Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 22. oktoober 2019, Tartu 3-18-919
Haldusasi
Kõrgoja OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 23. jaanuari 2018. a otsuse nr 13-6/118 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2018. a otsus Kõrgoja OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kõrgoja OÜ Volitatud esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Volitatud esindaja Anne Lepik
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2018. a otsus muutmata.
2.Jätta Kõrgoja OÜ menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 21. november 2019).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19. novembri 2013. a otsusega nr 13-6/2055 määrati Kõrgoja OÜ-le toetust 40 000 eurot traktori, frontaallaaduri, ruloonpressi jms ostmiseks, võttes aluseks põllumajandusministri 8. juuni 2010. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus nr 68). PRIA andmetel maksti toetus välja 26. novembril 2013. Kõrgoja OÜ äriplaani p 8 kohaselt pidi investeeringu asukohaks olema xx maakond, xx vald, xx küla. Kohapealses kontrollis selgus, et toetuse abil soetatud vara asub xx talus, xx külas, xx vallas, xxmaal. Kui toetuse saaja oleks taotlenud toetust asukohaga Harjumaal, ei oleks talle toetust määratud. Toetuse taotlemise perioodiks viidi taotleja isale kuulunud 8 lammast Tartumaale ja 2 nädalat peale toetuse määramist liikusid loomad Suureoja tallu Harjumaale tagasi. Seega ei ole enamuse ajast järelevalveperioodil lambakasvatust xxmaal
arendatud. Toetuse saaja peab investeeringuobjekte ise sihipäraselt kasutama. PRIA nõudis 23. jaanuari 2018. a otsusega nr 13-6/118 väljamakstud toetuse tagasi, võttes aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1, § 112 ja § 114 lg 1. PRIA leidis, et Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 rakendamiseks, s.o osaliseks tagasinõudeks puudub alus. PRIA jättis 5. aprilli 2018. a vaideotsusega nr 13-10/18/103-1 Kõrgoja OÜ vaide rahuldamata.
2.Kõrgoja OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus eelnevalt nimetatud otsuse tühistada järgmistel põhjendustel.
2.1.PRIA tegutsemine ei ole hea halduse põhimõttega kooskõlas. PRIA lasi kaebajal tegutseda teadmises, et PRIA aktsepteerib tema põhjendusi takistuste (pere juurdekasv, onu raske haigus ja surm 2017. a) osas investeeringu teostamisel. PRIA muutis meelt alles 18. detsembri 2017. a kirja kaudu. Kaebaja tõi praeguseks 8 lammast xx valda üle. PRIA tagasinõudeotsus ei ole õiguspärane olukorras, kus kaebaja on näidanud üles tahet ja faktiliselt on kõrvaldamas etteheidetavaid rikkumisi.
2.2.Kaebajale maksti toetus välja 2014. a jaanuaris, mistõttu on järelevalveperiood pikem, kui PRIA otsuses väljendab. PRIA ei kaalunud toetuse tagasinõudmist osaliselt.
2.3.Toetuse sihipärase kasutamisega on tegemist ka juhul, kui toetuse saaja osutab masinate kaudu teenust, esitades sellekohase teenuse eest arve. Asja sihtotstarbeline kasutamine ei tähenda selle ise kasutamist, vaid ka sihtotstarbeliselt kasutada andmist (näit. rentimine jne).
3.Tartu Halduskohus jättis 8. oktoobri 2018. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused on järgmised.
3.1.PRIA tuvastas kontrolli tulemusena, et toetuse eest ostetu (13 lammast, traktor, frontaallaadur, tasandusniiduk, söödasõimed, silohaarats, aiasüsteemid, aiamaterjal) on järelevalveperioodil olnud kasutuses Harjumaal. Sihipärane kasutus tähendab investeeringuobjekti kasutust vastavalt äriplaanile.
3.2.Usaldusväärne on PRIA väide, et toetus maksti välja 26. novembril 2013. Isegi kui toetus oleks välja makstud 2014. a jaanuaris, ei muudaks see olukorda. Järelevalveperioodi pikendamine ei ole lubatud.
3.3.Mõneks ajaks lammaste xxmaale vedamine ei tähenda, et Määruse nr 68 nõuded oleks täidetud. Äriplaani kohaselt pidi kaebaja tegutsema xxmaal. Kuna toetuse saaja peab säilitama ja kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt 5 aasta jooksul arvates toetuse väljamaksmisest, siis saab järelevalveperiood läbi 2018. a lõpus, mistõttu ei saanud PRIA aktsepteerida, et taotleja viib lambad rakenduspiirkonda hiljemalt augustis 2018. Toetuse saaja tervislikku olukorda ja onu surma ei saa arvestada takistuseks äriplaani täitmisel ja investeeringu elluviimisel. Äriühingu tööülesandeid võinuks täita ka teised isikud.
3.4.Loomad viidi 23. novembril 2013. a karjatusalale xx, mis asub xx talus xx vallas xxmaal, kus loomad olid kuni kaevatava otsuse tegemiseni. Loomade üleviimise näol on tegemist kunstlikult loodud tingimustega. Toetuse saaja vara on kasutatud abikaasa Xle kuuluval Harjumaal asuval xx kinnistul ja majandustegevuses. Tehnika väljarentimine ei ole lubatud. Nimetatud tegevus on vastuolus Määruses nr 68 sätestatud nõuetega (§ 13 lg 1 p 4).
3.5.PRIA märkis kirjavahetuses kaebajaga kahel korral, et kaalub toetuse tagasi küsimist. Kohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist ega kaebaja suhtes õigusvastast käitumist ega hea halduse põhimõtte rikkumist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Kõrgoja OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles ta palub kohtuotsus tühistada ja kaebus uue otsusega rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus ei arvestanud, et äriplaan on prognoosdokument, mille pinnalt ei saa tõsikindlalt rääkida kohustuste rikkumisest, sest alati võib esineda asjaolusid, mis muudavad äriplaanis märgitud tegevusi.
4.2.Kaebaja käsitles 10. augusti 2016. a kirja PRIA teavitamisena äriplaani muudatusest, et loomakasvatamine toimub ajutiselt xxmaal. Kaebaja sai aru, et PRIA aktsepteeris muudatust, kuna PRIA äraütlevat vastust ei järgnenud. PRIA ei andnud peale 16. märtsi 2017. a vastuskirja teada, et PRIA-le kaebaja selgitused ei sobi või et lammaste viimine rakenduspiirkonda 2018. a augustiks ei ole kooskõlas eeskirjadega. Kaebaja sai PRIA vaikimisest aru, et PRIA oli äriplaani muudatustega nõus. Kuna PRIA aktsepteeris äriplaani ajutist muutmist, ei ole toetuse tagasinõudmine põhjendatud.
4.3.PRIA tegutsemine ei ole hea halduse põhimõttega kooskõlas. PRIA lasi kaebajal tegutseda teadmises, et PRIA aktsepteerib selgitustes esitatud põhjendusi takistuste osas ning muutis meelt alles 18. detsembri 2017. a kirja kaudu.
4.4.Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite toetuse osalise tagasinõudmise kohustusest. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 ega kontrollinud selle eelduse olemasolu. Kaebaja kasutas toetust sihtotstarbeliselt. Kaebaja tegeleb jätkuvalt lambakasvatusega. Kõik ostetud asjad on sihtotstarbekohases kasutuses. Ka tuleb arvestada, et kaebaja tõi 8 lammast praeguseks xx valda. Toetuse täielik tagasinõudmine on ebaproportsionaalne meede.
5.PRIA palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Äriplaan ei ole lihtsalt prognoosdokument. Äriplaani alusel hinnatakse taotlusi ja sellest sõltub osaliselt see, kas toetus määratakse või mitte. Kui toetuse taotlemisel oleks investeeringu asukohana näidatud xxmaa, siis oleks taotlus jäänud rahuldamata. Asjaolud, mis väidetavalt tingisid investeeringuobjektide xxmaalt äraviimise, esinesid juba 2014. a. 2 aastat hiljem esitatud selgitust toetuse abil ostetud põhivara asukoha kohta ei saa tõlgendada PRIA viivitamatu teavitamisena investeeringuobjektiga seotud muudatusest, milleks on Määruse nr 68 lg 2 p 1 kohaselt nõutav PRIA nõusolek. Kirjavahetusest ei saa järeldada, et PRIA oleks toetuse saaja selgitusi takistuste osas äriplaani elluviimisel aktsepteerinud ja võtnud vastupidise seisukoha alles 18. detsembril 2017.
5.2.Toetuse saaja tegevus ei võimalda osalist tagasinõudmist. 8 lamba transportimine järelevalveperioodi lõpuks mõneks ajaks xxmaale ei tähenda, et toetus tuleb tagasi nõuda osaliselt ja lambakasvatust arendatakse edasi xxmaal. Oluline ei ole mitte ainult lambad, vaid ka toetuse abil soetatud tehnika, mis asub xxmaal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vaidlusaluse otsuse tegemise õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. detsembri 2013. a määrus (EL) nr 1306/2013 (Määrus nr 1306/2013) ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta. Selle määruse art 63 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, siis toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt ja toetus nõutakse tagasi. Sarnane regulatsioon tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1605/2002 art 135 p-st 3c. Määrus nr 68 § 13 lg 1 p 5 järgi on toetuse saaja kohustatud saadud toetusraha äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise ja investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma.
Toetuse tagasinõudmise keskse faktilise alusena on vastustaja viidanud sellele, et kaebaja äriplaani järgi pidi investeeringu (40 000 eurot traktori, frontaallaaduri, ruloonpressi jms ostmiseks) asukohaks olema xx maakond, xx vald, xx küla, mille eest sai ta 10 hindepunkti. Kokku sai kaebaja 29,8 hindepunkti ning lävend, mille ületamisel toetust üldse määrati, oli 29,3 hindepunkti. Kohapealses kontrollis selgus aga, et toetuse abil soetatud vahendid asuvad hoopis xxmaal, xx vallas, xx talus. Kui juba toetuse taotlemisel oleks kaebaja näidanud vara asukohana xxmaa, oleks kaebaja saanud asukohaga seoses ainult 5 hindepunkti ja seega ei oleks ta toetuse saamiseks vajalikku lävendit ületanud (tl 6). PRIA on välja toonud (tl 18p-19p), et Määruse nr 68 § 12 lg 2 p 1 ja 2 järgi oli toetuse saajal kohustus teavitada viivitamatult PRIA-t kirjalikult nõusoleku saamiseks äriplaanis nimetatud tegevusega seotud muudatustest või muudest asjaoludest, mille tõttu taotlusees esitatud andmed ei ole enam õiged. Kaebaja viis lambad xx maakonda ainult toetusetaotluse esitamise ajaks ning pärast toetuse määramist 19. novembril 2013 viidi lambad juba 23. novembril 2013 tagasi xxmaale kaebaja juhatuse liikme abikaasale kuuluvale xx kinnistule, kus need olid kuni toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseni. Lammaste xxmaale viibimisest teavitas kaebaja PRIA-t alles
10.augustil 2016, mis ei olnud ilmselgelt viivitamatu teavitamine. Lisaks lubas kaebaja lambad kaebaja tagasi viia alles 2018. a augustis, ehk siis alles investeeringuobjekti sihipärase kasutamise viieaastase järelevalveperioodi lõpus (järelevalveperiood lõppes 26. novembril 2018). See tähendab, et enamuse viieaastasest järelevalveperioodist oleksid lambad ja tehnika asunud mitte toetuse taotlemisel näidatud kohas xxmaal, vaid hoopis xxmaal, kuhu investeerimiseks ei oleks kaebaja toetust saanud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sellistel asjaoludel on toetuse tagasinõudmine põhjendatud. Kaebaja tegevus ei vastanud rahastamiskõlblikkuse tingimustele ja ta ei täitnud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi. Ta ei täitnud äriplaanis kavandatud tegevusi ega kasutanud investeeringuobjekti sihipäraselt, kuna toetatud tegevus ei leidnud aset xxmaal. Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et kaebaja lõi kunstlikult tingimused maksimaalsete hindepunktide saamiseks põlvkondade vahetuse soodustamise eest, kuivõrd kaebaja juhatuse liikmele kuulunud lambad viidi xxmaale vaid toetuse taotlemise perioodiks ning kaebaja tegelik tahe oli jätkata lambakasvatusega xxmaal.
8.Kaebaja on selgitanud, et äriplaan on prognoosdokument ja et alati võib esineda asjaolusid, mis muudavad äriplaanis märgitud tegevusi. See kaebaja seisukoht ei ole kaebuse rahuldamise aluseks. Kaebaja ei ole rikkunud lihtsalt äriplaani, vaid ta on tegelikult asunud arendama põllumajanduslikku tegevust hoopis teises kohas – xxmaa asemel xxmaal. Seetõttu ei saa kaebaja tegevust taandada lihtsalt äriplaani rikkumiseks. Toetuse määramisel kohaldatud Määruse nr 68 lisa 4 B-osa p-st 4 tulenevate hindamiskriteeriumite järgi oli taotlejal võimalik saada 10 hindepunkti juhul, kui taotleja tegutseb vallas, mis ei asu xx maakonnas ning üksnes 5 punkti juhul, kui taotleja tegutseb xx maakonnas asuvas vallas. Seega oli toetusetaotleja tegevuse asukoht toetuse määramisel olulise tähtsusega kriteerium ning tegevuskoha muutmist ei saa käsitada üksnes äriplaani rikkumisena, vaid toetuse saamisel olulist tähtsust omava tingimuse rikkumisena.
9.Samuti väidab kaebaja, et ta andis PRIA-le 10. augusti 2016. a kirjaga teada, et loomakasvatamine on ajutiselt xxmaal ning PRIA vastas sellele alles kuud hiljem, 2. märtsil 2017. Kaebaja vastas PRIA-le omakorda 16. märtsil 2017 kirjaga, kus arvas, et lambad viiakse tagasi xxmaale hiljemalt 2018. a augustiks ning ka siis ei andnud PRIA teada, et kaebaja käitumine oleks vale. Kaebaja sõnutsi sai ta PRIA vaikimisest aru, et ta on kaebaja tegevusega nõus ning leiab, et PRIA tegutsemine pole kooskõlas hea halduse põhimõttega, kuna PRIA on
lasknud tegutseda kaebajal teadmises, et ta aktsepteerib kaebaja käitumist, ent on hiljem meelt muutnud. Kaebaja need väited sündmuste käigu kohta ei lange päriselt kokku asja materjalidest nähtuvaga. PRIA 2. märtsi 2017. a kirjas kaebajale, mida kaebaja nimetab PRIA esimeseks vastuseks tema
10.augusti 2016. a kirjale, on tegelikult välja toodud, et eelnevalt oli PRIA võtnud kaebaja juhatuse liikmega telefonitsi ühendust ning palunud esitada täpsustused, mis ajaks investeering xxmaale tagasi viiakse, ning selgitati, et tulenevalt Määruse nr 68 nõuetest peab investeeringuobjekt asuma rakenduspiirkonnas. Samuti märgiti kirjas, et 1. märtsiks 2017 ei olnud kaebaja PRIA-le vastust andnud (tl 67). Seega ei pea paika kaebaja väide, et tema 10. augusti 2016. a kirjale järgnes 7 kuud vaikust, mida ta võis tõlgendada nõusolekuna. Kaebaja ei ole PRIA poolt tehtud telefonikõnet maininud. On tõsi, et pärast seda, kui kaebaja oli PRIA-le
16.märtsi 2017 kirjas selgitanud, et ta soovib investeeringu üle viia hiljemalt augustis 2018 (tl 69), järgnes suhtluses PRIA poolt pikem paus – alles 18. detsembril 2017 vastas PRIA kirjalikult, et kaebaja kinnitust viia lambad rakenduspiirkonda alles augustis 2018 ei saa aktsepteerida (tl 71). Teisalt ei saanud kaebaja sellest mõningasest vastuse viibimisest muid asjaolusid arvestades teha siiski järeldust, et tema käitumisega nõustutakse. PRIA 2. märtsi 2017. a kirjast nähtub, et kaebajale oli selgitatud telefonitsi ja korrati üle ka selles kirjas, et Määruse nr 68 nõuetest tulenevalt peab investeeringuobjekt asuma rakenduspiirkonnas. Kaebajal puudus igasugune alus arvata, et PRIA aktsepteerib seda, et kaebaja lükkab lammaste õigesse kohta viimise edasi veel poolteist aastat (lubades märtsis 2017, et lambad viiakse xxmaale alles augustis 2018). Eeltoodud põhjustel ei saa nõustuda kaebaja väidetega, et PRIA käitumine andis talle aluse arvata, et PRIA aktsepteerib tema käitumist ning toetust tagasi ei nõuta.
10.Veel leiab kaebaja, et PRIA ei olnud kaalunud toetuse osalist tagasinõudmist. Tegelikult on vaidlustatud otsuses märgitud, et toetus nõutakse tagasi täielikult, sest äriplaani kohane tegevus xxmaal on ellu viimata. Juhul, kui toetuse saaja oleks taotlenud toetust samaks tegevuseks xxmaal, ei oleks talle toetust määratud. Toetuse osaliseks tagasinõudmiseks puudub alus (tl 8). Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab see põhjendus, et PRIA on kontrollinud seda, kas võimalik oleks toetust tagasin nõuda osaliselt, ent leidnud, et selleks puudub alus. Seetõttu ei saa PRIA-le ette heita kaalutlusõiguse kasutamata jätmist seoses toetuse osalise tagasinõudmisega. Ringkonnakohtu arvates on ka põhjendused, miks PRIA otsustas toetuse täieliku tagasinõudmise kasuks, asjakohased. Määruse nr 68 § 13 p 6 järgi toimub toetuse osaline tagasinõudmine siis, kui toetuse saaja on osaliselt täitnud sama määruse § 4 p-des 1, 2 ja 5 sätestatud nõuded, st äriplaani järgi peab investeeringute rahaline maht olema vähemalt 50% taotletava toetuse mahust; äriplaanis kavandatud tegevused peavad olema tehtud kahe majandusaasta jooksul pärast taotluse esitamist ja nende maksumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge; taotleja müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist peab olema igal aastal üle 2400 euro. Selle regulatsiooni järgi eeldab toetussumma osaline tagasinõudmine seda, et isik täidaks äriplaani vähemalt osaliselt. Kaebaja puhul on aga sisuliselt võimatu rääkida äriplaani täitmisest, sest tema äriplaanis näidatud tegevuskoha asemel (xxmaa) on ta sisuliselt kogu kontrolliperioodi aja tegutsenud hoopis teises kohas (xxmaal) ning sisuliselt on saadud toetust kasutatud selleks, et arendada ühist lambakasvatust koos kaebaja juhatuse liikme abikaasaga xxmaal xx talus. Vastavalt puudub ka võimalus tagasimakstava osa suuruse arvutamiseks, sest Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 ls 2 järgi arvutatakse toetuse osalise tagasimaksmise korral tagasimakstava toetuse suurus lähtudes ellu viimata tegevuste äriplaanikohasest maksumusest. Kui kaebaja on iseseisva lambakasvatuse asemel xxmaal arendanud hoopiski ühiselt kaebaja juhatuse liikme abikaasa lambakasvatust xxmaal, ei saa rääkida äriplaani täitmisest ka osaliselt. Ainuüksi asjaolu, et
toetuseraha võib olla kulutatud põllumajandusinventarile ja lammastele, ei tähenda, et toimunud oleks kaebaja äriplaani täitmine. Seoses toetuse osalise tagasimaksmisega märgib ringkonnakohus ka seda, et kui isik on toetuse saamise tingimused loonud kunstlikult, siis toetuse osalise tagasinõudmise korral ei riskiks isik kunstlikke tingimusi luues sisuliselt millegagi. Sisuliselt tähendaks kaebaja nägemus toetuse osalisest tagasinõudmisest seda, et kui taotleja õigusvastast käitumist ei avastata, siis jääb talle alles kogu toetus. Taotleja õigusvastase tegevuse avastamisel peaks kaebaja nägemuse järgi jääma taotlejale alles jääma ikkagi mingi osa toetusest, st eeskätt reaalselt tehtud kulutused, mis on mingilgi määral äriplaaniga seostatavad. On tõenäoline, et selline lähenemine mõjub taotlejatele pigem julgustavalt kunstlikke toetuse saamise tingimusi looma, võib viia toetusrahade kasutamiseni vääral eesmärgil ning kahjustab nende isikute võimalusi toetuste saamiseks, kellel sellele tegelikult õigus oleks olnud.
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (15 eurot, tl 122) jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.