lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-602/4

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-602/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
993
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-602

Haldusasi

XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 14.01.2021 otsuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja XX Vastustaja Eesti Advokatuur

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-602 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-602 muutmata.
3.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot XX (isikukood XXXXXXXXXXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.XX esitas 18.11.2020 Justiitsministeeriumile kaebuse vandeadvokaat YY tegevuse peale. Justiitsministeeriumi edastas 23.11.2020 kirjaga nr 13-4/6802 kaebuse Eesti Advokatuurile. XX märkis kaebuses kokkuvõtlikult, et YY on tsiviilasjas nr 2-19-6490 kohtuvälisel ajal kaebajat ähvardanud, viidates teistele võimalikele tsiviilasjadele. Sellega ületas ta sõnavabaduse piire. Advokaat on kohut eksitanud. Ta on tegutsenud huvide konfliktis. Selline tegevus ei ole eetiline.

3-21-602

2.Advokatuuri Aukohus vaatas kaebuse läbi 14.01.2021 isatungil ning 05.03.2021 allkirjastatud otsusega otsustas mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat YY suhtes. Advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused. Advokaadi selgitustest nähtuvalt on advokaat otsinud klientide huvides võimalusi asjas kompromissi sõlmimiseks. Asjaolust, et kaebaja kui tsiviilvaidluses hageja esindaja end seetõttu survestatuna tunneb, ei saa järeldada advokaadi kutse-eetika nõuete rikkumist. Kompromissläbirääkimised on kohtumenetluse tavapärane osa ning seda ei saa käsitada menetlusosalise survestamisena eetikakoodeksi § 22 lg 3 tähenduses. Tõendatud pole väide, et advokaat oleks käitunud menetlusosaliste suhtes lugupidamatult või ebaviisakalt, kasutanud oma protsessiõigusi pahatahtlikult või kedagi menetluses eksitanud. Kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et advokaat esitas kohtule teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet. Kaebaja survestamisena ei saa käsitada 13.10.2020 koosolekul toimunut. Advokaat on koosolekul osalenud kliendi esindajana ja kliendi huvides. Advokaat ei ole tegutsenud huvide konfliktis. Advokaadi kinnitusel ei ole ta kaebajale praegu ega ka varasemalt õigusabi osutanud. Ühtegi tõendit, mis viitaks advokaadi tegutsemisele huvide konfliktis, ei ole esitanud ka kaebaja.
3.Kaebaja esitas 19.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse peale. Huvide konflikt seisneb selles, et korteri nr 7 omaniku esindajana ilmus advokaat 13.10.2020 aadressile MMM. Ta alustas pärast üldkoosolekut kaebaja mõjutamist, mis kestis enam kui 10 minutit. Advokaat tekitas huvide konflikti ja ta aitas valida korteriühistu juhatusse isikud, kelle huviks oli tagada selline ehitusdokumentatsioon, mille alusel oleks võimalik teha tulevikus juhatuse liikme endaga seotud otsuseid ja toiminguid. Nende isikute vastu on kohtus tsiviilvaidlus, milles taotletakse juhatusse valitud isikutelt omavoliliselt hõivatud kaasomandiosa tagastamist ja õigusliku aluseta rajatud ehituse kõrvaldamist. Helifaililt kostuv kinnitab, et advokaadi käitumine kaebaja suhtes oli kohati provokatiivne, ärritunud ja temapoolne suhtlus kaebajaga toimus kõrgendatud hääletoonil.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 25.03.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Kuigi advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse, siis sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud otsus rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi või piiraks tema vabadusi. Aukohus on otsusega XX kaebuse vandeadvokaat YY tegevusele läbi vaadanud ning teinud põhjendatud otsuse aukohtumenetluse algatamata jätmise kohta. Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebajal esineb huvi aukohtumenetluse toimumise ja menetlusreeglite järgimise vastu. Poolte vahel on käimas vaidlus omandiõiguse ja alusetu rikastumisega saadud kasu välja nõudmise üle. Advokaat on tekitanud korteriomanike ja korteriühistu juhtkonna vahelise huvide konflikti. 2(3)

3-21-602 Ta aitas korteriühistu juhatusse isikud, kelle vastu on maakohtusse esitatud hagi. Advokaat on nõustanud samas asjas enam kui kahte puudutatud isikut. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et aukohus vaataks kaebaja kaebuse läbi ja hindaks seda, kas advokaadi teos ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, ja teeks põhjendatud otsuse. Aukohus ei ole hinnanud kaebaja kõiki väiteid ega rakendanud uurimisprintsiipi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
7.Kaebaja vaidlustab aukohtu otsust, millega aukohus ei algatanud advokaadi suhtes aukohtumenetlust, kuna distsiplinaarsüüteo tunnused puudusid.
8.Aukohtumenetlus on advokatuuri sisemine kontroll oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432, p 6). AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist ega advokaadi karistamist. Aukohtule kaebuse esitanud isik saab aukohtu tegevust kaebuse läbivaatamisel vaidlustada, kui aukohus on kaebuse läbivaatamisel rikkunud menetlusnorme (Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2050, p 9). Aukohtu otsus võib rikkuda AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud isiku menetluslikke õigusi, kui aukohus on jätnud kaebuses esitatud väited hindamata (Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148, p 10; 04.09.2019 määrus asjas nr 3-19-1105).
9.Kaebaja ei nõustu aukohtu hinnanguga, et advokaat ei tegutsenud huvide konfliktis, advokaat ei käitunud lugupidamatult või ebaviisakalt ning advokaat ei ole esitanud kohtule teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet. Aukohus on viidanud tõenditele ning seisukoha kujunemine on jälgitav. Aukohus on võtnud seisukoha kaebuses esitatud väidete kohta. Seega on aukohus esitatud taotlust sisuliselt menetlenud. Kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses viidanud ühelegi konkreetsele väitele või tõendile, mille aukohus on jätnud tähelepanuta. Kaebaja pole halduskohtule esitatud kaebuses toonud välja seda, milliseid asjassepuutuvaid väiteid pole aukohus hinnanud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust vaidlustada aukohtu otsuse põhjendusi ega hinnanguid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2021 määrus asjas nr 3-202226, p 10). Kuivõrd kaebeõiguse puudumine oli asjaoludest tulenevalt ilmselge, siis on halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt tagastanud.
10.Kaebaja määruskaebus halduskohtu määruse peale jääb rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
11.Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, tuleb kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 1 ja lg 5 ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium