Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. september 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1197
Haldusasi
Mave Kinnisvara OÜ kaebus Paide Linnavalitsuse 23. juuli 2019. a kasutuslubade nr 1912371/11085 ja 1912371/11073 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Mave Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja Endrik Viru, volitatud esindaja vandeadvokaat Raul Keba Vastustaja Paide linn, volitatud esindajad Mari Mikson, Heigo Laaneoks ja Leemet Paulson Kolmas isik Aktsiaselts Paide Vesi, volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias
Menetluse alus ringkonnakohtus
Mave Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 27. augustil 2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mave Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-19-1197 muutmata.
2.Jätta Mave Kinnisvara OÜ apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Mõista Mave Kinnisvara OÜ-lt Aktsiaselt Paide Vesi kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 522 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. oktoobril 2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-19-1197 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Aarens Projekt koostas 05.10.2006 Mave Kinnisvara OÜ tellimusel Lepa kinnistu (katastritunnused 56503:001:0331 ja 56503:001:0332) detailplaneeringu (Lepa DP), mis kehtestati Paide Vallavalitsuse 22.11.2006 korraldusega. DP-ga jagati ca 10 ha suurune kinnistu 47 elamukrundiks, äri- ja ühiskondlike hoonete maaks, kergliiklusmaaks, tee ja tänava maaks, määrati maaüksuste ehitusõigus, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning tehnovõrkude ja rajatiste paigutus.
2.OÜ Aarens Projekt koostas 09.07.2007 Paide valla Viraksaare küla Lepa elamupiirkonna veetrassi eelprojekti. OÜ Elekman koostas 15.02.2008 elektrivarustuse tööprojekti joonise, millel on märgitud vee- ja kanalisatsioonitrassid.
3.Paide Vallavalitsus andis 16.03.2015 korraldusega nr 102 projekteerimistingimused Paide vallas Prääma ja Viraksaare külade vahelisele maa-alale ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni eelprojekti ning jalg- ja jalgrattatee eskiisprojekti koostamiseks.
4.Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemisel 25.10.2017 moodustunud omavalitsusüksuse Paide linna linnavalitsus võttis 11.07.2018 vastu korralduse nr 403 ,,Ehitusloa andmine Viraksaare küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide I ja II osa rajamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ ning väljastas korralduse alusel ehitusload projektidele OSA-1 ja OSA-2 (ehitusluba nr 1812271/16903 ja ehitusluba nr 1812271/16908). Korraldus võeti vastu kõrvaltingimusega: kui veeja kanalisatsioonitorustikud ehitatakse võõrale maatükile, tuleb koos kasutusloa taotlusega esitada linnavalitsusele dokumendid võõrale maale ehitamise õigusliku aluse kohta.
5.AS Paide Vesi esitas 07.08.2018 Paide linnale taotluse sundvalduse seadmiseks Järva maakonnas Viraksaare külas asuvatele Paide-Viraksaare kergliiklustee (katastritunnus: 56503:001:0089; 56503:001:0091; 56503:001:0092) ja Muraka tee (katastritunnus: 56503:001:0088) kinnistutele AS Paide Vesi kasuks.
6.Paide Linnavalitsus seadis 17.12.2018 korraldusega nr 761 Mave Kinnisvara OÜ eelnimetatud kinnistutele sundvalduse tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks AS Paide Vesi kasuks. Tehnovõrk on projekteeritud lähtudes optimaalsest trassivalikust ning selle ehitus on vajalik teiste Viraksaare külas asuvate kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks. Trassi ei ole võimalik ehitada ilma Paide-Viraksaare kergliiklustee ning Muraka tee kinnisasju kasutamata. Tehnovõrgu rajamine nimetatud kinnisasjadele on avalikes huvides, torustikud on planeeritud võimalikult kinnisasja piirile, ei kahjusta kinnisasja omanike huve ega takista kinnisasjade edasist kasutamist. Nii töövõtja esindaja, projekteerija kui ka AS Paide Vesi on korduvalt pöördunud kinnisasjade omaniku poole, kuid ei ole saanud nõusolekut isikliku kasutusõiguse saamiseks AS Paide Vesi kasuks. Seega on sundvalduse seadmine vajalik avalikes huvides projekteeritud ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonitorustikule isikliku kasutusõiguse taotlemiseks. See on mh eelduseks rahastuse saamisel Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. 2(11)
3-19-1197 Kohtud jätsid haldusasjas nr 3-19-63 esitatud tühistamiskaebuse eespool nimetatud korralduse tühistamiseks rahuldamata.
7.Paide Linnavalitsus väljastas ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikule 23.07.2019 kasutusload nr 1912371/11085 ja nr 1912371/11073 (dtl 367–384 ja 346–364).
8.Mave Kinnisvara OÜ taotleb kaebuses 23.07.2019 kasutuslubade nr 1912371/11085 ja nr 1912371/11073 tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) rajatud trassid ja pumpla takistavad detailplaneeringu elluviimist, kuna need ei võimalda välja ehitada planeeringuala kuivendamiseks vajalikke kraave. Viraksaare küla sademeveed valguvad täna planeeringualale ning nende ärajuhtimiseks on vajalik Paide-Viraksaare kergliiklustee kinnistule, kus torud asuvad, toimiva kuivendussüsteemi (kraavide) rajamine. Kuivõrd ala on liigmärg, ei ole kuivenduskraavide rajamata jätmisel võimalik detailplaneeringut ellu viia; 2) ehitusseadustiku (EhS) § 74 lg 1 sätestab ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaitsevööndi, kus on keelatud kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustööd. EhS § 75 lg 2 sätestab, et surveseadme kaitsevööndis on keelatud kaevetööd, samuti üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd. Kuna ehitusloa alusel rajatud vee- ja kanalisatsioonitrass tekitavad kergliiklustee kinnistule neljameetrise kaitsevööndi (s.o kaks meetrit torustikust kummalegi poole), ei võimalda trassid kraave tee äärde rajada. Pumpla kaitsevööndisse on aga kraavi rajamine välistatud; 3) pumpla on rajatud Muraka tee 1 kinnistu piirile nii, et selle kaitsevöönd ulatub kahe meetri ulatuses Muraka tee 1 kinnistule. Pumpla toimimiseks on rajatud elektripaigaldis, mis asub pooles ulatuses Muraka tee 1 kinnistul. Ehitusloas ei ole elektripaigaldist ette nähtud, samuti ei nähtu see kasutusloa tehnilistest andmetest. Kaebaja ei ole Muraka tee 1 kinnistule ehitamiseks nõusolekut andnud ning sellele kinnistule ei ole ka sundvaldust seatud. Elektripaigaldis tekitab iseseisva kaitsevööndi.
9.Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) rajatud trassid ja pumpla võimaldavad kaebajal detailplaneeringut ellu viia. Detailplaneeringus ei ole ala käsitletud liigniiskena, samuti pole ette nähtud kuivenduskraavide rajamist. Detailplaneeringu kohaselt tuleb teedele ja platsidele kogunev vesi juhtida (tee)kraavidesse. Rajatud trassid ja pumpla võimaldavad teekraavid rajada; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 31 lg 2 p 2 kohaselt ei tohi kaebaja väljatoodud töid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaitsevööndis teha omaniku loata. Torustiku omaniku loal on võimalik kaitsevööndis ehitada. Kergliiklustee kinnistule mahuvad ära nii kergliiklustee kui sademevee ära juhtimiseks vajalik kraav, vajadusel üks suurem kraav maantee ja kergliiklustee vahele ja väiksem kraav kergliiklustee ja kaebaja kinnistute vahele. Täpsem kraavide arv ning parameetrite lahendus selgitatakse välja projekteerimise käigus; 3) kuigi pumpla kaitsevöönd ulatub Muraka tee 1 kinnistule, ei sea AS Paide Vesi kaebajale kaitsevööndis ühtegi piirangut. Seetõttu pole peetud vajalikuks ka Muraka tee 1 kinnistu sundvaldusega koormamiseks. Elektripaigaldis on pumpla juhtimiskilp, mis on pumpla osa ja mida pole seetõttu eraldi ehitisregistrisse kantud. Osa pumpla juhtimiskilbist rajati ekslikult Muraka tee 1 kinnistule, kuid eksimus on parandatud ja juhtimiskilp tõstetud Paide-Viraksaare kergliiklustee kinnistule. Pumpla on rajatud asukohas vajalik detailplaneeringu alale tuletõrjevee võimekuse tagamiseks.
10.Kolmas isik taotleb kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kasutusload pole vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Rajatud torustikud ei takista detailplaneeringu elluviimist. Detailplaneering näeb ette kraavide rajamise vaid teedel ja platsidel oleva sademevee kogumiseks. Detailplaneering ei viita liigniiskusele ega näe ette 3(11)
3-19-1197 planeeringuala kui terviku kuivendamiseks kraavisüsteemide rajamist. Kaebajal puudub õigus nõuda detailplaneeringus ettenähtust ulatuslikuma lahenduse tagamist; 2) kergliiklustee kinnistu on piisavalt lai, et mahutada ära ka vajalikud kraavid, sh ei takista kraavide rajamist maa-alune pumpla. Kolmandal isikul ei ole õigust kergliiklustee ja kraavide kaitsevööndisse rajamise lubamisest põhjendamatult keelduda, kui need ei ohusta ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatisi (EhS § 70 lg 3 ja ÜVVKS § 31 lg 2); 3) pumpla rajati Muraka tee 1 kinnistu piiri äärde eesmärgiga võimaldada kraavide ehitamist. Kolmas isik ei rakenda kaitsevööndi piiranguid Muraka tee 1 kinnistul. Pumpla ja juhtimiskilp on Muraka tee 1 kinnistult ära paigutatud. Elektrikilp on pumpla osa, ilma milleta ei saa pumpla töötada. Elektrilist osa ei saa paigutada märja ja niiskuse tõttu pumpla sisse. Pumpla asukoht detailplaneeringu alal (mitte sellest Viraksaare küla pool) on vajalik detailplaneeringu alale vajaliku tuletõrjevee koguse tagamiseks; 4) kasutuslubade kehtivuse säilimiseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Trassiga ühendatakse ca 180 kinnistut.
11.Tallinna Halduskohus jättis 28. veebruari 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 3585 eurot. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebaja kuulati kasutusloa andmise menetluses ära ja ta esitas enda seisukohad kraavide kohta. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktides kaebaja seisukohti käsitlenud; 2) käsitleda ei tule kaebaja muid haldusmenetluses esitatud väiteid ega ka algselt ehituslubade tühistamiseks esitatud väiteid, millele kaebaja ei ole kasutusluba vaidlustades kaebuses tuginenud. Kirjalikus menetluses pärast istungit esitatud tõendid ei ole asja arutamise uuendamise aluseks; 3) kaebaja hinnangul ei vasta ehitatud ja kasutusloa saanud torustik kehtestatud detailplaneeringule. Eristada tuleb sademeveekraave kuivenduskraavidest. Sademeveekraavide eesmärk on vihma- ja lumevee ärajuhtimine. Kuivenduskraavi eesmärk on maaparandus (maaparandusseadus § 2 ja § 3 lg 1). Detailplaneeringus ei ole märgitud, et vaidlusalune maa oleks liigniiske. Kaebajal on planeeringu realiseerimisel lubatud kraavi juhtida üksnes teedele ja platsidele kogunev sajuvesi. Sademeveetrassi asukoht on määratletud detailplaneeringu vertikaalplaneerimise joonisel (I kd, tl 263). Kui naabrid suunavad kaebaja kinnistule liigvett, on kaebajal võimalik oma õiguseid kaitsta asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 143 tulenevalt. Kui detailplaneeringu sisu ei vasta maa-ala tegelikule olukorrale ja kaebaja vajab rohkem kraave, kui vertikaalplaneerimise joonis ette näeb, tuleb tal taotleda detailplaneeringu muutmist, uue planeerimismenetluse algatamist või projekteerimistingimuste andmist. Seega ei pidanud vastustaja ega kolmas isik arvestama, et kaebaja hinnangul on tegemist liigniiske alaga, mille liigvett soovib ta täiendavalt sademeveekraavidesse suunata; 4) kaebaja väidab, et sademeveekraavid ei mahu kergliiklustee kinnistule, kuna seda piirab torustike kaitsevöönd. Vaidluse all pole maanteelt vee ärajuhtimiseks vajalikud maanteekraavid, kuna see küsimus puudutab Maanteeameti ülesandeid. Kaebaja ei saa Maanteeameti huve kaitsta. Detailplaneeringu dokumentidest nähtub, kuidas on tagatud vajaliku ühisveevärgi ja sademeveekraavide koostoime. Planeeringuala läbivast loode-kagu suunalisest maanteest lääne pool on ette nähtud eraldi kinnistud kergliiklusteega maantee pool ja haljastusega elamukruntide pool. Tehnovõrkude joonisel on planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrass näidatud kulgevana põhimõtteliselt kergliiklustee all (märgitud peenikese punktiiriga). Vertikaalplaneerimise jooniselt nähtub, et sademeveetrass kulgeb kergliiklusteest läänes, maanteest eemal elamukruntide pool. Täpsemaid tingimusi trasside koostoimeks ei ole planeeringus ettenähtud. Kui planeering oleks sellise koostoime puudumise tõttu õigusvastane, ei saaks see mõjutada kasutuslubade õiguspärasust. Sundvalduse seadmise, isikliku kasutusõiguse ala plaanidest ja teostusjoonistest nähtub, et ühiveevärgitrass on rajatud nii nagu nägi planeering selle ette (I kd, tl 46–47; digitaalses toimikus vastustaja 08.10.2019 seisukoha 4(11)
3-19-1197 lisa 8 .dwg faili leht 6). Kuigi planeering ei näe ette pumpla rajamist, ei esine vastuolu. Survetõstepumpla on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi üks osa (ÜVVKS § 2 lg 1 ja § 4 lg 25 p 4). Planeeringuga määratakse trasside koridorid ning konkreetsed tehnilised sõlmed määratakse täpsema projekteerimise raames; 5) kergliiklustee kinnistute laius on ligikaudu 8 meetrit (I kd, tl 46–47). Sundvalduse seadmise korralduse kohaselt on torustiku kaitsevöönd kummalegi poole 2 meetrit. Seega on kaitsevöönd maksimaalselt 4 meetrit. Kaebajal on sademeveekraavide rajamiseks ruumi umbes 4 meetrit. Kaebaja taotletavad kraavid ei ole erakordselt laiad ega sügavad. Kaebaja sõnul on sademeveekraavide laius 2–2,5 meetrit ja sügavus 1,5 meetrit. Vastustaja on hinnanud iseseisvate sademeveekraavide laiuseks 1,9 meetrit ja sügavuseks 0,5 meetrit. Sõltumata sellest, kummast hinnangust lähtuda, mahuvad 8 meetri laiusele kinnistule ära nii 4-meetrine kaitsevöönd kinnistu ühes servas kui ka kuni 2,5 meetri laiused kraavid. Seega mahuvad kasutusloaga lubatud trass ning kaebaja soovitav sademeveetrass kergliiklustee kinnistutele ära; 6) möönda võib, et vastustaja joonise kohaselt ei asu kergliiklustee trasside peal, vaid neist elamumaade pool. Eespool märgitu võis kaebajas tekitada küsimuse, kuidas mahub samale poolele täiendavalt ka sademeveetrass. Kolmas isik selgitas istungil, et kergliiklustee on planeeritud trasside peale. Kasutusloaga ei ole ära otsustatud kergliiklustee asukohta trasside peal ega kõrval. Vastustaja peab edaspidi kergliiklusteed planeerides kavandama ka sademeveetrassi asukoha ning sellega seonduvalt ka nende mahu/suuruse. Kui kergliiklustee asukoht hakkab takistama kaebaja planeeringu kohaste sademeveekraavide rajamist, on tal võimalus kergliiklustee projekteerimistingimusi ja ehitusluba vaidlustada. Vaidlustatud kasutusluba ega olemasolevad trassid sademeveetrassi rajamist ei takista; 7) kaebaja väide, et ÜVK trassi kaitsevööndisse pole võimalik kraave rajada, ei ole õige. Kolmandal isikul on kohustus anda kaebajale nõusolek ka juhul, kui planeeringus ettenähtud kraavid ulatuvad mingil määral kaitsevööndisse (EhS § 70 lg 3 ja lg 5). Tõenäoline ei ole, et 2 meetri sügavusel maa all asuvate torude ohutust vähendaks see, kui nende kaitsevööndisse ulatuks mõnekümne sentimeetri ulatuses nt kõrval asuv kraaviperv. Kolmas isik selgitas, et külmumispiir on 1,2 meetrit ehk see on kraavi vajalik kaugus torudest. Samuti on torud võimalik lahti kaevata ja soojustada; 8) kaebaja väidab, et survepumpla takistab tal sademeveetrassi rajamist. Kolmanda isiku avaldatu kinnitab vastupidist. Kolmas isik on valmis kaitsevööndis trasside ristumiseks nõusoleku andma ning kaitsevööndite eesmärgiks ongi, et uue kommunikatsiooni lisandumisel ei peaks minema kaitsevööndist välja. Samasse kaitsevööndisse on võimalik paigaldada sideja elektrikaableid. Samuti on võimalik trassi soojustada. Tulevases tiheasustuses on erinevate trasside ja kommunikatsioonide ristumine paratamatu, millele tuleb leida projekteerimisel sobiv lahendus. Tehnovõrkude ja vertikaalplaneerimise joonised näevad ette erinevate trasside ristumise sademeveetrassiga ja koondumise. Planeering näeb kaebajale ette võimaluse lahendada sademevee ärajuhtimine nii kraavide kui torude ja/või truupide abil, mistõttu on vajadusel võimalik trasside ristumine muude objektidega lahendada kraavi asemel truubi ja/või toruga. Vastustaja on erinevaid lahendusi käsitlenud ning tema 17.12.2019 vastuse p-st 45–48 nähtub, et kahe kraavi korral oleks sademeveekraavi sügavus tõenäoliselt 0,5 meetrit (asukohaga kerkliiklustee ja pumpla vahel) ning vaid ühe kraavi rajamise korral asuks see trassidest ja pumplast maantee pool (idas). Kaebajale ei ole seni väljastatud sademeveetrassi osas ka ühtegi haldusakti (projekteerimistingimused, ehitusluba), millega peaks vastustaja täiendavalt lisaks detailplaneeringule arvestama. Sama küsimust käsitles ka Tallinna Ringkonnakohus 01.11.2019 otsuse nr 3-19-63 p-s 24; 9) kaebaja väitis istungil, et vastustaja pole põhjendanud pumpla valiku asukohta ning miks see ei võiks asuda maanteed mööda lõunapoolsetel kinnistutel. Kaebaja üksnes markeeris seda probleemi, mistõttu ei saanud vastustaja haldusmenetluses sellele põhjalikult vastata. Kolmas isik selgitas istungil, et survepumpla võinuks asuda ka Viraksaare küla sees, kuid see paigutati kaebaja arenduse juurde, et perspektiivselt lahendada ka Lepa detailplaneeringu võimalikud 5(11)
3-19-1197 veevarustuse probleemid. Vastupidisel juhul tulnuks rajada uus pumpla. Pumplat on vaja tuletõrje vee jaoks. Pumplat ei rajatud lõunapoolsele teemaale, sest see on kitsas, ega ka järgnevale põllumaale, kuna kergliiklustee maa hakkab olema avalikus kasutuses maa. Loogiline on, et pumplat koos elektripaigaldisega ei paigutata ristuva juurdepääsutee peale (laiusega ligikaudu 4–5 meetrit), millelt hakkaksid tõenäoliselt raskeveokid üle sõitma. Kahe pumpla asemel ühe pumpla rajamine, sh ka kaebaja enda arenduse huvides, on rahaliste vahendite kokkuhoiu kontekstis asjakohane kaalutlus. Kaebaja väide, et tal oli pumpla edasitõstmise kohta kokkulepe, pole tõendatud; 10) elektripaigaldise osas on vastustaja ja kolmas isik kinnitanud, et see paiknes üksnes ekslikult kaebaja krundil ja see on kaebaja krundilt eemaldatud. Kaebaja õigusi ei riku asjaolu, et elektripaigaldist polnud ehitusprojektis eraldi ette nähtud. Elektripaigaldis on pumpla juhtimiskilp, ilma milleta ei saa pumpla toimida; 11) kaebaja õigusi ei riku see, et pumpla kaitsevöönd ulatub kaebaja kinnistule ning et selles osas pole Muraka tee 1 kinnistule sundvaldust seatud. Kaitsevöönd tähendab seda, et isik on kohustatud taluma avalik-õiguslikku koormist avalikes huvides (nt elekter, side, vesi, gaas, teed). Kaitsevööndi maksimaalne ulatus on 2 meetrit, kuid põhijoonise järgi on Muraka tee 1 kinnistu piiril vähemalt 4 meetri laiune hoonestuskeeluala. Kolmas isik kinnitas istungil, et ei keela katsevööndist tulenevalt Muraka tee 1 kinnistu kasutamist, sh on lubatud ka jäätmete ladestamine nt kompostihunnikuna või puude istutamine. Kuna maantee poolt on pumplale juurdepääs olemas, ei ole vaja teiselt poolt pumplale ohutusala. Samuti lubab kolmas isik võsa maha võtta ja seda ladustada. Kaitsevöönd ei riiva oluliselt kaebaja õigusi. Trass koos oma elementidega on paigutatud nii, et see kahjustaks kaebajat võimalikult vähe; 12) kasutusluba ei ole vastuolus detailplaneeringuga. Kaebajal ei ole õigustatud ootust rajada oma kinnistutele sademeveekraavide asemel kuivenduskraave. Trasside kulgemine kergliiklustee kinnistul on ette nähtud detailplaneeringuga, sh on ette nähtud, et võib esineda ristumisi. Avalikud ja Viraksaare küla elanike huvid kaaluvad üles pisemad kõrvalekalded kasutusloa menetluses, s.o elektri-paigaldise ajutise asumise kaebaja maal. Ühisveevärk on ühine, sh kaebaja huvides rajatud hüve, mistõttu peab kaebaja taluma trasside kõrvuti asumisest ja ristumisest projekteerimisel tekkivaid ebamugavusi, mida tuleb uue elamukvartali rajamisel pidada ka tavapäraseks. Ka survepumpla kaitsevööndi ulatumine paari ruutmeetri ulatuses kaebaja kinnistule ei osutu olulisemaks rajatisest saadavatest hüvedest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Apellant on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) halduskohtu järeldused survetorustike vastavuse kohta ehitusloaga kinnitatud ehitusprojektile ja nende mõjust kaebaja õigustele ei ole õiged; 2) survetorustik on rajatud kaebaja kinnistule ja see raskendab oluliselt detailplaneeringu elluviimist. Survetorustiku projekteerimisel tuli arvesse võtta kaebajale 2007. a-l veetrassi ehitusprojekti alusel väljastatud ehitusluba. Kaebaja koostas ka truubi tööprojekti sademeveekraavide ühendamiseks maantee alt; 3) kaebaja ja vastustaja leppisid 2016 kokku maantee mahasõitude, trasside ja kergliiklusteede asukohtades. Vastustaja esitas 14.02.2017 ÜVK eelprojekti, mille kohaselt survetorustiku survetõsteseade asub Väätsa metskond 61, mitte aga kaebajale kuuluval Muraka tee 1 kinnistul. Vastustaja kinnitas, et eelprojekt näeb planeeringu ÜVK liitumised ette Muraka tee 15 ja 17 piirkonnas; 4) kaebajat ei kaasatud survetorustiku ehitamise aluseks olevasse ehitusloa andmise menetlusse ning kaebaja huvidega jäeti arvestamata. Valitud lahendus erineb oluliselt sellest lahendusest,
6(11)
3-19-1197 mida tutvustati kaebajale 2017. a-l. Torustiku sügavus on 1,8 m ning survetõsteseade ja elektripaigaldis asuvad kaebaja kinnistul; 5) sademeveekraavide rajamiseks peab kaebaja kohtu ja vastustaja hinnangul taotlema projekteerimistingimusi; 6) ehitusloas toodud lahendus ei võimalda rajada toimivaid sademeveekraave; 7) planeeringu ala kõrguste vahe on üle seitsme meetri. Viraksaare küla asub veel kõrgemal. Sellest tulenevalt on oluline rajada toimiv sademeveekraavide süsteem; 8) survetõsteseade tuleks ümber tõsta Väätsa metskond 61 kinnistule. Sellel kinnistul ei asu kergliiklusteed ja seal on võsa. Vastustaja pole tänaseni selgitanud, miks algsest kokkuleppest loobuti. Kaebaja kinnistule oleks võimalik anda vett ka siis, kui pumpla asukoht oleks 20 m Paide pool nagu see oli algses projektis. Seeläbi oleks võimalik kaebajal rajada toimiv sademeveekraav; 9) kaebaja kinnitas 21.02.2019 nõupidamisel, et ta on nõus pumpla kavandamisega enda maale teisele poole teed, et see ei jääks kraavile ette. Vastustaja pole seda võimalust arvestanud; 10) survetorustik on 1,8 m sügavusel, mis tähendab, et maanteealust truupi pole võimalik rajada, kuna see oleks 2 m sügavusel. Pumpla on asukohas, mis välistab sademeveekraavi rajamise. Maasika-Vaarika kinnistutele pole liitumist ette nähtud; 11) apellandi huvid oleks olnud tasakaalustatud, kui lähtutud oleks 2019. a kokkuleppest. Survetorustik ehitati selliselt, et see tekitas Paide-Nahkmetsa teega külgnevatele kaebaja kergliiklustee kinnistutele 4 meetrise kaitsevööndi. Sellega välistati kraavide rajamine tee äärde. Pumpla rajati maanteest kaugemale Muraka tee 1 kinnistu piirile ja see ei võimalda kraavi rajada ka maanteest eemale detailplaneeringus näidatud asukohta; 12) antud olukorras pole mõistlik survetorustiku üleskaevamine. Pumpla on võimalik väikeste kuludega tõsta teise asukohta (Jõhvika tee või Väätsa metskond 61 kinnistutele). Seeläbi kõrvaldatakse oluline riive; 13) pumpla toimimiseks rajatud elektripaigaldist ei kajastata ÜVK rajamise ehitusloas. Tegemist on õigusliku aluseta rajatisega; 14) halduskohus pole menetluskulude väljamõistmisel arvestanud seda, et kaebajal kulus kaebuse koostamiseks 5 tundi. Kolmas isik tutvus asja materjalidega, kujundas oma seisukoha koostas vastuse 8 tunni ja 55 minuti jooksul. Sellises ulatuses menetluskulu väljamõistmine pole põhjendatud.
13.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist. Vastustaja väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) kasutusloa vaidluses tuleb arvestada kehtivat sundvalduse seadmise haldusakti, kuna mõlemad vaidlused on omavahel seotud; 2) kaebaja tugineb alles apellatsiooniastmes esmakordselt A. Annuse 2017. a kirjavahetusele; 3) detailplaneeringu elluviimine pole takistatud. Kergliiklustee kinnistu laius on 8 m riigimaantee kinnistu piirist. Kergliiklustee laius on 2,5 m. Kaebaja soovitud kraavide laius on 2,0–2,5 m (tegemist on oletusliku suurusega, kuna seda pole projektiga lahendatud). Kergliiklustee ja kraavi rajamiseks on vaja seega 5 m, mistõttu mahuvad mõlemad rajatised kinnistule, puhvriks jääb veel 3 m; 4) ÜVK torustik võib paikneda nii kergliiklustee all kui ka kraavi põhja või nõlva all (sõltub projekti tehnilisest lahendusest). Kergliiklusteed saab rajada ka ÜVK kaitsevööndisse. Viraksaare küla on tiheasustusala; 5) planeeringu kohaselt võib sademevee juhtida sademeveetrassiga eesvoolukraavi ning selleks ei pea rajama uut kraavi. Planeeringu koostamisel mõeldi sademeveetrassi torustikuna ning see on tähistatud SK ja see läbib ka riigimaanteed. Planeeringu kohaselt tuleb sademevesi immutada kruntidel. Planeeringu madalamal osal nähakse ette sademevee torustik suubumisega kagunurgas asuvasse kraavi. Planeerija on mahutanud kergliiklustee ja elamukruntide vahele
7(11)
3-19-1197 sademeveetrassid, mille läbimõõt on palju väiksem kui 2,5 m. Seega mahuvad kergliiklusteele kas kergliiklustee ja sademekraav või kergliiklustee ja sademeveetorustik; 6) riigimaantee maale kraavide rajamine pole praeguse vaidluse küsimus. Maanteeamet rajab maanteerajatised riigimaantee kinnistu piires, mitte erakinnistule. Riigimaantee kinnistult on Paide-Viraksaare kergliiklusteeni kraavi rajamiseks 3,07 m; 7) pumpla ei takista kergliiklustee ja sademeveesüsteemide lahendust. Kui sademeeveetrass peaks jääma pumpla lähedusse, on võimalik pumplast mööduda. Täpsed lahendused selguvad projekteerimise käigus pärast seda, kui projekteerija on vooluhulga alusel selgitanud kraavide mahu, mis on vajalik teelt sademevee ärajuhtimiseks. Samuti on võimalik pumpla kaevukaan paigaldada kergliiklustee sisse või pumplast möödumiseks on võimalik kraav suunata sademeveetorustikku; 8) vee- ja kanalisatsioonitorustik ning pumpla ei takista planeeringu lahenduse elluviimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2019 otsus asjas nr 3-19-63, p 24). Trassid on ka kaebaja huvides; 9) kaebaja on alates 2015. a-st olnud kaasatud Viraksaare küla ÜVK projekteerimise menetlusse. Vaidlusalused trassid on kajastatud kehtivas detailplaneeringus. Paide Vallavalitsus väljastas 27.08.2007 korraldusega nr 291 kaebajale ehitusloa, mille aluseks oli Lepa elamupiirkonna veetrassi eelprojekt. Projekti veetrassi asendiplaanil oli näidatud perspektiivne Viraksaare küla veeühendus Paide linnaga. Veetrass asus juba samas asukohas, kuhu see hiljem detailplaneeringuga kavandati. Kaebaja esindaja kooskõlastas 01.04.2008 Lepa maaüksuse elektrivarustuse tehnilise tööprojekti, millele olid kantud kergliiklustee maa kruntidele planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid; 10) kasutusloa õiguspärasuse üle vaidlemisel ei oma tähendust ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa menetlusse kaasamise küsimused. Praeguses vaidluses ei saa vaielda enam ehitusprojekti lahenduse, sh ehitusloa kaasamise üle; 11) vastustaja on põhjendanud, miks pumplat ei rajatud Väätsa metskond 61 kinnistule. Kergliiklustee kinnistule rajati maa-alune pumpla ja see ei takista transpordimaa maakasutust. Väätsa metskond 61 kinnistu on maatulundusmaa, mille kasutamist võib pumpla takistada. Tiheasustusala eelistatakse trasside rajamist transpordimaale, sest need ei takista trasside rajamist. Kui pumpla oleks paigaldatud mujale, poleks kaebajal võimalik veetrassist vajaliku survega tuletõrjevett saada ning kaebaja peaks lisaks endale välja ehitama detailplaneeringu järgsed kaks tuletõrje veemahutit; 12) detailplaneering ei käsitle kuivendamist. Vastustaja ega kohus pole sademeveekraavide rajamiseks nõudnud projekteerimistingimusi. Kehtiv planeering ei käsitle maa kuivendamist. Kui kaebaja tahab kuivendamisrajatisi, tuleb tal taotleda planeeringut muutvaid projekteerimistingimusi; 13) Viraksaare küla ÜVK torustike rajamine on nii avalikes kui ka kaebaja huvides. Kui kasutuluba tühistatakse, ei saa Viraksaare elanikele (kokku umbes 180 kinnistut) avaliku huvi teenust osutada. Torustiku pikkus on 3380 m ja kaebaja kinnistul asub 385 m pikkune lõik. Trasside kaudu liigub vesi ja kanalisatsioon. Trassid rajati võimalikult kergliiklustee kinnistu piirile, et need ei kahjustaks kaebaja huve; 14) 2016. a eelprojekt ei oma tähendust, kuna ehitusluba antakse tööprojektile; 15) pumpla ümbertõstmine tooks kaasa täiendavad kulud. See tuleks ümber projekteerida, ning taotleda tuleks uus ehitusluba, sh kooskõlastused; 16) elektripaigaldis on pumpla osa ja see on kajastatud ehitusprojektis, millele väljastati ehitusluba.
14.Kolmas isik taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist. Kolmas isik väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) ÜVK rajatised ei takista sademeveetrassi rajamist. Detailplaneering näeb ette vaid osalise sademeveetrassi. Ülejäänud osas näeb planeering ette kraavide rajamise vaid teedel ja platsidel 8(11)
3-19-1197 oleva sademevee kogumiseks, muu sajuvesi tuleb immutada pinnasesse. Kergliiklustee on 8 m lai, mis mahutavad ära nii tee, ÜVK trassi ja sademeveetrassi. Kergliiklustee ja sademeveetrassi osas puudub siduv projekt. Vajadusel saab kergliiklustee rajada ÜVK trassi kohale. Kuigi sademeveetrass ja kraav võivad ulatuda ÜVK rajatiste kaitsevööndisse, ei saa kooskõlastuse andmisest keelduda, kui need ei ohusta ÜVK rajatisi; 2) ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on pumpla juhtimiskilp ette nähtud. Pumpla on trassi lahutamatu osa. Pumplat pole põhjendatud tõsta RMK maale, kuna see jääb ette juurdepääsuteele ning RMK ei kasuta ÜVK trassi, erinevalt kaebajast. Selle ümberpaigutamine oleks ülemäära kallis. Pumpla juhtimiskilp tõsteti kaebaja Muraka tee 1 kinnistult ära. Pumpla kaitsevööndi piirangutest Muraka tee 1 kinnistul on kolmas isik ohutuse tagamise tingimusel kirjalikult loobunud; 3) kokkuleppeid selle kohta, et pumpla pidi asuma teises asukohas, ei ole. Kaebaja ise keeldus sellise kokkuleppe sõlmimisest. Ehitusloa aluseks olev projekt nägi pumpla ette vaidlusaluses kohas; 4) planeering ei näe ette magistraaltrassist liitumise võimaldamist üksikutele kinnistutele. Kaebajale on tagatud planeeringu järgne ühendus; 5) kasutusloa kehtivuse vastu on ülekaalukas avalik huvi; 6) planeering ei näe kaebajale ette õigust nõuda kuivenduskraavide rajamist. ÜVK trassid ei välista vertikaalplaneeringu joonisel nähtava sademeveetrassi rajamist, kuna kergliiklustee kinnistute laius on piisav, et mahutada ära nii ÜVK trassid, pumpla, kergliiklustee kui sademeveetrass. Sademeveetrassi on võimalik planeerida ka ÜVK ja pumpla kaitsevööndisse. Pumpla asukoht on detailplaneeringu arenduse suhtes optimaalseim (kaebaja saab nõutava koguse tuletõrjevett ning RMK-l ei ole pumplat vaja ning see oleks takistanud sissesõitu); 7) kaebaja oli menetlusse kaasatud; 8) halduskohus mõistis kolmanda isiku kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Selleks hetkeks, kui kolmas isik kaasati menetlusse, oli kaebaja esitanud juba kaebuse kaks erinevat versiooni. Kaebaja kahe kaebuse versiooni koostamiseks kulu 9 tundi ja 30 minutit. Nii kaebaja kui ka kolmanda isiku õigusabikulud on samas suurusjärgus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja kinnistule sundvalduse alusel rajatud survetorustik, millele on väljastatud kasutusload, muudab Lepa DP elluviimise võimatuks. Kaebaja on apellatsioonkaebuses asunud kokkuvõtlikult seisukohale, et projekteeritud survetorustik ei võimalda rajada toimivaid sademeveekraave, kuna: 1) rajatud survetõsteseade ehk pumpla jääks tulevikus rajatavale kraavile risti ette. Samuti on vastustaja teinud kaalumisel vea, kui paigutas survetõsteseadme kaebajale kuuluvale Muraka tee 1 kinnistule, mitte aga Väätsa metskond 61 kinnistule; 2) survetorustik on 1,8 m sügavusel (kaebaja hinnangul oleks pidanud olema sügavamal), mistõttu ei saa 2 m sügavusele maanteealust truupi rajada; 3) Maasika-Vaarika kinnistule ei ole liitumisi ette nähtud. Ühtlasi on kaebaja seisukohal, et teda ei kaasatud survetorustiku ehitamise aluseks olevasse ehitusloa andmise menetlusse. Kaebaja hinnangul tuli seda teha, kuna elluviidud lahendus erines oluliselt 2017. a-l kaebajale tutvustatud lahendusest. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et mõistab survetorustiku üleskaevamise mõttetust, kuid survetõsteseade tuleks paigutada teise asukohta (apellatsioonkaebuse p 4.19).
9(11)
3-19-1197
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid uuesti üle (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et tõendatud pole see, et survetõsteseade takistaks sademeveetrassi rajamist (selle kohta vt halduskohtu otsus, p 13). Sama küsimust on Tallinna Ringkonnakohus hinnanud ka 01.11.2019 otsuse nr 3-19-63 p-s 24 ning jõudnud järeldusele, et magistraaltrass ja survetõsteseade ei välista vaidlusalusesse piirkonda sademeveetrassi rajamist ega kahjusta kaebaja huve ülemääraselt. Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas samale seisukohale.
18.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et eristada tuleb sademeveetrassi (drenaaži) teedele ja platsidele koguneva vee kraavi ärajuhtimisest. Lepa DP-d võib mõista nii, et kraavi kaudu on mõeldud üksnes (kergliiklus)teele ja platsidele koguneva vee ärajuhtimine (selle kohta vt detailplaneeringu seletuskiri, p 3.8.4 (dtl 39). Lepa DP-st ei ole võimalik järeldada, et vaidlusalune maa oleks liigniiske, mida tuleks asuda kuivenduskraavidega kuivendama. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta, et üksnes vaidlusaluse maa-ala madalamalt osalt toimub sademevee ärajuhtimine sademeveetrassi kaudu ning sademeveetrass suubub planeeringuala kagunurgas asuvasse kraavi (selle kohta vt vertikaalplaneerimise joonis, dtl 501). Sademevee ärajuhtimist ei ole ette nähtud maa-ala kõrgemalt osalt. Lepa DP joonis ja seletuskiri ei võimalda järeldada, et sademevee ärajuhtimine peab toimuma tingimata kraavide kaudu ning et välistatud oleks torude kasutamine. Eelduslikult on torude mõõtmed väiksemad kui kraavil, kuid sellest ei järeldu veel, et torustiku rajamine oleks sademevee ärajuhtimiseks ilmselgelt ebapiisav. Asjaolust, et torude rajamine võib olla kulukam, ei järeldu Lepa DP realiseerimise võimatus. Seejuures pole kaebaja esitanud projektdokumentatsiooni selle kohta, mis tõendaks tema väidet torustiku abil sademevee ärajuhtimise võimatuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul pole kaebaja tõendanud oma väidet, et planeeringu elluviimine oleks kruntidelt ja teedelt sademevee ärajuhtimise trassi osas välistatud. Kaebaja õigusi ei puuduta see, kas riigimaanteelt sademevee ärajuhtimiseks on võimalik kraav rajada või mitte.
19.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et survetõsteseadme asukoha valikul pole vastustaja erinevate huvide kaalumisel viga teinud. Kaalumisel võeti arvesse asjaolu, et survetõsteseadet kasutatakse ka tulevase Lepa DP realiseerimisel, sh tuletõrje veevõtu jaoks. Samuti arvestati asjaoluga, et Väätsa metskond 61 kinnistu vaidlusalust osa kasutatakse sissesõiduteena ning selle sihtotstarve on maatulundusmaa, mis ei seondu survetõsteseadme teenindamisega ega oleks Väätsa metskond 61 kinnistu omanike huvide realiseerimiseks vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud asjaolud kaalukamad kui kaebaja võimalikud ebamugavused sademeveetrassi rajamisel.
20.Ringkonnakohus jagab kolmanda isiku seisukohta, et Lepa DP ja selle dokumendid ei näinud igale kinnistule ette eraldi liitumist magistraaltrassist. Välja ehitatav tänavatorustik tuleb tervikuna ühendada magistraaltrassi (selle kohta vt tehnovõrkude joonis, dtl 43; Lepa DP seletuskirja p-d 3.8.1 – 3.8.3, dtl 38–39). Kaebajale on liitumine ühisveevärgiga ette nähtud Paide–Nahkmetsa tee äärde Jõhvika tee (liitumispunkt MK 23) ja Muraka tee (liitumispunkt MK 21) otstesse (dtl 234). Kaebajale on liitumine ühiskanalistatsiooniga ette nähtud Kauritsa teel asuva pumpla (RVP-10) kaudu ning seetõttu näidatud trassikoridor detailplaneeringu POS 31 ja POS 32 vahelt (dtl 236).
21.Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja kaasati kasutusloa andmise menetlusse, ta sai esitada enda seisukoha sademevee juhtimise osas ning tema väidetele vastati (halduskohtu 10(11)
3-19-1197 otsus, p 6). Kasutuslubade tühistamise aluseks pole asjaolu, kas kaebaja kaasati ka magistraaltrassi ehitusloa andmise menetlusse või mitte.
22.Lepa DP tehnovõrkude joonis näeb positsioonis 57 ette ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, mille osaks tuleb lugeda ka survetõstepumpla (ÜVVKS § 2 lg 1 ja § 4 lg 25 p 4). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et elektripaigaldis (juhtautomaatikakilp) on survetõsteseadme lahutamatu osa, kuna see on mõeldud seadme töötamiseks. Seetõttu tuli elektripaigaldis lugeda hõlmatuks pumpla tingmärgiga. Ehitusloa aluseks olev pumpla joonis kajastas juhtautomaatikakilpi (dtl 228).
23.Survetõsteseadme algselt teise kohta kavandamine ei ole tõendamist leidnud. Kolmanda isiku seisukoha kohaselt pole 2016. a eelprojektis kajastatud pumpla asukohas kokku lepitud. Ehitusluba väljastati OÜ Keskkonnaprojekt 2018. a tööprojekti alusel ning selle asendiplaani kohaselt paiknes pumpla praeguses asukohas.
24.Kaebaja hinnangul pole halduskohus hinnanud kolmanda isiku menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kaebajale osutati halduskohtus õigusabi 18 tundi ja tema õigusabikulud olid 3024 eurot (tunnihind 140 eurot) (sisaldab käibemaksu). Kolmandale isikule osutati õigusabi 19 tundi ja 55 minutit ning tema õigusabikulud olid 3585 eurot (tunnihind 150 eurot) (sisaldab käibemaksu). Halduskohus arvestas kolmanda isiku menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel asja keerukust, kaebaja väidete ja nõuete muutumist ajas ning kolmanda isiku menetluses osalemise mahtu. Ringkonnakohtu hinnangul pole halduskohus kolmanda isiku menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ilmselgelt eksinud.
25.Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud 1359 eurot (sisaldab käibemaksu) (riigilõiv, 6 tundi õigusabi ja istungil osalemine 2 tundi (tasu 140 eurot tund)) jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kolmas isik taotleb apellatsiooniastmes kaebajalt menetluskulude 1767 euro (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist. Menetluskulude taotluse kohaselt oli kolmanda isiku kohtuistungi, mis kestis üks tund, õigusabikulu 522 eurot (kohtuistungiks ettevalmistamine 1,9 tundi ja istungil osalemine 1 tund). Kolmas isik on kohtule esitanud üksnes kuludokumendi (s.o arve nr 2020-0613) milles kajastatakse kohtuistungiga seotud menetluskulu 522 eurot (dtl 761– 763). Kolmas isik pole aga kohtule esitanud kuludokumenti, milles kajastatakse õigusabikulu 1245 eurot (dtl 741). Kuna kohtule kuludokumendi ja menetluskulu nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta, jääb õigusabikulu 1245 eurot kolmanda isiku enda kanda (HKMS § 109 lg 1; selle kohta vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1411, p 11). Kolmanda isiku kasuks saab välja mõista seega 522 eurot, mis on ka põhjendatud ja vajalik kulu. Vastustajal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.