lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1105/18

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1105/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2019, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-19-1105

Haldusasi

XX

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 22.05.2019 määrusega parandatud 13.05.2019 otsuse peale seonduvalt vandeadvokaat YY ja vandeadvokaadi abi AA tegevusega ning aukohtu kohustamiseks lahendada XX vastavasisuline 17.12.2018 pöördumine uuesti

RESOLUTSIOON 1. Lõpetada haldusasja nr 3-19-1105 menetlus, sest advokatuuri aukohtu 10.09.2019 määrusega tunnistati vaidlustatud aukohtu otsus kehtetuks ning käesolevaks ajaks on aukohus XX vastavasisulise kaebuse ühtlasi ka uuesti läbi vaadanud;

Rahuldada XX menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt ning mõista Eesti Advokatuurilt kaebaja kasuks koos käibemaksuga välja menetluskulu summas 2340 eurot;

Käesoleva

Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele

määruse

jõustumisel tagastada Advokaadibüroo ... OÜ poolt 12.06.2019 tasutud riigilõiv summas 15 eurot tema arvelduskontole AS-s Swedbank;

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse Edasikaebamise kord kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (endine C) esitas 17.12.2018 Eesti Advokatuuri aukohtule ja juhatusele kaebuse advokaadibüroo ... ning selle advokaatide YY ja AA tegevuse hindamiseks kooskõlas

advokatuuri õigusaktide ja juhenditega. Kaebaja etteheited olid seotud kaebajale kuuluvate väärisesemete hoiustamisega ilma kaebaja nõusolekuta ja teadmiseta advokaadibüroos .., varjates esemete asukohta kaebaja eest ligi aasta. XXlt võetud väärisesemete kuulumine tema lahusvara hulka (va CC kutsekoolilõpusõrmus) on tuvastatud kohtu poolt 22. veebruaril 2018 tsiviilasjas nr 2-14-52526 tehtud otsusega, millega ühtlasi kohustati CCt väärisesemed XXle välja andma.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Eesti Advokatuuri aukohtu 13.05.2019 otsusega lõpetati aukohtu menetlus vandeadvokaat YY ja vandeadvokaadi abi AA tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
3.Eesti Advokatuuri aukohtu 22.05.2019 määrusega parandati 13.05.2019 otsust selliselt, et eemaldati aukohtu koosseisust ja allkirjadest BBi nimi, kuivõrd BB ei osalenud asja arutamisel ja otsuse tegemisel.
4.XX esitas 12.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses Eesti Advokatuuri aukohtu 13.05.2019 otsuse- ja 22.05.2019 määrusega.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 01.07.2019 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.
6.XX esitas 16.07.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu 01.07.2019 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta kaebus menetlusse või alternatiivselt saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.09.2019 XX määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 01.07.2019 määruse haldusasjas nr 3-19-1105 resolutsiooni p 1 ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
8.Eesti Advokatuur esitas 23.09.2019 halduskohtule Eesti Advokatuuri aukohtu 10.09.2019 määruse, millega aukohus tunnistas (esialgselt) vaidlustatud 13.05.2019 otsuse kehtetuks ja teatas, et aukohus teeb uue otsuse 17.10.2019 istungil.
9.Kohus küsis kaebajalt 02.10.2019 kirjaga seisukohta menetluse lõpetamise kohta HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 108 lg 6 alusel selgitades ühtlasi ka menetluse lõpetamise tagajärgi.
10.XX teatas 22.10.2019 vastuses, et nõustub menetluse lõpetamisega ning esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks ja kaebaja menetluskulude nimekirja. Kaebaja palus tagastada kaebuselt tasutud 15 euro suuruse riigilõivu ja määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning mõista Eesti Advokatuurilt XX kasuks välja menetluskulu summas 3159 eurot.
11.Tallinna Halduskohus võimaldas 25.10.2019 kohtunõudega veel ka vastustajal esitada oma seisukoht kaebaja taotletud menetluskulude põhjendatuse suhtes.
12.Eesti Advokatuur palus lähtudes HKMS § 109 lõikest 6 mõista vastustajalt välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Vastustaja hinnangul tuleks mõistlikuks ajakuluks kokku lugeda 10 tundi. Taotlusest nähtuvalt kulus kaebaja esindajatel kaebuse koostamiseks 10 tundi, määruskaebuse koostamiseks 7,75 tundi ning määruskaebuse esitamise järgselt 2,5 tundi. Seejuures on menetluskulusid taotletud mõlema esindaja poolt teostatud toimingute eest. Kuigi kaebaja esindajad kinnitavad, et kahe esindaja kaasamine ei ole kaasa toonud tegevuste dubleerimist ega ebamõistlikult suuri menetluskulusid, siis ei ole see väide vastustaja hinnangul õige. Nimelt

nähtuvad dubleerivad toimingud esitatud menetluskulude taotlusest ning lisaks ei ole ka eluliselt usutav, et üks esindaja end näiteks asja asjaoludega üldse kurssi ei viiks või asja õiguslikult ei analüüsiks. Näiteks on 06.06.2019 kulunud kaks tundi kaebuse koostamisele ja 10.06.2019 viis tundi kaebuse täiendamisele, seejärel on 12.06.2019 kulunud 0,5 tundi tõendite kogumisele ja taaskord 2,5 tundi kaebuse koostamisele. Samuti on näiteks 04.07.2019 kulunud 5,75 tundi materjalide läbitöötamiseks, õiguslikuks analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks ning seejärel 15.07.2019 0,25 tundi määrusega tutvumiseks ja 16.05.2019 1,5 tundi määruskaebuse koostamiseks, dokumentidega tutvumiseks ja õigusliku analüüsi tegemiseks. Samuti on topelt toiminguid kajastatud määruskaebuse esitamise järgselt. Vastustaja hinnangul ei saa dubleerivate toimingute eest menetluskulude väljamõistmist vastustajalt pidada vajalikuks ega põhjendatuks. Vaidlusalune asi ei olnud nii keerukas, et see vajaks mitme esindaja kaasamist. Samuti ei ole kaebuste koostamiseks kulunud aeg, arvestades kaebuste sisu ja mahtu, ka kogumis põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

13.Halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või vastav toiming on tehtud. Formaalselt vaadatuna on kaebus veel menetlusse võtmata, kuid tulenevalt HKMS § 152 lõikest 3 ja sama paragrahvi esimese lõike punktist 4 lõpetataksegi menetlus taolistel juhtudel ilma kaebust eelnevalt menetlusse võtmata, sest menetluse lõpetamise alus on ilmnenud enne kaebuse menetlusse võtmist. Vaidlustatud otsus on advokatuuri aukohtu 10.09.2019 määrusega kehtetuks tunnistatud ning vastustaja on andnud ühtlasi ka teada, et aukohus vaatab XX vastavasisulise kaebuse uuesti läbi. Nähtuvalt haldusasja materjalist on esialgselt kavandatud kuupäeva muudetud, kuid käesolevaks ajaks on Eesti Advokatuur informeerinud, et 14.11.2019 istungil vaadati XX kaebus läbi ja et otsus tehakse teatavaks 30 päeva jooksul. Seega on kaebaja eesmärk saavutatud ning menetlus tuleb vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 lõpetada. Kaebaja on menetluse lõpetamisega eelnimetatud alusel ka nõustunud. Lähtuvalt käesolevas haldusasjas esitatud nõude iseloomust ei ole antud juhul oluline, milline on kaebuse läbivaatamise tulemus, sest seda on kaebajal võimalik vajaduse korral hiljem eraldi vaidlustada.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui haldusakti tühistamine või soovitud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul ei saa asuda seisukohale, et haldusakti andmine ja esialgse pöördumise uuesti läbi vaatamine ei oleks olnud tingitud kaebuse esitamisest, sest vaidlustatud otsus tunnistati kehtetuks peale Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2019 määrust, millega rahuldati XX määruskaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu 01.07.2019 määruse resolutsiooni p 1 ja saadeti asi uuesti menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Lähtuvalt eeltoodust on vaja menetluskulude väljamõistmise taotlust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontekstis siiski hinnata. Kaebaja taotleb õigusabikulude vastustajalt välja mõistmist koos käibemaksuga ja 3159 euro ulatuses, samuti riigilõivu tagastamist summas 15 eurot.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja on sellekohase küsimuse oma 30.10.2019 seisukohas küllalt põhjalikult ka tõstatanud, märkides seejuures, et õigusabi saamisega kahelt esindajalt on kaasnenud teatavate tegevuste dubleerimine, et mitme esindaja kaasamine ei oleks olnud vajalik, mistõttu võiks lugeda mõistlikuks ajakuluks 10 tundi. Kokkuvõtlikult on kajastatud vastustaja sellekohast arvamust ka käesoleva määruse punktis 12. Kõike seda, mida vastustaja oma

eelnimetatud seisukohas esile tõi, kohus rohkem enam üle ei korda. Lähtuvalt taotluses näidatud tunnihinnast oleks sellisel juhul vastavaks õigusabikulu summaks koos käibemaksuga 1560 eurot. Mis puutub taotletavate õigusabikulude vajalikkusesse ja põhjendatusesse, siis tuleb antud juhul vastustajaga osaliselt nõustuda. Samas ei saa nõustuda sellega, et kahe esindaja osalemine ei olnud vajalik kui kaebaja on seda tarvilikuks pidanud, sest menetlusosalistel on õigus otsustada mitut esindajat ta asjaajamiseks soovib. Seega ei kuulu taotletav menetluskulu vähendamisele pelgalt seetõttu, et esindajaid oli kaks, küll aga arvestab kohus vaidluse mahtu ning keerukusastet ning seetõttu võib pidada 3159 euro suurust menetluskulu mõnevõrra ülemääraseks. Vastustaja on nõustunud 1560 euro suuruse summaga, kuid antud juhul ei oleks väljamõistetavate kulude vähendamine viiekümneprotsendilises suurusjärgus ka päris proportsionaalne. Vajaliku menetluskulu küsimus jääb taolistel juhtudel alati mingil määral hinnanguliseks ja vaieldavaks, kuid arvestades haldusasja keerukust ja mahtu peab kohus antud juhul põhjendatuks mõista vastustajalt menetluskuluna kaebaja kasuks välja 2340 eurot koos käibemaksuga. Kaebaja on taotlenud õigusabikulu väljamõistmist koos käibemaksuga ning kohus lähtub sellest.

16.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 4 tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud 15 euro suuruse riigilõivu. Kaebaja eest on tasunud 15 euro suuruse riigilõivu 12.06.2019 Advokaadibüroo .... Kaebaja on taotlenud riigilõivu tagastamist Advokaadibüroo ... OÜ arvelduskontole AS-s Swedbank. Seega tuleb tasutud riigilõiv tagastada samale kontole millelt see tasuti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium