E. H. kaebus kompenseeritud talumaade alusetu tagastamismenetluse lõpetamiseks ja kinnistuga piirnevate maade ostueesõiguse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – E. H.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, rahuldamata jätmine
esialgse
õiguskaitse
taotluse
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus täies ulatuses.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 26.01.1994 otsusega nr 2203 on XXX vallas asuva endise XXXXXXXXX A-XX maaüksuse (kinnistu nr 6389, pindala 24,43 ha) maa osas tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks F. M. 1⁄2 maa osas ja S. M. 1⁄2 maa osas. F. M. loovutas 30.03.1998 lepinguga temale kuulunud nõudeõiguse XXXXXXXXX A-XX maaüksuse tagastamiseks U. M.. U. M. loovutas 05.06.2018 temale kuulunud nõudeõiguse XXXXXXXXX A-XX maaüksuse tagastamiseks H. M.
2.Rae Vallavalitsuse 14.01.1999 korraldusega nr 31 määrati õigusvastaselt võõrandatud XXXXXXXXXX A-XX maaüksuse tagastamise õigustatud subjektile S. M. tema nõudeõiguse ulatuse, s.o 12,215 ha eest kompensatsioon.
3.E. H. esitas 04.10.1999 avalduse temale kaasomandina kuuluvate Harjumaal XXX vallas XXXXXXX külas XXXXXXXXX maaüksusel asuvate ehitiste juurde 24 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. M. O. M. esitas 27.04.2005 avalduse temale kaasomandina kuuluvate Sillaotsa maaüksusel asuvate ehitiste juurde 26 ha maa ostueesõigusega erastamiseks.
4.XXX Vallavalitsus määras 16.06.2015 korraldusega nr 911 „XXXXXXX külas XXXXXXXXX maaüksusel asuvate ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramine“ Harjumaal XXX vallas XXXXXXX külas XXXXXXXXX maaüksusel asuvate E. H. ja M. O. M. kaasomandis olevate ehitiste: elamu (ehitisregistri kood
XXXXXXXXX), laut (kood XXXXXXXXX) ja kaev (kood XXXXXXXXX) juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ligikaudu 39,47 ha ning piirid vastavalt korralduse lisaks olevatele piiriettepaneku plaanidele.
5.Rae Vallavalitsus tegi 18.09.2018 korralduse nr 1201, millega võimaldas maa ostueesõigusega erastamist E. H. 1⁄2 mõttelises osas ja M. O. M. 1⁄2 mõttelises osas. Rae Vallavalitsus muutis 16.10.2018 korraldusega nr 1370 oma 18.09.2018 korraldust nr 1201 punktide 6.1.4, 6.2.4 ja 6.3.4 osas (maa maksustamishinnad).
6.Rae Vallavalitsus tegi 11.06.2019 korralduse nr 733, millega tagastas XXX valla haldusterritooriumil õigusvastaselt võõrandatud XXXXXXXXX A-XX maaüksusele kuulunud maast nõudeõiguse osast suurema pindalaga 17,80 ha vastavalt Sillaotsa piiripunktide ja piiride skeemidele endistes piirides õigustatud isikule H. M.
7.Rae Vallavalitsus esitas 18.06.2019 Rahandusministeeriumile korralduse nr 733 järelevalve läbiviimiseks. Rahandusministeerium vastas 16.07.2019 kirjaga nr 14-12/4291-2, et Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldus nr 733 vastab asjakohastele seadustele ja seaduse alusel antud õigusaktidele.
8.E. H. esitas 23.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse kompenseeritud talumaade alusetu tagastamismenetluse lõpetamiseks ja kinnistuga piirnevate maade ostueesõiguse tuvastamiseks. Kaebuses on vastustajaks märgitud Keskkonnaministeerium. E. H. esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse kõikide tehingute keelamiseks XXXXXXXXX A-XX alusetult tagastatavate maatükkide 17,8 ha suhtes vastavalt kaebusele lisatud kaardile, kuna veel tagastamata maad on XXXXXXXXX nime all juba asutud realiseerima. Seega polnud kaebajal võimalik taotleda Keskkonnaministeeriumilt järelevalvemenetluse algatamist tavapärases korras, vaid ta oli sunnitud pöörduma kohtu poole. Sama nimega XXXXXXXXX talukompleksi (katastri nr XXXXX:XXX:XXXX) kaasomanikuna on kaebajal õigustatud huvi piirnevate maade ostmisel, eriti arvestades asjaoludega, et 10 ha suhtes nendest maadest oli kohtuotsusega tuvastatud talu omanike õigus erastamisprotsessis eelisostuõigusega erastada maad talu juurde, aga kohtuotsuste täitmise asemel Rae Vallavalitsus eemaldas erastamistoimikust 600 lk materjale ja erastas 50 ha asemel ainult 40 ha , põhjendades seda 10 ha äravõtmist olematu tagastaja alusetute õigustega.
9.Kohus andis 23.09.2019 kohtunõudega Rae vallale tähtaja, et vastata esialgse õiguskaitse taotlusele ja teatada oma seisukoht kaebuse menetlusse võtmise küsimuses.
10.Kaebaja teatas kohtule 24.09.2019 e-kirjades, et ei ole nõus sellega, et vastustajana Keskkonnaministeeriumi asemel kindlaks tehtud Rae vald.
11.Rae vald esitas 27.09.2019 kohtule oma seisukohad. Rae vald leiab, et kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust ning kaebaja soovitud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Seega taotleb Rae vald esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Rae vald on seisukohal, et kaebeõiguse puudumise tõttu tuleb kaebus kaebajale tagastada menetlusse võtmata. Rae vald selgitab, et kaebaja ei ole veel XXXXXXXXX katastriüksuse (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) omanik, kuna maa ostueesõigusega erastamise menetlus ei ole veel lõpuni jõudnud (maa ei ole kaebaja omandisse kinnistatud). Rae Vallavalitsuse 18.09.2018 korraldusega nr 1201, mida on muudetud Rae Vallavalitsuse 16.10.2018 korraldusega nr 1370, lõppesid maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud. Viidatud korraldusele eelnes eelhaldusaktina Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldus nr 911, millega määrati ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid, ja seda kehtima jättev Rae Vallavalitsuse 18.08.2015 korraldusega nr 1163 antud vaideotsus. Viimati nimetatud korraldustes on kaebajale selgitatud, et ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid on määratud sellisena seepärast, et külgnevad seni reformimata maaüksused ei ole käsitletavad vabade maadena. Nende korralduste õiguspärasus ja kehtivus on tuvastatud haldusasja nr 3-15-2413 raames nii Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 otsusega kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2017 otsusega, mis mõlemad 2(5)
jõustusid 05.03.2018. Haldusasjas nr 3-15-2413 on kohtud põhjalikult käsitlenud kaebaja argumente, mida ta on suuresti korranud ka oma 23.09.2019 kohtule esitatud kaebuses, ja need ümber lükanud. Seega üritab kaebaja samadele argumentidele tuginedes saada õigust omandada maid, mis kuuluvad tagastamisele. Rae vald selgitab, et 17,80 ha maad, mida kaebaja soovib omandada, on tagastatud Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldusega nr 733 õigusvastaselt võõrandatud XXXXXXXXX AXX maaüksuse tagasisaamise õigustatud subjektile. Viidatud korralduse on õiguspäraseks tunnistanud Rahandusministeerium 16.07.2019 kirjaga nr 14-12/4291-2. Käesoleval hetkel toimub tagastatavate maaüksuste maakatastris registreerimise menetlus, millele järgneb kinnistamismenetlus kinnistusraamatus. Rae vald teatas kohtule, et kaebaja on 23.09.2019 esitanud Rae Vallavalitsusele taotluse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamiseks. Taotlus registreeriti Rae valla dokumendiregistris 24.09.2019. Rae valla väitel kuulub taotlus rahuldamata jätmisele ja vastava haldusakti eelnõu on koostamisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebaja on esitanud kaebuse kompenseeritud talumaade alusetu tagastamismenetluse lõpetamiseks ja kinnistuga piirnevate maade ostueesõiguse tuvastamiseks. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse kõikide tehingute keelamiseks XXXXXXXXXX A-XX alusetult tagastatavate maatükkide 17,8 ha suhtes vastavalt kaebusele lisatud kaardile. Kaebaja on kaebuses märkinud vastustajaks Keskkonnaministeeriumi. Samuti on kaebaja oma 23.09.2019 e-kirjas rõhutanud, et vastustaja on Keskkonnaministeerium, mitte Rae vald. Kohus on kaebajale selgitanud, et vastustaja teeb kindlaks kohus ja jääb selle juurde, et kaebuse menetlusse võtmisel ei saaks vastustajaks olla Keskkonnaministeerium, kuivõrd vara tagastamise ja erastamise küsimuste lahendamine ei ole Keskkonnaministeeriumi pädevuses.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muuhulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega kaebajale tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
14.Kaebusest tulenevalt leiab kaebaja, et XXXXXXXXX A-XX talumaade tagastamine on õigusvastane. Kaebaja soovib viidatud maid ostueesõigusega erastada tema kinnisasjaga piirnevate vabade maadena. Kaebaja soovib läbi piirnevate vabade maade erastamise omandada 17,80 ha piirnevat vaba maad. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal kaebeõigus XXXXXXXXX AXX tagastamist puudutavate toimingute vaidlustamiseks (kohustamisnõue tagastamismenetluse lõpetamiseks) eeldusel, et tal on õigus erastada viidatud maid ostueesõigusega. Selline õigus kaebajal puudub.
15.Nagu nähtub Rae valla poolt kohtule 27.09.2019 edastatud vastusest, siis on Rae vald võtnud 16.05.2015 vastu korralduse nr 911, millega määrati kindlaks kaebajale ja M. O. M. erastatava maa suurus ja piirid. Viidatud korralduse vaidlustasid kaebaja ja M. O. M. esmalt vaidemenetluses ning hiljem kohtumenetluses. Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 otsusega haldusasjas nr 3-15-2413 jäeti kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2017 otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Viidatud otsused on jõustunud ning seega on kehtiva haldusaktiga määratud kindlaks maa-ala suurus ja piirid, mida kaebajal on võimalik ostueesõigusega erastada. Muu hulgas määrab viidatud korraldus kindlaks maa-ala suuruse, mida on kaebajal ja M. O. M. õigus erastada õigusvastaselt võõrandatud XXXXXXXXX A-XX talumaade arvel. Seega, kuivõrd kehtiva haldusaktiga on kindlaks määratud kaebaja poolt maksimaalselt erastada soovitud maa-ala suurus ja piirid ning praeguseks võetud vastu ka Rae Vallavalitsuse 18.09.2018 korraldus nr 1201, millega otsustati XXXXXXXXX maaüksuse 3(5)
ostueesõigusega erastamine kaebajale ja M. O. M., ning seda muutev 16.10.2019 korraldus nr 1370, millega muudeti korraldust nr 1201 maa maksustamishinda puudutavas osas, siis ei puuduta XXXXXXXXX A-XX tagastamine enam kaebaja õigusi. Korralduse nr 1201 punktidest 1 ja 3 tulenevalt asub erastatud lahustükk suurusega 22,34 ha endise XXXXXXXXX A-XX talu maadel, milles osas see maa ei kulu tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus endise XXXXXXXXX A-XX talumaade tagastamisel teostatavate toimingute vaidlustamiseks, sh puudub kaebajal õigus nõuda endise talu maade tagastamise menetluse lõpetamist. Nimetatud nõue ei oleks praegusel hetkel enam ka asjakohane, kuivõrd Rae Vallavalitsus on 11.06.2019 võtnud vastu korralduse nr 733, millega on tagastatud H. M. õigusvastaselt võõrandatud XXXXXXXXX a-XX maaüksusest (algne suurus 24,43 ha) nõudeõiguse osast suurem osa pindalaga 17,80 ha. Korralduse kohaselt on tagastamisel võetud arvesse asjaolu, et korraldusega nr 1201, mida on muudetud korraldusega nr 1370 on õigusvastaselt võõrandatava maa arvel XXXXXXXXX maaüksus ning et XXXXXXXXX AXX maaüksus on 1⁄2 ulatuses kompenseeritud S. M. Seega tuleks kaebajal kaebeõiguse olemasolul vaidlustada nimetatud haldusakt, kuivõrd toiming, mille tegemiseks kohustamiseks kaebaja kohtusse pöördus, on tehtud. Samas kaebajal kaebeõigus tagastamise korralduse vaidlustamiseks puudub, kuivõrd erastatava maa piirid ja suurus on kehtivalt kindlaks määratud, mis tähendab, et maa tagastamine ei puuduta kaebaja õigusi. Vastuseks kaebaja 01.10.2019 ekirjas märgitule selgitab kohus, et nagu nähtub viidatud korraldusest, siis on endisest XXXXXXXXX A-XX maast (suurus 24,43 ha) ca 6,63 ha ostueesõigusega erastatud, osa jäetud munitsipaal- või riigi omandisse ja 1⁄2 ulatuses juba kompenseeritud. Korraldusest tulenevalt on võimalik tagastada kokku 17,80 ha maad, millest õigustatud subjekti H. M. nõudeõigus ületab 5,585 ha. Seega nähtub viidatud korraldusest, et kaebaja seisukoht, mille kohaselt on kohalik omavalitsus võtnud ka enne viidatud korralduse vastu võtmist vastu haldusakti XXXXXXXXX A-XX maa tagastamise osas, on ekslik. Seega tuleb kaebus kompenseeritud talumaade alusetu tagastamismenetluse lõpetamise nõudes tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).
16.Seoses kaebaja poolt esitatud nõudega tuvastada kinnistuga piirnevate maade ostueesõigus märgib kohus, et viidatud nõudega ei ole võimalik saavutada eesmärki XXXXXXXXX maaüksusega piirnevate maade erastamiseks. Esmalt märgib kohus, et tuvastamisnõude esitamine erastamise õiguse tuvastamiseks ei tooks endaga kaasa kohaliku omavalitsuse kohustust kaebajale vabade maade erastamiseks. Kohaseks nõudeks oleks kohustamisnõue. Samas ei oleks kaebuse eesmärk saavutatav ka olukorras, kus kaebaja oma nõuet muudaks, kuivõrd kehtivate haldusaktidega on siduvalt kindlaks määratud maaüksuse piirid, mida kaebajal on võimalik ostueesõigusega erastada ning otsustatud maa erastamine kaebajale. Nimetatu tähendab, et maa ostueesõigusega erastamise küsimus on kehtiva haldusaktiga lahendatud. Seejuures on korralduse nr 911 õiguspärasust kontrollinud Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus. Nagu nähtub viidatud otsuste põhjendustest, siis oli kaebaja keskseks väiteks viidatud vaidluses, et korraldus on õigusvastane, kuivõrd kaebajal on vabade ja piirnevate maade erastamise õigus. Kohtud kaebaja seisukohaga ei nõustunud ning leidsid, et MaaRS § 221 lõikest 2 ja § 9 lõikest 2 ei tulene, et kaebaja poolt erastada soovitava maa suuruseks peaks ilmtingimata määrama 50 ha. Kohtud leidsid, et õigusvastaselt võõrandatud maa, mille osas on maa tagastamise taotlus lahendamata, ei ole vaadeldav tagastamise käigus vabaks jääva maana MaaRS § 221 lg 2 tähenduses. Kõrvutades haldusasjas esitatud kaardimaterjali-29.04.2016 kaebuse täienduse lisa 1, tl 85, kus on kaebajate poolt kaardile rohelisega märgitud maad, mida peetakse vabadeks maadeks ja soovitakse erastada, ning Rae valla 10.06.2016 kaebuse vastuse lisa 2, tl 109, kus on kujutatud XXXXXXXXX õue-aiamaa ja õigusvastaselt võõrandatud XXXXXXXXX AXX talumaa ning XXXXXXX XXXX I talumaa- siis nähtub, et kaebajate poolt vabaks peetavad maad asuvad endise XXXXXXXXX AXX ja XXXXXXX XXXX I talumaadel ning on seega hõlmatud U. M. maa tagastamise taotlusega (ja ka XXXXXXX XXXX I maade tagastamise taotlusega, kus vastustaja väitel on tagastamise menetlus pärimise tõttu pooleli. 4(5)
Kaebaja on koos kaebusega esitanud maa-ala plaani (lisa 5, tl 11), mille osas on kaebaja märkinud, et tal on õigustatud huvi viidatud maade omandamiseks. Seega on kohtule arusaadav, et kaebaja soovib plaanil tähistatud maid vabade maadena ostueesõigusega erastada. Kui võrrelda viidatud plaanil tähistatud alasid Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korralduse lisaks olevate plaanidega (tl 57-67), siis nähtub, et kaebaja poolt vabadeks maadeks peetud maad on õigustatud subjektiks tunnistatud isikule tagastatud. Seega ei ole kaebajal võimalik nimetatud maid vabade piirnevate maadena MaaRS § 221 lg 2 ja § 9 lg 2 tähenduses erastada ning õiguslik ning faktiline olukord ei ole peale Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 lahendi nr 3-15-2413 tegemist kaebaja suhtes muutunud. Seega kuulub kaebus kinnistuga piirnevate maade ostueesõiguse tuvastamiseks tagastamisele, kuivõrd kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2).
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ja tuvastamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kuna kaebuse tagastamise määrus ei jõustu koheselt, ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.