
17.Menetluskuludest. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 750 eurot, mis on asjas tasutud riigilõiv. Arvestades kaebuse rahuldamise ulatust (0,87%), on põhjendatud mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja viimase menetluskulu summas 6,53 eurot (HKMS § 108 lg 2). Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 21.11.2019 OTSUSEGA
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.