Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-190
Haldusasi
OÜ Adepte kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 31.12.2018 otsuse nr 1812902/00241 tühistamiseks ja projekteerimistingimuste taotluse 1811002/12314 uueks lahendamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Adepte, volitatud esindajad v.adv Piret Blankin ja v.adv abi Angela Kase Vastustaja – Saaremaa vald, volitatud esindaja Kaire Müür
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Adepte apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Adepte apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-190 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.11.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-19-190 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Adepte esitas 30.11.2018 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste andmiseks Metsa-Simmu kinnistule (katastriüksus 48301:006:0435) elektrituuliku ja seda teenindava taristu rajamiseks.
2.Saaremaa Vallavalitsus keeldus 31.12.2018 otsusega nr 1812902/00241 ehitusseadustiku (EhS) § 32 p 2 alusel projekteerimistingimuste andmisest. Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud valla külade üldplaneeringu (ÜP) kohaselt asub Metsa-Simmu kinnistu maatulundusalal. ÜP näeb ette, et elektrituuliku püstitamiseks on vajalik määrata alale tootmismaa maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaa asemele. Sellise juhtotstarbe määramine ja tootmisalale ehitamine on ÜP kohaselt võimalik vaid detailplaneeringu alusel. Lisaks asub maaüksus riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (MP) kohaselt rohelise võrgustiku koridoris. MP lisana kehtima jäetud teemaplaneeringu „Tuuleenergeetika“ seletuskirja kohaselt toimub üksiku elektrituuliku rajamine detailplaneeringu alusel. MetsaSimmu kinnistu asub rohevõrgustiku koridori piiril või osaliselt rohevõrgustiku koridoris ja tugialal. Seetõttu on edasise tegevuse kavandamisel rohevõrgustiku temaatikat vajalik arvestada ja detailplaneeringu protsessi jooksul põhjalikumalt kaalutleda.
3.OÜ Adepte esitas 30.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 25.03.2019), mille lõplikeks nõueteks jäid Saaremaa Vallavalitsuse 31.12.2018 otsuse nr 1812902/00241 tühistamise ja projekteerimistingimuste taotluse 1811002/12314 uueks lahendamiseks kohustamise nõue. Detailplaneeringu koostamise kohustus ei saa tuleneda MP-st. Detailplaneeringu kohustust ei tulene ka ÜP-st. Metsa-Simmu maaüksus ei asu ÜP-s täpsustatud rohevõrgustiku alal. Lisaks on ÜP alusel detailplaneeringukohustuse aluseks erinevate hoonete püstitamine, kuid elektrituulik ei ole hoone, vaid rajatis (EhS § 3 lg 2). Kaebaja ei soovi Metsa-Simmu maaüksuse juhtotstarvet muuta, vaid täpsustada maaüksuse sihtotstarvet. ÜP-s ette nähtud maakasutuse juhtotstarve ei välista Metsa-Simmu katastriüksusele 10–20% osas teistsuguse kõrvalsihtotstarbe määramist. Tuulikuga seotud müra ja visuaalne mõju ei takista maa-ala kasutamist põllumajanduseks või metsamajandamiseks ja maaüksuse juhtotstarbe muutmine pole vajalik. Üks tuulegeneraator ei ole käsitatav olulise avaliku huviga rajatisena, sest visuaalse nähtavuse ning liikluskorralduslike ja loodusmõjude poolest ei erine see näiteks mistahes piirdeaiast, samuti pole vaidlustatud otsuses tõendatud, et kavandatav tuulik põhjustaks olulist kahju naaberkinnistutele või oleks vastuolus keskkonnanõuetega. Metsa-Simmu kinnistu paikneb tootmisala juhtotstarbega ala piiril ega jää ÜP-s määratud rohevõrgustiku koridori ega selle tugialale.
2(8)
3-19-190 Vastustaja ei kaasanud kaebajat nõuetekohaselt menetlusse ega andnud enne projekteerimistingimuste andmisest keeldumist kaebajale võimalust oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks.
Saaremaa vald palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kehtivast ÜP-st tuleneb, et elektrituuliku püstitamine on võimalik tootmisalale ja detailplaneeringu alusel. Sõltuvalt ÜP-st võib maakasutuse juhtotstarbe puhul olla loetletud maaüksuse sihtotstarbed, mis on sellel juhtotstarbel lubatud, või kui sellist loetelu ei ole ÜP-s esitatud, siis peab tegevus vastama juhtotstarbele ning tegevuse sobivuse ja kooskõla hindamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Olukorras, kus kogu endine Mustjala valla territoorium on maatulundusala ulatuses, kus ei ole juhtotstarbeid reserveeritud, tähendaks kaebaja tõlgendus, et igale poole saaks piiramatult rajada ehitisi, mis ei vasta maatulunduslikele eesmärkidele, kuna muudatus protsentuaalselt maatulundusalal tervikuna jääb alla 51%. Isegi kui tootmismaa sihtotstarbe ja ÜP juhtotstarbe määramine ei ole ÜP muutmise aluseks, tuleneb ÜP-st kohustus detailplaneeringu koostamiseks, kuna ÜP p 2.1.3 kohaselt tohib tootmisaladele ehitada (sh rajatisi) kehtestatud detailplaneeringu alusel.
5.Tallinna Halduskohus jättis 16.04.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine EhS § 32 p 2 alusel ei eelda, et ÜP välistaks sõnaselgelt soovitud ehitise püstitamise. Kohalik omavalitsus võib sel alusel keelduda projekteerimistingimuste andmisest ka juhul, kui ÜP-s valitud vastava ala ruumilise planeerimise eesmärgid ei soosi sellise ehitise püstitamist ning puuduvad kaalukad põhjused, miks peaks konkreetne ehitis asuma konkreetses kohas ÜP-s valitud maakasutuse üldistest põhimõtetest hoolimata. Kohalikul omavalitsusel on avar hindamisruum otsustamaks, kas või mil määral lubada konkreetsel juhul ÜP-ga määratud juhtotstarbest hälbimist. Kui ÜP ei välista sõnaselgelt konkreetsele alale teatud ehitise püstitamist, peab kohalik omavalitsus ehitamise vastavust ÜP-le hindama ÜP-d tervikuna silmas pidades ja selle eesmärkidest lähtudes. Vastustajal on õigus selles, et ÜP-s on põhimõtteliselt ette nähtud, et tuulikute püstitamine eeldab detailplaneeringu kehtestamist. ÜP seletuskirja lk-l 15 asuvast tabelist, kus on toodud alade kasutamise nimestik, tuleneb, et tootmisala juhtotstarbega aladeks on mh „tuulegeneraatorite [...] ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud ala ning nendes tulenevad mõjualad“. ÜP seletuskirja lk-l 20, kus käsitletakse tootmisalasid, on märgitud: „Tootmisaladele ehitiste ehitamisel tuleb arvesse võtta üldplaneeringus toodud piiranguid. Tootmisaladele tohib ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel“. Neist kahest lausest nähtub selgelt, et vastavalt ÜP-le peaksid tuulegeneraatorid paiknema alal, millele on ÜP-s määratud tööstusala juhtotstarve ning ehitamine neile aladele eeldab detailplaneeringu koostamist. On ilmne, et eelviidatud tabelis esitatud tootmisala kirjelduses on silmas peetud just seda laadi suuri ja olulise ruumilise mõjuga tuulegeneraatoreid nagu see, mida kaebaja soovib püstitada (toomisvõimsus kuni 2MW ja tipukõrgus kuni 100 m). Olukorras, kus teatud liiki spetsiifiliste ehitiste (tuulegeneraatorid) rajamine on ÜP-s selgelt ette nähtud teatud aladele (tootmisala juhtotstarbega alad), tuleb lugeda, et muudele aladele selliste ehitiste püstitamist ette nähtud ei ole ehk mujale nende püstitamine ei vasta vähemalt üldjuhul ÜP-le. Sellisel juhul peaksid esinema mingisugused kaalukad argumendid väljapoole tootmisala juhtotstarbega ala tuuliku püstitamise lubamiseks. Kuna tootmisaladele ehitamine saab ÜP (seletuskirja lk 20 kolmas lõik) kohaselt toimuda vaid detailplaneeringu alusel, oleks ÜP eesmärgiga otseses vastuolus see, kui väljapoole ÜP-s määratletud tootmisalasid oleks võimlik ilma detailplaneeringu kehtestamiseta püstitada selliseid ehitisi, mille jaoks on ÜP-s 3(8)
3-19-190 ette nähtud just tootmisala juhtotstarbega alad. Sellises olukorras võis kohalik omavalitsus asuda seisukohale, et kaebaja soovitud tuuliku rajamine Metsa-Simmu kinnistule ei vasta ÜPle. Järeldust, et tuuliku püstitamine maatulundusalale ilma detailplaneeringut koostamata ei vasta ÜP-le, toetab ka ÜP seletuskirja p-s 2.2 märgitu, mille kohaselt on detailplaneeringu kohustus kehtestatud tööstus- ja tootmishoonetele. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses ega kohtule esitatud seisukohas kavandatavat ehitist hoonena määratlenud. ÜP sisu ja eesmärke silmas pidades tuleb ÜP p-s 2.2 kasutatud mõistet „tööstus- ja tootmishooned“ tõlgendada nõnda, et see hõlmab lisaks EhS-s sätestatud hoone mõistele vastavatele ehitistele ka muid olulise ruumilise mõjuga tööstusotstarbeks rajatavaid ehitisi, nagu seda on kaebaja kavandatav tuulik. Teistsugune tõlgendus oleks ilmses vastuolus ÜP-st nähtuvate planeerimise põhimõtetega, eeskätt sellega, et tuulegeneraatorite jaoks on ÜP-s ette nähtud tootmisala juhtotstarbega alad, kus mistahes ehitamine saab toimuda vaid detailplaneeringu alusel. ÜP-s seletuskirja p-s 2.2 tööstus- ja tootmishoonetele seatud detailplaneeringu kohustuse eesmärk ei saa olla tingimuste seadmine tulenevalt ehitise iseloomust (hoone), vaid eesmärk on tingimuste seadmine tulenevalt ehitise kasutusotstarbest (tööstus või tootmine). Seetõttu tuleb vähemalt ruumise mõju, sh suuruse poolest hoonetega samaväärsed või neist mõjukamad muud tootmisrajatised samastada ÜP mõttes tööstus- ja tootmishoonetega. Isegi kui asuda seisukohale, et ÜP seletuskirja p-s 2.2. ei tulene tuuliku püstitamiseks detailplaneeringu kohustust vahetult, õigustab seal sätestatu igal juhul seisukohta, et ÜP-s konkreetselt tootmisalale ette nähtud ehitiste (sh tuulik) püstitamine muudele aladele, sh maatulundusalale, ei vasta ÜP-le. ÜP seletuskirja lk-l 15 asuva tabeli (juhtotstarvete kirjeldused), p 2.1.3 (tootmisala) ning p 2.2. (detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud) koosmõjust tuleneb üheselt, et sellise tootmisrajatise nagu tuulik püstitamine eeldab ÜP-ga hõlmatud alal detailplaneeringu kehtestamist. Otsustades ÜP-ga määratud juhtotstarbest erineva otstarbega ehitise püstitamise lubamise üle, ei saa kohalik omavalitsus lähtuda pelgalt kavandatava ehitise pind- ja mõjuala ning kogu kinnistu pindala või veelgi enam kogu vastava juhtotstarbega ala suuruse vahekorrast. Olukorras, kus maaomanikud saaksid põhimõtteliselt kasutada teatud juhtotstarbega alale jäävat kinnistut ükskõik millisel muul otstarbel, kui see muu kasutus ei hõlma üle 50% kogu kinnistust, muutuks ÜP-s alade juhtotstarbe määramise mõttetuks. ÜP-s on seejuures märgitud (seletuskirja p 2.1 kolmas lõik), et teatud juhtotstarbega alal on kogu tegevus allutatud maakasutuse juhtotstarbest tulenevale eesmärgile. Maatulundusala on ÜP-s (seletuskirja lk 15 asuv tabel) määratletud kui põllumajanduse ja metsamajanduse ning sellega seonduvate ehitiste püstitamiseks ette nähtud ala. ÜP-le vastavaks saaks maatulundusala juhtotstarbega maale ehitamist lugeda siis, kui vastava ehitise näol on tegemist objektiga, mis kas otsesest majanduslikust eesmärgist tingituna või ka teatud ajaloolistel vms põhjustel on seostatav põllu- ja metsamajandusega või kui sellise ehitise püstitamise õigustus tuleneb ÜP-st endast. ÜP-st ei tulene aga kuidagi, et sellele vastaks elektri tootmiseks kasutatava tuuliku püstitamine väljapoole tootmisala ja detailplaneeringut kehtestamata. Rajatist tuleb käsitada olulise avaliku huviga rajatisena, kui sellel on selline ruumiline mõju, mis oluliselt väljub konkreetse kinnistu piiridest. Muu hulgas tuleb olulise avaliku huviga rajatistena käsitada rajatisi, mis oma suuruse tõttu ümbritsevast keskkonnast visuaalselt esile tulevad ja kaugele kätte paistavad. Kaebaja poolt kavandatav, seni metsaga kaetud alale rajatav 100-meetrise tipukõrgusega tuulik on igal juhul selline rajatis. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta. Projekteerimistingimuste andmise otsustamiseks vajalikud andmed nähtusid taotlusest ja avalikult kättesaadavatest andmetest (kaardimaterjal). Isiku taotluse alusel toimuvas 4(8)
3-19-190 haldusmenetluses ei pea haldusorgan andma igal juhul taotlejale täiendavalt võimalust esitada taotluse rahuldamata jätmise otsuse projekti kohta oma arvamus (vt haldusmenetluse seaduse, HMS, § 40 lg 3 p 2), iseäranis ei pea haldusorgan küsima arvamust õigusnormide või kehtivate planeeringute tõlgendamise kohta. Ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud selgituste pinnalt ei ole usutav, et isegi juhul, kui kaebajal oleks olnud enne vaidlusaluse otsuse tegemist antud võimalus otsuse projekti kohta arvamust avaldada, oleks ta toonud välja mingisuguseid selliseid asjaolusid või põhjendusi, mis oleksid võinud mõjutada vastustajat teisti otsustama. Vaidlustatud otsusega ei ole vastustaja võtnud seisukohta, et kaebaja soovitud tuuliku rajamine on täiesti välistatud, küll aga leidnud, et see pole võimalik ÜP alusel antavate projekteerimistingimustega ning kõigi erinevate huvide igakülgne kaalumine saab toimuda detailplaneeringu menetluses. Kaebajal on iseenesest õigus selles, et projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseks ei saa olla MP-s sätestatu ning keeldumisel MP-s sätestatule viitamine ei ole kohane. Praegusel juhul on aga ilmne, et vaidlustatud otsuses sisalduval argumentatsioonil, mis puudutab rohevõrgustiku koridori, ei olnud otsuse tegemisel erilist kaalu. Rohevõrgustiku koridori temaatikale on vaidlustatud otsuses viidatud vaid täiendavalt ega ole ka leitud, et Metsa-Simmu kinnistu paiknemine selle koridori piiril oleks kavandatud ehitamist välistav asjaolu. Järeldus, et rohevõrgustiku alaga seonduvaid huve on võimalik paremini arvesse võtta detailplaneeringu menetluses, ei ole väär. On aga ilmne, et ainuüksi eelpool käsitletud põhjendus, mille kohaselt ei vasta tuuliku ehitamine maatulundusala juhtotstarbega alale ÜPle, oli piisav projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.OÜ Adepte palub 16.05.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda ja mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt välja. Projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus ÜP-ga. Maatulundusmaa juhtotstarve ei välista kinnistu kasutamist muul otstarbel kui maatulundusmaa. Tuuleenergia tootmine ei ole vastuolus ega takista mistahes muul viisil maatulunduslikku tegevust ehk kinnistul metsa kasvamist ja kasvatamist. Seega ei saa ühe tuuliku püstitamist lugeda maatüki juhtotstarbega vastuolus olevaks tegevuseks. Kohus on ekslikult ja kohati läbisegi kasutanud termineid „olulise ruumilise mõjuga rajatis (ehitis)“ ja „olulise avaliku huviga rajatis“. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (määrus nr 102) p 4 järgi ei ole üks elektrituulik olulise ruumilise mõjuga rajatis. Olukorras, kus taotletav elektrituulik paigutatakse metsaga ümbritsetud alale ja lähimad üksikud elamud jäävad ligi 0,5 km kaugusele, ei saa pidada usutavaks, et üks elektrituulik avaldaks olulist mõju ja seda suurele territooriumile. Tegemist ei ole ka olulise avaliku huviga rajatisega. Kohus on olulise avaliku huvi sisustanud vääralt läbi olulise ruumilise mõju definitsiooni. Seejuures pole olulise avaliku huviga rajatise käsitust õiguslikult põhjendatud. Oluline avalik huvi on sisustamata õigusmõiste, ent ainuüksi PlanS seletuskiri selgitab seda täiesti erinevalt olulisest ruumilisest mõjust. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas ühe elektrituuliku rajamisega kaasneb oluline avalik huvi. Kaebaja ei nõustu kohtu ja vastustaja käsitusega, et ÜP-s on ette nähtud tuulikute püstitamiseks detailplaneeringu nõue. Kohtu viidatud ÜP sätetest pole võimalik sellist kohustust leida. Hinnates ÜP p-s 2.2 toodut nii grammatiliselt kui teleoloogiliselt, ei saa sellest järeldada, et sõna „hoone“ hõlmab endas mistahes ehitisi. Seadusandja on sätestanud selgelt nõuded hoonetele ja rajatistele vaid juhul, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga 5(8)
3-19-190 rajatisega või olulise avaliku huviga. Sedavõrd lai tööstus- ja tootmishoonete mõiste sisustamine ÜP tasandil on vastuolus õiguskindluse- ja õigusselguse põhimõtetega. Kohtu järeldus, et tuuliku püstitamine eeldab alati detailplaneeringut, on ebaõige. ÜP ühestki sättest ei tulene keeldu püstitada üht elektrituulikut detailplaneeringuta. Järelikult ei ole taotlus vastuolus ÜP-ga ega nõua detailplaneeringu koostamist, mistõttu puudus vallal õiguslik alus keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest. Ärakuulamisõiguse rikkumine on toonud kaasa vale otsuse. Ei ole mingit põhjust väita, et olukorras, kus kaebajal oleks olnud võimalus vastustajale selgitada juba ainuüksi eelkirjeldatud mõistete tegelikku sisu ja kasutust, oleks kindlasti välistatud, et vald oleks terminoloogilise selguse valguses teistsuguse otsuse teinud. Lisaks on kohtu seisukoht ärakuulamisõiguse olemust ebamõistlikult kitsendav. Sellest, kui kohtumenetluses jääb kaebus rahuldamata või kohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu, ei saa järeldada, et need poleks võinud muuta asja lahendamist haldusmenetluses.
7.Saaremaa vald palus 20.06.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Arvestades asjaolu, et kogu endine Mustjala valla territoorium on maatulundusmaa ulatuses, kus ei ole juhtotstarbeid reserveeritud, tähendaks kaebaja tõlgendus, et igale poole saaks piiramatult rajada ehitisi, mis ei vasta maatulunduslikele eesmärkidele, kuna muudatus protsentuaalselt maatulundusalal tervikuna jääb alla 51% (sellist põhimõtet on võimalik kasutada tiheasustusaladel). Isegi kui lähtuda ÜP puhul grammatilisest tõlgendusest, nagu oleks detailplaneeringu koostamise kohustus ainult tootmis- ja tööstushoonete rajamiseks ning elektrituulik kui rajatis selle hulka ei kuuluks, on võimalik nõuda detailplaneeringu koostamist lähtuvalt ala maakasutuse juhtotstarbest. Seega on tuulegeneraatori kavandamiseks vajalik muuta Mustjala külade ÜP-d, määrates vastavalt sellele tootmisala, kuna tuulegeneraatorid on lubatud ÜP kohasel tootmisalal, mitte maatulundusalal. Halduskohus ei ole käsitlenud olulise ruumilise mõjuga rajatist mitte määrusest nr 102 tulenevalt, vaid asjaolust, et tuulegeneraator oma iseloomult on rajatis, mis omab ruumilist mõju. See tähendab, et olemuslikult või ehituslikult on tegemist ruumilist mõju omava objektiga. Ka EhS seletuskiri räägib rajatistest, mis omavad ruumilist mõju. Tuulegeneraator on käsitatav olulise avaliku huviga rajatisena. Vaidlust ei saa olla selles, et tuulegeneraatori püstitamisega kaasneb erinevaid mõjusid, mis võivad ulatuda kinnisasja piiridest kaugemale. Kuigi EhS-s ei ole defineeritud olulise avaliku huviga rajatist, on EhS seletuskirjas selgitatud, et tegu on rajatisega, mis omab ruumilist mõju ning vastavate rajatistena võib käsitada ka tuulikuid. Projekteerimistingimuste taotlus on vastuolus ÜP-ga ning nõuab detailplaneeringu koostamist, mistõttu oli vastustajal õiguslik alus keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Vastustajal puudus vajadus täiendavaid seisukohti või arvamusi küsida, kuna tegemist oli olukorraga, kus oli üheselt arusaadav, mida sooviti rajada. Ilmselgelt ei oleks ärakuulamine ajendanud vastustajat tegema teistsugust otsust.
8.OÜ Adepte esitas 20.09.2019 vastuse Saaremaa valla vastusele, leides, et kaebaja taotluse lahendamine läbi projekteerimistingimuste väljastamise on seaduslik ja vastustaja ÜP tõlgendus ekslik. Isegi kui oluline avalik huvi kaasneb, ei tähenda see automaatselt, et sellise rajatise püstitamiseks on vajalik koostada detailplaneering. Vald ei ole enne kaebaja taotluse rahuldamata jätmist otsust kaalunud ega suure avaliku huvi olemasolu tuvastanud. Olulise avaliku huvi puudumist ühe elektrituuliku püstitamiseks kinnitab EhS seletuskiri, mis viitab 6(8)
3-19-190 olulise avaliku huviga rajatise defineerimisel tuulikutele mitmuses. Taotleja tuleb ära kuulata ka siis, kui on üheselt selge, mida soovitakse, ja taotlus jäetakse rahuldamata.
9.Saaremaa vald esitas 27.09.2019 seisukoha OÜ Adepte vastusele. ÜP-s on selgelt välja toodud, et tuulegeneraatorid on lubatud tootmisalal. Kuna tootmisalale võib ehitada vaid detailplaneeringu alusel, siis on tuulegeneraatori püstitamiseks vajalik detailplaneeringu koostamine. Vastustaja on otsuses põhjendanud, miks on tuulegeneraatorit käsitatud olulise avaliku huviga rajatisena.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Halduskohus on asunud õigele seisukohale, et projekteerimistingimuste andmine oleks vastuolus ÜP-ga, sest elektrituuliku püstitamiseks on vajalik detailplaneeringu kehtestamine. Ehkki sellist lauset pole otsesõnu ÜP-s kirjas, tuleneb see siiski üheselt ÜP seletuskirja tabeli „Alade kasutamise nimestik“ (tabel 1, lk 15), ÜP seletuskirja p 2.1.3 (tootmisala) ning p 2.2 (detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud) koosmõjust. ÜP seletuskirja viidatud tabelist 1 nähtuvalt on tuulegeneraatorite ja neid teenindava taristu ehitamine ette nähtud tootmisala juhtotstarbega maale. Puudub vaidlus selles, et Metsa-Simmu kinnistu asub maatulundusalal, mitte tootmisalal. ÜP p 2.1.3 kohaselt tuleb tootmisaladele ehitiste ehitamisel arvesse võtta ÜP-s toodud piiranguid ning tootmisaladele tohib ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel. Vastavalt ÜP p-le 2.2 on Mustjala vallas detailplaneeringu kohustus tööstus- ja tootmishoonetele ning nende teenindamiseks vajalikele ehitistele. Väär on kaebaja arusaam, nagu välistaks detailplaneeringu koostamise kohustuse praegusel juhul ÜP p 2.2, sest selles räägitakse hoonetest, mitte rajatistest. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ÜP p 2.1.3 ei erista tootmisalale hoonete või rajatiste ehitamist, vaid räägib üheselt tootmisala ehitiste ehitamisest. Ka asjaolu, et ÜP seletuskirja (lk 15 ülalt teine lõik) kohaselt ei või juhtotstarbega alal kõrvalkasutus ületada 45% kaardil piiritletud kasutusala mahust, ei välista detailplaneeringu koostamise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab see praeguse vaidluse kontekstis vaid, et maatulundusalale võib teoreetiliselt ehitada ka tootmisobjekti (tootmisalade ehitis või tootmisobjekt, ÜP seletuskirja lk 20), kuid kuna tootmisala ehitise ehitamise eelduseks on detailplaneeringu kehtestamine (ÜP p 2.1.3), tuleb detailplaneering kehtestada ka juhul, kui tootmisala ehitist planeeritakse maatulundusmaale. ÜP eesmärgiks ei saa olla detailplaneeringu koostamise kohustusest n-ö möödahiilimise võimaldamine juhuks, kui ehitada tootmisala ehitis selleks mitte ette nähtud juhtotstarbega maale. Asjakohatu on kaebaja apellatsioonkaebuses ja selle täienduses esitatud näide viljakuivati juurde elektri alajaama rajamisest – elektri alajaama ei ole märgitud ÜP seletuskirja lk-l 15 asuvas tabelis tootmisala kategoorias ning arusaadavalt ei ole ka sisuliselt võimalik väikest alajaama võrrelda elektrituulikuga. Eelnevast tulenevalt on õige vastustaja ja halduskohtu järeldus, et kaebajale ei olnud võimalik projekteerimistingimusi väljastada, kuna see oleks olnud vastuolus ÜP-ga (EhS § 32 p 2). Saaremaa vald ei ole kaebaja taotlust „uksest välja menetlenud“, nagu on ekslikult leidnud kaebaja, vaid lahendanud kaebaja taotluse õiguspäraselt, lähtudes EhS ja ÜP sätetest ning ÜP eesmärgist ja asjakohastest kaalutlustest.
12.Kuna vastustajal oli õiguslik alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks EhS § 32 p 2 (projekteerimistingimused ei vasta ÜP-le), ei ole asja lahendamisel vajalik anda hinnangut sellele, kas vastustajal oleks olnud õigus nõuda detailplaneeringu koostamist ka 7(8)
3-19-190 PlanS § 125 lg 1 p 3 (olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks), p 4 (olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks) või lg 3 (olulise avaliku huvi olemasolu korral) alusel. Praegusel juhul oli vastustajal õigus nõuda detailplaneeringu koostamist PlanS § 125 lg 2 alusel ‒ detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Seepärast pole vaidluse lahendamisel vajalik sisustada ka määratlemata õigusmõisteid „olulise avaliku huviga rajatis“, „olulise ruumilise mõjuga ehitis“ ega „oluline avalik huvi“.
13.Ärakuulamisõigusega seonduvas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 20 toodud põhjendustega neid üle kordamata. Kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine ei saanud määrata ega mõjutada menetlustulemust.
14.Eelnevat kokku võttes tuleb OÜ Adepte apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). OÜ Adepte apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.