Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1718
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Linnavalitsuse 17.10.2018 korralduse nr 1494-k tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Jekaterina Agu Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Silver Sarapuu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.05.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.05.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-1718 muutmata.
2.Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.10.2019, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX on alates 21.10.2016 Tallinnas Silgu tn 31a asuva kinnistu kaasomanik. See kinnistu on hõlmatud Tallinna Linnavolikogu 04.10.2001 otsusega nr 293 kehtestatud Silgu tn 5 ja 6 detailplaneeringuga (DP), mille järgi Silgu tn 31a kinnistu on üldkasutatava maa sihtotstarbega roheala. DP-s ei ole Silgu tn 31a kinnistule ehitusõigust määratud.
2.XX esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse tunnistada 04.10.2001 DP osaliselt kehtetuks eesmärgiga muuta Silgu tn 31a kinnistu sihtotstarvet ja ehitada sinna pereelamu. TLPA ei pidanud 26.06.2017 vastuses taotlust põhjendatuks, sest tegemist on planeeringu terviklahendusega ja naaberkinnistute omanikud soovivad selle kehtima jäämist. XX esitas 05.12.2017 TLPA-le taotluse algatada uue DP koostamine, millega muuta Silgu tn 31a kinnistu sihtotstarve elamumaaks ja määrata ehitusõigus pereelamu ehitamiseks.
3.Tallinna Linnavalitsus jättis 17.10.2018 korraldusega nr 1494-k Silgu tn 31a kinnistu DP koostamise algatamata. 04.10.2001 kehtestatud DP järgi ei ole Silgu tn 31 a kinnistule ehitamine lubatud. Seletuskirja järgi on DP kehtestamisel ja elamukruntide moodustamisel arvestatud senise haljastuse säilitamisega. Silgu tn 31a kinnistul asuvad säilitamisele kuuluvad puud. Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) järgi jääb Silgu tn 31a kinnistu pereelamute alale, kuid ÜP seletuskirja kohaselt ei laiene ÜP tingimused varem kehtestatud DP-dele. ÜP-s määratakse üldiselt piirkonna arengu põhimõtted, kuid sellega ei saa määrata kõiki tingimusi krundi täpsusega. Silgu tn 31a kinnistu on väiksem, kui seda ümbritsevad hoonestatud kinnistud, ja kaetud kõrghaljastusega. See on üks vähestest asumisisestest rohealadest. Kinnistu on teravnurkse kujuga ning arvestades piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi ja haljastatud alade osakaalu, ei ole kinnistut võimalik hoonestada piirkonnale iseloomulikul viisil, säilitades seejuures piisava kõrghaljastuse. Kinnistul kasvav kõrghaljastus kuulub vähemalt III väärtusklassi ning lisaks puittaimestikule on oluline säilitada ka alustaimestikku. Puistu osaline likvideerimine muudaks alles jäänud puud tormituultele vastuvõtlikumaks. Rohealade säilitamine on vajalik nii ökoloogilisest, sotsiaalsest kui ka ruumilisest aspektist lähtudes. Piirkonna elanikud ei toeta roheala hoonestamist. Avalikult kasutatava maa elamumaaks muutmiseks puudub ka avalik huvi. Eelnevat arvestades ei ole DP algatamine kooskõlas planeerimisseaduse (PlanS) §-st 8 tulenevate elukeskkonna parendamise põhimõtetega. Silgu tn 31a kinnistu omanikel ei ole kinnistu sihtotstarbe muutmiseks ja kinnistu hoonestamiseks õiguspärast ootust. Kuna DP koostamine on ressursimahukas ja taotleja soovitud eesmärgi saavutamine perspektiivitu, ei ole DP koostamise algatamine põhjendatud (PlanS § 128 lg 2 p-d 2, 3 ja 4; Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrus nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ (Tallinna ehitusmäärus) § 12 lg 7 p-d 1, 2, 5 ja 7).
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplik nõue oli tühistada Tallinna Linnavalitsuse 17.10.2018 korraldus nr 1494-k ja kohustada vastustajat 05.12.2017 taotluse uueks lahendamiseks. Korraldus on kaalutlusvigadega ja nõuetekohaselt põhjendamata. Kaebaja soovib, et vastustaja viiks läbi nõuetekohase planeerimismenetluse, kus arvestatakse kõigi puudutatud isikute huvidega.
5.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud korralduse põhjenduste juurde.
Tallinna Halduskohus jättis 09.05.2019 otsusega kaebuse rahuldamata.
2(8)
3-18-1718 PlanS § 128 annab haldusorganile kaalutlusõiguse. Vastustaja teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt. Kuna 04.10.2001 kehtestatud DP-s ettenähtud ehitusõigus on realiseeritud, selles on määratud üldkasutatav maa ja haljastatud alad ning faktiline olukord ei ole vahepeal muutunud, on puudutatud isikute ja avalik huvi DP kehtima jäämiseks kaalukas. Kolmandatel isikutel on subjektiivne õigus nõuda DP kehtima jäämist. Ruumiline planeerimine on suunatud pikaajalistele lahendustele. 04.10.2001 kehtestatud DP ei hõlmanud pelgalt ühte kinnistut, vaid suuremat maa-ala ning see kehtestati erinevate huvide kaalumise tulemusel. Kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust DP muutmiseks. PlanS § 140 lg 1, mis reguleerib DP või selle osa kehtetuks tunnistamist, on ette nähtud juhuks, kus planeeringut ei ole viie aasta jooksul ellu viidud. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. ÜP ei ole sellise detailsusastmega, et selles saaks määrata iga krundi funktsiooni, vaid selles määratakse maa-alade juhtfunktsioon. Lisaks on kehtivas ÜP-s selgelt öeldud, et senised DP-d jäävad kehtima. Kaebaja omandas kinnistu, millel oli üldkasutatava maa sihtotstarve. Asjaolul, et mõne teise kinnistu puhul on muudetud üldkasutatava maa sihtotstarve elamumaaks, ei ole tähtsust, sest vastustaja peab iga olukorda eraldi kaaluma. DP ei kaota selles kavandatu elluviimise järel kehtivust, vaid DP-s määratletud ehitusõiguse jms tingimused kehtivad üldiselt ka planeeringualale tulevikus kavandatavate ehitiste suhtes. Kaebajal on õigus, et DP algatamise etapis ei ole veel täpselt teada, millist hoonet ja kuhu kavandatakse. Samas on võimalik juba DP algatamisel kaaluda, kas taotluses kirjeldatud plaanid sobituks väljakujunenud linnaehitusliku miljööga. Kaebaja pakkus taotluses välja hoone paiknemise, ligikaudse suuruse (111 m2) ja säilitatava kõrghaljastuse osakaalu, mida arvestades on ehitamine võimalik vaid kinnistu keskossa. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks kaebaja poolt kavandatu on vastuolus kõnealuses piirkonnas väljakujunenud linnaehitusliku miljööga. Lisaks oli vastustajale teada, et kinnistu on kolmnurkse kujuga ja selle ühes osas asub tehnorajatis (alajaam), samuti piirkonna üldine haljastuse osa ja kinnistute täisehitusprotsent. Seega sai vastustaja hinnata ka kaebaja kavandatud hoone sobivust piirkonna väljakujunenud hoonestuslaadiga. Õige pole kaebaja väide, et piirkonnas puudub ühtne hoonestuslaad – kehtivast DP-st ja Google.maps väljavõttest nähtub, et hooned on paigutatud teedest eemale ning kruntide hoovipoolsetes osades on säilitatud maksimaalne kõrghaljastus (kui see oli seal varem olemas). Kõrghaljastusega krundid on planeeritud kaebaja kinnistust suuremana (1400– 2250 m2). Üksnes kõrghaljastuseta krundid on suuruselt võrreldavad kaebaja kinnistuga, mis on ca 1000 m2. Vastustaja on põhjendatult arvestanud Tallinna Keskkonnaameti seisukohaga, mis puudutab haljastuse säilitamist. Kaebaja heidab ette, et vastustaja pole kaalunud kinnistu korrastamisega kaasnevat positiivset mõju, kuid pärast kinnistu sihtotstarbe muutmist ei saaks piirkonna elanikud seda enam kasutada. See, kas hoonestatud ja korrastatud kinnistu on esteetilisem kui looduslik hooldamata kinnistu, on pigem maitseküsimus. Vastustaja ei ole selles osas teinud kaalumisviga. Ka see, et vastustaja ei kohtunud kaebajaga kinnistul, et kaebaja saaks näidata, kuhu ta hoonet plaanib, ei muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. Haldusmenetluses kogutud andmed olid asja otsustamiseks piisavad. Oluliseks kaalumisveaks ei saa lugeda seda, et vastustaja hinnangul mõjutab alajaam (kaitsevööndiga 2 m2) hoone asukoha valikut. Vastustaja ei ole öelnud, et alajaama olemasolu välistab hoonestamise. See polnud ka DP algatamisest keeldumise ainuke põhjus. Vastustaja on õigesti arvestanud naaberkinnistute omanike soovi senise olukorra säilitamiseks. Nende huvi on kaalukam kui kaebaja huvi kehtivat DP-d muuta. Vaidlustatud korralduse põhjendused on selles osas piisavad. 3(8)
3-18-1718 Vastustaja on korralduse õiguslike alustena ebaõigesti tuginenud PlanS § 128 lg 2 p-le 2 ja Tallinna ehitusmääruse § 12 lg 7 p-le 5, kuid see ei mõjutanud asja õiget otsustamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus leidis valesti, et ruumiline planeerimine on suunatud pikaajaliste lahenduste leidmiseks ning seetõttu pole 04.10.2001 DP muutmiseks alust. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on DP lähiaastate ehitustegevuse alus. „Lähiaastad“ on kaudselt defineeritud PlanS § 140 lg 1 p-s 1 ning selle järgi võib viie aasta möödumisel DP kehtetuks tunnistada. Mõiste „lähiaastad“ sisustamisel ei oma tähtsust, kas DP-ga kavandatu on ellu viidud või mitte. Tõlgendust, et „lähiaastad“ tähendab viit aastat, toetab ka PlanS § 92 lg 1, mis kohustab kohalikku omavalitsust ÜP-d iga viie aasta tagant üle vaatama. Silgu tn 31a kinnistut hõlmav DP kehtestati 17 aastat tagasi. Vastustaja ei ole kaalunud, kas see vastab endiselt muutunud oludele ja praegustele vajadustele. Halduskohus kohaldas valesti ka PlanS § 140 lg-t 8. Ka ellu viidud DP-d saab muuta uue DP kehtestamise teel. Seega ei saanud vastustaja jätta kaebaja taotlust rahuldamata põhjendusega, et senine DP on endiselt kehtiv. Halduskohus pole arvestanud asjaoluga, et Silgu tn 31a kinnistu on olnud 17 aastat heakorrastamata (seda kasutatakse aiajäätmete ladustamiseks) ega ole seni täitnud üldkasutatava haljasala funktsiooni. Haabersti linnaosa ÜP järgi asub kinnistu pereelamute alal. ÜP-s on määratud vajalike sotsiaalobjektide (mängu- ja spordiväljakud jms) asukohad, kuid Silgu tn 31a kinnistul neid ei asu. Eelduslikult väljendab ÜP erinevate isikute vahelist konsensust ruumilise planeerimise teemal. Halduskohtu seisukoht, et ÜP-d ei saa arvestada, sest see pole piisava täpsusastmega, ei arvesta PlanS § 124 lg-ga 1, mille kohaselt on DP eesmärk eelkõige ÜP elluviimine ja ruumilise terviklahenduse loomine. DP koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa ÜP-ga hõlmatud alast ning selle juures ei saa võtta arvesse kogu linna territooriumil valitsevat olukorda. Seega on Haabersti linnaosa ÜP-ga arvestamata jätmine oluline kaalutlusviga. Halduskohtu otsus on vastuoluline: ühelt poolt leiab halduskohus, et hiljem kehtestatavat ÜP-d ei saa arvestada, kuna ÜP on üldisem ja selles saa määrata kõiki funktsioone krundi täpsusega, kuid teisalt on kohus leidnud, et 04.10.2001 DP kehtestati suurema maa-ala suhtes, mis võimaldas erinevate huvide arvestamist ja piirkonna kui terviku väljaarendamist. Halduskohus ei arvestanud PlanS § 74 lgga 1, mille kohaselt on ÜP eesmärk kogu linna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. ÜP-ga hõlmatakse suurem ala ja arvestatakse suurema hulga isikute huvidega. DP hõlmab väiksemat ala ja seetõttu on selle kehtestamisel põhjendatud lähtuda ÜP-st. Kaebaja soovib kehtiva DP muutmist viisil, mis on kehtiva ÜP-ga kooskõlas. See, kas kolmandatel isikutel on subjektiivne õigus DP kehtima jätmiseks, ei ole käesoleva asja lahendamisel määrav. Halduskohus ei arvestanud, et aastatel 2016–2018 nõustus vastustaja mitme kaebaja kinnistu läheduses paikneva kinnistu sihtotstarbe muutmisega sotsiaalmaast elamumaaks ja andis sinna ehitusõiguse (nt Silgu tn 1, Sõõru tn 45). Sellega on vastustaja loonud ka kaebajale õigustatud ootuse. Vastustaja ei ole välja toonud põhjendusi kaebaja erinevaks kohtlemiseks. Kaebaja pakkus taotluses välja vaid ühe võimaliku lahenduse elamu paiknemiseks, seega on ennatlik järeldada, et kaebaja taotletu ei sobi linnaehitusliku miljöö ja piirkonna hoonestusega. Halduskohus jättis arvestamata tõenditega, mille järgi on kinnistu võimalik hoonestada piirkonda sobival viisil. Kaebaja kavandatava hoone ehitisealune pind on piirkonna hoonetega võrreldavas suuruses. Kinnistu hoonestamise tõttu tuleb eemaldada vaid väike osa kinnistul 4(8)
3-18-1718 asuvast haljastusest ning haljastuse osakaal jääb ÜP-ga ettenähtud piiridesse. Olemasoleval kujul ei täida kinnistu üldkasutatava haljasala funktsiooni, kuid taotletava DP realiseerimisega tekiks kvaliteetsem ja esteetilisem elukeskkond. See ei ole maitseküsimus, vaid objektiivne asjaolu. Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 määruse nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“ järgi tuleb III väärtusklassi kuuluv puistu säilitada võimaluse korral, kuid see ei keela sellise väärtusega puude eemaldamist. Pole ka teada, milliseid konkreetseid puid hindas Tallinna Keskkonnaamet III väärtusklassi kuuluvaks. Kaebaja on valmis alustaimestiku säilitama. Väide, et puistu osaline likvideerimine muudaks alles jäävad puud tormituultele vastuvõtlikumaks, on paljasõnaline. Kinnistul paikneva alajaama kaitsevöönd mõjutab hoone asukoha valikut, kuid seda tuleks täpsemalt käsitleda DP menetluses. Halduskohus on kaebaja õigusi ja kolmandate isikute huve valesti väärtustanud. Miljöö ja senise keskkonna säilimine ei ole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused. Kolmandad isikud ei saa loota, et DP-d kunagi ei muudeta. Kaebaja omandiõiguse riive on aga intensiivne.
8.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust 17 aastat tagasi kehtestatud DP muutmiseks. Halduskohus ei ole PlanS tõlgendamisel eksinud. Haabersti linnaosa ÜP kehtestamisel jäid varem kehtestatud DP-d kehtima senisel kujul. Vastustaja ei keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest üksnes põhjusel, et kinnistut hõlmaval maa-alal juba kehtib DP. Halduskohus on õigesti selgitanud, mis vahe on ÜP-l ja DP-l ning kuidas need omavahel suhestuvad. Silgu tn 1, Sõõru tn 45 ja Silgu tn 34a kinnistutega seonduvat on selgitatud vaidlustatud korralduse seletuskirjas. Silgu tn 1 ja Sõõru tn 45 kinnistud erinevad nii kujult kui ka suuruselt kaebaja kinnistust, seega oli võimalik neid hoonestada selliselt, et säilib ka kompaktne kõrghaljastuse ala. Kui kaebaja sai Silgu tn 31a kinnistu kaasomanikuks, oli sellel sotsiaalmaa sihtotstarve ja kehtis 04.10.2001 kehtestatud DP. Seega ei saanud tal olla ootust, et talle antakse ehitusõigus kinnistule pereelamu ehitamiseks. Käesoleva vaidluse asjaoludel oli juba enne planeerimismenetluse algatamist ilmne, et kinnistut ei saa hoonestada kooskõlas piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Vastustaja tugines korralduse andmisel PlanS § 128 lg-le 2, mille järgi ei algatata DP-d muu hulgas juhul, kui selleks on ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus (p 3) või DP elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive (p 4). Korralduses on viidatud ka Tallinna ehitusmääruse § 12 lg-le 7, mille kohaselt võib linnavalitsus keelduda DP koostamise algatamisest muu hulgas siis, kui kavandatav on vastuolus piirkonnas väljakujunenud linnaehitusliku miljööga (p 1); maa-ala kohta on olemas kehtiv DP, mille elluviimisest loobumine ei ole põhjendatud (p 2) või kavandatav on vastuolus õigusaktidega või avalike huvide ja väärtustega (p 7).
11.Ringkonnakohus märgib, et PlanS § 128 lg-s 2 ja Tallinna ehitusmääruse § 12 lg-s 7 loetletud alused DP algatamisest keeldumiseks ei ole ammendavad ning vastustajal on otsuse tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Kohtu võimalus sekkuda kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse teostamisse on piiratud tulenevalt keelust hinnata halduse kaalutlusotste otstarbekust ja teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja ilmselgemad 5(8)
3-18-1718 vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 20).
12.Silgu tn 31a kinnistu on hõlmatud 04.10.2001 kehtestatud Räime tn 5 ja 6 DP-ga1, mis hõlmab ca 12 ha suurust ja enne DP kehtestamist hoonestamata olnud maa-ala. DP-ga jagati Räime tn 5 ja 6 kinnistud väiksemateks kruntideks (sh tekkis 42 elamukrunti). DP seletuskirja järgi valiti ehitusõigusega maa-alad ja määrati nende suurus arvestusega, et senine haljastus, sh väärtuslikud puudegrupid, säiliks võimalikult suures ulatuses. Kaebaja kinnistu on DP-s määratletud üldkasutatava maa sihtotstarbega rohealana, millele hooneid ei kavandatud. Seega on asjakohane vastustaja seisukoht, et 04.10.2001 DP nägi ette terve piirkonna ruumilise terviklahenduse, mis arvestas muu hulgas tasakaalu suure hulga uute ehitiste püstitamise, nende paiknemise ja senise haljastuse säilitamise vahel. DP-s ette nähtud elamud ja teed on välja ehitatud, s.o DP on selles osas realiseeritud (vt PlanS § 6 p 11). Kaebaja ei ole välja toonud konkreetseid planeeringualaga seotud faktilisi asjaolusid, mis oleks 2001. a-ga võrreldes oluliselt muutunud. PlanS § 124 lg 2 järgi peab DP looma vastavale planeeringualale ruumilise terviklahenduse. Seadusandja soovis PlanS kehtestamisel vältida ainult ühte krunti hõlmavate DP-de koostamist, sest vaadeldes vaid ühte krunti korraga, ei ole terviklahenduse loomine maaalale tervikuna võimalik (vt Riigikogu XII koosseisu SE 571 seletuskiri, lk 155). Ringkonnakohus nõustub eelnevat arvestades halduskohtuga, et olukorras, kus faktilised asjaolud ei ole oluliselt muutunud, peab mitmeid kinnistuid hõlmava ja juba ellu viidud DP muutmiseks üksnes ühe kinnistu osas esinema väga kaalukas põhjus, mida käesolevas asjas ei esine. Kaebaja sai Silgu tn 31a kinnistu omanikuks 21.10.2016. Ta pidi kinnistu omandamisel 04.10.2001 kehtestatud ja juba ellu viidud DP-ga arvestama. Seetõttu ei saa kaebajal olla õigustatud ootust, et Tallinna linn muudab uue DP kehtestamise kaudu kaebaja kinnistu sihtotstarvet ja määrab sellele ehitusõiguse.
13.Kaebajale ei tekita õiguspärast ootust ka asjaolu, et PlanS § 124 lg 2 teise lause järgi on DP lähiaastate ehitustegevuse alus. Viidatud sättes väljendub eeskätt seadusandja arusaam, et ehitusõigust ei peaks saama realiseerida aegunud DP alusel. PlanS § 140 lg 1 p 1 kohaselt võib DP või selle osa kehtetuks tunnistada, kui DP kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja DP-d ei ole asutud ellu viima. PlanS § 124 lg-st 2 ja § 140 lg 1 p-st 1 tuleneb huvitatud isikule õigustatud ootus, et tal on vähemalt viie aasta jooksul pärast DP kehtestamist mõistlik võimalus selles ettenähtu realiseerida (vrd Riigikohtu 08.05.2014 otsus nr 3-3-1-9-14, p-d 20 ja 21) ning viie aasta möödumisel saab kohalik omavalitsus kaaluda, kas realiseerimata DP on endiselt ajaja asjakohane või mitte. 04.10.2001 DP-s ettenähtud ehitusõigus on juba realiseeritud, seega ei ole PlanS § 140 lg 1 p 1 praeguses asjas kohaldatav. Kaebaja viidatud PlanS § 92 lg 1 paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse vaadata ÜP iga viie aasta tagant üle. DP-ga seoses ei ole PlanS-s sellist tähtaegset kohustust kehtestatud.
14.Kaebaja esitatud fotodelt (tl 56–58) on näha, et Silgu tn 31a kinnistu ei ole heas korras, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust väita, et kinnistu ei täida enam DP-s nimetatud ülesannet (üldkasutatava maa sihtotstarbega roheala). Kuigi eraomandis oleva kinnistu faktiline avalik kasutamine (nt sinna mänguväljaku rajamine, nagu piirkonna arendajal oli plaanis) sõltub omaniku soovidest, on Silgu tn 31a kinnistu kõrghaljastatud ja täidab sellisena jätkuvalt rohealale iseloomulikku ökoloogilist funktsiooni. Mis puudutab kaebaja väidet kinnistu viletsast heakorrast, siis Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna
Kehtestatud planeeringud, seletuskirjad jms materjalid on leitavad Tallinna planeeringute registrist, vt https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP002570
6(8)
3-18-1718 heakorra eeskiri“ § 5 lg 1 järgi on kinnistu korras hoidmise kohustus selle omanikul sõltumata kinnistu sihtotstarbest. Kinnistu korrastamiseks ei ole vaja kehtivat DP-d muuta.
15.Kuigi 20.04.2017 kehtestatud Haabersti linnaosa ÜP2 järgi jääb Silgu tn 31a kinnistu pereelamute alale, kehtivad varasemad DP-d kui haldusaktid edasi senisel kujul (ÜP seletuskirja lk 79; vt ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2). Teisisõnu kehtestatakse DP tähtajatuna, see kehtib ka siis, kui ehitis on valmis. Seega ei tulene kaebajale kõnealusest ÜP-st subjektiivset õigust nõuda uue DP kehtestamise kaudu Silgu tn 31a kinnistu sihtotstarbe muutmist selliselt, et sinna saaks ette näha ehitusõiguse. Seetõttu ei ole asjassepuutuv ka kaebaja apellatsioonkaebuses toodud arutelu selle üle, kuidas DP ja ÜP üldiselt omavahel suhestuvad. Lisaks tuleb märkida, et kuigi Silgu tn 31a kinnistu jääb ÜP järgi pereelamute alale, on ÜP seletuskirjas (lk 9) märgitud, et uute DP-de koostamisel kaalutakse rohealaks määratud aladele üksikute pereelamute rajamise võimalust kohtades, kus puudub väärtuslik kõrghaljastus. Vaidlustatud korralduses on tuvastatud, et kaebaja kinnistul asub kõrghaljastus, mida Tallinna Keskkonnaamet on oma korduvates hinnangutes pidanud väärtuslikuks ja säilitamist väärivaks. Seega ei ole kindel, et kehtiv ÜP üldse toetab kaebaja kinnistule ehitusõiguse andmist.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajat ebavõrdselt koheldud põhjusel, et vastustaja on hiljuti andnud elamumaa sihtotstarbe ja ehitusõiguse läheduses asuvatele Silgu tn 1 ja Sõõru tn 45 kinnistutele. Vastustaja on vaidlustatud korralduse seletuskirjas (lk 11–12) välja toonud, et nimetatud kinnistud erinevad kujult ja suuruselt kaebaja kinnistust ning seetõttu oli võimalik neid kinnistuid hoonestada nii, et arvestatakse piirkonnale iseloomulikku hoonestuslaadi. Silgu tn 1 ja Sõõru tn 45 kinnistul ei asunud ka kompaktset, väärtuslikku kõrghaljastust, nagu kaebaja kinnistul. Seega ei ole kaebaja Silgu tn 1 ja Sõõru tn 45 kinnistute omanikega sarnases olukorras. Kaebaja ei ole võrreldav ka Silgu tn 34a kinnistu omanikuga, sest nimetatud kinnistule nähti ehitusõigus ette juba 04.10.2001 DP-ga ning seegi kinnistu on kaebaja omast oluliselt suurem.
17.Vaidlustatud korralduses ja selle seletuskirjas on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud, miks kaebaja kavandatu oleks vastuolus kõnealuses piirkonnas väljakujunenud linnaehituslike põhimõtetega. Vastustaja on arvesse võtnud Silgu tn 31a kinnistu kuju ja suurust, sellel asuvat ja säilitamist väärivat kõrghaljastust, kinnistul paiknevat alajaama koos selle kaitsevööndiga, naaberkinnistute hoonete paiknemist teineteise ja tänava suhtes ning näidanud, miks kaebaja soovitud elamu püstitamine viisil, mis arvestaks piirkonna planeerimispõhimõtete ja väljakujunenud keskkonnaga, ei ole tõenäoliselt võimalik. Kaebaja väidab, et DP algatamise taotluses väljapakutu on vaid üks võimalik variant, kuid ta ei ole ka kohtumenetluses põhistanud, et vastustaja poolt nimetatud ja ringkonnakohtu hinnangul asjakohaseid kriteeriume arvestades oleks kõnealusesse piirkonda hoonestuslaadilt sobiva elamu püstitamine siiski võimalik. Küsimus ei ole üksnes selles, kas kaebaja kavandatud elamu ehitisealune pind oleks piirkonna teiste elamutega võrreldavas suuruses. Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis hõlmab ka hoone paiknemist krundil ning naaberkruntide ehitiste ja kinnistuga piirneva tänava suhtes (vt PlanS § 6 p 4). Kohalikul omavalitsusel on piirkonnale iseloomuliku ja sobiva hoonestuslaadi määratlemisel ulatuslik kaalutlusruum ja ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja seisukoht oleks selles osas ilmselgelt meelevaldne.
18.Tallinna Keskkonnaamet on toetanud Silgu tn 31a kinnistu kõrghaljastuse säilitamist senises mahus. Puudub vaidlus, et kinnistule elamu ehitamise korral tuleks osa kinnistul kasvavatest puudest eemaldada. Tallinna Keskkonnaameti spetsialist andis paikvaatluse põhjal hinnangu, et Silgu tn 31a kinnistul asuvad puud kuuluvad vähemalt III väärtusklassi. 2 https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000020
7(8)
3-18-1718 Puittaimede hindamist reguleeriva Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 määruse nr 34 § 7 lg 2 p 3 järgi tähistab III väärtusklass olulist puud, s.o dekoratiivset või pikaealist ning väheste mehhaaniliste vigastuste, haiguste või kahjuritetunnustega, kuid veel elujõulist (juurdekasvu omavat) puud; puud, mis on osa ökoloogiliselt efektiivsest haljastusega kohast. Nimetatud puud tuleb võimalusel säilitada. On tõsi, et vastustaja ei ole vormistanud kaebaja kinnistul läbiviidud paikvaatluse tulemust määruse nr 34 3. peatükis ettenähtud korras (või vähemalt ei ole seda dokumenti kohtule esitanud), kuid see ei anna alust jätta Tallinna Keskkonnaameti hinnangut täiesti tähelepanuta. Arvestades määruse nr 34 § 7 lg-s 2 kehtestatud puude väärtusklasse, on usutav, et eriteadmistega isik suudab kohapealse vaatluse põhjal hinnata vähemalt puu liiki (millest saab tuletada sellele liigile iseloomulikud tunnused) ja ligikaudselt ka selle seisukorda. Kaebaja ei ole tõendanud ega isegi mitte põhistanud, et Tallinna Keskkonnaameti hinnang on ekslik ega vasta kinnistul asuvate puude tegelikule olukorrale. Ringkonnakohus peab loogiliseks ka Tallinna Keskkonnaameti seisukohta, et kui aastaid koos kasvanud puude grupist osa puid eemaldada, on alles jäänud ja hõredamalt paiknevad puud tormituultele vastuvõtlikumad. Puistu täieliku säilitamise argument eraldi võetuna ei oleks piisav, et keelduda kaebaja taotluse alusel DP algatamisest, kuid eesmärk säilitada kinnistu kõrghaljastus võimalikult suures mahus on ringkonnakohtu hinnangul asjakohane argument ning vastustaja võis sellega kaalumisel arvestada.
19.Vastustajale ei saa ette heita, et ta kuulas haldusmenetluses ära kaebaja naaberkinnistute omanikud ja arvestas vaidlustatud korralduse kehtestamisel nende sooviga, et Silgu tn 31a kinnistul säiliks haljasala (vt naabrite arvamused, tl 80–82). Vastustajal tuli kaebaja taotluse lahendamisel tasakaalustada kõigi puudutatud isikute ja avalikke huve. Vastustaja on mõistlikult ja asjakohaselt põhjendanud, miks kolmandate isikute ja avalikud huvid on kaebaja omadest kaalukamad.
20.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
21.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. Kuna vastustaja ei ole kuludokumente esitanud, jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.