Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-19-1276 1. november 2019 Kadri Palm Arkason OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 27. mai 2019. a korralduse nr 12.2-3/49379-1 ja 4. juuli 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4421-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Arkason OÜ Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Arkason OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. detsembril 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 27. mai 2019. a korraldusega nr 12.2-3/49379-1 Arkason OÜ ettevõtlusega tegelemise kontrolli. Sama korraldusega kohustas MTA Arkason OÜ-d esitama dokumente ja andma suulist teavet.
2.Arkason OÜ esitas 21. juunil 2019 vaide MTA 27. mai 2019. a korralduse peale. MTA jättis 4. juuli 2019. a vaideotsusega nr 6-1/4421-2 vaide rahuldamata.
3.Arkason OÜ esitas 5. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 27. mai 2019. a korralduse nr 12.2-3/49379-1 ja 4. juuli 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4421 tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus jättis 11. juuli 2019. a määrusega Arkason OÜ kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kaebaja kõrvaldas määruses märgitud puudused 24. juulil 2019.
5.Tartu Halduskohus võttis 6. augusti 2019. a määrusega Arkason OÜ kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
6.Vastustaja esitas 2. septembril 2019 vastuse kaebusele.
7.Vastusena kohtunõudele esitas MTA 3. oktoobril 2019 täiendavad dokumendid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja taotleb MTA 27. mai 2019. a korralduse nr 12.2-3/49379-1 ja 4. juuli 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4421-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
8.1.Sellisele suuremahulisele kontrollile allumine on koormav.
8.2.Tegemist on ettevõtlusvabaduse piiranguga.
8.3.Vaideotsuses on MTA tuginenud vähemalt neljale erinevale kohtuotsusele, millega on loodud tahtlikult õiguslik kaos. Dokument on arusaamatu ja vastuoluline. Aluseks olev kaalutlusotsus tuleneb MTA seesmisest riskianalüüsist, mitte seadusest.
9.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
9.1.Käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada KMKR-ist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.
9.2.27. mai 2019. a korralduses on maksuhaldur kaebajale nõuetekohaselt avaldanud korralduse andmise ja ettevõtlusega tegelemise kontrollimise menetluse alustamise õigusliku aluse ning näidanud ära ka selle põhjuse, viidates riskianalüüsi põhjal tekkinud kahtlusele, et OÜ Arkason ettevõtlusega ei tegele. Kuigi kohtupraktika kohaselt ei pea maksuhaldur kontrolliobjekti valikut põhjendama, on maksuhaldur korralduses välja toonud
3-19-1276 ka asjaolu, et Arkason OÜ ei ole 2018. a detsembri kuni 2019. a aprilli (st korraldusele eelnenud viiekuise perioodi jooksul) käibedeklaratsioonides maksustatavat käivet deklareerinud, mis selgelt osundab ettevõtluse puudumisele. Samuti on maksuhaldur ära näidanud ka ettevõtluse tõendamata jätmise tagajärjed.
9.3.Kaebaja pole selgitanud, millel põhineb tema etteheide, nagu oleks haldusakt arusaamatu ja vastuolusid täis. Lisaks pole kaebuse pinnalt ka üheselt selge, millise vaidlustatava haldusakti kohta see etteheide käib. Vastustaja hinnangul on nii vaidlusalune korraldus, kui ka kaebaja vaide läbivaatamise tulemusel tehtud vaideotsus selged ja vastuoludeta.
9.4.Kaebaja etteheide, et vaideotsuses erinevatele kohtuotsustele tuginemisega on loodud õiguslik kaos, on alusetu. Vaideotsuses on viidatud asjakohastele kohtulahenditele, mis kinnitavad maksuhalduri õigust KMKR-i kannete õigsust kontrollida ning juhivad tähelepanu maksukohustuslase kohustustele selles kontrollis. Haldusasjades nr 3-3-1-17-15 ja 3-3-1-29-03 on Riigikohus juhtinud tähelepanu riigi kohustusele kindlustada KMKR-i kannete õigsus ning lahendis haldusasjas nr 3-3-1-17-15 (p-s 18) on Riigikohus märkinud, et käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise tagamise kohustus ei piirdu vaid käibemaksukohustuslaste registrisse kandmisega, vaid käibemaksukohustuslaste registri õigsuse tagamise kohustus hõlmab ka juba registreeritud maksukohustuslase nõuetele vastavuse kontrolli. Riigikohus selgitas, et mõlemal juhul kontrollitakse käibemaksukohustuslaseks olemise eelduste, sh ettevõtlusega tegelemise, täitmist, ning et vastasel juhul ei oleks käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise tagamise eesmärk täidetav. Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2013. a otsuses haldusasjas nr 3-12-1916 (p 10) on selgitatud, et ettevõtlusega tegelemise kontroll on sarnane üksikjuhtumi kontrolliga, mille puhul ei pea kontrolliobjekti valikut põhjendama ning mida võib läbi viia kõigi maksumaksjate puhul. Tallinna Ringkonnakohus on 18. septembri 2017. a otsuses haldusasjas nr 3-16-1612 (p 10) leidnud, et maksuhalduril on ulatuslik kaalutlusruum äriühingu ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks vajalike toimingute sooritamisel ja teabe küsimisel. Haldusasjas nr 3-3-1-17-15 tehtud otsuse p-des 15 ja 19 on Riigikohus leidnud, et KMS § 22 lg 31 sõnastusest ja asjakohases seletuskirjas kajastatust nähtuvalt on ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus maksukohustuslasel ehk võrrelduna maksumenetlusega on siin tegemist ümberpööratud tõendamiskoormusega ning kui maksuhaldur on alustanud vastavat kontrolli, siis on maksukohustuslasel ka kaasaaitamiskohustus.
9.5.Maksuhalduril on avar kaalutlusruum otsustamaks, milliseid seadusega tema pädevusse antud menetlusi ta läbi viib ning milliste tõendite esitamist ta seejuures menetlusosalistelt või kolmandatelt isikutelt nõuab (maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lg 1 ls 2). Vastustaja hinnangul on 27. mai 2019 korraldusega nõutud dokumentaalsed tõendid ja suulised selgitused kaebaja ettevõtluse tõendamise hindamiseks igati asjakohased ja vajalikud. Igal maksukohustuslasel on MKS § 57 lg 3 kohaselt kohustus korraldada oma raamatupidamis- ja maksuarvestust viisil, et mõistliku aja jooksul oleks võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, seega ei tohiks ettevõtluse olemasolu kohta dokumentide esitamisega, kui need on olemas, pikast perioodist hoolimata suuri probleeme olla. Suures osas on tegemist ka tõenditega, mis on sisuliselt vaid n-ö paari nupulevajutusega genereeritavad (arvelduskontode väljavõtted, väljavõtted raamatupidamisprogrammidest). Vaideotsuses on vaide lahendaja põhjendatult viidanud ka asjaolule, et kaebaja ei ole korralduse tegemisele eelneval viiel kuul maksustatavat käivet deklareerinud, mistõttu on alust eeldada, et muid kontrollitavat perioodi puudutavaid dokumente (ostu- ja müügiarved, kassadokumendid, lepingud) kaebajal ilmselt väga arvukalt olla ei saagi.
9.6.Maksuhaldur on esialgset dokumentide esitamise tähtaega (6. juuni 2019) kaebaja taotluse (lisa 1) alusel oluliselt pikendanud, määrates uueks tähtajaks 21. juuni 2019 (lisa 2).
3-19-1276 Täiendavalt määras MTA uue tähtaja dokumentide esitamiseks ka pärast vaideotsuse tegemist (lisa 3). Seega jättis MTA kaebajale küllaldaselt aega nõutud dokumentide esitamiseks. Kaebaja vastuväited dokumentide esitamise kohustusele on ebaveenvad. 9.7.Vaideotsuses on põhjendatult tähelepanu juhitud ka sellele, et kaebaja ei ole vaides (ega ka kaebuses) esitanud üldse mingeid sisulisi vastuväiteid korralduses sisalduvale kohustusele maksuhalduri ametiruumidesse kohale ilmumiseks ja ettevõtluse kohta suuliste selgituste andmiseks. Ka selle kohustuse täitmise tähtaega on maksuhaldur kaebajale vastu tulles oluliselt pikendanud. Eeltoodu lubab järeldada, et haldusaktide vaidlustamisega soovib kaebaja üksnes korralduse täitmist vältida.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud korralduse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja MKS § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
11.Praeguses asjas on vaidluse all vastustaja 27. mai 2019. a korralduse ja 4. juuli 2019. a vaideotsuse õiguspärasus. MTA alustas vaidlusaluse korraldusega Arkason OÜ KMS mõistes ettevõtlusega tegelemise kontrolli ning kohustas Arkason OÜ-d hiljemalt 6. juunil 2019 esitama maksuhaldurile 2018. a detsembri kuni 2019. a juuni kohta ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, kassadokumendid, lepingud, pearaamat jmt) ja pangakontode väljavõtted ning ilmuma suuliste selgituste andmiseks 10. juunil 2019 maksuhalduri ametiruumidesse.
12.MKS § 10 lg 1 paneb maksuhaldurile kohustuse kontrollida maksukorralduse seaduse ja teiste maksuseaduste täitmist. MKS § 60 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. KMS § 22 lg 31 lubab maksuhalduril kustutada registrist maksukohustuslase, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et kanded maksukohustuslaste registris oleksid õiged, et kindlustada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine (Euroopa Kohtu 14. märtsi 2013. a otsus nr C-527/11, p 29). Seega on MTA-l pädevus kontrollida maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist ning otsustada, kas isik tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses või mitte. MKS § 59 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus valida, milliseid menetlustoiminguid on vajalik läbi viia ja milliseid tõendeid koguda. KMS ei sätesta konkreetselt, milliseid tõendeid tuleb isikul ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks maksuhaldurile esitada ja seega on maksuhalduril tõendite nõudmisel ning nende piisavuse hindamisel ulatuslik otsustusruum.
13.KMS tähenduses on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest (KMS § 2 lg 2). Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Riigikohus on
3-19-1276 rõhutanud, et maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus ning kui maksuhaldur on alustanud kontrolli, siis ka kaasaaitamiskohustus (Riigikohtu 7. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-15, p-d 19 ja 21).
14.Vaidlustatud korraldusest nähtuvad kohtu hinnangul põhjused, miks maksuhaldur pidas vajalikuks kaebajalt nõuda 2018 detsembrikuu kuni 2019 juunikuu (k.a) ettevõtlusega tegelemist tõendavaid majandustegevuse dokumente ja pangakontode väljavõtteid. Korralduses on välja toodud, et kaebaja ei ole perioodi 2018. a detsembrikuu kuni 2019. a aprillikuu kohta esitatud käibedeklaratsioonides maksustatavat käivet deklareerinud. Ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide alusel on maksuhalduril võimalik tuvastada, kas kaebaja tegeleb KMS mõistes ettevõtlusega või mitte. Kohus märgib, et KMS-st ei tulene maksuhaldurile kohustust üksikasjalikult selgitada, millist asjaolu mingi konkreetse nõutud tõendiga tuvastada kavatsetakse. Ettevõtlustegevust kontrollides puudub maksuhalduril reeglina teave, millised konkreetsed dokumendid on konkreetsel juhul ettevõtlusega tegelemise kindlaks tegemiseks piisavad. Riigikohus on 7. mai 2015. a otsuses nr 3-3-1-17-15 selgitanud, et teabe esitamise kohustuse tekkimiseks on piisav, et maksuhaldur toob välja põhjendatud kahtluse, millest tulenes maksukohustuslaselt teabe nõudmise vajadus (p 20). Maksuhaldur on vastavat põhjendatud kahtlust piisavalt selgitanud oma 27. mai 2019. a korralduses, millega alustati kaebaja suhtes kontrollimenetlust.
15.Äriühingute ettevõtluse iseloom on erinev ja seetõttu on erinevad ka äriühingute ettevõtlusega tegelemist kinnitavad tõendid. Õigusaktides ega kohtupraktikas ei ole võimalik anda üksikasjalikke ettekirjutusi selle kohta, millised konkreetsed tõendid tuleb isikul ettevõtluse tõendamiseks esitada. Arvestada tuleb, et maksuhalduril peab olema võimalik kogutud tõendite põhjal reaalselt kontrollida, kas kaebaja väidetav majandustegevus ka tegelikkuses aset leiab. Maksuhalduril on ulatuslik kaalutlusruum otsustada, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks ühe või teise asjaolu tõendamiseks koguda. Korralduses märgitud ajavahemikul tehingute tegemist tõendavate dokumentide ja arvelduskontode väljavõtete esitamine võimaldab maksuhalduril hinnata, kas äriühing tegeleb reaalse ettevõtlusega või mitte. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli raames kontrollib maksuhaldur kõiki äriühingu igapäevase majandustegevusega seonduvaid asjaolusid. Kaebajalt nõutud dokumendid võimaldavad maksuhalduril muuhulgas hinnata käibedeklaratsioonides kajastatu usaldusväärust.
16.Teabe nõudmisel peab maksuhaldur lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Kaebaja väidab, et sellisele suuremahulisele kontrollile allumine on koormav ning piirab ettevõtlusvabadust. Kohtu hinnangul ei ole MTA kaebajalt küsinud sellises mahus tõendeid, et vaidlustatud korralduse täitmine oleks talle ebamõistlikult koormav või takistaks igapäevast majandustegevust, ammugi ei ole tegemist ettevõtlusvabaduse piiramisega. Kõik nõutavad tõendid peaks olema kaebaja käsutuses ning tavapärase majandustegevuse puhul ei ole nende dokumentide esitamine seotud märkimisväärsete raskustega. Ettevõtlusega tegeledes peab isik muuhulgas arvestama, et maksuhalduril on õigus kahtluse olemasolu korral algatada erinevaid menetlusi, et selgitada välja isiku tegevuse vastavus õigusaktide nõuetele ning maksukohustuslane peab olema suuteline oma tegevuse õiguspärasust maksuhaldurile kinnitama ning maksuhalduri kahtlusi kõrvaldama.
17.Kaebaja on taotlenud ka MTA 4. juuli 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4421-2 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
3-19-1276
18.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.