Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1757
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sven Enok Puudutatud isik – OÜ Y, seaduslik esindaja CC Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Y määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta OÜ Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-1757 menetlusse.
2.Jätta OÜ Y määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-1757 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17.09.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel aresti seadmiseks OÜ Y pangakontodele summas 22 298,07 eurot. MTA kontrollib 03.10.2018 teate nr 12.2-3/045816-1-1, 11.03.2019 korralduse nr 12.23/045816-2 ning 05.07.2019 teate nr 12.2-3/045816-4 alusel OÜ Y käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust ning tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2018. a august kuni oktoober. OÜ Y kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises mittetoimunud tehinguid. OÜ Y on teadlikult kajastanud oma sisendkäibemaksuarvestuses AS O rekvisiitidega sularahaarveid, mille alusel ei ole tegelikult
3-19-1757 tehinguid toimunud. Sellise teguviisi eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia maksuvabalt ettevõttest raha välja. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Y on maksustamisperioodil 2018. a august kuni oktoober deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 8918,92 eurot. Samuti on jätnud arvestamata ja tasumata tulumaksu 13 379,15 eurot. OÜ Y juhatuse liige CC ei osanud usutavalt selgitada, miks on äriühing AS-lt O soetanud kaupa ainult sularaha eest ja kliendikaarti kasutamata. OÜ Y kajastab perioodi 2018. august kuni oktoober sisendkäibemaksuarvestuses 517 AS O poolt väljastatud arvet/tšekki, mille alusel on soetatud erinevaid kaupu ja materjale. Kõigi arvete eest on tasutud sularahas ning arved ei ole isikustatud. Samade rekvisiitidega AS O arveid on kasutanud oma maksuarvestuses ka mitu teist äriühingut, mistõttu on maksuhalduril kahtlus, et arved on võltsitud. Seejuures on AS-lt E kaupa soetades OÜ Y tasunud pangakaardiga. Lisaks selgus, et CC käis kaupa soetamas AS-st O enam kui 10 korda päevas. Samuti on selgunud, et OÜ-l Y oli olemas kaks AS O kliendikaarti ja kliendikonto. Seetõttu oli tal võimalus isikustada soetus AS O kauplustes. Eelneva tõttu ei ole tõendatud, et OÜ Y oleks reaalselt kaubad AS-lt O soetanud. OÜ Y on AS-lt O soetanud kolme kuu jooksul kaupu 517 tšeki alusel 53 516,61 euro (käibemaksuga) väärtuses. 2018. a augustis ja oktoobris OÜ Y poolt oma klientidele väljastatud müügiarvetelt nähtub, et lisaks teenustele on edasi müüdud kaupu 18 390 euro (käibemaksuga) väärtuses. Lisaks on märgitud müügiarvetel tehingud summas 9216 eurot (käibemaksuga), millelt ei ole võimalik kindlaks teha kauba ja teenuse suhet. Soetatud on suurel hulgal ehitus-, sanitaar- ja siseviimistlusmaterjale. Esmalt selgitas CC, et ostis niipalju kaupu lattu, et saaks neid kohe sealt võtta. Hiljem aga väitis, et laos enam eriti kaupa ei ole ning need on vahetatud teiste kaupade vastu. Tõendeid nende väidete kinnitamiseks ei esitatud. CC ei osanud kommenteerida, mida nende kaupadega edasi tehti. OÜ Y käis praktiliselt iga päev ja mitmeid kordi päevas kaupa soetamas ning lisaks käis kaupa soetamas teistest poodidest. 25.08.2018 on AS-lt O kaupa soetatud kokku 24 korral kahest erinevast kauplusest ja samas on 25.08.2018 toimunud soetus ka AS-lt E. Sellise sagedusega nii lühikese intervalli tagant kaupade soetust ei saa pidada eluliselt usutavaks. Ei ole usutav, et äriühing vajas sellisel hulgas kaupu. CC selgitas, et keegi Peeter või Pjotor, kes elas tasuta tema ema korteris, käis kaupu ostmas. Peetri või Pjotori perekonnanime ta ei mäletanud ning tal puudusid ka tema kontaktid. Ei ole usutav, et oma lähikondlase korterisse võetakse elama inimene, kelle kohta ei teata perenime ega kontakte. OÜ Y poolt oma tegevuse käigus koostatud müügiarved on üldsõnalised ega kinnita nii suurtes kogustes materjali müüki. Müügiarvetel toodud materjalikulu ei ole võimalik kokku viia sisse ostetud kaubaga. OÜ Y ei ole esitanud arvestust, mis materjali või kaupa millisele kliendile edasi müüdi. 20.03.2019 selgitas CC perioodi 2018. august kuni oktoober müügiarvete sisu ning selgus, et materjali müük oli marginaalne. Suuremas osas pakutakse klientidele teenust (vt ka OÜ R 17.07.2019 selgitust). OÜ-ga Y identseid AS O sularahatšekke kasutavad äriühingud on teistes maksumenetlustes kinnitanud, et nemad ise või nende töötajad käisid poes nende arvete alusel kaupa ostmas. See ei ole võimalik, sest AS O väljastab iga müügi kohta erineva numbriga arve/tšeki. AS O arved on tasutud sularahas ning nendelt ei ole tuvastatav, kes on ostja, mistõttu ei saa MTA olla veendunud, et nende arvete alusel on kauba soetanud Y OÜ. Internetiportaalides ja sotsiaalmeedias müüakse erineva sisuga kuluarveid, mille alusel kaupa tegelikult ei liigu. Arveid müüakse ettevõtete maksukohustuse vähendamiseks ning raha väljaviimiseks ettevõttest. Seega on alust arvata, et ka antud juhul on OÜ Y AS O arved saadud tundmatult kolmandalt isikult, kes tegeleb nende vahendamise või müügiga ning tegelikult mingit kaupa tšekkide alusel liikunud ei ole. 2(7)
3-19-1757 AS O kinnitas 22.10.2018, et OÜ Y poolt kontrollimiseks esitatud arved on küll väljastatud nende kauplustes, kuid mitte OÜ-le Y, vaid identifitseerimata jaeklientidele. Arvetelt ei ole võimalik tuvastada, et OÜ Y oleks nendes toodud materjalide saaja. AS O veebilehelt selgub, et ettevõtetel ja asutustel palutakse ennast enne ostu sooritamist registreerida Ehituse ABC klientide andmebaasis tulenevalt 1000- euroste tehingute deklareerimise kohustusest. Ilma eelneva registreeringuta ei saa kassapidaja sularahaarvetele ettevõtte andmeid lisada. OÜ Y poolt soetus AS-lt O ületab ühes kuus oluliselt 1000 euro piiri ning ettevõte oleks pidanud ostud registreerima, kasutades selleks kliendikaarti. AS O kinnitas, et OÜ Y on nende äriklient ja neile on väljastatud kaks kliendikaarti, kuid OÜ Y ei ole nende kliendikaartidega 2018. aastal ühtegi ostu sooritanud ega teostanud arvega oste ettevõtte kliendikontole. Ei ole usutav, et aastaid ehitusvaldkonnas tegutsedes isik ei tea või ei mäleta, kas on oma põhilise tarnija kliendiks registreerunud. Kuna OÜ Y pangakontodelt võeti suurtes summades sularaha välja ja kassa väljavõttelt nähtuvad tasumised AS O arvete alusel, millel kajastatud tehingute toimumises on alust kahelda, kuulub OÜ-l Y juurdetasumisele tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 13 379,15 eurot. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et OÜ Y on arvanud alusetult maha sisendkäibemaksu 8918,92 eurot ning jätnud deklareerimata tulumaksu 13 379,15 eurot, on võimalik, et ka tulevikus püüab OÜ Y talle määratud maksukohustuse tasumist vältida. OÜ Y on varatu äriühing. Äriühingule ei kuulu kinnisvara, sõidukeid, väikelaevu ega väärtpaberikontosid. OÜ Y pangakontodelt võetakse enamik laekuvaid summasid sularahas välja. Lisaks puudub maksuhalduril uuem teave OÜ Y pangakontol olevate vabade rahaliste vahendite kohta. Samuti on pangakontol olev raha likviidne vara, mida on võimalik kiiresti edasi kanda või välja võtta. Seega ei tagaks ka hetkel pangakontodel olevad rahalised vahendid, et kontrolli lõppedes saaks määratav maksukohustus tasutud. Äriühingu raamatupidamine ei ole usaldusväärne ega näita äriühingu majanduslikku seisu. Pangakontodelt sularahas väljavõetud summad ei kajastu pearaamatus. Pearaamatu kontol 05 on näha, et lattu on tulnud kaupa 48 313,83 euro eest ja välja on läinud 43 768,17 euro eest. Seega oleksid AS-lt O soetatud materjalid pidanud enamuses olema edasi müüdud. Seisuga 10.09.2019 on OÜ Y ettemaksukonto saldo 198,60 eurot, kuid samal ajal on äriühingul esitamata TSD-d alates 2019. a juunist. Seega on võimalik, et ettemaksukontol olevad vabad rahalised vahendid lähevad deklareerimata maksukohustuse katteks. Kui OÜ Y oma sisendkäibemaksu hulgas enam AS O sularahatšekke ei kajasta, on oluliselt vähenenud ka käive. Seega on võimalik, et äriühing võib hakata lõpetama tegevust. Eelneva tõttu ei ole kontrolli tulemusena OÜ-le Y maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude (22 298,07 eurot) täitmine tagatud. Otstarbekas on arestida OÜ Y pangakonto summas 22 298,07 eurot. Tegemist on ettevõtlust tugevalt piirava meetmega, kuid võttes arvesse loataotluses toodud asjaolusid, on maksuhalduril alust arvata, et äriühing jätab tulevikus määratava maksukohustuse tasumata. Maksuhalduril ei ole võimalik valida täitetoimingut, mis on OÜ Y majandustegevusele vähem koormav. Vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohutuste täitmine (MKS § 131 lg 4). Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui OÜ Y on esitanud tagatise 22 298,07 eurot (MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121), valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Asendustagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist. Kui OÜ Y soovib tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi väärtuseks 22 298,07 eurot. 3(7)
3-19-1757
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 18.09.2019 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks aresti seadmiseks OÜ Y pangakontodele kogusummas 22 298,07 eurot, kohustades MTA-d vabastama kõnealused pangakontod arestist, kui OÜ Y või tema eest kolmas isik annab MTA-le MKS § 122 p-s 2 nimetatud tagatise väärtusega 11 150 eurot. Maksuhalduri põhjenduste ja taotlusele lisatud tõendite kogumist nähtuvalt ei saa seisukohta, et OÜ Y on toime pannud maksupettuse, pidada ilmselgelt vääraks. Olukorras, kus ettevõtja on soetanud väga sageli kauplusi külastades erinevaid kaupu ja materjale, mille soetamise asjaolude, põhjuste ja majandustegevuses kasutamise kohta ei ole maksuhaldurile suudetud anda usaldusväärseid seletusi ning maksuarvestuse aluseks võetud tehinguid kajastavad dokumendid (sularahaarved) ei võimalda veenduda selles, et äriühing kaubad tegelikult soetas, on alust arvata, et vastavad dokumendid ei kajasta reaalset majandustehingut, vaid on kasutusele võetud maksueelise saamiseks. Seega on tõenäoline, et kontrollimenetluse lõpptulemusena koostatakse OÜ-le Y maksuotsus, millega määratakse täiendav maksukohustus 22 298,07 eurot. Maksuotsuse tegemist ilmselgelt välistavaid asjaolusid ei nähtu. Maksu määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1) ei ole möödunud. Maksukohustuse teadlik vältimine annab aluse eeldada maksukohustuse täitmise soovimatust ka pärast maksumenetluse tulemusena antavat maksuotsust. OÜ-l Y puudub registervara ja mistahes muu põhivara. Teadmata on äriühingu pangakontodel olevate rahaliste vahendite hetkeseis. OÜ Y pangakontode väljavõtetest nähtub, et enamus laekuvaid summasid võetakse sularahas välja ning pole välistatud, et ka juhul, kui äriühingu pangakontodel on piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuse täitmiseks, võetakse see kiiresti pangakontodelt välja või kantakse edasi. OÜ Y ettemaksukonto saldo on 10.09.2019 seisuga 198,60 eurot, ent äriühingul on esitamata 2019. a juuni TSD. Seega on võimalik, et ettemaksukontol olevad vahendid lähevad deklareerimata maksukohustuse katteks. Pärast kontrollimenetluse alustamist on oluliselt vähenenud äriühingu käive, mistõttu ei ole põhjendamatu maksuhalduri kahtlus, et maksumenetluse lõppemise ajaks on lõppenud äriühingu majandustegevus. Põhjendatud on aresti seadmine OÜ Y pangakontodele summas 22 298,07 eurot. Nii on tagatud võimaliku maksuotsusega määratav rahaline nõue. Mõnda vähem koormavat alternatiivi (MKS § 130 lg 1 p-d 1, 2, 4 ja 5) ei ole võimalik kasutada. Ettevõtja pangakontode arestimine tulevikus kindlaks määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks saab toimuda üksnes erandlikul juhul. Sellise erandliku juhtumiga on tegu. Maksuhalduri taotluses ja sellele lisatud kontrollakti projektis välja toodud andmed õigustavad veendumust, et OÜ Y osales maksupettuses. Tõenäosus, et maksuhalduri poolt taotluses kirjeldatud sisuga maksuotsus osutub õiguspäraseks ja jääb kehtima, näib suur. Arvestades OÜ Y tegevust ning põhivara puudumist, on usutav, et maksuhalduri taotluses kirjeldatud sisuga maksuotsuse tegemise korral puudub OÜ-l Y motivatsioon majandustegevuse jätkamiseks. Avalik huvi eeldatava maksuotsuse täitmise tagamise vastu on suurem kui OÜ Y huvi selle vastu, et tema pangakontosid ei arestitaks. Kuigi MKS seda sõnaselgelt ette ei näe, on kohtul maksuhaldurile loa andmisel võimalik määrata, millise tagatise andmisel tuleb maksukohustuslase suhtes täitmist tagav toiming lõpetada. Maksuhalduri hinnang, et maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda, põhineb kaebaja varasema käitumise pinnalt tehtud järeldusel, et kaebaja käitub ebaausalt. Kaebajal on võimalik see järeldus ümber lükata. Seetõttu on õiglane määrata pangakontode aresti alt vabastamise puhul tagatise suuruseks 50% pangakontodel arestitavast summast.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4(7)
3-19-1757
3.OÜ Y esitas 07.10.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18.09.2019 määruse peale, milles palus teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. OÜ Y on korduvalt palunud MTA-l selgitada, millised on õiged ja millised valed arved, et OÜ Y saaks neid kontrollida. Ühtegi ametlikku kirja ei ole OÜ Y MTA-lt saanud. MTA esindaja on üksnes e-kirja teel selgitanud, et hetkel deklareerib OÜ Y AS O arvete alusel perioodil 2018. august kuni oktoober sisendkäibemaksu 8918, 92 eurot, kuid MTA lubaks deklareerida augustis 470,15 eurot, septembris 1120,36 eurot ja oktoobris 460,53 eurot. Ülejäänud arvete puhul on MTA tuvastanud, et samu arveid kasutavad lisaks OÜ-le Y sisendkäibemaksuarvestuses ka teised äriühingud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Haldustoiminguks loa andmise menetluses ei anna kohus siduvat hinnangut sellele, kas on tõsikindlalt võimalik väita, et MTA koostab prognoositava maksuotsuse märgitud summas. MKS § 1361 rakendamisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Küll aga hindab kohus seda, kas läbiviidava maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on maksuotsuse koostamine. Põhjendatud kahtluse olemasolu hindab kohus senises maksumenetluses kogutud kõigi tõendite pinnalt ja teeb selles osas prognoosotsuse. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 määrus asjas nr 3-16-1228; 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus nr 3-14-51698).
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maksumenetluses kogutud materjalide pinnalt mõistlikult arusaadav, et maksuhaldur on seadnud kahtluse alla kauba soetamise kõigi AS O arvete alusel (vrdl ka MTA 17.09.2019 loataotluse lisa 4). Kuigi 12.08.2019 e-kirjas on selgitatud, milliseid konkreetseid arveid võib sisendkäibemaksuarvestuses kajastada (sh on lisatud vastav tabel) ja milliseid mitte (MTA 17.09.2019 loataotluse lisa 9), nähtub maksuhalduri esindaja 04.09.2019 e-kirjast (MTA 17.09.2019 loataotluse lisa 10), et tõendeid kaupade kohta ning vastavat kuluarvestust soovib maksuhaldur saada kogu AS O arvete alusel soetatud kauba osas. MTA 17.09.2019 loataotlusest nähtub, et maksuhalduri etteheited seonduvalt AS O arvetega seisnevad selles, et äriühingu esitatud dokumentide ja juhatuse liikme selgituste pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et sellises koguses, nagu kajastatud viidatud arvetel, on äriühing ka tegelikkuses kaupa soetanud või edasi müünud (vt nt loataotluse p 2.1.2 alapunkt a). Lisaks eelnevale on maksuhaldur selgitanud, et enamik vaidluse all olevatest AS O arvetest on ka võltsimistunnustega, sest samasuguseid arveid kasutavad enda ettevõtluses ka teised äriühingud. Seega seisneb maksuhalduri peamine etteheide selles, et kauba soetus ja äriühingu kuluarvestus ei ole veenvad, ent samal ajal on osad AS O arved ka võltsimistunnustega. Asjaolu, et MTA on eelnevalt viidatud seisukohti selgitanud e-kirjas, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. MKS sellist suhtlust ei keela, sh maksuhalduri seisukohtade 5(7)
3-19-1757 esitamist nimetatud viisil. Konkreetsemad nõuded otsuste vormistamisele sätestab MKS maksumenetlust lõpetavatele haldusaktidele (vt nt MKS §-d 95 ja 96).
7.Maksuhaldur on loataotluse p-des 2.1.1 ja 2.1.2 toonud välja asjaolud, mis annavad aluse kahtluseks, et OÜ Y on enda sisendkäibemaksuarvestuses ebaõigesti kajastanud AS O arveid. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri järeldustega.
8.Maksuhalduri väidete ümberlükkamiseks tuli OÜ-l Y esitada maksuhaldurile veenvad tõendid ja selgitused selle kohta, et äriühing on viidatud arvete alusel tegelikkuses kaupa soetanud. Praeguseks maksumenetluses kogutud materjalidest nähtuvalt ei ole OÜ Y suutnud maksuhalduri põhjendatud kahtlusi ümber lükata. Seejuures ei ole OÜ Y veenvalt põhjendanud, miks nt AS-lt E soetatud kaupade puhul kasutati äriühingu nimele registreeritud kliendikaarti, millisel juhul oli võimalik lihtsamalt tuvastada konkreetne kauba soetaja (vt ka MTA 17.09.2019 loataotluse lisad 6 ja 13; vrdl lisa 5 ja CC 20.03.2019 seletuste p-d 41 ja 43). Samuti ei ole äriühing suutnud veenvalt selgitada, kellele on ostetud kaubad edasi müüdud või milliste teenuste osutamiseks neid ostetud mahus kasutati (vt CC 20.03.2019 seletuste p-d 44–49; vrdl MTA 17.09.2019 loataotluse lisa 15). AS O on selgitanud, et vaidluse all olevate sularahatšekkide puhul ei ole võimalik tuvastada, millisele konkreetsele isikule arve alusel väljastatud kaup müüdi (vt MTA 17.09.2019 loataotluse lisa 5; vt ka loataotluse p 2.1.2 c)). OÜ Y selgitused AS O tšekkide saamise kohta on ebausutavad (vt CC 20.03.2019 seletuste p-d 56 ja 59). Maksumenetluse edasisel toimetamisel on OÜ-l Y võimalus esitada tõendeid või selgitusi, mis lükkavad maksuhalduri seisukohad ümber, samuti kontrollida iga konkreetse arve alusel kauba soetamisega seonduvaid asjaolusid. Seejuures on maksuhaldur ka menetluse praeguses faasis OÜ-le Y korduvalt selgitanud, milliseid tõendeid tuleb äriühingul esitada tehingute tõendamiseks (vt MTA 17.09.2019 loataotluse lisa 10).
9.Äriühingu arvelduskonto arestimine on äärmiselt piirava iseloomuga meede, mistõttu saab see reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku äriühingu puhul olla õigustatud eeskätt põhjendatud kahtluse korral, et maksukohustuslane võib hakata oma tegevust lõpetama ja muutma end varatuks (Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2019 määrus asjas nr 3-19-355, p 9). Maksuvõlgade sissenõudmise vastu esineb tungiv avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus asjas nr 3-31-4-13, p 22), mis ei saa siiski üldjuhul kaaluda üles maksukohustuslase õiguste piiramist pangakontode arestimisega olukorras, kus pangakontode arestimata jätmise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid see lükkuks üksnes edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus asjas nr 3-3-1-57-01). Seevastu juhul, kui maksusumma laekumise tagamiseks ei ole võimalik rakendada ühtegi muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata, ei saa arvelduskontode arestimist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on täitetoimingu valik põhjendatud. Arvesse tuleb võtta seda, et OÜ-l Y puudub muu vara, millele võiks MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud täitetoiminguid kohaldada. Tegemist on äriühinguga, kus on sisuliselt üks töötaja (äriühingu juhatuse liige; vt ka CC 20.03.2019 seletuste p-d 3 ja 4), mistõttu ei ole välistatud võimalus, et pärast maksuotsuse määramist lõpetab äriühing tegevuse. Samuti nähtub äriühingu arvelduskonto väljavõtetelt, et suur osa seal olevast rahast on sularahas välja võetud, sh kasutab äriühingu juhatuse liige pangakaarti isiklike ostude eest tasumiseks (vt MTA 17.09.2019 loataotluse lisad 17 ja 18; ka CC 20.03.2019 seletuste p-d 27 ja 32). Ka on teadmata, kui suur on äriühingu sularaha jääk kassas (vt CC 20.03.2019 seletuste p 28). Need asjaolud annavad aluse 6(7)
3-19-1757 põhjendatud kahtluseks, et pärast maksukohustuse võimalikku määramist võib selle sundtäitmine osutuda võimatuks.
11.Eelnevast tulenevalt jääb OÜ Y määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.09.2019 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.