Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-19-355 K OÜ, K OÜ) makseterminale. Kõigi nende äriühingute juhatuse liikmeks on PP, kes on ka OÜ P juhatuse liige. Sellest võib järeldada, et kõik eelnimetatud äriühingud on ühe isiku kontrolli all. Samuti on K OÜ, A OÜ ja K OÜ osanikeks PP-ga seotud isikud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et OÜ P kasutab A OÜ, A OÜ, B OÜ, K OÜ ja K OÜ pangakontosid enda 20% maksustatava käibe varjamiseks, s.o kolmandate äriühingute käibe puhul on tegemist OÜ P käibemaksuga maksustatava käibega. Ükski kolmandatest äriühingutest ei ole käibemaksukohustuslane ja nende pangakontodelt ei nähtu iseseisvat majandustegevust (neile laekub raha üksnes OÜ P riidepoodides asuvate makseterminalide kaudu). Kolmandate äriühingute pangakontodelt kantakse sinna laekunud raha osaliselt OÜ P pangakontole (selgitusega „laen“), osaliselt PP isiklikule pangakontole ja ülejäänud osas võetakse sularahas välja. Seega on OÜ P jätnud deklareerimata käibe summas 98 040,18 eurot, millelt määratava täiendava käibemaksukohustuse suuruseks on 19 608,4 eurot. Samuti on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et OÜ P pangakontolt perioodil 01.06.2018–31.12.2018 välja võetud sularaha 50 455 eurot ei ole seotud OÜ P majandustegevusega ja seetõttu kuuluvad sularahaväljamaksed maksustamisele tulumaksuga. Täiendava tulumaksukohustuse eeldatav suurus on 13 113,75 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks. Taotluse esitamise hetkel on OÜ-l P maksuvõlg 37 773,34 eurot. Lisaks on PP varasemalt olnud mitmete äriühingute juhatuse liige, mis on pärast maksukohustuse tekkimist tema poolt maksuvõlgadega maha jäetud ja mille uuteks juhatuse liikmeteks on saanud variisiku tunnustega isikud. Maksuhalduril puudub täpne teave OÜ P arvelduskontodel olevate vabade vahendite kohta, kuid 09.01.2019 seisuga oli äriühingu arvelduskontol Swedbank AS-s raha 3252,34 eurot. OÜ P ettemaksukontol raha puudub, äriühing ei oma registervara ega väärtpaberkontosid. Seetõttu on ainsaks sobivaks täitetoiminguks MKS § 130 lg 1 p 3 alusel 32 721,79 euro ulatuses aresti seadmine äriühingu olemasolevale arvelduskontole ja samuti tulevikus Eesti krediidiasutustes avatavatele arvelduskontodele. Kuigi arvelduskonto arestimise näol on tegemist ettevõtlust tugevalt piirava toiminguga, siis arvestades, et OÜ P on pannud teadlikult toime maksupettuse, suunates enda rahavood kolmandatele äriühingutele eesmärgiga vältida käibemaksu tasumist, ei pruugi OÜ P majandustegevus jätkuda sellises mahus, mis võimaldaks tagada maksusumma sissenõudmise pärast maksuotsuse väljastamist. Ka PP varasem maksukäitumine annab põhjust uskuda, et maksusumma sissenõudmine võib ilma täitmist tagava toiminguta osutuda võimatuks. Maksuhaldur lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt täitetoimingu juhul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui OÜ P on esitanud tagatise väärtusega 32 721,79 eurot.

3-19-355 Maksuhalduri põhjendused annavad ka alust arvata, et OÜ-le P tõenäoliselt esitatav maksunõue võib jääda täitmata ning selle sissenõudmine ei pruugi olla tulemuslik. Sellist kahtlust kinnitab esmalt äriühingu enda tegevus, mis seisneb võimalikus käibe varjamises. Lisaks on äriühingul juba olemasolev maksuvõlg 37 773,34 eurot ja tal puudub registervara. Nii OÜ P kui ka kolmandate äriühingute tegevust kontrollib PP, kelle varasem käitumine (vt haldusasjad nr 317-608, 3-17-1042, 3-17-2623) viitab võimalusele, et pärast maksukontrolli alustamist viiakse tegevus üle teise äriühingusse, muutes eelnevad äriühingud varatuks. Seega on alust arvata, et OÜ P võib maksunõude saamise korral asuda maksude tasumise kohustust vältima. Kuigi pangakontode arestimine on äriühingu igapäevast majandustegevust kõige enam koormav meede, ei ole maksukohustuse täitmise tagamiseks praegusel juhul võimalik rakendada ühtegi alternatiivset täitetoimingut. Kuna maksuhalduri kahtlused maksupettuse toimepanemisest on esitatud asjaolude pinnalt usutavad, on äriühingu arvelduskontode arestimine proportsionaalne meede. MKS § 131 lg 4 kohaselt on äriühingul võimalik MTA loal teha väljamakseid ka arestitud pangakontolt ning tagatise esitamisega saab ta aidata kaasa ka pangakontode aresti alt vabastamisele. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast toimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langemist või MKS §-s 122 nimetatud tagatise esitamist 32 721,79 euro ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-19-355 nr 3-17-608, 3-17-1042 ja 3-17-2623 kajastatuga, mis ei seondunud OÜ P tegevusega. Kontode arestimise korral peab OÜ P oma majandustegevuse lõpetama ja kuna selle tagajärjeks on äriühingu suutmatus täita finantskohustusi, toob see kaasa äriühingu pankroti. Sellisel juhul jääks riigil saamata ka võimalik maksuvõlg, sest selle täitmine oleks võimalik üksnes äriühingu majandustegevusest laekuvatest vahenditest. OÜ-l P on 7 töötajat, kellele makstakse igakuiselt palka kokku ca 2041 eurot ja sellelt tasutakse ka tööjõumaksud. Samuti on OÜ-l P igakuised kulutused kokku ca 4500 eurot kaupluste rendile, kommunaalkuludele ja teenindavatele sõidukitele. OÜ-l P on kohustused erinevate tehingupartnerite ees, mille täitmata jätmine võib viia sundtäitmiseni. MTA ega halduskohus ei ole analüüsinud seda, et OÜ P on tegutsev ettevõtte, mis ei plaani majandustegevust lõpetada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2015 määrus nr 3-15-2330).

3-19-355 edasi kolmandatele isikutele. Selline käitumine viitab, et PP soovib võlgadega tegutseda seni, kuni maksuhaldur jõuab teha maksuotsuse, ning seejärel äriühingu tegevus lõpetatakse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(6)

3-19-355 kuritarvitamiseks, sest kolmandatel äriühingutel puudub tegelikkuses iseseisev majandustegevus ja nende kasutamise eesmärgiks on varjata OÜ P enda maksustatavat käivet.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.