Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits 19.11.2019, Tartu 3-19-1622 Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 06.06.2019. a vastuse nr 6-24/2647-2 ja nr 6-24/2787-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 25.07.2019. a vaideotsuse nr 1-11/179-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks mõõta üle kaebaja ratastool ja E-3 sektsiooni köögi- ja puhkeruum Tartu Halduskohtu 26.09.2019. a määrus Nikolai Lebedevi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Nikolai Lebedev
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.09.2019. a määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 26.09.2019. a määruse resolutsiooni p 2. Teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Saata asi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 09.05.2019 Tartu Vangla direktorile ja 16.05.2019 Tartu Vangla sotsiaalosakonnale taotlused mõõta üle tema kasutuses olev ratastool, E-3 sektsiooni köögi- ja puhkeruumi vaba pind ja hinnata seejuures määruskaebuse esitaja iseseisvat toimetulekut köögis ja puhkeruumis.
2.Tartu Vangla jättis 06.06.2019.a vastusega nr 6-24/2647-2 ja 6-24/2787-2 määruskaebuse esitaja taotlused rahuldamata. Tartu Vangla teatas, et asjaolusid on kontrollitud, mõõdetud ning välja selgitatud, et määruskaebuse esitajal on võimalus liikuda ratastooliga osakonna koridoris ja olmeruumides. Vangla leidis, et ratastooli, köögiruumi ja olmeruumi ülemõõtmine ei ole põhjendatud.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 26.06.2019 vaide, milles taotles tema taotluste rahuldamata jätmise kehtetuks tunnistamist ja asjas uue otsuse tegemist. Määruskaebuse esitaja oli seisukohal, et tema taotluse lahendas selleks mitte pädev isik, mistõttu on tehtud otsus tühine. Määruskaebuse esitaja arvates pidi tema taotluse lahendama selle adressaat, Tartu Vangla sotsiaalosakonna sotsiaalteenuste korraldaja.
4.Tartu Vangla jättis 25.07.2019. a vaideotsusega nr 1-11/179-2 määruskaebuse esitaja vaide rahuldamata. Vangla selgitas, et sotsiaalosakonna töötajad on Tartu Vangla töötajad, kes saavad anda omapoolse hinnangu ja arvamuse, kuid ei saa anda haldusakti. Üksuse juht on aga Tartu Vangla ametnik, kellel on õigus teha otsuseid, anda välja haldusakte ja teostada toiminguid. Seega oli määruskaebuse esitaja taotlused lahendanud isik (3. üksuse juht) selleks pädev isik.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 25.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 06.06.2019. a vastuste nr 6-24-2647-2 ja nr 6-24/2787-2 ja 25.07.2019. a vaideotsuse nr 1-11/179-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks mõõta üle määruskaebuse esitaja ratastool ja E-3 sektsiooni köögi- ja puhkeruum. Määruskaebuse esitaja selgitas, et ei saa köögis ja puhkeruumis iseseisvalt hakkama. E-3 sektsiooni köök ja puhkeruum on mõlemad suurusega 9,7 m2. Köögis asub 3 külmikut, laud-kapp ja elektripliit ning nendevaheline ala on liiga kitsas selleks, et seal ratastoolis nt ringi keerata. Lisaks on ukse lävepakk kõrgusega 3,5 cm, mida on raske ületada, hoides ühes käes kuuma veega tassi. Ka puhkeruumis on ilma teisi kinnipeetavaid segamata võimatu ratastoolis liikuda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema taotlusele toimingu sooritamiseks vastas selleks mitte pädev isik, mistõttu on vastus tühine haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p 3 alusel. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.Tartu Halduskohus jättis 26.09.2019. a määrusega muu hulgas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et vaidluse esemeks on Tartu Vangla 06.06.2019. a vastuse nr 6-24/2647-2 ja nr 6-24/2787-2 õigusvastasuse tuvastamine ja 25.07.2019. a vaideotsuse nr 1-11/179-2 tühistamine ning vangla kohustamine mõõta üle määruskaebuse esitaja ratastool ja E-3 sektsiooni köögi- ja puhkeruum. Kuigi olid täidetud riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused, tuli taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätta rahuldamata. Menetlusabi andmise eelduseks on ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Tartu Vangla 06.06.2019. a vastuse koostas kolmanda üksuse vanemvalvur ja allkirjastas Tartu Vangla kolmanda üksuse juht. Kuna määruskaebuse esitaja viibib kaebuse kohaselt E-3 sektsioonis kambris nr 1114, siis oli vastavalt Justiitsministri 06.12.2011. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 171 lg 2 p-dele 3 ja 5 ning Tartu Vangla kodukorra p-dele 11.1.1 ja 11.1.4 kolmanda üksuse juhi pädevuses vastata määruskaebuse esitajale sama sektsiooni olmeruume puudutavates küsimustes. Määruskaebuse esitaja taotles vangla kohustamist mõõta üle E-3 sektsiooni köögi- ja puhkeruum. Vangla 06.06.2019. a vastusest nähtub, et vangla on varasemalt nimetatud ruumid üle mõõtnud ega pea vajalikuks nende üle mõõtmist. Vangla tuvastas, et määruskaebuse esitajal on võimalus liikuda ratastooliga osakonna koridoris ja olmeruumides. Määruskaebuse esitajale on tagatud olmeruumide kasutamise võimalus ning materjalidest ei nähtu, et tema õigusi oleks kinnipidamistingimustega rikutud. Kinnipeetavate ühiskasutuses olevatele ruumide suurusele ei ole õigusaktides eraldiseisvaid tingimusi kehtestatud. Kui köögis või mõnes muus kinnipeetavate poolt tihedamini kasutatavas elusektsiooni osas viibib korraga palju kinnipeetavaid, võib see tekitada teatud ebamugavusi, kuid need kaasnevad paratamatult vanglas viibimisega ega ole ülemäärased. Halduskohtu hinnangul on väheusutav, et kõik osakonna kinnipeetavad viibivad olmeruumides samaaegselt.
Halduskohtu hinnangul ei saanud kaebuses kirjeldatud tingimused riivata määruskaebuse esitaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et käsitleda kaebust perspektiivsena. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et ei ole alust eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine on edukas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 mõttes, mistõttu halduskohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Maakohtule 29.09.2019 avalduse, mille halduskohus edastas 30.09.2019 ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitaja märgib, et riigilõivu tasumise nõudmisest pole mingit kasu, sest tal ei ole raha. Lisaks ei ole vangla midagi üle mõõtnud ega midagi tuvastanud, vangla pole esitanud kohtule tõendit ülemõõtmise kohta. Seoses kinnipeetavate ühiskasutuses olevatele ruumidele õigusaktides eraldiseisvate tingimuste kehtestamisega viitab määruskaebuse esitaja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistik“ seletuskirjale ja selles sisalduvatele reeglitele 4 ja 18. Määruskaebuse esitaja soovitab nõuda vanglalt videosalvestust puhkeruumis ja köögis toimuva kohta. Videosalvestusest on näha, kui paljud seal käivad ja kui palju jääb ruumi ratastooliga määruskaebuse esitajale. Ei pea paika, et haldusakti võib anda ainult vangla ametnik. Vangla sotsiaalosakonna juhataja on pädev andma korraldust sotsiaaltöötajale vastamiseks ja haldusakti andmiseks.
8.Määruskaebuse esitaja esitas 07.10.2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.09.2019. a määruse peale, milles palub tühistada eelnimetatud määruse resolutsiooni punkt 2 ja vabastada end täielikult riigilõivust. Määruskaebuse esitaja märgib, et vangla vastusest ei nähtu mõõtmistulemusi, mistõttu ei pea paika vangla väide, et asjaolusid on kontrollitud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus on saanud Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse esitaja 29.09.2019. a avalduse. 07.10.2019 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.09.2019. a määruse peale. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebuse esitaja 29.09.2019. a avaldust kui määruskaebust Tartu Halduskohtu 26.09.2019. a määruse resolutsiooni p 2 peale ning 07.10.2019. a määruskaebust kui täiendust eelnimetatule.
10.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
11.Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ning nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated.
13.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebuses kirjeldatud tingimused ei riiva määruskaebuse esitaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et kaebust võib käsitleda kui ilmselgelt perspektiivitut. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja kaebus on suunatud sellele, et ta ei mahu köögis ratastooliga liikuma. Määruskaebuse esitaja kasutab koos teiste kinnipeetavatega kööki, mille pindala on 9,7 m2. Köögis asub kolm külmkappi, suur kapp-laud ja elektripliit, köögiukse lävepakk on 3,5 cm kõrgune. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et antud juhul ei ole oluline mitte niivõrd ruumi pindala, vaid ruumis asuvate mööbliesemete vahelise ala mõõtmed ja kas seda ala on võimalik ratastooliga läbida, sh kas on võimalik ümber pöörata. Samuti võib köögi kasutamisel osutuda probleemiks selle 3,5 cm kõrgune lävepakk, kui ratastooli kasutaja tahaks seda ületada näiteks koos kuuma vett täis kruusiga. Vangla on oma vastuses öelnud, et ruumid on mõõdetud, kuid pole seda tõendanud arvuliste näitajatega. Ka on vangla märkinud, et määruskaebuse esitajal on võimalus liikuda ratastooliga osakonna koridoris ja olmeruumides. Tähelepanu alt on jäänud välja aga köök.
14.Määruskaebuse esitaja on välja toonud ka selle, et ta ei saa teisi segamata liikuda puhkeruumis, mille pindala on samuti 9,7 m2. Puhkeruumis on televiisor, põranda külge kinnitatud laud, kaks pikka pinki ja kaks taburetti. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles osas, et on väheusutav, et kõik osakonna kinnipeetavad viibivad olmeruumides samaaegselt. Määruskaebuse esitaja on 09.05.2019 Tartu Vangla direktorile esitatud taotluses märkinud, et kõnealuses osakonnas on 22 inimest, kelle kambris ei ole televiisorit ja kes käivad seda seetõttu vaatamas puhkeruumis. Vangla ei ole oma vastuses seda väidet ümber lükanud. Ringkonnakohtu hinnangul on üsna usutav, et teatud saadete vaatamiseks viibib enamik neist kinnipeetavatest puhkeruumis samaaegselt. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuses kirjeldatud tingimused võivad riivata määruskaebuse esitaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine võib olla edukas. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja tuleb HKMS § 111 lg 1 alusel vabastada riigilõivu tasumisest.
15.Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Vangla 06.06.2019. a vastuste nr 6-24/2647-2 ja nr 6-24/2787-2 õigusvastasuse tuvastamist ja 25.07.2019. a vaideotsuse nr 1-11/179-2 tühistamist ja vangla kohustamist mõõta üle tema ratastool ja E-3 sektsiooni köögija puhkeruum. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et määruskaebuse esitaja taotlused ei pruugi anda ka nende rahuldamise korral määruskaebuse esitajale soovitud tulemust. Seetõttu võib halduskohtul olla vajalik HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt teha määruskaebuse esitajale ettepanek kaebuse muutmiseks.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 26.09.2019. a määruse resolutsiooni p 2 tühistada ning määruskaebuse esitaja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
17.Määruskaebuse esitaja soovitas oma määruskaebuses nõuda vanglalt videosalvestist puhkeruumis ja köögis toimuva kohta. Ringkonnakohus selgitab, et tõendi kogumise (videosalvestise nõudmine) üle otsustab halduskohus edasise menetluse käigus. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.