Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-919
Otsuse tegemise kuupäev
08.10.2018
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tartu Mare Priks Kõrgoja OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 23.01.2018 otsuse nr 13-6/118 tühistamiseks.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja Kõrgoja OÜ, esindaja vandeadvokaat Rene Varul; Vastustaja: Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Amet, esindaja volikirja alusel jurist Anne Lepik.
Resolutsioon
Jätta Kõrgoja OÜ kaebus haldusasjas 3-18-919 rahuldamata. Tühistada 13.06.2018 kohtumäärusega kohaldatud esialgne õiguskaitse PRIA 23.01.2018 otsuse täitmise peatamise kohta. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 07.11.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil
Asjaolude kirjeldus Asja materjalide kohaselt on Kõrgoja OÜ-le makstud põllumajandusministri 08.06.2010 määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus nr 68) alusel toetust 40 000 eurot traktori, frontaallaaduri, ruloonpressi jms ostmiseks. Toetus on määratud PRIA 19.11.2013 otsusega nr 13-6/2055. PRIA andmebaasidest nähtuvalt maksti toetus välja 26.11.2013.
Kaebaja äriplaani p 8 kohaselt pidi investeeringu asukohaks olema Tartu maakond, Mäksa vald, Tigase küla. Taotleja sai selle asukoha eest taotluse hindamisel 10 hindepunkti (kokku 29,8 hindepunkti). Kohapealses kontrollis selgus, et toetuse abil soetatud vara asub Suureoja talus, Liiva külas, Kose vallas, Harjumaal, mille eest toetuse taotlemisel oleks Kõrgoja OÜ saanud ainult 5 hindepunkti ja poleks toetust üldse saanud. Lävend, mille ületamisel 2013. aastal selles toetusvoorus toetus määrati, oli 29,3 hindepunkti. Toetuse taotlemisel esitas toetuse saaja esindaja Marili Põrk lepingu, mille kohaselt võttis ta üle oma isa Matti Nautrase kogu füüsilisest isikust ettevõtja vara, milleks oli 8 lammast ning sai 10 hindepunkti põlvkondade vahetuse soodustamise eest. PRIA hinnangul on sellise loomade ülevõtmise näol tegemist kunstlike tingimuste loomisega hindepunktide 10 saamiseks põlvkondade vahetuse soodustamise eest. Toetuse taotlemise perioodiks viidi registris olevad isale kuulunud loomad Tartumaale ja 2 nädalat peale toetuse määramist liikusid registri järgi loomad Suureoja tallu Harjumaale tagasi, mis näitab toetuse saaja tegelikku tahet jätkata lambakasvatusega edaspidi siiski Harjumaal. Seega ei ole enamuse ajast järelevalveperioodil lambakasvatust Tartumaal arendatud, peale lammaste olid investeeringuobjektiks ka tehnika. PRIA on nõudnud tagasi väljamakstud toetust, kuna äriplaani järgne tegevus on Tartumaal ellu viimata, mille eest on kaebajale antud 10 hindepunkti. PRIA on teinud 23.01.2018 otsuse nr 13-6/118 toetuse tagasinõudmise kohta. Kaebaja esitas kaebuse Tartu Halduskohtule PRIA 23.01.2018 otsuse nr 13-6/118 tühistamiseks. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 11.05.2018 kaebuse menetlusse võtnud ning kohtumäärusega 13.06.2018 on kohaldatud esialgset õiguskaitset ning peatatud PRIA 23.01.2018 otsuse nr 13-6/118 täitmine. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebusega on taotletud tühistada PRIA 23.01.2018 otsus nr 13-6/118 ja jätta menetluskulud PRIA kanda. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja. Kaebuse esitaja on seisukohal, et PRIA tegutsemine ei ole hea halduse põhimõttega kooskõlas, PRIA on lasknud kaebuse esitajal tegutseda teadmises, et PRIA aktsepteerib selgitustes esitatud põhjendusi takistuste osas ja on muutnud ootamatult meelt alles 18.12.2017.a. kirja kaudu. Samas oli kaebuse esitaja juba 16.03.2017.a vastuskirjas teinud viite vara viimise kohta Tartumaale 2018.a. augustiks. Kaebuse esitaja on esimesed 8 lammast praeguseks juba toonud Mäksa valda üle, PRIA-l on võimalik seda asjaolu kontrollida nii kohapealselt, kui ka PRIA loomade registri kaudu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et PRIA tagasinõude otsus ei ole õiguspärane olukorras, kus toetuse saaja on näidanud üles tahet ja ka faktiliselt on kõrvaldamas etteheidetavaid rikkumisi. Kaebuse esitaja ei ole esitanud PRIA-le valeandmeid või midagi varjanud. PRIA tagasinõude otsuses on mitmeid momente, mis on selgitatavad või mis on PRIA poolsed ebatäpsused. Nõnda ei makstud kaebuse esitajale toetust välja 26.11.2013.a. (nagu PRIA otsuses mainitud), vaid 2014 jaanuaris, mistõttu on olemasolev järelevalveperiood pikem, kui PRIA seda otsuses väljendab. Mäksa osas on PRIA väljendanud, et talle jääb arusaamatuks lammaste varjualuse vajadus, kui Tsobi kinnistul on olemas karjalaut. Kaebuse esitaja selgitab, et Tsobi kinnistu ei ole kaebuse esitaja omandis, varjualune tuleks aga kaebuse esitaja enda kinnistule. Samamoodi viitab PRIA, et Harjumaal, Suureoja kinnistul asub lauda number EE28614, aga ometi
ei asu siin lauta ega mingit muud hoonet, mistõttu ei saa Suureoja Talu OÜ ka „samas laudas“ oma lambaid kasvatada. Tegemist on karjatusala tähisega ja see ala on omakorda eraldatud aedadega ja kaks loomakarja on valdavalt eraldatud gruppidesse. Kaebaja märgib, et PRIA on ajanud midagi segamini ka väite juures, et MTÜ Lammas Ruudus facebooki kodulehelt nähtuvalt kasutavat MTÜ oma tegevuses toetuse eest soetatud lambaid ja masinaid. Mainitud leht kajastab Suuereoja talu tegemisi. Toetuse sihipärase kasutamisega on tegemist ka juhul kui toetuse saaja osutab masinate kaudu teenust, esitades sellekohase teenuse eest arve. Kaebaja märgib, et Suureoja Talu OÜ ei kasuta toetuse eest soetatud vara. Suureoja Talu OÜ kasutab ise oma tehnikat vajalike tööde tegemiseks. Kaebuse täienduses on märgitud, et PRIA ́lt saadud toetus on läinud 100% ulatuses sihtotstarbelisse kasutusse, selle eest on soetatud masinad ja lambad. Kaebuse täiendusega on esitatud ka menetluskulude nimekiri. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused
Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda. PRIA märgib, et toetuse abil soetatud varaks olid mitte ainult 13 lammast, vaid ka traktor, frontaallaadur, tasandusniiduk, söödasõimed, silohaarats, aiasüsteemid, aiamaterjal. Kõik nimetatu on järelevalveperioodil olnud kasutuses Harjumaal. Lammaste edasitagasi transportimine ühest maakonnast teise ei tähenda veel äriplaani elluviimist Tartumaal (vastuseks kaebaja väitele, et esimesed kaheksa lammast on juba Mäksa valda üle toodud). Toetuse saaja esindaja Marili Põrk on teavitanud äriplaani muutmisest ja investeeringuobjektide viimisest Harjumaale alles 10.08.2016, kuigi asjaolud, mis väidetavalt tingisid investeeringuobjektide Tartumaalt äraviimise, esinesid juba 2014. aastal. Kuna toetus maksti välja 2013. a lõpus ja enne kulutusi tegemata, siis oleks toetuse saajal olnud võimalus toetus tagasi maksta. Vastustaja märgib, et toetuse saaja arendas oma äriplaani abikaasa Kaido Põrk kuuluval Suureoja kinnistul Harjumaal ning ei kavandanudki oma tegevust arendada Tartumaal. PRIA hinnangul on tegemist loomade ülevõtmise näol kunstlike tingimuste loomisega hindepunktide (10) saamiseks põlvkondade vahetuse soodustamise eest. Toetuse taotlemise perioodiks viidi registris olevad isale kuulunud loomad Tartumaale ja juba 2 nädalat peale toetuse määramist liikusid registris loomad Suureoja tallu Harjumaale tagasi, mis näitab toetuse saaja tegelikku tahet jätkata lambakasvatusega edaspidi siiski Harjumaal ja tegelikult mingit põlvkondade vahetust sisuliselt ei toimunud. Kaebaja loomade kirjeldatud liikumist ei vaidlusta. PRIA märgib, et vääramatu jõu ehk erandlikke asjaolusid, mis välistaksid toetuse täies mahus tagasinõudmise, ei esine. Toetuse tagasinõudmise aluseks on äriplaani järgse tegevuse elluviimata jätmine Tartumaal, mille eest on kaebaja saanud taotluse hindamisel 10 hindepunkti. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 2.Kohus märgib, et antud asjas on vajalik välja selgitada, kas PRIA ́l on õigus kaebajale makstud toetust tagasi nõuda. Kõrgoja OÜ (taotluse viitenumber 120013781468) on saanud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust 40 000 eurot traktori, frontaallaaduri, ruloonpressi ja muu sellise ostmiseks.
Toetuse taotlemise ja taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise menetlemise aluseks on põllumajandusministri 08.06.2010 määrus nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“. 3.Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks. Põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks tehtavad täpsemad tegevused nimetab taotleja oma äriplaanis. Äriplaanis kavandatud tegevuste maksumus peab olema põhjendatud ja majanduslikult otstarbekas. 4.Äriplaani kohaselt on kaebajal märgitud toetuse abil kavandatava tegevuse eesmärgiks lambaja kitsekasvatus mahetootmise põhimõtteid järgides ja propageerida lambaliha tarbimist Eestis. Kavandatava investeeringu asukohaks on märgitud Tartumaa Mäksa vald Tigase küla. PRIA on märkinud, et taotleja sai selle eest 10 hindepunkti (kokku 29,8) ning lävend, mille ületamisel 2013. aastal selles taotlusvoorus määrati, oli 29,3 hindepunkti. Kui taotleja oleks näidanud investeeringukoha tegemise asukohana Harjumaad, oleks ta saanud ainult 24,8 hindepunkti ning toetust ei oleks talle üldse määratud. 5.PRIA on kontrolli teostamise tulemusena tuvastanud, et kõik toetuse eest ostetu – 13 lammast, traktor, frontaallaadur, tasandusniiduk, söödasõimed, silohaarats, aiasüsteemid, aiamaterjal on järelevalveperioodil olnud kasutuses Harjumaal. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 4 kohustab toetuse saajat säilitama ja kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt toetuse väljamaksmisest. Kohus märgib, et sihipärane kasutus tähendab investeeringuobjekti kasutust vastavalt äriplaanile. Äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise ja investeeringuobjektide mittesihipärase kasutamise korral tuleb toetus PRIA nõudmisel tagasi maksta. Investeeringuobjekti sihipärane kasutamise kohustus on toetuse saaja kohustus. 6.Kaebuse kohaselt maksti toetus välja 2014. aasta jaanuaris, mitte 26.11.2013 nagu PRIA väidab, mis pikendab järelevalveperioodi. Kohus peab usaldusväärseks PRIA sellekohast väidet, et nende andmebaasis nähtub, et toetus on välja makstud 26.11.2013. PRIA on selle kohta märkinud, et isegi kui toetus oleks välja makstud 2014. aasta jaanuarikuus, ei muudaks see antud olukorda. Järelevalveperioodi pikendamine ei ole lubatud. 7.Toetuse taotlemisel esitas toetuse saaja esindaja Marili Põrk lepingu, mille kohaselt võttis ta üle oma isa Matti Nautrase kogu füüsilisest isikust ettevõtja vara, milleks oli 8 lammast ning sai 10 hindepunkti põlvkondade vahetuse soodustamise eest. Taotleja esindaja on esitanud seisuga 26.07.2013 lammaste nimekirja väljavõtte loomade asukohaga alal 27630, mis asub Harjumaal Suureoja talus Marili Põrk ́i kodutalus. 29.07.2013 viidi isa poolt üle võetud 8 lammast karjatusalale EE28454 Tartu maakonda Kastre valda Kõrgojale ning taotlus on esitatud toetuse saamiseks 15.08.2013 tegevuse elluviimiseks Tartumaal. Loomade registri andmetel on 23.11.2013 loomad viidud karjatusalale EE28614, mis asub Harjumaal. Kaebaja sai PRIA tegevusest aru selliselt, et kuna kavandas äriplaanis elluviidud tegevusi teha edaspidi Tartumaal ja PRIA mingeid ettekirjutusi ei teinud, siis jäädi kaebaja tegevusega rahule. Kaebaja avaldas lootust, et lambad saavad üle viidud Tartumaale 2018. a augustikuuks. Kaebaja on esimesed kaheksa lammast praeguseks Tartumaale Mäksa valda üle toonud. 8.PRIA on kindlaks teinud, et enamikajast ei ole Tartumaal lambakasvatust arendatud, mõneks ajaks lammaste Tartumaale vedamine ei tähenda seda, et Määruse nr 68 nõuded oleks täidetud.
9.Määruse nr 68 § 10 lg 1 näeb ette, et kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, hinnatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ (ELÜPS) § 60 lõike 2 alusel taotlusi enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist lisas 4 kehtestatud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 4 kohaselt. Määruse nr 68 § 10 lg 2 kohaselt hindab PRIA taotlusi lisa 4 B-osas kehtestatud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 4 B-osa kohaselt. Lisa 4 B-osa p 4.1 järgi saab taotlus 10 hindepunkti juhul kui taotleja tegutseb vallas, mis ei asu Harju maakonnas. Äriplaani kohaselt pidi kaebaja tegutsema Tartumaal. Toetuse saaja on selgitanud, et tema eesmärk oli arendada lambakasvatust Tartumaal Mäksa vallas tema isale ja onule kuuluvatel maadel. Kaebaja on märkinud, et seonduvalt onu tervise halvenemisega 2014. aastal ning kaebaja esindaja enda terviseprobleemidega 2015. aastal seonduvalt ei olnud võimalik loomi ega tehnikat järelevalveta Tartumaale jätta, kuna isikud ise Tartumaal ei viibinud. Samas on märgitud, et 2016. aastal alustati maade korrastamisega ning seega oli selge, et 2016. aastal investeeringut veel üle viia ei saadud. Kaebaja on märkinud, et äriplaani koostamisel ta ei osanud kõiki asjaolusid ette näha. 10.Kohus märgib, et 10.08.2016 on kaebaja esindaja Marili Põrk teavitanud PRIA ́t äriplaani muutmisest ja sellest, et investeeringu asukoht on Harjumaal, mitte rakenduspiirkonnas Tartumaal Mäksa vallas. PRIA on palunud täpsustada, millal investeering Tartumaale üle viiakse. PRIA 02.03.2017 kirjast nähtuvalt on märgitud, et seisuga 01.03.2017 ei ole Kõrgoja OÜ PRIA ́t teavitanud, mis ajaks investeering üle viiakse. Märgitud on ka seda, et kui investeeringuobjekt ei asu toetuse taotlemisel näidatud rakenduspiirkonnas, ehk siis antud juhul Tartumaal Mäksa vallas, on tegemist määruse nõuete rikkumisega ja PRIA kaalub toetuse tagasinõudmist. Kaebaja esindaja on olnud seisukohal, et loomade üleviimine ei ole sõltunud temast ning vastas 16.03.2017 PRIA ́le, et kui kõik läheb plaanipäraselt, toimub investeeringu üleviimine 2018. aasta augustis. 11.Kohus nõustub PRIA ́ga, et kuna toetuse saaja peab säilitama ja kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt viie aasta jooksul arvates toetuse väljamaksmisest, siis antud juhul saab järelvalveperiood läbi 2018. aasta lõpus, mistõttu ei saanud PRIA aktsepteerida seda, et taotleja viib lambad rakenduspiirkonda hiljemalt augustis 2018. PRIA on märkinud oma kirjas 18.12.2017 kaebajale, et seisuga 14.12.2017 ei ole Kõrgoja OÜ teavitanud PRIA ́t lammaste asukoha muudatustest. Kohus nõustub PRIA ́ga ka selles, mis puudutab toetuse saaja onu tervist ja surma ning toetuse saaja enda tervislikku olukorda, mis olid kaebaja arvates takistuseks äriplaani elluviimisel ja et neil puudus seetõttu võimalus Tartumaal viibida ning loomi ja vara Tartumaale viia, et nimetatud asjaolusid ei saa arvestada takistuseks äriplaani täitmisel ja investeeringu elluviimisel. Antud juhul on tegemist osaühinguga, kus võinuks äriühingu tööülesandeid täita ka teised isikud. 12.Kohus märgib kokkuvõttes, et PRIA on teinud kindlaks, et loomade registri andmetel viidi 23.11.2013 loomad karjatusalale EE28614, mis asub Suureoja talus Kose vallas Harjumaal ning loomad olid nimetatud alal kuni kaevatava otsuse tegemiseni. Seega nõustub kohus PRIA ́ga, et loomade üleviimise näol on tegemist kunstlikult loodud tingimustega. Ajal, mil toetust taotleti, viidi registris olevad isale (Matti Nautrasele) kuulunud loomad Tartumaale ja kahe nädala möödumisel liikusid loomad Harjumaale Suureoja tallu tagasi. Kaebaja ise ei ole loomade liikumist vaidlustanud, on vaid püüdnud otsida põhjusi, miks ta ei ole saanud loomi tagasi tuua Tartumaale, kus on kavandatava investeeringu asukoht.
13.Samas on toetuse saaja vara kasutatud tema abikaasa Kaido Põrk ́ile kuuluval Harjumaal asuval Suureoja kinnistul ja tema abikaasa majandustegevuses. Seega ei ole kaebaja kasutanud investeeringuobjekti sihipäraselt, kuna tehnika väljarentimine ei ole lubatud. Inimlikult on arusaadav, et oma äriühingu tehnikat antakse kasutada perekonnaliikmele, kuid PRIA ei ole seda lugenud soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks ning nimetatud tegevus toetuse saajal on vastuolus Määruses nr 68 sätestatud nõuetega (Määrus nr 68 § 13 lg 1 p 4). Antud juhul on investeeringuobjektiks nii lambad, kui ka tehnika. Investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustus on toetuse saaja kohustus. Kolmandatele isikutele investeeringuobjekti rendile anda ei või. Samas ainuüksi investeeringuobjektide soetamine ja kasutusse võtmine ei tähenda seda, et tegevused oleksid vastavalt äriplaanile ellu viidud. 14.Kohus leiab, et toetuse tagasinõudmise aluseks on asjaolu, et kaebajal on täitmata äriplaanis väljatoodud nõue (punkt 8), et kavandatava investeeringu asukoht on Tartumaal, mille eest ta sai juurde 10 hindepunkti, kokku 29,8 hindepunkti (tl 64). Kui kaebaja ei oleks nimetatud hindepunkte saanud, poleks ta üldse toetuse saajaks kvalifitseerunud, poleks saanud nõutud arvu hindepunkte. Ehk kuna kaebaja ei ole seda nõuet täitnud, saab lugeda tema hindepunktideks 24,8 hindepunkti, sest investeeringu asukohana märgituna Harjumaa annab 5 hindepunkti ja lävendina on 2013. aasta taotlusvoorus märgitud 29,3 hindepunkti, mis tähendab seda, et kaebaja ei ole saanud nõutud hindepunkte, mille alusel oleks õigus toetust saada. 15.Mis puudutab kaebaja poolt väljatoodud asjaolusid, et toetuse saaja kasutab sihipäraselt investeeringuobjekti, kui osutab teenust näiteks Suureoja Talu OÜ-le, ei oma see väide kohtu arvates tähtsust, sest nagu kohus eespool on märkinud, on toetuse tagasi küsimine tingitud sellest, et investeeringu elluviimine ei toimunud Tartumaal, nagu äriplaanis on märgitud. PRIA on märkinud, et kuidas toimub Kaido Põrk ́i juures Suureoja talus lammaste pidamine ja tehnika kasutamine, ei oma sellest aspektist enam tähtsust, seega ei ole vaja hinnata Suureoja talu tegemisi ja seal toimuvat. Kohus lisab, et antud asjas ei oma ka samal põhjusel tähtsust lammastele varjualuse ehitamise vajadus, mistõttu kohus seda pikemalt ei käsitle. 16.Kohus on seisukohal, et kaevatav otsus on õiguspärane, antud selleks pädeva ametiisiku poolt, on kaalutletud, põhjendatud, välja on toodud nii faktilised kui ka õiguslikud alused, otsus on tehtud kehtiva õiguse alusel. 17.Kaebaja on etteheitnud, et PRIA tegutsemine ei ole hea haldusega kooskõlas. Kohus märgib, et PRIA on püüdnud kaebajaga kirjavahetuses olles teavitada kaebajale asja tõsidust ja märkinud kahel korral, et PRIA kaalub toetuse tagasiküsimist, märkides ära puudused kaebaja investeeringus. Kohus ei ole tuvastanud asja menetlemisel menetlusnormide rikkumist ega kaebaja suhtes õigusvastast käitumist ega hea halduse põhimõtete rikkumist. 18.Asjaolu, et PRIA on pöördunud täituri poole otsuse sundtäitmiseks ja täitur seda menetleb, ei ole see käesolevas asjas vaidlusesemeks ja ei oleks lahendatav ka halduskohtus. Kohus märgib, et ei saa antud asjas kõrvutada riigi ja kaebaja huve, mille kohta on kaebaja märkinud, et antud juhul peaks kaebaja huve kõrgemalt hindama, kuna lähtuma peab õigusaktidest ja kohtupraktikast. 19.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kaevatava PRIA 23.01.2018 otsuse nr 136/118 tühistamata. 20.Kuna kohus on 13.06.2018 esialgse õiguskaitse määruse p-ga 2 peatanud PRIA 23.01.2018 otsuse nr 13-6/118 täitmise, tühistab kohus esialgse õiguskaitse tulenevalt halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 253 lg 3 alusel kohtuotsusega, kuna kaebus jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega. 21.Mis puudutab kaebaja vastuväidet kohtu tegevusele, on kohus selle lahendanud kohtumäärusega 19.09.2018. 22.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 23.Menetluskulud Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.