12. november 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19XX kaebus Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 „Projekteerimistingimuste andmine Paide linnas asuvale Pärnu tn
kinnistule autopesulakiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks“ ja 21.06.2019 korralduse nr 362 „Vaideotsus vaides Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 tühistamiseks“ tühistamisnõuetes Kaebuse esitaja – XX, volitatud esindaja Merike Roosileht Vastustaja – Paide linn, volitatud esindajad Nellika Valder ja Gerli Reiman Kolmas isik – Aqua Pesulad OÜ, volitatud esindaja v.adv Katrina Juhkami, seaduslik esindaja Maarika Priidel ja nõustaja Meelis Virro
Asja läbivaatamine
Istung 16.10.2019
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX kaebus ning tühistada Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldus nr 219 „Projekteerimistingimuste andmine Paide linnas asuvale Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks“ ning 21.06.2019 korraldus nr 362 „Vaideotsus vaides Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 tühistamiseks“.
Mõista Paide linnalt XX kasuks välja menetluskulu 115 (ükssada viisteist) eurot. Muus osas jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Jätta vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende enda kanda.
3-19-1411
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.12.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldusega nr 219 anti projekteerimistingimused nr 10/2019 Paide linna, Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks. Ehitise peamine kasutamise otstarve 12332 (sõidukite teeninduse hoone), lisaks 12139 (muu toitlustushoone). Ehitiste suurim lubatud arv kinnistul on üks ehitusloa- või ehitusteatise kohustuslik hoone. Hoone peab jääma projekteerimistingimuste lisas 2 näidatud lubatud ehitusalale, kusjuures Pärnu tänava poolne ehitusjoon on kohustuslik ehitusjoon. Hooneid teenindavaid rajatisi võib ehitada väljapoole lubatud ehitusala. Lubatud suurim ehitisealune pind on 200 m2 ning maksimaalne kõrgus 4,5 m. Projekteeritud hoone võib olla ühe maapealse korrusega, maa-aluseid korruseid lubatud ei ole. Hoone lubatud katusekalle on 0o või 25o. Juurdepääs kinnistule on Pärnu ja Telliskivi tänavatelt. Liikluskorralduse projekteerimisel arvestada, et Telliskivi tänavalt Pärnu tn 60 kinnistule toimub ainult ühesuunaline mootorsõidukite liiklus (kas sisse- või väljasõit). Sademevete ärajuhtimise lahendus peab hõlmama sademevete ärajuhtimist kinnistule rajatavatelt kõvakattega aladelt, drenaažist (kui see projekteeritakse) ja hoone katustelt. Kinnistu katusevesi ja drenaaživesi suunata ja immutada haljasaladel (võib kasutada immutusplokke). Naaberkinnistutele sademevee juhtimine ei ole lubatud, v.a kui selleks on vastava kinnistu omaniku kirjalik nõusolek. Pärnu 62 kinnistu omanik on projekteerimistingimuste menetluses öelnud, et ei nõustu sademevee juhtimisega tema kinnistule. Parklaalalt kogunev sademevesi juhtida läbi vajaliku suurusega liiva-õlipüüduri Telliskivi tänava sademeveetrassi. Enne kinnistu trassi ühendamist linna võrguga tuleb sademeveetrassi liitumiseks huvitatud isikul sõlmida Paide Linnavalitsusega sademevee ärajuhtimise leping. Lähtudes Aqua Pesulad OÜ poolt 17.10.2018 antud põhimõttelisest nõusolekust, näidata ehitusprojektis Pärnu tn 60 kinnistu läänepoolsele piirile võimalus Pärnu tn 62 kinnistu sademevete ärajuhtimiseks Pärnu tn 60 kinnistule ehitatava sademetrassi kaudu (potentsiaalne sademevee servituut). Projekteerimistingimuste taotluses nimetatud hoone on ehitusloakohustuslik. Paide Linnavalitsus kaalus võimalust püstitada taotluses nimetatud hoone detailplaneeringut koostamata, projekteerimistingimuste alusel ning leidis, et see on võimalik.
2(13)
3-19-1411
2.XX on kinnistu aadressiga Pärnu tn 62, Paide linn omanik. Pärnu tn 60 naaberkinnistu omanikuna esitas XX Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldusele nr 219 vaide, mis jäeti 21.06.2019 vaideotsusega rahuldamata.
3.XX esitas 24.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 „Projekteerimistingimuste andmine Paide linnas asuvale Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks“ ja 21.06.2019 korralduse nr 362 „Vaideotsus vaides Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 tühistamiseks“ tühistamisnõuetes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldus nr 219 on kaalutlusvigadega. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, miks tuleb see ehitis püstitada projekteerimistingimuste, aga mitte detailplaneeringu alusel.
Kavandatavat ehitist ei saa püstitada projekteerimistingimuste alusel, sest täidetud ei ole planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõike 5 tingimused. Kontorid, kauplus, toitlustus ja üks palvemaja asuvad Pärnu tänava vastasküljel ning teine palvemaja Vaksali ja Pärnu tänavate nurgal. Mitte üheski linnas ei ole rajatud autopesula elamumaa aia taha. Paide Linnavalitsus ei ole arvestanud naaberkinnistute omanike huvidega ning on need tähelepanuta jätnud. Vastustaja pole kaalunud, et naaberkinnistute omanike huvid ületavad kolmanda isiku ärihuvid ning on kaalukamad. Korralduses pole kaalutud kavandatava ehitis sobivust Pärnu tn 60 kinnistule. Kavandatav autopesula-kiirsöögikoht ei sobi piirkonna väljakujunenud keskkonda. Vastustaja ei ole arvestanud kavandatava ehitise rajamisega selle piirkonna erisustega, sh asjaoluga, et naaberkinnistu Pärnu tn 62 asub madalal kohal ning on tõenäoline, et sademeveed voolavad naaberkinnistult Pärnu tn 62 kinnistule. Kavandatava ehitise püstitamisega ei arvestata selle piirkonna hoonestuslaadi. Autopesula soovitakse püstitada kahe viilkatusega hoonestatud elamumaade majade vahele. Lisaks ei asu Pärnu tn 60 kinnistust ca 100 m kaugusel bussijaam ja autoremonditöökoda, nagu märgib vastustaja. Need asuvad antud kvartali teise tööstusliku külje pool ja nende hoonete katused pole üldse Pärnu tn 60 kinnistult nähtavad. Lähemal kui bussijaam asub Vaksali tn 6 elumaja (õuealal veel üks väike elumaja) ja Vaksali tn 8 elumaja. Üle Pärnu tänava on elumaja Pärnu tn 69, mis on kõik viilkatusega. Ainult Pärnu tänava vastasküljel asuvad Maxima kauplus ja sidemaja on lamekatusega. Seega on hooned valdavalt viilkatusega, kuid kavandatav ehitis on lamekatusega. Kavandatav ehitis ei sobitu otstarbelt sellesse piirkonda. Enamus hooned on elumajad ja büroohooned.
Projekteerimistingimuste kohaselt tuleb parklaaladelt kogunev vesi juhtida Telliskivi tn sademeveetrassi, mis selle puudumise tõttu pole võimalik. Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrus nr 29 „Paide linna üldplaneeringu aastani 2010 kehtestamine“ (edaspidi Paide linna üldplaneering) seletuskirja kohaselt on soovitatav juhtida parklatest kogunevad sademeveed läbi õlipüünise ning vastav lahendus tuleks välja töötada parklatele sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel.
Kavandatav ehitis on olulise avaliku huviga ning projekteerimistingimuste andmiseks on vajalik avatud menetlus. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, millele tuginedes saab eeldada, et kavandatava autopesula-kiirsöögikoha rajamisega ei lisandu märkimisväärne liikluskoormus ja puudub avalik huvi. Vastustaja on tuginenud üksnes Aqua Pesulad OÜ väidetele, järeldamaks avaliku huvi puudumist. Kavandatavast ehitisest tõusetub oht elule, tervisele ja keskkonnale, kuivõrd autopesulas kasutatakse ohtlikke kemikaale. 3(13)
3-19-1411 Iseteenindusliku 4-boksilise autopesula-kiirsöögikoha rajamisega Pärnu tn 60 kinnistule, elumajade vahele, rikutakse kaebaja ja teiste naaberkinnistute omanike ning teiste seal viibivate isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-st 1. Kuna Pärnu tn 60 naaberkinnistutel (Pärnu tn 62 ja Telliskivi 3) asuvad elamud, mida kasutatakse elamiseks aastaringselt, siis on neil oluline puutumus kemikaalidest mõjutatud keskkonnaga. Vastustaja ei ole arvestanud KeÜS § 23 lg-s 4 ja §-s 11 sätestatuga. Pole täidetud KeÜS § 18 lg 1 sätestatud kohustust autopesula-kiirsöögikoha koha valikul.
Autopesula-kiirsöögikoha püstitamiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamine ning koostada detailplaneering. Kavandatavas autopesulas kasutatakse väga ohtlikke kemikaale, mis ohustavad selles piirkonnas elavate isikute elu ja tervist. Keskkonnaministeeriumi kodulehel on avaldatud Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ uuring „Keskkonnalubadesse ohtlike ainete tingimuste seadmise juhendmaterjal“ (Tallinn 2013), milles on märgitud, et mõnikord ei ole materjal otseselt ohtlik, kuid tal võivad olla omadused, mis mõjutavad hiljem keskkonda; näiteks rehvid ja teised kummimaterjalid – nende pesemine (lk 50).
10.Kaebaja soovib, et tema kinnistul asuvast puurkaevust 50 m ulatuses ei immutataks sademe- ega heitvett ning ei tõstetaks maapinda. Kaebaja kinnistul olevale kaevule pole sanitaarkaitseala kehtestatud, kuid kaevu juurest kinnistupiirini on vaid 12,5 m ja 37,5 m jääb naaberkinnistule. Projekteerimistingimuste plaanil on näidatud roheala ainult 10 meetrit. Paide linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 25 kohaselt tuleb bensiinijaamade, autoremonditöökodade, suurte garaažide, autopesulate territooriumidelt enne sademevee ärajuhtimist sademeveekanalisatsiooni kasutada õli-bensiinipüüdureid ja vajadusel liivapüüdureid või muid asjakohaseid puhastusseadmeid. Autopesula kavatseb katuse- ja drenaaživee immutada haljasalal.
11.Liikluskorraldus on lahendamata. Pärnu tn 60 kinnistule sisse- ja väljasõit rajatakse Pärnu tänavale, millega raskendatakse kaebajal ligipääsu oma kinnistule. Ajalooliselt on Pärnu tn 60 kinnistule juurdepääs olnud ainult Telliskivi tänavalt.
12.Vastustaja on kaebaja ära kuulanud vaid vormiliselt, mitte sisuliselt, rikkudes sellega HMS § 40 lg-t 2.
13.Vastustaja on suvaliselt tõstnud suurimat ehitusalust pindala 309 m2 ja hoone lubatud maksimaalset kõrgust 6 meetrini. Samas käsitlevad vastustaja ja kolmas isik suvaliselt tõstetud ehitusmahtude vähendamist kaebajale vastutulekuna.
14.Kolmas isik on esitanud vaid paljasõnalised väited kinnistu ja pesula seadmete soetamisega seoses kantud kulutuste kohta. Ettemaksuarvega pole tõendatud, et kolmas isik on kulutusi kandnud, vaid tegemist on kalkulatsiooniga. Kaebaja on teinud oma kinnistu tarbeks suuri kulutusi.
15.Kaebaja on vaidlustanud Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62 ja 24.01.2019 otsuse nr 3 ning esitanud Tallinna Halduskohtusse kaebuse. Seetõttu ei ole Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsus nr 62 jõustunud ning Pärnu 60 detailplaneering on kehtiv.
16.Vaideotsus on õigusvastane ning tuleb tühistada.
17.Kaebaja soovib, et kohus lahendaks küsimuse, mis seondub tema halvatud ja teovõimetu õe ärakasutamisega ärilistes huvides. Tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg-st 3 kaasas
4(13)
3-19-1411 linnavalitsus projekteerimistingimuste andmise menetlusse kinnisasja omaniku ja kinnisasjaga piirnevate Telliskivi tn 3 ja Pärnu tn 62 kinnisasjade omanikud, sh teovõimetu YY (eestkostja Paide Linnavalitsus). Paide Linnavalitsus ei ole asunud eestkostetava vara kaitsele, vaid on huvitatud YY vara väärtuse vähendamisest.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
18.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
19.PlanS § 125 lg 1 punkt 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Projekteerimistingimuste taotluses nimetatud hoone on ehitusloakohustuslik. Olemasoleva kehtiva detailplaneeringu osaline muutmine on sisuliselt sarnane uue detailplaneeringu koostamise menetlusprotsessile. Planeerimisseadus ei näe ette detailplaneeringute koostamist lihtsustatud korras. Selle asemel on PlanS § 125 lg-s 5 toodud võimalus loobuda planeeringu koostamise nõudest ja anda välja projekteerimistingimused.
20.Paide linna üldplaneeringus on kinnistu maakasutuse juhtotstarve ärimaa. Paide linna üldplaneeringu seletuskirjas, kus käsitletakse funktsionaalset tsoneerimist on antud tingimused, mis on aluseks detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimiseks. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8 „Funktsionaalne tsoneerimine“ on ärimaade projekteerimiseks määratud järgmised tingimused: arvestada tuleb äride teenindamiseks piisavalt hea transpordi ligipääsuga, asukoha linnaehituslike tingimustega ja perspektiivsete vajadustega ning ärimaal võib kuni 30% ulatuses kasutada kõrval maakasutuse sihtotstarvet. Lisaks on üldplaneeringus märgitud, et krundi valdajal lasub kohustus tagada kruntidel tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu, parkimine äri- ja tootmisaladel tuleb lahendada krundi siseselt. Sademevee ärajuhtimise kohta on üldplaneeringus öeldud, et parklatest kogunevad sademeveed on soovitatav juhtida läbi õlipüünise ning vastav lahendus tuleks välja töötada parklatele sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel.
21.Vastustaja kaalus võimalust püstitada taotluses nimetatud hoone detailplaneeringut koostamata ja projekteerimistingimuste alusel. Käesoleval juhul kohaldub PlanS § 125 lgs 5 sätestatud erisus. Kavandatav ehitis sobitub mahuliselt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning arvestab piirkonna hoonestuslaadi. Pärnu tn 60 kinnistule, mille naaberkinnistud on hoonestatud, soovitakse püstitada üks hoone ja seda teenindavad rajatised. Kinnistu lähiümbruses oleva ala puhul on tegemist nn sega-alaga, st katastriüksusi kasutatakse erinevatel sihtotstarvetel. Valdavalt on tegemist ärimaaga (kontorid, kauplus, toitlustus) ja ühiskondlike ehitiste maaga (ametiasutused) ning lähedusse jäävad ka mõned elamukrundid. Lisaks asuvad Pärnu tn 60 kinnistust ca 100 m kaugusel bussijaam ja autoremonditöökoda. Lähtudes majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 15 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisast on autopesula-kiirsöögikoha puhul tegemist kaubandus-teenindushoonega. Maakasutuse otstarbe järgi on see ärimaa. Arvestades piirkonnas väljakujunenud keskkonda ja maakasutust, sobitub ehitis otstarbelt sellesse keskkonda. Lähipiirkonnas on nii ühe- kui kahekorruselisi hooneid. Pärnu, Telliskivi ja Vaksali tänavatega piirnevas kvartalis – kuhu soovitakse ehitada ka autopesulakiirsöögikoht – on valdavalt ühekorruselid hooned. Pärnu tn 60 kinnistule soovitakse
5(13)
3-19-1411 püstitada hoone ehitisealuse pinnaga ca 180 m (hoone kõrgus ca 4,5 m), mis on ligilähedane ehitusmaht naaberkinnistutel olevate hoonetega. Hoonestuslaadilt on piirkonnas valdavalt lahtine hoonestusviis, sama hoonestuslaadi soovitakse kasutada ka autopesula ehitamisel. Pärnu tn äärsetel kinnistutel paiknevad hooned kas risti või paralleelselt Pärnu tänava teljega. Ka kavandatav hoone ehitatakse paralleelselt Pärnu tänava teljega. Valdavalt on hooned madalakaldelise viilkatusega või lamekatusega. Ka kavandatav ehitis on lamekatusega. 22. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §st 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Projekteerimistingimuste taotluses kavandatav tegevus ei ole KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste alla, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kas tegevusel on oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Olemasoleva taristuga tühjalt seisva krundi kasutuselevõtt on kooskõlas ka keskkonnahoidliku arengu põhimõtetega. Samuti ei teki krundi kasutamisel keskkonnahäiringuid, kuna kolmas isik kasutab enda tegevuses kaasaegseid lahendusi. Projekteerimistingimuste väljastamisel on mõjud keskkonnale välja selgitatud määral, mis vastab EhS ja KeHJS-s toodud nõuetele. Vastustaja on projekteerimistingimustes andnud ehitusprojekti koostamiseks vajalikud suunised, kuidas keskkonnanõuete täitmine tagada.
23.Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja pidi projekteerimistingimused väljastama avatud menetluses. Paide linna esindajad veendusid, et avaliku huviga ehitise eeldused puuduvad – ei ole suurt külastajate hulka, kõrgendatud ohtu elule, tervisele või keskkonnale, ehitisest tuleneva mõju ulatust laiemalt kui naaberkinnisasjadele või liikluskoormuse olulist tõusu. Samas tulenevalt EhS § 31 lg-st 3 kaasas vastustaja projekteerimistingimuste andmise menetlusse kinnisasja omaniku ja kinnisasjaga piirnevate Telliskivi tn 3 ja Pärnu tn 62 kinnisasjade omanikud, kellele saadeti projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks.
24.Ebaõige on kaebaja seisukoht, et Telliskivi tänaval puudub sademeveekanalisatsioon. Mais 2019 on koostatud OÜ Aabenest poolt geodeetiline uurimistööde aruanne (töö nr 19088G), kust nähtub, et Telliskivi tänaval on olemas sademeveekanalisatsion. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.11 tuleb parklaalalt kogunev sademevesi juhtida läbi vajaliku suurusega liiva- ja õlipüüduri Telliskivi tänava sademeveetrassi. Kolmas isik on andnud ka põhimõttelise nõusoleku Pärnu tn 62 kinnistu sademevete ärajuhtimiseks Pärnu tn 60 kinnistule ehitatava sademeveetrassi kaudu (projekteerimistingimuste punkt 5.2.12).
25.Vastavalt projekteerimistingimuste punktidele 5.2.19 ja 5.2.20 peab liikluskorralduse projekteerimisel projekteeritav ala hõlmama kogu ala, kus toimuvad liikluskorralduslikud muudatused. Vajadusel kaasatakse ehitusprojekti Vaksali ja Pärnu tänavate ristmiku ala tervikuna. Ehitusprojektis tuleb ette näha Pärnu tn 60 kinnistuga piirnevale Pärnu tänava küljele kõnnitee ning anda kõnnitee lahendus Telliskivi tänavast kuni Vaksali tänavani. Suurim lubatud ehitusalune pindala on 200 m2 ja hoone lubatud maksimaalne kõrgus 4,5 m (projekteerimistingimuste punktid 5.2.4 ja 5.2.5).
26.Projekteerimistingimuste väljastamine ei ole ennatlik. Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsus nr 62 ja 24.01.2019 otsus nr 3 on jõustunud.
6(13)
3-19-1411
27.Vastustaja on enamuses nõustunud kaebaja arvamuses esitatud seisukohtadega: 1) muudeti eelnõus suurimat ehitusalast pinda; 2) lubatud maksimaalset kõrgust ja 3) lisati selgitav lause, et „Naaberkinnistutele sademevee juhtimine ei ole lubatud, /.../“.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
28.Kolmanda isiku hinnangul on kaebus põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata.
29.Paide Linnavalitsus on vaidlustatud korralduses selgitanud, et vastustaja kaalus võimalust püstitada taotluses nimetatud hoone detailplaneeringut koostamata, projekteerimistingimuste alusel ning leidis, et see on võimalik korralduses toodud põhjustle. Kaebaja on ebaõigesti aru saanud, et autopesula-kiirsöögikohta ei saa püstitada detailplaneeringu alusel. PlanS § 125 lg 5 näeb ette lihtsustatud korras hoone püstitamiseks, Paide Linnavalitsus on seda võimalust põhjalikult ja igakülgselt kaalunud ning leidnud, et antud juhul saab hoone püstitada projekteerimistingimuste alusel.
30.Antud juhul ei tule läbi viia keskkonnamõjude hindamist. KeHJS § 3 lg-st 1 tuleneb, millal keskkonnamõju hinnatakse. Seadus näeb ette konkreetsed olukorrad, mil nõutakse keskkonnamõju hindamist. Autopesula-kiirsöögikoha rajamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus.
31.Ekslik on kaebaja väide, et vaidlustatud korraldus on kaalutlemata ega arvesta naaberkinnistute omanike huvidega. Paide linna üldplaneeringus on Pärnu tn 60 kinnistu maakasutuse juhtotstarve ärimaa. Seega pidi kaebaja arvestama, et naaberkinnistut kasutatakse ärilisel eesmärgil. Seejuures märgib vastustaja põhjendatult, et projekteerimistingimuste andja ei pea hindama taotluse esemeks oleva kavandatava ehitise vajalikkust. Paide Linnavalitsus on korralduses ammendavalt vastanud kaebaja 21.03.2019 arvamuses esitatud väidetele. Kolmas isik on teinud olulises ulatuses kulutusi kinnistu ning pesula seadmete soetamiseks, kuid ei ole käesoleva ajani saanud alustada teenuse pakkumisega, tingituna kaebaja tegevusest.
32.Autopesula sobitub piirkonda nii sihtotstarbelt, stiililt kui korruselisuselt, samuti mahult. Pärnu tn 60 kinnistu lähiümbruses oleva ala puhul on tegemist nn sega-alaga. Korralduse põhjendavas osas on välja toodud, et kaebaja kinnistule lähim toitlustuskoht asub Pärnu tn 67 kinnistul, vaid ca 50 m kaugusel, lähim sõidukite teenindushoone ca 100 m kaugusel, lisaks on lähipiirkonnas kauplusi, ametiasutusi, palvemaju, elamuid. Seejuures on lahtine hoonestusviis piirkonnas valdav ning selline hoonestuslaad sobiv.
33.Vastustaja on korralduses kinnitanud, et sademeveetrassid on olemas nii Telliskivi kui ka Pärnu tänaval. Pesuvesi kogutakse nõuetekohaselt kokku ning puhastatakse. EhS § 31 lg 1 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena korraldada §-s 27 nimetatud juhul, s.o detailplaneeringu olemasolul, kuid kinnistul Pärnu tn 60 kehtiv detailplaneering puudub.
34.Ebaõige on kaebaja väide, mille kohaselt kasutatakse autopesula-kiirsöögikoha püstitamisel väga ohtlikke kemikaale, mis ohustavad selles piirkonnas elavate isikute elu ja tervist, saastatakse pinnast, saastatakse õhku lendlevate kemikaalidega, ööpäevaringse parkimisega saastatakse õhku heitgaaside näol. Sõidukite pesemisel selvepesulates on oht keskkonnale ja inimeste tervisele minimeeritud võrreldes olukorraga, kus sõidukeid pestakse enda hoovides. Kolmas isik kasutab enda tegevuses kaasaegseid kõrgtehnoloogilisi lahendusi, pidades silmas keskkonna huve ning inimeste tervist.
7(13)
3-19-1411 Selvepesulates kasutatakse spetsiaalset tehnoloogiat ja vahendeid ning on välja töötatud lahendused pesuvee ja sõidukitelt eenduva mustuse kogumiseks, puhastamiseks ja ärajuhtimiseks. Vastustaja on kaalunud kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjutusi ning asunud põhjendatult seisukohale, et autopesulakiirsöögikohaga ei kaasne kahjulikke mõjutusi määral, mis ohustaksid inimeste elu või tervist või keskkonda.
KOHTU PÕHJENDUSED
35.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
36.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja poolt kolmandale isikule autopesula-kiirsöögikoha ehitamiseks väljastatud projekteerimistingimused on õiguspärased.
37.Kaebuse kohaselt rikutakse iseteenindusliku 4-boksilise autopesula-kiirsöögikoha rajamisega Pärnu tn 60 kinnistule, elumajade vahele, kaebaja ja teiste naaberkinnistute omanike ning teiste seal viibivate isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-st 1.
38.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud projekteerimistingimusi. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene võimalust vaidlustada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral PlanS § 125 lg 5 alusel erandina väljastatud projekteerimistingimusi avalikes huvides (Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2019 otsus nr 3-18-506, p 17; 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p-d 10-13; 18.04.2019 otsus nr 3-181141, p 10; 25.04.2019 otsus nr 3-18-1117, p-d 12-13). Seega hindab kohus vaidlustatud projekteerimistingimuste õiguspärasust ulatuses, milles kaebaja väidab oma subjektiivsete õiguste rikkumist.
39.Kaebaja väidab, et Pärnu 60 detailplaneering on kehtiv, mistõttu puudus õiguslik alus projekteerimistingimuste väljastamiseks.
40.Kohus nõustub vastustajaga, et Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsus nr 62 (millega tunnistati kehtetuks Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneering) ja 24.01.2019 vaideotsus nr 3 on jõustunud. Haldusakti vaidlustamine ei peata haldusakti kehtivust. Seejuures ei ole ka kohtumenetluses (haldusasi nr 3-19-399) Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62 ja 24.01.2019 vaideotsuse nr 3 kehtivust esialgse õiguskaitse korras peatatud.
41.Küll aga nõustub kohus kaebajaga, et käesoleval juhul ei ole täidetud PlanS § 125 lg 5 tingimused. Nimetatud sätte kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbeliselt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Seega peab üheaegselt olema täidetud kaks kriteeriumit: 1)
8(13)
3-19-1411 projekteeritav hoone peab sobituma piirkonda ning 2) üldplaneeringus on piisavalt täpselt määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused.
42.Tallinna Ringkonnakohus on oma 19.06.2019 otsuse nr 3-18-835 punktis 13 märkinud PlanS § 125 lg 5 kohaldamise osas, et selle sätte eesmärgiga on kooskõlas tõlgendus, et selle alusel projekteerimistingimuste väljastamine on võimalik üksnes juhul, kui üldplaneering sätestab vajaliku täpsusastmega ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused, millest lähtuda; nii on tagatud laiemad võimalused avalikkusele rääkida kaasa konkreetse piirkonna arhitektuuriliste ja ehituslike tingimuste kehtestamisel (erinevalt nt tingimuste kehtestamisest ehitusmääruses); sarnastel põhjendustel loobuti nt ehitusseadustikus (EhS) volitusnormi kehtestamisest, mis oleks võimaldanud kohalikul omavalitsusel täpsustada ehituslikke ja arhitektuurilisi tingimusi ehitusmääruses (vt EhS seletuskiri, SE 555, lk 49); vastupidine tõlgendus loob ohu halduspraktika tekkeks, kus kohaliku omavalitsuse üksused võivad põhjendamatult loobuda ehituslike ja arhitektuuriliste tingimuste sätestamisest üldplaneeringus ning viidata selle asemel muudele dokumentidele; sellel juhul ei oleks täidetud PlanS eesmärgid (sh avalikkuse laiem kaasamine).
43.Käesoleval juhul on projekteerimistingimustes märgitud järgmist: „Paide linna üldplaneeringus on kinnistu maakasutuse juhtotstarve ärimaa. Paide linna üldplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et funktsionaalne tsoneerimine on tingimused, mis on aluseks detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimiseks. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8 „Funktsionaalne tsoneerimine“ on ärimaade projekteerimiseks määratud järgmised tingimused: arvestada tuleb äride teenindamiseks piisavalt hea transpordi ligipääsuga, asukoha linnaehituslike tingimustega ja perspektiivsete vajadustega ning ärimaal võib kuni 30% ulatuses kasutada kõrvalmaakasutuse sihtotstarvet. Lisaks on üldplaneeringus toodud, et krundi valdajal lasub kohustus tagada kruntidel tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu, parkimine äri- ja tootmisaladel tuleb lahendada kruntide siseselt. Sademevee ärajuhtimise kohta on üldplaneeringus öeldud, et parklatest kogunevad sademeveed on soovitatav juhtida läbi õlipüünise ning vastav lahendus tuleks välja töötada parklatele sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel.“ (Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldus nr 219, lk 2 teine lõik).
44.Paide linna üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8 „Funktsionaalne tsoneerimine“ märgitakse, et see peatükk on suunatud Paide linna ehituslike tingimuste määramiseks ja maakasutuse suunamiseks; antud peatüki tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimiseks ning käesolev peatükk kehtib koos Paide linna ehitusmäärusega, Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi kaitse-eeskirjaga ning Paide kesklinna hoonestamise ja ehitamise tingimustega (Paide linna üldplaneering, seletuskiri, lk 28). Paide linna üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 31 on alapeatükk „Äride ja büroode maaalad“, milles on märgitud järgmist: „Paide linna äri- ja büroode maad on koondunud kesklinna piirkonda, planeeringuperioodi jooksul on ettenähtud kesklinna äri- ja büroopindasid juurde ehitada vaid paarile vabale krundile, mille täpsemad hoonestustingimused pannakse paika perspektiivis koostatavate kesklinna hoonestustingimustega. Samuti nähakse planeeringuga ette ärimaid uute ja olemasolevate elamu- ja tööstuspiirkondade vahetusse lähedusse. Arvestatud on äride teenindamiseks piisavalt hea transpordi ligipääsuga, asukoha linnaehituslike tingimustega ja perspektiivsete vajadustega. Samuti on arvestatud seni vähesel määral esindatud ärivaldkondade hoogustumist Paides (autode müük, regionaalsed teeninduskeskused jne). Ärimaal võib kuni 30% ulatuses kasutada kõrvalmaakasutuse sihtotstarvet.“ Paide linna üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 33 on alapeatükk „Ärimaade ja tootmismaade 9(13)
3-19-1411 projekteerimise ning ehitustingimused“, milles on selgitatud järgmist: „Projekti alusel on lubatud olemasolevate tööstus- ja tootmishoonete rekonstrueerimine ning ümberehitamine. Kui ümberehitustööde käigus ei muutu hoone ehitusalune pindala enam kui 10% senisest ehitusalusest pindalast, detailplaneeringut enne projekteerimist ei nõuta. Olemasolevate kontori-, büroo- jt ärihoonete akende väljavahetamisel tuleb järgida olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, akna raami laius jne). Akende jaotust on lubatud muuta vaid kogu hoonel korraga Paide Linnavalitsusega kooskõlastatud projekti alusel. Krundi valdajal lasub kohustus tagada kruntidel tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Äraveo osas tuleb sõlmida leping mõne seda teenust pakkuva firmaga. Parkimine äri- ja tootmisaladel tuleb lahendada kruntide siseselt. Parklatest kogunevad sajuveed on soovitatav juhtida läbi õlipüünise. Vastav lahendus tuleks välja töötada parklatele sadevete kanalisatsiooni projekteerimisel.“
45.Eelnevast nähtub, et projekteerimistingimustes on viidatud Paide linna üldplaneeringu osale „Äride ja büroode maa-alad“, mis aga ei reguleeri ärimaade projekteerimist ega ehitustingimusi. Nimetatud peatükis on kirjeldatud Paide linnas olemasolevaid ja planeeritud äri- ja büroode maid. Küll aga ei ole selles peatükis sätestatud ärimaade projekteerimise ega ehitustingimusi, v.a lause „Ärimaal võib kuni 30% ulatuses kasutada kõrvalmaakasutuse sihtotstarvet.“. Ka keeleline tõlgendus ei vii teistsugusele järeldusele. Väljend „arvestatud on“ viitab selgelt sellele, et üldplaneeringu koostamisel on ärimaade planeerimisel arvestatud „äride teenindamiseks piisavalt hea transpordi ligipääsuga, asukoha linnaehituslike tingimustega ja perspektiivsete vajadustega“, mitte et toodud loetelu oleks käsitletav ärimaade projekteerimiseks sätestatud tingimustena. Ärimaade projekteerimise ja ehitustingimused on sätestatud sellenimelises peatükis Paide linna üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 33. Kohtu hinnangul ei sisalda nimetatud peatükk projekteerimistingimuste väljastamiseks piisavalt täpselt vastava ala üldisi kasutus- ja ehitustingimusi. Jäätmete kogumist, parkimisega seonduvat ja sajuvete juhtimist parklatest ei saa lugeda ärimaa üldisteks kasutus- ja ehitustingimusteks, mis on piisav PlanS § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimuste väljastamiseks. Ka maakasutuse juhtotstarvet ei saa pidada ala kasutus- ja ehitustingimuseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsus nr 3-18-835, p 14).
46.Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et üldplaneeringu tingimused peavad PlanS § 125 lg 5 p 2 eelduste täitmiseks olema oluliselt täpsemad ega saa piirduda isegi PlanS § 75 lg 1 p-s 18 loetletud maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramisega, sest needki ei ole ala üldised kasutus- ja ehitustingimused (Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsus nr 3-18-835, p 14). Samas ei ole Paide linna üldplaneeringus sätestatud ärimaade osas ka maksimaalset ehitusmahtu, hoonestuse kõrguspiirangut ega haljastusnõudeid. Seega ei ole PlanS § 125 lg 5 punkti 2 eeldused täidetud.
47.Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja on üksnes formaalselt täitnud ärakuulamiskohustust. Vaidlustatud 22.04.2019 korraldusest nr 219 nähtuvalt (lk 3) on kaebajale antud võimalus projekteerimistingimuste eelnõule esitada oma seisukoht ning vastustaja on esitanud põhjendused kaebaja arvamusele. Asjaolu, et vastustaja ei ole kaebaja seisukohtadega nõustunud ei saa käsitleda ärakuulamiskohustuse formaalse täitmisena.
48.Seejuures selgitab kohus, et asja lahendamise seisukohalt ei ole määrav, et kaebaja on olnud menetlusse kaasatud (st saanud esitada omapoolsed seisukohad ja vastuväited projekteerimistingimuste väljastamise menetluses) ning vastustaja on 10(13)
3-19-1411 projekteerimistingimuste väljastamisel kaalunud nii kaebaja kui ka kolmanda isiku huve. Kuna Paide linna üldplaneeringus ei ole sätestatud üldiseid ehitus- ja arhitektuurilisi tingimusi, siis pole täidetud PlanS § 125 lg-s 5 loetletud eeldused ning projekteerimistingimuste väljastamiseks puudus õiguslik alus.
49.Arvestades, et kohtu hinnangul on tegemist õigusvastase korraldusega, kuivõrd PlanS § 125 lõike 5 tingimused pole täidetud, siis puudub vajadus hinnata ülejäänud kaebaja väiteid. Siiski selgitab kohus järgmist.
50.Kaebaja on vaidlustanud projekteerimistingimuste väljastamist ka argumendil, et läbi on viimata keskkonnamõjude hindamine.
51.Keskkonnamõjude hindamist reguleerib KeHJS. Vastavalt KeHJS § 3 lg 1 punktile 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale (KeHJS § 21). Seega võib ka projekteerimistingimustes kavandatud tegevusel olla keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
52.Käesoleval juhul on projekteerimistingimustega lubatud ehitada Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoht. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 loetletud tegevuste hulka. Küll aga on KeHJS § 6 lg 2 punktis 22 märgitud, et kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Seega on seadusandja jätnud loetelu olulise keskkonnamõjuga tegevustest lahtisteks ning haldusorgani ülesandeks on sisuliselt hinnata, kas kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et kuivõrd tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste alla, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kas tegevusel on oluline keskkonnamõju, siis ei ole keskkonnamõju algatamine vajalik. Eelnevast nähtub, et vaidlustatud korraldusest ei selgu, millistel argumentidel on vastustaja järeldanud, et kavandataval tegevusel ei ole KeHJS § 6 lg 2 punkti 22 kohaselt olulist keskkonnamõju, arvestades, et tegemist on avatud boksidega autopesulaga ning kolmanda isiku väitel kasutatakse autopesuks spetsiaalseid vahendeid.
53.Kaebuse kohaselt on kaebaja õe, YY eestkostja Paide linn jätnud oma kohustused eestkostjana täitmata, kui võttis YY nõusoleku Pärnu tn
kinnistu projekteerimistingimuste väljastamiseks.
54.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 110 lõike 1 kohaselt on eestkosteasi isikule eestkostja määramisel asi ja eestkostega seotud muu asi. Eestkostetavasse või tema varasse puutuva asja lahendab eestkostja määranud kohus (TsMS § 110 lg 7). Eeltoodust tulenevalt puudub halduskohtul pädevus eestkoste asja lahendamiseks. Kohus selgitas ka 16.10.2019 toimunud istungil kaebajale, et eestkosteasja lahendamiseks on pädev maakohus. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebaja väited seoses YY eestkostega tähelepanuta.
55.Kaebaja on vaidlustanud ka 21.06.2019 vaideotsuse. Arvestades, et kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldus nr 219 on õigusvastane, 11(13)
3-19-1411 siis on õigusvastane ka 21.06.2019 vaideotsus, millega jäeti rahuldamata vaie Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 peale.
56.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse täies ulatuses.
57.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks.
58.HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab vastav arve.
59.Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulu 1506 eurot õigusabi (1326 + 180) eest ning 15 eurot riigilõiv. Kaebaja on esitanud kohtule 16.10.2019 menetluskulude nimekirjad ja kuludokumentidena 30.09.2019 arve nr 63588, 31.07.2019 arve nr 58508, 31.08.2019 arve nr 61042 ja 31.08.2019 arve nr 61054. Kohtule 16.10.2019 esitatud menetluskulude nimekirjalt nähtub järgmist: 1) 23.07.2019 tutvumine Paide Linnavalitsuse 21.06.2019, 22.04.2019 korraldusega, 21.03.2019 arvamusega, RK lahenditega, vastavate õigusaktidega, õiguslik analüüs, kaebuse koostamine Tallinna Halduskohtusse 14 lehel, kokku 16 h (60 eurot/h); H: 960 eurot; 2) 28.08.2019 haldusasjas nr 3-19-1411, kolmanda isiku seisukoha kättesaamise kinnitamine, tutvumine, õiguslik hinnang, info edastamine kliendile koos selgitustega (haldusõigus), 0,5 tundi (60 eurot/h), H: 30 eurot; 3) 05.10.2019 haldusasjas nr 3-19-1411 kohtukutse ja kohtumääruse kättesaamise kinnitamine, tutvumine, info edastamine kliendile (ehitus- ja planeerimisõigus), 0,2 tundi (60 eurot/h), 6 eurot; 4) 23.09.2019 haldusasjas nr 3-19-1411, vastustaja vastuse kättesaamise kinnitamine, tutvumine, kliendile edastamine, 0,2 tundi (H: 60 eurot/h), H: 6 eurot; 5) 01.10.2019 haldusasjas nr 3-19-1411, tutvumine kohtumäärusega, Paide LV jt. Kaebuse materjalidega, kaebaja täiendavate seisukohtade koostamine, 5 h (60 eurot/h), H: 300 eurot; 6) 19.08.2019 haldusasjas nr 3-191411, kaebuse menetlusse võtmise määruse kättesaamise kinnitamine, tutvumine, edastamine kliendile (ehitus- ja planeerimisõigus), 0,2 tundi (H: 60 eurot/h), H: 6 eurot. Kaebaja kinnitab, et kõik eeltoodud kulud on kantud haldusasjas nr 3-19-1411 seoses kaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtusse.
60.Kaebaja esitatud 16.10.2019 menetluskulude nimekirjale on lisatud järgmised arved: 1) Eesti Õigusbüroo 30.09.2019 arve nr 63588 summas 78 eurot, mille kohaselt on klient ZZ osutatud teenust selgitusega „Tasuline klient_Füüsiline isik; tutvumine kliendi kirjaga/probleemiga, õiguslik hinnang, seisukoha koostamine seoses kaasomandiga (asjaõigus), 1 h; haldusasjas nr 3-19-1411, kohtukutse ja kohtumääruse kättesaamise kinnitamine, tutvumine, info edastamine kliendile (ehitus- ja planeerimisõigus), 0,2 h; haldusasjas nr 3-191411, vastustaja vastuse kättesaamise kinnitamine, tutvumine, kliendile edastamine (ehitus- ja planeerimisõigus), 0,2 h; Projekt: ZZ vs“; 2) 31.07.2019 arve nr 58508 summas 40 eurot, selgitusega „Kliendi esindamine; järg – Tallinna Halduskohtusse kaebuse koostamine/täiendamine Paide LV korralduse nr 362 tühistamiseks (kokku 8 h)ukohaga, õiguslik analüüs, kaebuse koostamine Tallinna Halduskohtusse (ehitus- ja plan; Projekt: WW vs“; 3) 31.08.2019 arve nr 61042 summas 42 eurot, selgitusega „Tasuline klient_Füüsiline isik; haldusasjas nr 3-19-1411, kaebuse menetlusse võtmise määruse kättesaamise kinnistamine, tutvumine, edastamine kliendile (ehitus- ja planeerimisõigus),
12(13)
3-19-1411 0,2 h; tutvumine kliendi kirjaga, õiguslik hinnang, seisukoha koostamine seoses Paides Pärnu tn 62 kaasomandiga (asjaõigus), 0,5 h; Projekt: WW vs“ ning 4) 31.08.2019 arve nr 61054 summas 30 eurot selgitusega „Tasuline klient_Füüsiline isik; haldusasjas nr 3-191411, 3. isiku seisukoha kättesaamise kinnitamine, tutvumine, õiguslik hinnang, info edastamine kliendile koos selgitustega (haldusõigus), 0,5 h; Projekt: XX vs autopesula.“
61.Kaebaja on esitanud kohtule ka menetluskulunimekirja 16.10.2019 toimunud kohtuistungiga seoses, kuid kuludokumente seoses kohtuistungiga kohtule esitatud ei ole.
62.Eelnevast nähtub, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid menetluskulude kandmise kohustuse tekkimist 1506 euro ulatuses. Kohtule esitatud arvetelt nähtub menetluskulude kandmise kohustuse tekkimine summas 100 eurot: 1) 30.09.2019 arve nr 63588 tõendab menetluskulu kohustuse tekkimist summas 18 eurot (0,3 h, s.o 15 eurot + 3 eurot (km)); 2) 31.07.2019 arve nr 58508 tõendab menetluskulude kandmise kohustuse tekkimist summas 40 eurot (1 h, s.o 33,33 eurot + 6,67 eurot (km)); 3) 31.08.2019 arve nr 61042 tõendab menetluskulude kandmise kohustuse tekkimist summas 12 eurot (0,2 h, s.o 10 eurot +2 eurot (km)) ning 4) 31.08.2019 arve nr 61054 tõendab menetluskulude kandmise kohustuse tekkimist summas 30 eurot (0,5 h, s.o 25 eurot + 5 eurot (km)). Lisaks on kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 115 eurot.
63.Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.