Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 16. aprill 2019, Tallinn 3-19-190
Haldusasi
OÜ Adepte kaebus Saaremaa Vallavalitsuse
31.detsembri 2018 otsuse nr 1812902/00241 tühistamise ja projekteerimistingimuste taotluse 1811002/12314 uueks lahendamiseks kohustamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Adepte Esindaja: v.adv. Piret Blankin, adv. Edgar-Kaj Velbri Vastutaja: Saaremaa vald Esindaja: Kaire Müür
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Adepte kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16. mail 2019 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.OÜ Adepte esitas 30. novembril 2018 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste andmiseks Metsa-Simmu kinnistule (katastriüksus 48301:006:0435) elektrituuliku ja seda teenindava infrastruktuuri rajamiseks. Saaremaa Vallavalitsuse arhitekt -1-
tegi 31. detsembril 2018 ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 32 p 2 alusel projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsuse nr 1812902/00241. Otsust on põhjendatud eeskätt sellega, et Mustjala Vallavolikogu 29. aprilli 2011. aasta otsusega nr 14 kehtestatud valla külade üldplaneeringu (edaspidi „üldplaneering“) kohaselt asub MetsaSimmu kinnistu maatulundusalal, ent tuuliku püstitamine oleks võimalik tootmisala juhtotstarbega maale, sellise juhtotstarbe määramine ja tootmisalale ehitamine on aga üldplaneeringu kohaselt võimalik vaid detailplaneeringu alusel. Teiseks on otsuses märgitud, et riigihalduse ministri 27. aprilli 2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisana kehtima jäetud teemaplaneeringu „Tuuleenergeetika“ seletuskirja kohaselt toimub üksiku elektrituuliku rajamine detailplaneeringu alusel. Kolmandaks on otsuses märgitud, et Metsa-Simmu kinnistu asub rohevõrgustiku koridori piiril ning edasise tegevuse kavandamisel on rohevõrgustiku temaatikat vajalik arvestada ja detailplaneeringu protsessi jooksul põhjalikumalt kaalutleda.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.OÜ Adepte esitas 30. jaanuaril 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles projekteerimistingimuste väljastamise taotluse kohta tehtud otsuse tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamist või alternatiivselt selle tühistamist ja Saaremaa Vallavalitsuse kohustamist projekteerimistingimuste väljastamise taotluse läbi vaatamiseks. Kohtumenetluse käigus täpsustas kaebaja 25. märtsil 2019 kaebuse nõudeid, loobudes otsuse tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamise nõuetest ning jäädes Saaremaa Vallavalitsuse
31.detsembri 2018 otsuse 1812902/00241 tühistamise ning projekteerimistingimuste taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuete juurde. Sisuliselt muutis kaebaja niisiis kaebuse eset, mis on halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 49 lg 1 kohaselt lubatud.
3.Kaebaja on seisukohal, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei saa tuleneda maakonnaplaneeringust, ent vastuolu kehtiva üldplaneeringuga antud juhul ei esinenud. Kaebaja on seisukohal, et üldplaneeringus ette nähtud maakasutuse juhtotstarve ei välista Metsa-Simmu katastriüksusele 10-20% osas teistsuguse kõrvalsihtotstarbe määramist. Kaebaja leiab ka, et tuulikuga seotud müra ja visuaalne mõju ei takista maa-ala kasutamist põllumajanduseks või metsamajandamiseks ja maaüksuse juhtotstarbe muutmine pole vajalik.
4.Kaebaja hinnangul ei ole üks tuulegeneraator on käsitatav olulise avaliku huviga rajatisena, sest visuaalse nähtavuse ning liikluskorralduslike ja loodusmõjude poolest ei erine see näiteks mistahes piirdeaiast, samuti pole vaidlustatud otsuses tõendatud, et kavandatav tuulik põhjustaks olulist kahju naaberkinnistutele või oleks vastuolus keskkonna nõuetega. Kaebaja rõhutab, et Metsa-Simmu kinnistu paikneb tootmisala juhtotstarbega ala piiril ega jää üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku koridori ega selle tugialale.
5.Kaebaja heidab ka ette, et vastustaja ei kaasanud teda nõuetekohaselt menetlusse ega andnud enne projekteerimistingimuste andmisest keeldumist kaebajale võimalust oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Saaremaa vald leiab, et OÜ Adepte kaebus ei ole põhjendatud ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et kehtivast üldplaneeringust tuleneb, et -2-
elektrituuliku püstitamine on võimalik tootmisalale ja detailplaneeringu alusel. Vastustaja leiab, et sõltuvalt üldplaneeringust võib maakasutuse juhtotstarbe puhul olla loetletud maaüksuse sihtotstarbed, mis on sellel juhtotstarbel lubatud, või kui sellist loetelu ei ole üldplaneeringus esitatud, siis peab tegevus vastama juhtotstarbele ning tegevuse sobivuse ja kooskõla hindamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Vastustaja märgib, et olukorras, kus kogu endine Mustjala valla territoorium on maatulundusala ulatuses, kus ei ole juhtotstarbeid reserveeritud, tähendaks kaebaja tõlgendus, et igale poole saaks piiramatult rajada ehitisi, mis ei vasta maatulunduslikele eesmärkidele, kuna muudatus protsentuaalselt maatulundusalal tervikuna jääb alla 51%. Vastustaja leiab, et isegi kui tootmismaa sihtotstarbe ja üldplaneeringu juhtotstarbe määramine ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks, tuleneb üldplaneeringust kohustus detailplaneeringu koostamiseks, kuna üldplaneeringu punkti 2.1.3 kohaselt tohib tootmisaladele ehitada (sh. rajatisi) kehtestatud detailplaneeringu alusel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja toimikusse kogutud tõendid, leian, et OÜ Adepte kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja on kokkuvõttes õigesti ning seadusega talle otsustamiseks jäetud hindamisruumi eesmärki ja piire arvestades põhjendatult projekteerimistingimuste andmisest keeldunud.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et maatükk, kuhu kaebaja tuulikut püstitada soovib, asub alal, mis ei ole kehtiva üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alana ega ka selles, et eelnimetatud maatükk asub alal, millele on üldplaneeringuga määratud maatulundusala juhtotstarve, ning piirneb tootmisala juhtotstarbega alaga. Vastustaja projekteerimistingimuste andmisest keeldunud seetõttu, et kaebaja soovib ehitada olulise ruumilise mõjuga tootmisrajatist väljapoole üldplaneeringuga määratud tootmisalasid, samas kui tootmisaladele, kuhu sarnase rajatise püstitamine on üldplaneeringu kohaselt ette nähtud, eeldaks ehitamine igal juhul detailplaneeringu kehtestamist. Kaebaja on sisuliselt seisukohal, et üldplaneeringus alale määratud maatulundusala juhtotstarve ei välista konkreetsele kinnistule osaliselt teistsuguse sihtotstarbe määramist ning Metsa-Simmu kinnistule elektrituuliku püstitamine ei ole üldplaneeringuga vastuolus.
9.Vaidlustatud otsuse tegemise õiguslikuks aluseks oli antud juhul ehitusseadustiku (EhS) § 32 p 2, mille kohaselt keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. Kuivõrd üldplaneeringuga ei määrata kindlaks konkreetsete kruntide ehitusõigust, peab kohalik omavalitsus üldplaneeringuga kindlaks määratud maakasutuse üldiste tingimuste ja üldplaneeringu eesmärkide valguses kaalutlusõiguse alusel otsustama, kas ehitis, mille püstitamiseks projekteerimistingimuste andmist soovitakse, vastab üldplaneeringule või mitte. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine EhS § 32 p 2 alusel ei eelda seda, et üldplaneering sõnaselgelt soovitud ehitise püstitamise välistaks. Kohalik omavalitsus võib sel alusel keelduda projekteerimistingimuste andmisest ka juhul, kui üldplaneeringus valitud vastava ala ruumilise planeerimise eesmärgid ei soosi sellise ehitise püstitamist ning puuduvad kaalukad põhjused, miks konkreetne ehitis konkreetses kohas üldplaneeringus valitud maakasutuse üldistest põhimõtetest hoolimata asuma peaks.
10.Kaebajal on iseenesest õigus, et üldplaneeringus teatud alale maatulundusala juhtotstarbe määramine ei välista sellele alale ehitamist või mõnele konkreetsele sellele alale jäävale kinnistule ala juhtotstarbest erineva sihtotstarbe määramist. See aga ei tähenda, et kohalik -3-
omavalitsus peaks maatulundusala juhtotstarbega maale mistahes ehitise püstitamist võimaldavad projekteerimistingimused andma. Kohalikul omavalitsusel on avar hindamisruum otsustamaks, kas või mil määral lubada konkreetsel juhul üldplaneeringuga määratud juhtotstarbest hälbimist. Kui üldplaneering sõnaselgelt konkreetsele alale teatud ehitise püstitamist ei välista, peab kohalik omavalitsus ehitamise vastavust üldplaneeringule hindama üldplaneeringut tervikuna silmas pidades ja selle eesmärkidest lähtudes.
16.Vastustajal on õigus selles, et üldplaneeringus on põhimõtteliselt ette nähtud, et tuulikute püstitamine eeldab detailplaneeringu kehtestamist. Esiteks tuleneb üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 15 asuvast tabelist, kus on toodud alade kasutamise nimestik, et tootmisala juhtotstarbega aladeks on muuhulgas „tuulegeneraatorite [...] ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud ala ning nendes tulenevad mõjualad“. Teiseks on üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 20, kus käsitletakse tootmisalasid, märgitud: „Tootmisaladele ehitiste ehitamisel tuleb arvesse võtta üldplaneeringus toodud piiranguid. Tootmisaladele tohib ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel“. Neist kahest lausest nähtub selgelt, et vastavalt üldplaneeringule peaksid tuulegeneraatorid paiknema alal, millele on üldplaneeringus määratud tööstusala juhtotstarve ning ehitamine neile aladele eeldab detailplaneeringu koostamist. On ilmne, et eelviidatud tabelis esitatud tootmisala kirjelduses on silmas peetud just seda laadi suuri ja olulise ruumlise mõjuga tuulegeneraatoreid, nagu see, mida kaebaja püstitata soovib (toomisvõimsus kuni 2MW ja tipukõrgus kuni 100 m). Nõustun vastustajaga, et olukorras, kus teatud liiki spetsiifiliste ehitiste (tuulegeneraatorid) rajamine on üldplaneeringus selgelt ette nähtud teatud aladele (tootmisala juhtotstarbega alad), tuleb lugeda, et muudele aladele selliste ehitiste püstitamist ette nähtud ei ole ehk mujale nende püstitamine vähemalt üldjuhul üldplaneeringule ei vasta. Sellisel juhul peaksid esinema mingisugused kaalukad argumendid väljapoole tootmisala juhtotstarbega ala tuuliku püstitamise lubamiseks. Lisaks sellele, pidades silmas, et tootmisaladele ehitamine saab üldplaneeringu (seletuskirja lk 20 kolmas lõik) kohaselt toimuda vaid detailplaneeringu alusel, oleks üldplaneeringu eesmärgiga otseses vastuolus see, kui väljapoole üldplaneeringus määratletud tootmisalasid oleks võimlik ilma detailplaneeringu kehtestamiseta püstitada selliseid ehitisi, mille jaoks on üldplaneeringus endas ette nähtud just tootmisala juhtotstarbega alad. Sellises olukorras võis kohalik omavalitsus asuda seisukohale, et kaebaja soovitud tuuliku rajamine Metsa-Simmu kinnistule ei vasta üldplaneeringule.
17.Järeldust, et tuuliku püstitamine maatulundusalale ilma detailplaneeringut koostamata ei vasta üldplaneeringule, toetab ka üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.2 märgitu, mille kohaselt on detailplaneeringu kohustus kehtestatud tööstus- ja tootmishoonetele. Mis puudutab kaebaja etteheidet, et vastustaja on põhjendamatult käsitanud kavandatavat tuulikut tööstushoonena, siis tuleb märkida, et tegelikult ei ole vastustaja ei vaidlustatud otsuses ega kohtule esitatud seisukohas kavandatavat ehitist hoonena määratlenud. Vastustaja viide üldplaneeringu peatükile 2.2. ei ole siiski asjakohatu. Leian, et üldplaneeringu sisu ja eesmärke silmas pidades tuleb üldplaneeringu peatükis 2.2. kasutatud mõistet „tööstus- ja tootmishooned“ tõlgendada nõnda, et see hõlmab lisaks EhS-is sätestatud hoone mõistele vastavatele ehitistele ka muid olulise ruumilise mõjuga tööstusotstarbeks rajatavaid ehitisi, nagu seda on kaebaja kavandatav tuulik. Teistsugune tõlgendus oleks ilmses vastuolus üldplaneeringust nähtuvate planeerimise põhimõtetega, eeskätt sellega, et tuulegeneraatorite jaoks on üldplaneeringus ette nähtud tootmisala juhtotstarbega alad, kus mistahes ehitamine saab toimuda vaid detailplaneeringu alusel. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.2. tööstus- ja tootmishoonetele seatud detailplaneeringu kohustuse eesmärk ei saa -4-
olla tingimuste seadmine tulenevalt ehitise iseloomust (hoone), vaid eesmärk on tingimuste seadmine tulenevalt ehitise kasutusotstarbest (tööstus- või tootmine). Seetõttu tuleb vähemalt ruumise mõju, sh suuruse poolest hoonetega samaväärseid või neid mõjukamad muud tootmisrajatised samastada üldplaneeringu mõttes tööstus- ja tootmishoonetega. Ent isegi kui asuda seisukohale, et üldplaneeringu seletuskirja peatükist 2.2. tuuliku püstitamiseks detailplaneeringu kohustust vahetult ei tulene, õigustab seal sätestatu igal juhul seisukohta, et üldplaneeringus konkreetselt tootmisalale ette nähtud ehitiste (sh. tuulik) püstitamine muudele aladele, sealhulgas maatulundusalale, ei vasta üldplaneeringule. Üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 15 asuva tabeli (juhtotstarvete kirjeldused), peatüki 2.1.3 (tootmisala) ning ülal viidatud peatükk 2.2. (detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud) koosmõjust tuleneb üheselt, et sellise tootmisrajatise, nagu tuulik, püstitamine eeldab üldplaneeringuga hõlmatud alal detailplaneeringu kehtestamist.
18.Kaebaja on sisuliselt leidnud, et soovitud tuuliku rajamine on üldplaneeringuga kooskõlas, kuna tuulik ja selle käitamiseks vajalik infrasutruktuur hõlmab vähem üksnes 10—20% MetsaSimmu kinnistust ega muuda ulatuslikult piirkonna maakasutuse põhisuundi. Otsustades üldplaneeringuga määratud juhtotstarbest erineva otstarbega ehitise püstitamise lubamise üle ei saa kohalik omavalitsus lähtuda pelgalt kavandatava ehitise pind- ja mõjuala ning kogu kinnistu pindala või veelgi enam kogu vastava juhtotstarbega ala suuruse vahekorrast. Olukorras, kus maaomanikud saaksid põhimõtteliselt kasutada teatud juhtotstarbega alale jäävat kinnistut ükskõik millisel muul otstarbel, kui see muu kasutus ei hõlma üle 50% kogu kinnistust, muutuks üldplaneeringus alade juhtotstarbe määramise mõttetuks. Kõnealuses üldplaneeringus on seejuures märgitud (seletuskirja peatüki 2.1. kolmas lõik), et teatud juhtotstarbega alal on kogu tegevus allutatud maakasutuse juhtotstarbest tulenevale eesmärgile. Maatulundusala on üldplaneeringus (seletuskirja lk 15 asuv tabel) määratletud kui põllumajanduse ja metsamajanduse ning sellega seonduvate ehitiste püstitamiseks ette nähtud ala. Üldplaneeringule vastavaks saaks maatulundusala juhtotstarbega maale ehitamist lugeda siis, kui vastava ehitise näol on tegemist objektiga, mis kas oma otsesest majandusliku eesmärgist tingituna või ka teatud ajaloolistel vms põhjustel on seostatav põllu- ja metsamajandusega või kui sellise ehitise püstitamise õigustus tuleneb üldplaneeringust endast. Nii näiteks rõhutatakse üldplaneeringu seletuskirja lk 16 teises lõigus, et vanade talukohtade taastamiseks on põhjendatud kunagise hoonestusala kasutusele võtmine elamumaana. See tähendab, et maatulundusala juhtotstarbega maale jääva endise talukoha taastamiseks saab isik projekteerimistingimuste andmist nõuda. Samuti saab üldplaneeringu seletuskirja peatükist 2.3. järeldada, et üldplaneeringule vastab maatulundusala juhtotstarbega maal 2 ha suurusele alale ühe elamukoha (elamu ja kuni kolm abihoonet) rajamine. Üldplaneeringust ei tulene aga kuidagi, et sellele vastaks elektri tootmiseks kasutatava tuuliku püstitamine väljapoole tootmisala ja ilma detailplaneeringut kehtestamata.
19.Nõustuda ei saa ka kaebaja etteheitega, et vastustaja on ebamõistlikult avaralt sisustanud avaliku huviga rajatise mõiste. Rajatist tuleb käsitada olulise avaliku huviga rajatisena, kui sellel on selline ruumiline mõju, mis oluliselt väljub konkreetse kinnistu piiridest. Muuhulgas tuleb olulise avaliku huviga rajatistena käsitada rajatisi, mis oma suuruse tõttu ümbritsevast keskkonnast visuaalselt esile tulevad ja kaugele kätte paistavad. Kaebaja poolt kavandatav, seni metsaga kaetud alale rajatav 100-meetrise tipukõrgusega tuulik on igal juhul selline rajatis. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kavandatud tuuliku ruumiline mõju oleks võrreldav piirdeaiaga. Piirdeaed liiati on objekt, mis iseenesest ei ole põllu- ja -5-
metsamajandusliku maakasutusotstarbega vastuolus, seda ei saa aga öelda tuuliku kohta. Kaebaja argument, et tuuliku põhjustatav müra on väiksem kui põllumajandusmasinatel, ei ole asjakohane, sest põllumajandusmasinate kasutamine ja nende mõjud on olemuselt maatulundusala otstarbega seotud.
20.Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta. Ärakuulamisõiguse eesmärk on anda isikule võimalus selgitada haldusorganile oma huve ning juhtida haldusorgani tähelepanu asjaoludele, millest otsustamisel tähtsust võivad omada. Antud juhul nähtusid projekteerimistingimuste andmise otsustamiseks vajalikud andmed taotlusest, millele kaebaja lisas ka seletuskirja ja avalikult kättesaadavatest andmetest (kaardimaterjal). Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 punktist 2 tuleneb, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Isiku taotluse alusel läbi viidavad haldusmenetluses ei pea haldusorgan andma igal juhul taotlejale täiendavalt võimalust esitada taotluse rahuldamata jätmise otsuse projekti kohta oma arvamus, iseäranis ei pea haldusorgan küsima arvamust õigusnormide või kehtivate planeeringute tõlgendamise kohta. Ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud selgituste pinnalt ei ole usutav, et isegi juhul kui kaebajal oleks olnud enne vaidlusaluse otsuse tegemist antud võimalus otsuse projekti kohta arvamust avaldada, oleks ta toonud välja mingisuguseid selliseid asjaolusid või põhjendusi, mis oleksid võinud mõjutada vastustajat teisti otsustama. Mis puudutab aga erinevate huvide kaalumist, siis selles osas tuleb märkida, et vaidlustatud otsusega ei ole vastustaja võtnud seisukohta, et kaebaja soovitud tuuliku rajamine on täiesti välistatud, küll aga leidnud, et see pole võimalik üldplaneeringu alusel antavate projekteerimistingimustega ning kõigi erinevate huvide igakülgne kaalumine saab toimuda detailplaneeringu menetluses.
21.Kaebajal on iseenesest õigus selles, et projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseks ei saa olla maakonnaplaneeringus sätestatu ning keeldumisel maakonnaplaneeringus sätestatule viitamine ei ole kohane, ent antud juhul on ilmne, et vaidlustatud otsuses sisalduval argumentatsioonil, mis puudutab rohevõrgustiku koridori, ei olnud otsuse tegemisel erilist kaalu. Rohevõrgustiku koridori temaatikale on vaidlustatud otsuses viidatud vaid täiendavalt ega ole ka leitud, et Metsa-Simmu kinnistu paiknemine selle koridori piiril oleks kavandatud ehitamist välistav asjaolu. Järeldus, et rohevõrgustiku alaga seonduvaid huve on võimalik paremini arvesse võtta detailplaneeringu menetluses, ei ole tegelikult väär. On aga ilmne, et ainuüksi eelpool käsitletud põhjendus, mille kohaselt ei vasta üldplaneeringule tuuliku ehitamine maatulundusala juhtotstarbega alale, oli piisav projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks.
22.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kasuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-6-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.