lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-50/2

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 19.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-50/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1154
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-50

Haldusasi

XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 21.12.2020 otsuse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks vaatama kaebaja kaebus vandeadvokaat Ants Nõmmiku tegevuse peale uuesti läbi

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada XX kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.XX (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat Ants Nõmmiku tegevuse peale, mille tõttu kaotas kaebaja tsiviilasjas nr 2-20-3680 lapse suhtes osaliselt hooldusõiguse. Kaebaja andis tsiviilasja menetluses tema esindajana tegutsenud vandeadvokaat A. Nõmmikule teada, et ei nõustu lapse suhtes hooldusõiguse kaotamisega. Sellisena sai see ka kompromisslepingu eelnõusse kirja. Lapse ema esindaja parandas kompromisslepingut ja saatis selle A. Nõmmikule tutvumiseks. A. Nõmmik edastas selle kaebajale, kinnitades, et väikesed parandused on sees. Kaebaja usaldas oma esindajat ja keskendus seetõttu ainult suhtlust korraldavale osale. Seetõttu jäi tal märkamata, et lapse emale anti osaline hooldusõigus lapse elukoha, hariduse ja tervise küsimustes. Kuna esindaja sellele ei viidanud, siis märkas kaebaja seda alles pärast kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Seega on A. Nõmmik rikkunud eetikakoodeksi § 8, 14 ja 15 ning advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg-t 1. Nende rikkumistega tekitas A. Nõmmik kaebajale materiaalset ja moraalset kahju.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 21.12.2020 otsusega mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat A. Nõmmiku tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaadi selgituste kohaselt on kaebaja saanud kompromisskokkuleppe sisuga piisavalt tutvuda ja soovi korral esitada sellesse parandusi. Aukohtul puudub alus selles osas advokaadi selgitustes kahelda. Kaebaja on teinud kompromisskokkuleppesse parandusi, mis

3-21-50

kinnitab kokkuleppega tutvumist. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebajal oleks tekkinud kokkuleppe sisu osas vastuväiteid või täiendavaid küsimusi, millele oleks advokaat jätnud vastamata. Kaebaja on kompromisskokkuleppe allkirjastanud, mis kinnitab kokkuleppe sisuga nõustumist. Seega ei tuvastanud aukohus, et advokaat oleks jätnud kliendi huvid kaitseta, kliendile kompromissi sisu tutvustamata või suhtunud kliendi ülesande täitmisesse hooletult või asjatundmatult.

3.Kaebaja esitas 09.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 21.12.2020 otsuse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks vaatama kaebaja kaebuse vandeadvokaat A. Nõmmiku tegevuse peale uuesti läbi. Aukohus rikkus kaebuse menetlemisel menetlusnorme ja eiras kohustust järgida uurimispõhimõtet. Aukohus ei olnud otsuse tegemisel erapooletu, vaid asus advokaadi poolele. Advokaadi selgitusi peeti tõenditest kaalukamateks. Advokaat esitas aukohtule mitmeid valeväiteid. Tsiviilasja menetluses ei olnud kunagi nõuet hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks, vaid lapse ema esitas avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Selle väitega on advokaat pisendanud kompromissi kahjulikku mõju kaebajale. Pahatahtlikud on advokaadi väited, nagu oleks kaebaja teda ja teisi advokaate/esindajad ning lapse ema süüdistanud. Advokaadi kohustus oli veenduda, et kompromiss vastaks tema kliendi huvidele, ja juhtida kaebaja tähelepanu kompromissis tehtud muudatustele. Advokaat soovis oma väidetega näidata kaebajat halvas valguses. Advokaat on kohaliku omavalitsuse ja lapse esindaja poolt väljendatut valesti kajastanud. Advokaadi käitumine võimaldab järeldada, et ta lasebki klientidel kõik dokumendid ise allkirjastada, et vastutusest vabaneda. Aukohus peaks algatama distsiplinaarmenetluse advokaadi suhtes ka sel põhjusel, et advokaat on aukohut oma teadlike valedega eksitanud ja kaebajat alusetult mustanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Halduskohtumenetluse praktikas on korduvalt leitud, et AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt 27.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2050; 14.02.2019 määrus asjas nr 3-19-93; 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148; 24.09.2015 otsus asjas nr 3-14-50174; 03.12.2014 määrus asjas nr 3-14-52251; 11.09.2014 määrus asjas nr 3-1451432; 31.12.2013 määrus asjas nr 3-13-1538; 20.03.2013 otsus asjas nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud). Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.
6.Vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja

2(3)

3-21-50

koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ja tõendeid esitada, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmselge puudumise tõttu ei pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. Advokaadi selgitustega nõustumine ei viita vältimatult aukohtu erapoolikusele. Aukohtu põhjendused on napid, kuid asjakohased. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused).

7.Aukohtu otsus ei riku kuidagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtu otsus saaks rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi üksnes juhul, kui aukohus on jätnud aukohtumenetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud avalduse esitaja väiteid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148) või on asja sisuliselt lahendanud, ent jätnud põhjendamatult käsitlemata osad isiku väited advokaadi tegevuse osas (Tartu Halduskohtu 21.08.2017 otsus asjas nr 3-17-940; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2019 määrus asjas nr 3-19-1105). Olukorras, kus see nii ei ole, puudub aukohtu otsuse tühistamiseks alus, sest aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432). Halduskohtu võimalused sellesse kontrolli sekkuda on piiratud (Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr 3-181203).
8.Aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Kui kaebaja eesmärgiks on saada advokaadi tegevusega põhjustatud kahju eest hüvitist, tuleb pöörduda vastava nõudega advokaadi vastu maakohtusse. Hüvitise taotlemine ei eelda aukohtu poolt süüdimõistva otsuse tegemist, sest maakohus hindab asja menetluse käigus kõiki asjaolusid ja tõendeid ise. Aukohtu poolt läbiviidav distsiplinaarmenetlus ei ole kahju hüvitamise nõude esitamise eelastmeks ning aukohtu otsus ei ole maakohtule asja läbivaatamisel ka siduv. Seega ei ole aukohtu otsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
9.Seega tuleb kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.
10.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, jääb riigilõiv kaebajale tagastamata. /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium