Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ruth Prigoda
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1279
Haldusasi
Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.04.2019 maksuotsuse nr 12.25/012859 ning 11.06.2019 vaideotsuse nr 6-1/4392-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, volitatud esindaja Aleksandra HlebnikovaStepanova Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
võõrandamisest saadud kasu X ei deklareerinud. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA või maksuhaldur) koostas 22.04.2019 maksuotsuse nr 12.2-5/012859 (edaspidi maksuotsus), millega kohustati Xi tasuma Sadama kinnistu võõrandamiselt tulumaksu maksustamisperioodi 2016 eest summas 2972,60 eurot. Maksuotsust põhjendati kokkuvõtvalt alljärgnevalt.
2 (6)
3 (6)
käigus on kogutud piisavalt tõendeid, mis põhjendavad kahtlust kaebaja poolt esitatud andmete õigsuses ning nende põhjal on tehtud motiveeritud ja õiged järeldused.
1 Maksuhalduri lisa 5
4 (6)
TuMS § 15 lg 5 punkti 4 tähenduses aiamaja ja suvila ei ole samastatav igasuguse väikese hoonega. Suvila või aiamaja on hooajaliseks, meie kliimas suveajal kasutamiseks kohandatud hoone, millel võib olla kergem konstruktsioon ning väiksem soojapidavus kui elamul. Maksuvabastuse eelduste täitmiseks on lisaks oluline, et sellist hoonet ka tegelikkuses suvilana kasutati. Kaebaja väide hoone kasutamise kohta suvilana on üldsõnaline, kaebaja ei ole maksuega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hoone tegelikku funktsiooni suvila või aiamajana. Ehitisregistri andmete kohaselt oli Sadama kinnistul paikneva varikatuse näol tegemist hoonega, mille kasutamise otstarbeks oli märgitud majapidamishoone ning mille kasulik pind oli 3,2 m2. Arvestades hoone suurust ning kasutusotstarvet, on kohtu hinnangul ebausutav, et selline hoone sai täita suvila funktsiooni ning kaebaja seda ka tegelikkuses selleks kasutas. Kuna kaebaja ei ole kohtu hinnangul vaidlusalust hoonet tegelikkuses oma suvila või aiamajana kasutanud, ei kohaldu talle TuMS § 15 lg 5 punktis 4 sätestatud tulumaksusoodustus ja vara võõrandamiselt saadud kasult tuleb tasuda tulumaks.
5 (6)
parandusdeklaratsioon. Kaebajal paluti esitatud teavet täiendada ja olemasolevaid dokumentaalseid tõendeid vajadusel juurde esitada. Kaebaja esitas kuludokumente, millest osa ei vastanud eelpool kirjeldatud nõuetele. Kaebaja selgitas 15.03.2019 maksuhaldurile saadetud e-kirjas, et kuludokumente ei ole säilinud, kuna kaebaja ehitas oma tarbeks ja kulutused tehti sularahas. Kohus märgib, et tulenevalt MKS § 56 lg-st 2 ja §-st 58 on maksumaksjal kohustus pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, säilitada vastavaid dokumente ning esitada maksuhaldurile maksudeklaratsioone. Füüsilise isiku dokumentide säilitamise kohustus on sätestatud TuMS § 36 lg-s 2, mille kohaselt on maksumaksja kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente, seega ka tuludeklaratsiooni täitmiseks vajalikke andmeid.3 Kinnisvara puhul on reeglina tegemist kõrge väärtusega varaga, mille puhul peaks isik arvestama selle võimaliku võõrandamisega ka juhul kui kinnisvara soetatakse isiklikuks kasutamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsus nr 3-17-1884, punkt 14). Kuludokumentide puudumisel ei saa kulusid kasust maha arvata.
3 Samas, lk 651-652.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.