XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.07.2018 maksuotsuse nr 12.2-5/020739 tühistamiseks, Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagastama selle maksuotsuse katteks tasutud summad ning Maksu- ja Tolliameti tekitatud kahju hüvitamiseks summas 117,73 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Mitte lubada XX täiendada kaebust 26.08.2019 esitatud uute nõuetega.
Jätta XX kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 12.07.2018 maksuotsusega nr 12.2-5/020739 määrati XX (kaebaja) tasumisele kuuluvat tulumaksu maksustamisperioodi 2016. a eest 464,82 eurot ning nõuti tagasi alusetult tagastatud tulumaksu 63,74 eurot. 1) Norra Kuningriigi maksuhaldurilt teabevahetuse korras saadud andmete kohaselt on Norra äriühing SAGA HOTEL OSLO CENTRAL AS teinud kaebajale maksustamisperioodil 2016. a palgaväljamakseid 318 606 Norra krooni (35 064,44 eurot). 2) Kaebaja ei olnud esitanud Eestis residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2016. a kohta. MTA selgitas 10.11.2017-22.03.2018 e-kirjavahetuses kaebajale välisriigist saadud tulude deklareerimise põhimõtteid (välismaa tulu deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabelis 8.1 või 8.8; tabelis 8.8 on õigus tulu deklareerida juhul, kui välisriigis on töötatud rohkem kui 183 päeva ja saadud tulu on välisriigis tulumaksuga maksustatud) ning palus esitada 2016. a tuludeklaratsiooni koos välismaal saadud tulude andmetega. Kaebaja esitas 14.11.2017 enda 2016. a tuludeklaratsiooni ilma välismaalt saadud tuludeta. Kaebaja esitas 06.02.2018 uue 2016. a tuludeklaratsiooni, deklareerides välismaalt saadud tulu real 8.1. 3) Kaebaja maksustatavad tulud maksustamisperioodil 2016. a olid Eestis saadud pension 3018,69 eurot ja välisriigi saadud tulu 35 064,44 eurot, kokku 38 083,13 eurot. Eestis saadud maksustatava tulu osakaal on 7,93% (3018,69 / 38 083,13 x 100). Seega on kaebajal õigus teha tulumaksuseaduse (TuMS) 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi 7,93% ulatuses Eestis maksustatavast tulust, mis tähendab, et maksuvaba tulu arvutatakse proportsiooniga 7,93% (TuMS § 282 lg 2). Kaebaja maksukohustust korrigeeriti alljärgnevalt: sisu (veerg 1) Pension Eestis Välisriigis saadud tulu (tabel 8.1) Välisriigis saadud tulu (tabel 8.8) Tulud kokku Tulust tehtavad mahaarvamised kokku, sh: - maksuvaba tulu - täiendav pensioni maksuvaba tulu Maksustatav tulu (veerg 2: 38 566,29 - 4740; veerg 3: 3018,69-375,88) Maksustatavalt tulult arvutatud tulumaks 20% Eestis kinnipeetud tulumaks Välismaal saadud tulust makstud tulumaks Tagastamisele (-) / tasumisele (+) kuuluv tulumaks (veerg 2: 6765,26-63,74-7109,52; veerg 3: 528,56-63,74)
deklareeritud kontrolli tulemusel (veerg 2) (veerg 3) 3018,69 3018,69 35547,60
* tulu, mida Eestis ei maksustata, ei võeta arvesse tulumaksu arvutamisel ** TuMS § 282 lg-s 2 (tabel 8.8) sätestatud proportsionaalse mahaarvamise korral võetakse isiku deklareeritud mahaarvamisi arvesse proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogutulus
2(12)
3-18-2082
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2.XX esitas 06.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 26.08.2019) MTA 12.07.2018 maksuotsuse tühistamiseks, MTA kohustamiseks tagastama selle maksuotsuse katteks tasutud summad ning MTA tekitatud kahju hüvitamiseks summas 117,73 eurot. 1) Kaebaja ei ole pidanud esitama Eestis tuludeklaratsiooni. Kaebaja haigestus 2008. a-l ning peale ravi määrati talle 2009. a-l töövõimetuspension, mis oli kaebaja ainukeseks tuluallikaks. Summa oli nii väike, et sellelt mingeid tulusid maha ei arvestatud. Alates 2017. a on kaebaja vanaduspensionil. 2) Kaebaja sai 10.11.2017 MTA-lt kirja, milles paluti esitada 2016. a tuludeklaratsioon koos välismaalt saadud tulu andmetega. Kaebaja sisenes e-keskkonda ning täitis seal deklaratsiooni. Imelikul kombel oli seal ka mingisugune tulumaksutagastuse summa. Kaebaja ei leidnud kohta, kus deklareerida Norras saadud töötasu. 3) Kaebaja sai 14.11.2017 MTA-lt uue e-kirja, kus teatati, et kaebaja ei saa kahes riigis 100% maksuvabastust kasutada. See jäi kaebajale arusaamatuks, sest ta ei ole kunagi soovinud Eestis maksuvabastusi kasutada ega saada. Samuti kohustati deklareerima välistulud deklaratsiooni real 8.8 ning valima vabastusmeetod. Kuna MTA e-kirjas oli, et tõendid (Norra Tax Assessment Notice) peab esitama lähimas MTA teenindusbüroos, ostis kaebaja lennupiletid ja sõitis vaatamata haigusele Eestisse. MTA teenindussaalis tegeles kaebajaga neli ametnikku ning olles arutlenud teemadel nagu rida 8.8 või 8.1, jõudsid nad järeldusele, et kaebaja peab võtma Norrast tõendi, et on Norra maksuresident, mis on tagasiulatuva jõuga ja siis ei pea kaebaja midagi deklareerima ega ka intresse maksma. Kaebajal kaasas olnud Tax Assessment Notice ́i kohta öeldi, et seda ei ole vaja esitada, kuna kaebaja on tegelikult Norra maksuresident. Kaebaja avaldas ka soovi tagasi maksta talle tagastatud 63,74 eurot. MTA ametnikud printisid kaebajale välja konto- ja viitenumbri ning järgmisel päeval kandis kaebaja vastava summa Eesti riigile tagasi. 4) Norra maksuametis selgitati kaebajale, et Norra seaduste mõistes on kaebaja Norra maksuresident ning kui Eesti riik peaks kaebajalt seadusevastaselt mingeid makse ja intresse kinni pidama, on kaebajal õigus need Norra riigi abiga 3 aasta jooksul tagasi nõuda. Samas selgitati, et kuna MTA nõuab residentsuse tõendit, siis see ka väljastatakse ning tõendi menetlemine võtab 2-4 kuud. Kaebaja sai 02.02.2018 uue kirja MTA-lt põhjusel, et ei ole esitanud tõendit välismaalt saadud tuludega ning 2016. a tuludeklaratsiooni. See on vale, sest kaebaja oli vastavate dokumentidega MTA teenindusbüroos ning see ei ole kaebaja süü, et tõendeid vastu ei võetud. MTA e-kirjas olnud juhiste järgi esitas kaebaja deklaratsiooni 2016. a kohta. Selgus, et jälle on midagi valesti. Real 8.1 kästi tulu deklareerida siis, kui kaebaja käis MTA teenindusbüroos. 2018. a märtsis sai kaebaja teate, et Norra maksuamet on asunud tema tõendit menetlema ja kolme kuu pärast sai ta selle kätte. Kuna kaebaja koopiamasin ei toiminud, ei olnud koheselt võimalik seda sisse skaneerida. 5) Kaebaja sai 14.07.2018 MTA-lt teate maksuotsuse tegemise kohta. Kuna kaebaja seda lahti ei saanud, saatis ta MTA-le vastava e-kirja. Sellele kaebaja vastust ei saanud ja saatis 09.08.2018 Norrast Eestisse tähitud kirja palvega saata maksuotsus loetaval kujul. Kirjale lisas kaebaja Norra maksuametist saadud maksuresidentsuse tõendi koopia. 27.09.2018 sai kaebaja MTA-st e-kirja, et ta on registreeritud mittemaksuresidendiks Eestis alates 01.01.2016. Kaebaja sai maksuotsuse loetaval kujul kätte 02.10.2018. 6) Kaebaja palus MTA-lt selgitust, et kui ta on Norra maksuresident ja tema ainukene sissetulek Eestis on pension, siis kas ta peab esitama residendi tuludeklaratsiooni või mitte. MTA selgitas 03.10.2018, et mitteresidendid ei pea esitama tuludeklaratsiooni, aga kaebaja on kahe riigi maksuresident. Kui kaebaja on Norra maksuresident, siis peaks ta Eestist saama 3(12)
3-18-2082 mitteresidendi pensioni ja tal tuleb Sotsiaalkindlustusametis (SKA) dokumendid korda teha. Kaebaja saatis kirja SKA-le, samas on SKA kodulehel kirjas, et Norra maksuresident ei pea Eestis saadavalt pensionilt tulumaksu maksma vastavalt välislepingule. 7) Kaebaja ei soovi saada pensioni nagu Eesti maksuresident, vaid nagu Norra maksuresident, kes ta on kogu aeg olnud. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Kuna kaebaja töötab ja õpib Norras, ei ole tal võimalik olla Eesti resident. Kaebajat ei saa 2016 a. osas käsitleda Eesti residendina ja tuleb käsitleda Norra maksuresidendina. Kaebaja poolt kogu maailmas teenitud tulu, sh 2016. a-l Eestis saadud pension kuulub maksustamisele Norras ja kaebaja soovib, et seda maksustaks Eesti riigi asemel Norra riik. Muu hulgas on rikutud kaebaja ärakuulamisõigust. 8) MTA jõuab järeldusele, et kaebaja võis olla 2018. a-ks otsesemalt seotud isiklike ja majanduslike huvide kaudu Norraga, kuid see ei tähenda, et kaebaja oli seda ka 2016 a-l. MTA jõuab õigesti järeldusele, et kaebajal on alaline elukoht nii Eestis kui Norras ning seega loetakse teda residendiks riigis, kellega on tal otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus). Samuti ei vaidle MTA vastu faktile, et kaebaja sissetulek Norras on tema põhiliseks sissetulekuallikaks, sest on tõendatud, et kaebaja töötab Norras. Ŏigesti märkab MTA, et kaebaja elab üksi, mis on nähtav ka Eesti rahvastikuregistri andmetest. Kaebaja täiskasvanud lapsed elavad maailmas laiali. Kaebaja noorim tütar elab alaliselt Norra Kuningriigis ning on igati loogiline, et kaebaja, kui rasket kroonilist haigust põdev inimene, tunnen ennast turvalisemalt, elades suurema osa aastast lähemal oma tütrele ja lapselapsele. Kaebaja ei saa nõustuda väitega, et 2016 a-l Pärnus asuv (pärimise teel omandatud) kinnisasi muudab kaebaja Eesti residendiks. Kaebaja ei ole kuidagi seotud Pärnu linnaga ning ei ole seda korterit kunagi oma elukohana kasutanud. Vara, ka päritud kinnisvara omamine Eestis ei muuda kaebajat maksuresidendiks TuMS mõttes. Uskumatu on väide, et äriregistri andmetel on kaebaja jätkuvalt seotud Varaekspert Vahendus OÜ-ga. Nimetatud äriühing kustutati äriregistrist 11.10.2011 hääbumise tõttu. Sama hämmastav on väide, et kaebaja aktiivse majandustegevuse ja isiklike huvide keskuseks Eestis on ilmselt mittetulundusühingu (MTÜ) Foundation of Hope olemasolu. Ühing ei ole oma tegevust kunagi alustanudki. Edasi jõuab MTA seisukohale, et isikut seob Eesti riigiga kõige tugevamalt maksuvõlgade olemasolu. Kaebajale teadmata hetkel määras MTA kaebajale tagaseljaotsusega sotsiaalmaksu ja intressid aastate 2008 ja 2009 eest, millest sai kaebaja teada alles 2015. a-l. Nii müüski kohtutäitur 2017 veebruaris sundenampakkumisel kaebajale Pärnu linnas kuulunud kinnisvara, et tasuda kaebajale haiguse ajal tagaseljaotsustega tekkinud võlgnevusi. Riigipoolne selline käitumine pigem tõukab inimesi riigist eemale, kui et tekitaks mingeid tugevaid sidemeid. 9) MTA on arestinud 15.08.2018 kaebaja pangakonto summas 462,25 eurot ning 17.12.2018 veelkordselt 462,25, seega kokku 924,50 eurot. Kaebaja soovib MTA kohustamist vabastama tema pangaarvel arestitud summad kokku 924,50 eurot. Samuti soovib kaebaja MTA kohustamist tasuma pangakontol alusetult kinnipeetud summade eest intressi 0,06% päevas. 10) Lisaks maksuotsuse tühistamisele ja selle katteks tasutud summade tagastamisele soovib kaebaja MTA-le saadetud tähitud kirja kulu hüvitamist summas 20,81 eurot ning lennupiletite kulu hüvitamist summas 96,92 eurot.
4(12)
3-18-2082
3.Maksu- ja Tolliamet palub 17.12.2018 vastuses (täiendatud 11.09.2019) jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja esitas 06.02.2018 parandatud andmetega 2016. a tuludeklaratsiooni, milles deklareeris Norrast saadud tulu real 8.1 (tulu, mida maksustatakse Eestis), kuigi MTA ametnik andis kaebajale juhise deklareerida Norras saadud tulud real 8.8 (kui tulu, mida Eestis ei maksustata). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja viibis 2016. a Norras kokku rohkem kui 183 päeva ning tema Norras teenitud tulu moodustab 2016. a-l vähemalt 75% tema kogu maksustatavast tulust. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas füüsilise isiku residentsuse määramise avalduse vormi (vorm R) koos Norra maksuhalduri tõendiga pärast vaidlustatud haldusakti tegemist, kuigi tõend on väljastatud 24.04.2018. 2) Residentsuse muutmine ei ole automaatne protsess, vaid sellest tuleb maksuhaldurit teavitada ja esitada vastav füüsilise isiku residentsuse määramise avaldus. Vaatamata sellele, et MTA pöördus enne vaidlustatud haldusakti tegemist korduvalt selgitustega kaebaja poole, kaebaja residentsuse määramise avaldust ei esitanud. Seevastu Norra maksuhaldur esitas MTA-le Tax Assesment Notice ́i 2016. a kohta, märkimata, et tegemist võiks olla Norra residendiga. Kaebaja ei ole 26.08.2019 avalduses ka selgitanud, et tal olnuksid põhjendatud takistused residentsuse määramise avalduse ja Norra maksuhalduri residentsuse tõendi varasemaks esitamiseks. Kuna kaebaja ei olnud residentsuse muutmise avaldust ja Norra maksuhalduri tõendit isegi 2018. a juuliks esitanud, koostas maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuse, milles käsitatakse kaebajat Eesti residendina. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle koostamise aja seisuga. MTA-le maksuotsuse tegemise ajaks teadaolevad asjaolud ei kinnitanud üheselt seda, et kaebaja oli 2016. a Norra resident. Seejuures ei pea MTA usutavaks kaebaja väidet, et ta edastas Norra maksuhalduri tõendi MTA-le 09.08.2018, kui kaebaja on oma füüsilise isiku residentsuse määramise avalduse vormi R täitnud 10.09.2018 ja see on MTA-le koos Norra maksuhalduri tõendiga saabunud 25.09.2018. Järelikult ei anna kaebaja residentsuse määramise avalduse ja Norra maksuhalduri tõendi esitamise aeg juba iseenesest alust vaidlustatud maksuotsuse muutmiseks (maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2). 3) Samas ei ole määravat tähtsust maksukohustuslase enda esitatud residentsuse vormil R ja selle alusel tehtud registrikandel, vaid hinnata tuleb kõiki asjaolusid kogumis. Vormi R vastuvõtmisel on selle kontroll formaalne ja registrikannet tehes lähtutakse isiku enda esitatud andmetest. Seetõttu tuleb kannete õigsust hiljem residentsuse tuvastamisel ka sisuliselt üle kontrollida. Residentsuse mõistet reguleerib Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline tuluja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (maksuleping) art 4. Kaebajal on elukoht nii Eestis kui Norras ning kaebaja residentsuse määramiseks 2016. a-l tuleb arvestada asjaolusid, millises riigis olid kaebajal otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus). Vastustaja hinnangul olid kaebajal otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed 2016. a-l Eestis järgmistel põhjustel: kaebaja elab rahvastikuregistri andmete kohaselt alates 2011. a Eestis aadressil xxxxxx(ka kaebuses kirjeldab kaebaja, et maksab igakuiselt käesoleva ajani Tallinna korteri üüri); 2016. a-l omas kaebaja kinnisasja Pärnus aadressil xxxxxxx; äriregistris on kaebaja jätkuvalt seotud Varaekspert Vahendus OÜ-ga ja MTÜ-ga Foundation of Hope; kaebaja sai 2016. a-l Eestist pensioni kui Eesti resident; kaebajal olid 2016. a-l Eestis tasumata maksukohustused ja kohtutäituri ees tasumata kohustused, mille ta on tasunud alles 2017. a-l; kaebaja ei olnud enne 2017. a detsembrit tõstatanud küsimust, et ta võiks olla Norra resident ega olnud MTA-le esitanud vormi R; Norra teavitas Eestit 2017. a-l kaebaja poolt Norras 2016. a teenitud tuludest, mida ei tehta ja milleks puudub vajadus Norra residentide puhul. Järelikult võis kaebaja olla 2018. a-ks otsesemalt seotud isiklike ja majanduslike huvide kaudu Norraga, kuid see ei tähenda, et kaebaja oli seda ka 2016. a-l.
5(12)
3-18-2082 4) Üheks kriteeriumiks, millest tulenevalt hinnatakse isiku eluliste huvide keskust, on perekonna asukoht, kuid ka kõik muud kaebaja isiklikud ja majanduslikud sidemed. Kaebaja elab üksinda nii Eestis kui ka Norras. Kaebaja ei väida, et tema täisealised lapsed moodustaksid temaga ühe leibkonna. Kaebaja ühe täisealise lapse elukoht Norras ei tõenda kaebaja perekonna asukohta Norras. Järelikult tuleb kaebaja residentsuse määramisel lähtuda muudest isiklikest ja majanduslikest sidemetest. Norras oli kaebajal elukoht, töökoht, ta tegutses seal ettevõtjana ning ühingu juhatuse liikmena. Seevastu Eestis oli kaebajal 2016. a-l elukoht munitsipaalkorteris, kinnisvara, sissetulek pensioni näol, seosed kahe juriidilise isikuga ning täitmata varalised kohustused (vara). Kaebajale 2015. a-l esitatud maksunõuete puhul ei olnud tegemist alusetute nõuetega. Kaebaja rahalised kohustused ei piirdunud 2016. a-l üksnes maksuvõlaga, vaid ka teistest kaebaja vastu kohtutäiturile esitatud nõuetest. Kaebaja töötas juba alates 01.02.2015 Norras Saga Hotel Central-is. Ei ole usutav, et kaebaja töötas tasuta. Järelikult ei avaldanud kaebaja 2015. a maksuhaldurile oma sissetulekute kohta tõeseid andmeid. On tõsi, et ühestki tõendist ei tulene üheselt asjaolu, et kaebaja oli Eesti maksuresident, kuid kaebaja otsesemaid isiklikke ja majanduslikke sidemeid hinnatakse tõendite kogumi põhjal. 5) Kaebaja väitel soovib ta, et tema 2016. a tulu maksustataks Norras ja teda tuleb käsitada Norra maksuresidendina. Kaebaja ei ole enne 2016. a ega ka 2016. a-l MTA-d oma soovist mingilgi viisil teavitanud. Seetõttu on ka tema pensioni jooksvalt välja makstud ja maksustatud kui Eesti residendi pensioni (sh rakendatud Eesti residendi suhtes kehtivat maksuvabastust). Kaebaja ei olnud vastavast soovist teavitanud ka Norra maksuhaldurit. Kaebaja esitas MTA-le 2016. a tuludeklaratsiooni. Järelikult tunnetas kaebaja ka ise, et tema eluliste huvide keskus oli 2016. a-l Eestis. 6) Kaebajale on maksuotsusele eelnenud maksumenetluses korduvalt antud võimalus oma seisukohti avaldada ning teda on ka korduvalt nõustatud. Seega ei ole kaebaja ärakuulamisõigust ega õigust selgituste saamiseks enne maksuotsuse andmist rikutud. 7) Kaebaja väitel nõuab vastustaja temalt põhjuseta 63,74 eurot tagastamist, kuna ta on nimetatud summa juba MTA-le tagastanud. Vastustaja selgitab, et MTA on kaebaja poolt 11.12.2017 tagastatud summa arvesse võtnud. Vaidlustatud maksuotsusega nõutav summa tuleneb kaebaja 06.02.2018 esitatud tuludeklaratsiooni tulemusena tagastamisele kuuluvast summast, mille kaebaja palus jätta tulevaste maksukohustuste katteks ja mis kanti 07.02.2018 kaebaja ettemaksukontole. 13.08.2018 arvestati nimetatud summa maksuotsusega määratud summa katteks (MKS § 105 lg 4). 8) MTA ei ole kaebaja pangakontol maksuotsusega määratud summat arestinud kahekordses ulatuses, kuigi pangakonto on tehnilistel põhjustel olnud kaks korda arestitud ja vahepeal ka aresti alt vabastatud. Maksuotsusega määratud maksusumma on vastustajale laekunud määratud ulatuses. Juhul, kui halduskohus peaks maksuotsuse tühistama, toimub kaebajalt maksuotsuse täitmiseks sissenõutud summade tagastamine ja neilt MKS § 116 kohaselt kaebaja kasuks intressi välja maksmine maksuhalduri algatusel. 9) Kaebaja 2016. a tuludeklaratsiooni esitamisele ja välistulude kontrollimisele suunatud menetlus ei olnud õigusvastane ja selle menetlusega kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikutud. Kaebajalt ei ole nõutud isiklikku kohale tulekult MTA teenindusbüroosse. MTA-le dokumentide saatmine ei tulenenud MTA tegevusest, vaid kaebajal endal oli huvi, et teda ei maksustataks kui Eesti residenti. Vastustajal puuduvad seejuures andmed Norrast 09.08.2018 saadetud tähitud kirja saamise kohta. Kaebaja vormi R koos Norra maksuadministratsiooni tõendiga sai vastustaja kätte 25.09.2018, kusjuures kaebaja on märkinud vormi R täitmise kuupäevaks 10.09.2018.
6(12)
3-18-2082
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et XX kaebus ei anna alust MTA 12.07.2018 maksuotsuse tühistamiseks, MTA kohustamiseks tagastama maksuotsuse katteks tasutud summad ega MTA poolt kahju hüvitamiseks.
5.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja maksumenetlus / kaebaja ja MTA vaheline suhtlus 2016. a maksustamisperioodi osas algas 10.11.2017 ning kirjavahetus seondus küsimusega, kas kaebaja peaks deklareerima välisriigis teenitud tulu residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni real 8.1 või 8.8. Seega käsitas MTA kaebajat Eesti residendina ning kaebaja sellele ka vastu ei vaielnud – vastupidi, kaebaja esitas 14.11.2017 residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (ilma välismaalt saadud tuludeta) ning 06.02.2018 parandatud andmetega füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (milles deklareeris Norrast saadud tulu real 8.1, s.o tulu, mida maksustatakse Eestis). Vastavate deklaratsioonide esitamise fakti osas poolte vahel vaidlus puudub. Kaebusest arusaadavalt tõusetus kaebaja residentsuse küsimus esmakordselt ajal, kui kaebaja viibis 2017. a detsembris MTA teenindusbüroos (kaebaja esitatud lennupileti järgi saabus ta Eestisse 13.12.20171). Kaebaja kinnitusel jõudsid MTA ametnikud teenindusbüroos järeldusele, et kaebaja peab võtma Norrast tagasiulatuva mõjuga tõendi, et ta on Norra maksuresident. Kohus märgib, et kaebaja ja MTA ametnike kohtumine ning seal arutatu ei ole tagantjärele üheselt kontrollitav, samas ei ole MTA kaebaja sellekohastele väidetele ka vastu vaielnud. Seega lähtub kohus sellest, et vastav kohtumine ja vestlus aset leidis. Menetlusosaliste edasisest suhtlusest nähtub, et MTA on palunud 02.02.2018 kaebajal taas parandada 2016. a deklaratsiooni. Kaebaja vastas sellele 07.02.2018, et oli MTA teenindusbüroos saadud nõuannet järgides tellinud Norra maksuameti residentsuse tõendi. MTA palus seejärel 09.02.2018 e-kirjaga kaebajal edastada Norra maksuameti residentsuse tõendi. Sellele kirjale kohtule arusaadavalt kaebaja ei vastanud ning 22.03.2018 edastas MTA kaebajale uue e-kirja, millest nähtuvalt jätkas MTA kaebaja käsitamist Eesti residendina ja andis tähtaja (kuni 27.03.2018) 2016. a tuludeklaratsiooni parandamiseks. Kaebaja vastas MTA-le 03.04.2018, et on tellinud Norra maksuhaldurilt residentsustõendi, mille saamine võtab aega2. MTA koostas 12.07.2018 kaebajale maksuotsuse, käsitades teda 2016. maksustamisperioodi osas Eesti residendina, kelle poolt välisriigis deklareeritud tulu kuulub deklareerimisele real 8.8.
6.Kohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kaebaja oli 2016. a-l Eesti resident ning ei olnud (Eestist saadud pensioni osas) Norra resident, on MTA 12.07.2018 maksuotsus õiguspärane. Füüsilise isiku tulu kuulub üldreeglina maksustamisele 20%-lise maksumääraga (TuMS § 1 lg 1, § 2 lg 1, § 4 lg 1). Eesti residendi aastatulust loeti samas 2016. a-l maksuvabaks 2040 eurot (170 eurot kuus) ja pensioni puhul täiendavalt 2700 eurot (225 eurot kuus) – vt 2016. a-l kehtinud TuMS § 23 p 1 ja § 232. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja poolt Eestist saadav pension (tulu) oli 2016. a-l kokku 3018,69 eurot3. Sellelt summalt arvestatud tulumaks moodustaks 603,74 eurot (3018,69 x 20%), kuid kuna kaebajat käsitati Eesti residendina, siis rakendati tema suhtes maksuvabastust: pensioni väljamaksmisel on igakuiselt loetud maksuvabaks 225 eurot ning seda summat ületavalt pensionilt aasta jooksul kinni peetud tulumaks (kokku 63,74 eurot) on
kaebuse lisa 10 kaebaja ja MTA vaheline e-kirjavahetus - kaebuse lisa 3 ja MTA 14.12.2018 vastuse lisa 14
MTA 17.12.2018 vastuse lisa 5 „TSD koond 2016“
7(12)
3-18-2082 kaebajale 2017. a-l tagastatud. Seega on kaebaja saanud maksuvabastuse tulemusena enam pensioni / tasunud vähem tulumaksu 603,74 eurot4. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et kaebaja kui Eesti resident on saanud 2016. a-l lisaks Eestist saadavale pensionile tulu ka Norras 35 064,44 eurot, st kaebaja 2016. a tulu oli kokku 38 083,13 eurot (3018,69 + 35 064,44), millest Eestis saadud maksustatava tulu osakaal on 7,93% (3018,69 / 38 083,13 x 100). Sellest tulenevalt sai TuMS § 282 lg 2 kohaselt lugeda Eestis saadud tulust (pensionist) maksuvabaks üksnes 7,93% maksuvabastuse maksimumsummast, s.o 4740 eurost (2040 + 2700). Seega oli kaebaja maksuvabaks tuluks 375,88 eurot (4740 x 7,93%) ning ülejäänud pensionilt ehk 2642,81 eurolt (3018,69 – 375,88) kuulus kinnipidamisele tulumaks 528,56 eurot (2642,81 x 20%). Viidatud 528,56 eurot ongi summa, mida kaebajalt vaidlustatud maksuotsusega nõutakse.
7.Järgnevalt tuleb hinnata, kas MTA asus põhjendatult 12.07.2018 maksuotsuses seisukohale, et kaebaja oli Eesti resident.
7.1.Residentsuse mõistet reguleerib TuMS. TuMS § 6 lg 1 kohaselt on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt. TuMS § 6 lg 6 kohaselt teavitab füüsiline isik maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ning täidab residentsuse määramise vormi. Füüsilise isiku residentsuse määramise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. TuMS § 6 lg-s 6 viidatud vorm (vorm R) oli varasemalt kehtestatud rahandusministeeriumi 24.01.2014 määruse nr 65 § 1 p-ga 6 ning on alates 10.04.2017 kehtestatud rahandusministri 04.04.2017 määruse nr 216 § 1 p-ga 5.
7.2.Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei olnud maksuotsuse väljastamise ajaks (12.07.2018) esitanud MTA-le TuMS § 6 lg-s 6 viidatud residentsuse määramise vormi (vorm R) ega Norra Kuningriigi maksuhalduri tõendit selle kohta, et kaebaja puhul oleks 2016. a maksustamisperioodil olnud tegemist Norra residendiga. Kaebaja oli küll esitanud (MTA poolt on Norra maksuhaldurilt saadud) nn Tax Assessment Notice7, mis kajastab Norra maksuhalduri andmeid kaebaja 2016. a tulude osas, kuid sellest ei saa järeldada, et kaebaja oli 2016. a-l Norra residendiks (Eestist saadud pensioni osas). Nimetatud tõendist nähtub, et Norra maksuhaldur on lugenud kaebaja 2016. a tuluks Norras teenitud tulu (SAGA HOTEL OSLO CENTRAL AS-ilt saadud töötasu). Tõend ei anna alust järelduseks, et kaebaja on loetud ka Eestist saadud pensioni osas Norra residendiks, st Norra maksuhaldur oleks kaebaja poolt 2016. a-l Eestist saadud pensioni lugenud kaebaja tuluks ning maksustanud seda Norras kui Norra maksuresidendi tulu.
7.3.Iseenesest ei nähtu poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja viibis 2016. a-l enam, kui 183 päeva Eestist eemal (Norras). Samas ei saa ka ainuüksi nimetatud asjaolust tuletada, et kaebaja ei saanud olla 2016. a-l Eesti resident.
kaebuse kohaselt ei ole kaebaja „kunagi soovinud Eestis mingeid maksuvabastusi kasutada ega saada“, kuid kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on kaebaja maksuvabastuse siiski saanud
https://www.riigiteataja.ee/akt/123022016007
https://www.riigiteataja.ee/akt/107042017008
kaebuse lisa 7, MTA 14.12.2018 vastuse lisa 3
8(12)
3-18-2082 Kohtule esitatud teabest nähtub, et kaebaja kasutuses oli 2016. a-l Eestis asuv munitsipaalkorter (xxxxxxxxx), mis oli rahvastikuregistri andmetel kaebaja elukoht8. Samuti oli kaebaja omandis 2016. a-l kinnisasi Pärnus, aadressil xxxxxxx. Eeltoodu viitab elukoha olemasolule Eestis, mis on TuMS § 6 lg-st 1 tulenevalt residentsuse aluseks. Seejuures tuleb selgitada, et Eestist eemalviibimine ja elukoha omamine teises riigis ei välista samaaegselt elukoha olemasolu Eestis. Isikul saab olla ka mitu elukohta ning mitme elukoha puhul on igal elukohal sama tähendus, nagu elukohal, mis on ainuke (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14).
7.4.Residentsus ja Eestis või välisriigis elamine, samuti selle muutumisest Eesti riigi teavitamine on oluline ka riikliku pensioni saamise õigusega seonduvalt. Olgugi, et vastav regulatsioon riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) on täienenud ja täpsustunud 01.01.2018 jõustunud muudatustega (vt RPKS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus9 ja selle eelnõu seletuskiri10), siis oli teavitamiskohustus siiski oluline ka seaduse varasemas redaktsioonis. Eelviidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et „Käesoleva eelnõuga muutub üha olulisemaks isiku teavitamiskohustus, mille kohaselt peab inimene Sotsiaalkindlustusametit teavitama nendest pensioni maksmist mõjutavatest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise. Sellisteks asjaoludeks võib näiteks olla elukoha vahetus välisriigis või välisriigis tööle või õppima asumine. Sellist infot Eesti registrid ei kajasta ning samuti ei ole seda teavet võimalik saada teise riigi ametiasutustelt, sest kolmandate riikidega vastav andmevahetus puudub. Kuigi üksikjuhtudel on võimalik sellist infot saada rahvusvahelise justiitskoostöö raames, saab Sotsiaalkindlustusamet üldjuhul teabe kolmandas riigis elava pensionäri kohta vaid pensionärilt endalt“. Samuti näeb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta)11 art 76 lg 4 ette, et asjaomased isikud peavad teavitama pädeva liikmesriigi ja elukohajärgse liikmesriigi asutusi esimesel võimalusel muudatustest nende isiklikus või pereolukorras, mis mõjutab nende õigust hüvitistele. Seega tuleb teha järeldus, et füüsilisel isikul, kes teeb subjektiivse valiku kolida elama välisriiki ja/või muuta enda residentsust, peab olema ise hoolas ja teavitama sellest Eesti riiki (asjaomaseid asutusi). Seda eriti olukorras, kui vastavad valikud avaldavad õigusnormidest tulenevalt mõju isiku varalistele õigustele Eesti riigi suhtes (õigus saada Eesti riigilt pensioni ja residendi maksusoodustusi). Kaebaja ei olnud kohtule arusaadavalt teavitanud 2016. a-l ega ka maksuotsuse koostamise ajaks SKA-d sellest, et tema 2016. a pensioniväljamaksete osas tuleks ta lugeda Norra residendiks (ja rakendada maksulepingut).
7.5.Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et 2016. aasta kohta tuli füüsilise isiku tuludeklaratsioon esitada hiljemalt 31.03.2017 ning täita tulumaksukohustus hiljemalt 01.07.2017 (TuMS § 44 lg-d 1 ja 3). Hiljemalt nimetatud kuupäevadeks peaks füüsilisest isikust maksukohustuslane tagama nõuetekohased teavitused ja nõuetekohase maksuarvestuse 2016. a osas.
MTA 17.12.2018 vastuse lisa 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016001
7.6.Eeltoodud asjaolude kokkuvõttes, seejuures arvestades kaebaja passiivsust maksumenetluses, oli kohtu hinnangul MTA poolt põhjendatud käsitada kaebajat maksuotsuse andmise seisuga (12.07.2018) maksustamisperioodi 2016. a osas Eesti residendina. Kaebaja passiivsuse all peab kohus silmas seda, et kaebaja ei olnud esitanud 2018. a juuliks MTA-le Norra maksuhalduri tõendit Norra residentsuse kohta ega ka vormi R, samuti teavet selle kohta, et kaebaja oleks palunud SKA-l muuta 2016. a deklaratsioone seoses kaebaja pensioniväljamaksetega. Kaebusest jääb mulje, et kaebaja pöördus esimesel võimalusel peale MTA teenindusbüroos käimist Norra maksuhalduri poole residentsustõendi saamiseks. Samas nähtub Norra maksuhalduri 24.04.2018 tõendist12 (mille kaebaja esitas MTA-le pärast maksuotsuse koostamist), et vastav taotlus oli kaebaja poolt esitatud alles 24.03.2018 (s.o pärast MTA 22.03.2018 e-kirja saamist). Kaebaja ei ole veenvalt selgitanud, miks ta viivitas kuni 2017. a märtsini Norra maksuhalduri poole pöördumisega, samuti Norra maksuhalduri 24.04.2018 tõendi MTA-le esitamisega. Iseenesest oleks MTA küll võinud pärast kaebaja 03.04.2018 e-kirja saamist (milles kaebaja teatas, et on tellinud Norra maksuhaldurilt residentsustõendi, mille saamine võtab aega) veelkord kaebajaga kontakteeruda, asjaolusid täpsustada ja anda täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks. Samas, arvestades asjaolu, et suhtlus kaebajaga oli alanud juba novembris 2017. a (i), kaebajale oli saadetud korduvalt selgitavaid e-kirja, seejuures viimati 09.02.2018 (millele kaebaja ei vastanud) ja 22.03.2018 (milles anti tähtaeg 2016. a deklaratsiooni parandamiseks kuni 27.03.2018) (ii) ning pärast kaebaja viimast 03.04.2018 e-kirja ootas MTA veel enam kui 3 kuud maksuotsuse koostamisega (iii), ei saa asuda seisukohale, et MTA poolt oleks rikutud ärakuulamisõigust sellisel määral, mis annaks aluse maksuotsuse tühistamiseks.
8.Järgnevalt tuleb hinnata, milline tähendus on kaebaja poolt pärast maksuotsuse tegemist MTA-le esitatud Norra maksuameti residentsustõendil ja vormil R, samuti MTA 27.09.2018 e-kirjal kaebajale järgmises sõnastuses: „Täname, et esitasite vormi R. Vormi R alusel olete registreeritud mitteresidendiks Eestis alates 01.01.2016“13. Seejuures ei olnud kaebaja kohtule esitatud teabest nähtuvalt selleks ajaks MTA 12.07.2018 maksuotsust veel (tema jaoks loetavas formaadis) kätte saanud. Kaebaja on kinnitanud maksuotsuse faili avanemist 03.10.201714. Iseenesest võib MTA poolt kaebaja tagasiulatuv registreerimine Norra residendina (mitteresidendina Eestis) olla sisustatav tagasiulatuva mõjuga sündmusena, mis annab aluse maksuotsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks (MKS § 103 lg 1 p 2). Samuti on kaebaja juhtinud tähelepanu maksulepingule15, mille art 18 lg 1 näeb ette, et lepinguosalise riigi pensioni, mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, maksustab ainult see teine riik. Nimetatu võib anda aluse ka MKS § 103 lg 1 p 3 alusel maksuotsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Samas ei anna viidatud asjaolud alust kohtule maksuotsuse tühistamiseks. Nimelt sätestab HKMS § 158 lg 2, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et maksuotsuse koostamise seisuga (12.07.2018) oli maksuotsus õiguspärane, st selleks ajaks maksuhaldurile teada oleva info alusel oli maksuotsus õiguspärane. Seega ei kuulu maksuotsuse tühistamise nõue rahuldamisele. Küll aga on kaebajal võimalik taotleda Norra maksuameti residentsustõendile ja vormile R, samuti MTA 27.09.2018 e-kirjale tuginedes MTA-lt 12.07.2018 maksuotsusega lõppenud
kaebuse lisa 6, tõlge esitatud kaebaja 07.12.2018 menetlusdokumendi lisana 1 kaebuse lisa 4
kaebuse lisa 3
https://www.riigiteataja.ee/akt/13150292
10(12)
3-18-2082 maksumenetluse uuendamist MKS § 103 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel (vt ka haldusmenetluse seaduse § 44 ning MKS §-d 101 ja 102). Vastustaja saab menetluse uuendada ka omal algatusel. Kohtu hinnangul tuleks MTA-l seejuures lähtuda sellest, et käesolevas asjas esitatud kaebusest ja selles toodud põhjendustest johtuvalt on kaebaja väljendanud soovi MTA 12.07.2018 maksuotsusega lõppenud maksumenetluse uuendamiseks.
9.Kokkuvõtvalt jääb kaebaja tühistamisnõue (MTA 12.07.2018 maksuotsuse tühistamise nõue) rahuldamata. Sellest tulenevalt ei kuulu rahuldamisel ka kaebaja nõue MTA kohustamiseks tagastama selle maksuotsuse katteks tasutud summad.
10.Maksukohustuslase poolt maksumenetluses osalemisega kaasnev kulu, eelkõige postikulu teabe esitamiseks ning transpordikulu MTA teenindusbüroos käimiseks, ei ole üldreeglina hüvitatav kahjuna ega muul alusel. Seda ka juhul, kui maksumenetluse tulemusena maksukohustuslase maksuarvestust ei muudeta. Maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine on MTA seadusest tulenev ülesanne (MKS § 10 lg 2 p 1) ning maksukohustuslane (MKS § 6) peab sellega kaasnevat administratiivset koormust taluma, seejuures täitma kaasaaitamiskohustust (MKS § 56). Kohtule ei nähtu seejuures kogutud teabest, et MTA oleks kohustanud kaebajat 2016. a maksustamisperioodiga seoses Norrast Eestisse tulema või tähitud postiga teavet edastama. MTA ja kaebaja vahelises kirjavahetuses16 on viidatud teabe esitamise võimalustele nii e-maksuameti kaudu, e-posti teel kui MTA teenindusbüroodes. Mis puudutab kaebaja väidet 09.08.2018 tähitud kirja saatmise kohta MTA-sse, siis tuleb selles osas täiendavalt märkida, et selleks ajaks oli maksumenetlus juba lõppenud (MTA oli 12.07.2018 andnud maksuotsuse). Seejuures on vastustaja selgitanud, et MTA-l puuduvad andmed Norrast 09.08.2018 saadetud tähitud kirja saamise kohta. Kaebaja R-vormi koos Norra maksuadministratsiooni tõendiga sai MTA kätte 25.09.2018 ning vormilt R nähtuvalt on see kaebaja poolt koostatud 10.09.201817. Seega ei saa pidada tõendatuks kaebaja poolt 09.08.2018 tähitud kirja saatmist MTA-le. Tähitud kirja adressaat ei nähtu ka kaebaja poolt esitatud 09.08.2018 postiteenuse kviitungilt18. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud kahju hüvitamise esmane eeldus, s.o MTA õigusvastane tegevus (MKS § 16, riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Seega ei kuulu rahuldamisele kaebaja kahju hüvitamise nõue summas 117,73 eurot (lennupiletite kulu ja tähitud kirja saatmise kulu hüvitamiseks).
11.Kaebaja on esitanud 26.08.2019 menetlusdokumendis ka taotlused MTA kohustamiseks vabastama tema pangaarvel topelt arestitud summad 462,25 + 462,25 eurot, kokku 924,50 eurot. Samuti taotleb kaebaja MTA kohustamist tasuma kaebaja pangakontolt alusetult kinnipeetud summade eest intressi 0,06% summast päevas. Sisuliselt on kaebaja esitanud seega 26.08.2019 kaebus muutmise / uute nõuetega täiendamise taotluse. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kohtu hinnangul ei ole kaebus muutmise lubamine otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. MTA poolt 11.09.2019 esitatud menetlusdokumendi selgitusest (p 1.5) ning selle kinnituseks esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja vara ülemääraselt (kahekordselt)
kaebuse lisa 3 ja MTA 14.12.2018 vastuse lisa 14 MTA-sse 25.09.2018 saabunud dokumendid – MTA 14.12.2018 vastuse lisa 2
kaebuse lisa 9
11(12)
3-18-2082 arestitud. Kaebaja ei ole vastupidist kinnitavaid tõendeid esitanud. Isegi kui kahekordne arest oleks aset leidnud, tuleks isikul esmajärjekorras taotleda alusetult sissenõutud summa tagastamist haldusorganilt endalt. Maksuotsusega määratud summa sissenõudmine, samuti õigus selle tagasisaamiseks koos intressiga seondub otseselt maksuotsuse õiguspärasusega. Selles osas on kaebaja eesmärgi saavutamiseks esmatähtis tühistamisnõude esitamine, mis on kohtu menetluses ja ei kuulu eeltoodud asjaoludel rahuldamisele. Maksuotsuse õiguspärasuse korral ei esine alust selle täitmiseks tasutud summade tagastamiseks (koos intressiga). Seejuures oleks maksuotsuse tühistamise / kehtetuks tunnistamise korral MTA-l kohustus sissenõutud summad koos intressiga tagastada ilma, et seda peaks kohtu kaudu eraldi nõudma. Ühtlasi peab arvestama, et maksuhalduril on võimalik maksuotsuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise järgselt maksu määramine ka uuesti otsustada, mis võib avaldada mõju sissenõutud summade tagastamise ja intressi tasumise kohustusele. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on kohtu hinnangul kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisavad kohtumenetluses juba olevad nõuded ning kohus ei luba kaebust täiendavate nõuetega täiendada.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
30.01.2020
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.