Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.09.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-523
Haldusasi
Sponsum OÜ (pankrotis) kaebus Veterinaar- ja Toiduameti otsuse peale, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus loomatauditõrjega tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Sponsum OÜ (pankrotis), volitatud esindaja adv Lea Suurkivi Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduamet, volitatud esindaja v.adv Jaanus Tehver
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.10.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sponsum OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 04.09.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Halduskohtu 31.10.2018 otsus muutmata ja Sponsum OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2019. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Lääne-Viru maavanem kehtestas 21.07.2016 korraldusega nr 1-1/16-666 Sponsum OÜ-le (pankrotis; Sponsum) kuuluvas Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kallukse külas asuvas loomapidamishoones karantiini, ümber selle 3 km raadiuses ohustatud tsooni ning 10 km raadiuses järelevalvetsooni vastavalt korralduse lisaks olevale kaardile. Karantiini kehtestamise põhjus oli sigade Aafrika katku (SAK) diagnoosimine Sponsumile kuuluvas loomapidamishoones.
2.Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) kehtestas 21.07.2016 otsusega nr 64 Sponsumile kuuluvas loomakasvatusettevõttes karantiini ajal kehtivad kitsendused. Kitsenduste p 4 nägi ette, et kohalik loomatauditõrje komisjon korraldab kõigi taudikoldes olevate sigade kohese hukkamise viisil, mis välistab haiguse leviku. Sponsum esitas otsuse selle punkti õigusvastasuse tuvastamiseks kaebuse, mille Tartu Halduskohus jättis 20.11.2017 otsusega nr 3-16-1695 rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 13.12.2018 otsusega Sponsumi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 26.06.2019 määrusega, millega jäeti Sponsumi kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
3.Sponsum esitas 28.07.2016 VTA-le taotluse SAK tõrjega tekitatud kahju hüvitamiseks. VTA jättis 31.08.2016 otsusega nr 22 Sponsumi taotluse rahuldamata.
4.Sponsum esitas 29.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VTA 31.08.2016 otsuse tühistamiseks ja VTA kohustamiseks Sponsumi 28.07.2016 taotluse uueks läbivaatamiseks (haldusasi nr 3-16-1953). Halduskohus jättis 18.01.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10.01.2018 otsusega Sponsumi apellatsioonkaebuse, tühistas VTA 31.08.2016 otsuse ning kohustas VTA-d vaatama Sponsumi taotlus uuesti läbi.
5.Veterinaar- ja Toiduamet jättis 23.02.2018 otsusega nr 3 Sponsumi 28.07.2016 taotluse rahuldamata. VTA 20.–21.07.2016 kontrollaktis nr 07-45-16/42, sellele lisatud 22.07.2016 töölehel ning Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi SAK epidemoloogilise uuringu tulemuste 08.08.2016 lõpphinnangus (EMÜ lõpphinnang) on tuvastatud Sponsumi tehtud vead bioohutusmeetmete rakendamisel. Dokumenteeritud asjaolud kajastavad olukorda taotleja ettevõttes enne seda, kui farmis alustati taudikolde likvideerimist ja rakendati taotleja tahtest sõltumatuid muudatusi ettevõtte tegevuses ja töökorralduses. Esiteks kvalifitseerub loomatauditõrje seaduse (LTTS) § 71 lg 1 p 6 ning kuni 06.11.2016 kehtinud põllumajandusministri määruse nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri“ (tõrje eeskiri) § 71 lg 1 p 7 rikkumiseks loomasööda käitlemine, s.o fakt, et söödajahu transportiv auto sõidab jahu laadimiseks ettenähtud ruumi sisse, jahu kallatakse seal ruumi põrandale ning põrandalt liigub sööt vastava seadme (nn tigu) abil edasi loomadeni, kusjuures viiruse sattumine söödaruumi ja sealt sööda kaudu edasi loomadeni ei olnud välistatud veovahendi rataste tõhusa desinfitseerimise ega potentsiaalselt viirust kandvate teiste loomade söödaruumi pääsemise tõkestamise teel (söödaruumi põrandalt leiti kassi väljaheiteid). Teiseks kvalifitseerub LTTS § 71 lg 1 p 8 ning tõrje eeskirja § 71 lg 1 p-de 1 ja 10 rikkumiseks väikeloomade ettevõtte territooriumile ja loomapidamishoonesse pääsemise võimalus, s.o fakt, et territooriumi ümbritsev aed ja värav ei takistanud väikeloomade pääsu farmi territooriumile ning kasside jm väikeloomade pääs söödaruumi ja loomapidamishoonetesse ei olnud takistatud. Farmi territooriumil elas kass koos poegadega (söödaruumi all) ning jälgitav oli kassi liikumine farmi ja külgneva metsa vahel. 2(10)
3-18-523 Ainuüksi viidatud kaks rikkumist annavad aluse järelduseks, et taotleja on rikkunud bioohutusnõudeid sedavõrd olulisel määral, et ka kõigi ülejäänud puuduste mittearvestamise korral ei oleks taotluse rahuldamise eeldus täidetud. Need rikkumised esinesid SAK viiruse farmi jõudmise tõenäolisel perioodil (28.06.–08.07.2016) ning on käsitatavad käibes vajaliku hoole järgimata jätmisena ja hooletusena Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 „Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks“ (määrus nr 702/2014) art 26 lg 12 tähenduses. Eelviidatud kaks rikkumist on põhjuslikus seoses SAK viiruse jõudmisega taotleja farmi. See, et neid rikkumisi ei ole varasemate kontrollimiste käigus tuvastatud, ei anna alust järeldada, et rikkumisi tegelikult ei esinenud.
6.Sponsum OÜ (pankrotis) esitas 13.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VTA 23.02.2018 otsuse tühistamiseks ja VTA kohustamiseks vaadata kaebaja 28.07.2016 taotlus uuesti läbi. 1) Vastustaja on püüdnud vaidlustatud otsuses näidata, et kontrollakt tõendab ka perioodil 28.06.–08.07.2016 farmis aset leidnud rikkumisi. See väide on asjakohatu, kuna ringkonnakohus on otsuses nr 3-16-1953 võtnud selgelt seisukoha, et kontrollakti koostamise ajal esinenud asjaolud ei peegelda farmis valitsenud tegelikku olukorda sea eeldusliku nakatumise aja perioodil. Lisaks on vastustaja eksinud kontrollakti koostamisega seotud asjaolude kirjeldamisel. Vastustaja on põhjendanud, et kontrollakt koostati 20.07.2016 õhtul ja 21.07.2016 hommikul, kuid kitsendusi hakati rakendama alles 21.07.2016 alates kella 13.00-st. Samas anti vastustaja 21.07.2016 kitsenduste kehtestamise otsus kaebaja esindajale allkirja vastu üle 21.07.2016 kell 10.45 ning sellega kaotas kaebaja igasuguse kontrolli farmi üle. Samuti on kontrollakti allkirjastamata lisalehele kuupäevaks märgitud 22.07.2016, mil toimus juba teist päeva aktiivne sigade hukkamine. Varasemas kohtumenetluses on VTA kinnitanud, et kontrollakti lisaleht kirjutati hiljem kontoris valmis, seega ei ole kindel, mis päeval ja mis kell nähtud asjaolusid on kontrollakti lisalehel kajastatud. Seetõttu ei saa nõustuda vastustaja käsitusega, et kontrollakt ja EMÜ lõpphinnang on koostatud tingimustes, mis kajastasid tavapärast farmi töötamist. 2) Vastustaja kontrollis kaebaja farmi 07.07.2016 ja märkis kontrollakti, et farmis on kõik bioohutusnõuded täidetud ja mistahes ettekirjutusi kaebajale ei tehtud. Arusaamatu on, miks peab vastustaja 20.–21.07.2016 kontrollakti kaebaja hoolsuskohustuse rikkumist tõendavaks tõendiks, kuid 07.07.2016 kontrollakt ei ole vastustaja hinnangul asjakohane tõend. Mõlema kontrollakti on koostanud vastustaja ametnik. 3) Pärast ringkonnakohtu otsuse nr 3-16-1953 jõustumist ei ole vastustaja haldusmenetluses tuvastanud ühtki uut asjaolu. Kui vastustaja eesmärgiks oli jõuda järeldusele, et bioohutusnõudeid on rikutud ka perioodil 28.06.–08.07.2016, siis oleks vastustaja pidanud koguma omal algatusel täiendavaid tõendeid. Vastustaja pole tõendanud, et kaebaja ei desinfitseerinud perioodil 28.06.–08.07.2016 tõhusalt söödajahu transportiva veoauto rattaid. Kaebaja farmis peetud sõidukite desopäeviku järgi on veoautot nakatumise perioodil igal farmist väljumisel ja sisenemisel desinfitseeritud: veoauto sõitis farmi läbi värava ees paiknenud desovanni ning enne ruumi sisse sõitmist desinfitseeriti sõiduki rattad täiendavalt spetsiaalse käsipritsiga. 07.07.2016 kontrollakti kohaselt pidas vastustaja ametnik sellisel viisil veoauto desinfitseerimist piisavaks, et vältida SAK-i levikut farmi. Vastustaja heidab kaebajale ette hoolsuskohustuse rikkumist ajal, mil kaebaja farmi valdus oli üle antud vastustajale ning kaebajal puudus vajadus veoauto rataste desinfitseerimiseks.
3(10)
3-18-523 4) Vastustaja on ebaõigesti järeldanud, et kass ja kassipojad olid farmis ka varem, sh perioodil 28.06.–08.07.2016. Vaidlustatud otsuses on ette heidetud, et söödaruumi põrandalt leiti kassi väljaheiteid. Seda ei ole vastustaja varasemas haldusmenetluses väitnud. EMÜ lõpphinnangus on esitatud pilt, millele on juurde kirjutatud, et tegemist on sigala koridorist leitud kassi väljaheidetega. Seda, et söödaruumist leiti kassi väljaheiteid, ei ole kirjeldatud EMÜ lõpphinnangus ega kontrollaktis. Vastustaja ei ole tõendanud, et perioodil 28.06.– 08.07.2016 oli potentsiaalselt viirust kandvatel loomadel juurdepääs söödaruumile. Kaebaja töötajad ega volitatud isikud ei ole kaebaja farmis kassi näinud. See, et kass võis väidetavalt käia farmi territooriumil ajal, mil farmis toimetasid vastustaja ametnikud ja VTA korraldusel AS Vireen töötajad, ei puuduta kuidagi kaebaja hoolsuskohustust. On äärmiselt tõenäoline, et kass viibis hoones vaid seetõttu, et kontrollimise ja sigade tapmise ajal olid kõik farmi uksed lahti, mistõttu ei olnud sel ajal kassile juurdepääs farmi hoonesse tõkestatud. Farmi tavapärasel tööajal hoiti kõik uksed pidevalt suletuna ning töötajad jälgisid, et farmi ei pääseks teisi loomi. 5) Vastustaja on ebaõigesti järeldanud, et kaebaja farmi territooriumi aed ja värav ei takistanud väikeloomade pääsu territooriumile. Kassi ei olnud farmi territooriumil 28.06.– 08.07.2016. Kui kass käis üle aia, nagu on märgitud kontrollaktis, siis ei oleks kaebajal olnud mistahes viisil võimalik takistada kassi territooriumile pääsemist. Vastustaja ei ole haldusaktis selgitanud, millist käitumist oleks ta sellises olukorras oodanud hoolsalt ettevõtjalt. Hoolsuskohustus on täidetud sellega, et kui mõni kass peaks ilmuma farmi territooriumile, siis töötaja eemaldab ta farmist. Kassi on mainitud alles 22.07.2016 töölehel, mis vastustaja kinnituse järgi täideti kontoris. EMÜ lõpphinnangus ei ole seejuures tuvastatud ühtegi kassi ega kassipoega, vaid ainult kassi väljaheited ning sedagi mitte otsuses nimetatud kohas (söödaruumis). 6) Kaebaja farmi aed on rajatud 2015. aastal eesmärgiga täita seadusest tulenevat bioohutusnõuet ja tõkestada väikeulukite ligipääs farmi territooriumile. Vastavat eesmärki on aed varasemalt edukalt täitnud ka VTA hinnangul, mida tõendavad 2016. aastal koostatud kontrollaktid. 7) Vastustaja ei ole õiguspäraselt kindlaks teinud, et loomahaiguse on tahtlikult või hooletuse tagajärjel põhjustanud kaebaja. Vastustaja järeldus põhineb faktilistel asjaoludel, mis ei esinenud ajal, mil toimus eelduslikult sea nakatumine SAK-i.
7.Veterinaar- ja Toiduamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) VTA juhindus ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-16-1953 tehtud otsuses võetud seisukohtadest. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et bioohutusnõuete rikkumine sigade eeldatava nakatumise perioodil on tõendamata. Varasema VTA otsuse tühistamise tingisid puudused otsuse põhjendamisel. Asja uuel lahendamisel hindas vastustaja võimalust, et kontrollaktis ja EMÜ lõpphinnangus tuvastatud puudused võisid olla mõjutatud 21.07.2016 alanud taudikolde likvideerimise toimingutest, ning asus eitavale seisukohale. 2) Olukorras, kus veoauto sõidab söödaruumi sisse ning sööt kallatakse sealsamas söödaruumi põrandale (mis toob mh kaasa asjaolu, et veoauto ratastelt kandub mustus söödaruumi põrandale ja sealt edasi loomadeni ning rattad kattuvad söödakihiga, mis takistab desoaine toimimist), ei ole auto liikumine läbi territooriumi värava juures paikneva desobarjääri ega ka täiendav käsipritsiga desinfitseerimine käsitatav nõuetekohase sööda käitlemisena. Asjaolu, et ettevõtte territooriumil elas kass koos poegadega, tuvastas YY 20.–21.07.2016 ülevaatuse käigus, ning fakti, et kassid pääsesid nii jahuhoidlasse kui ka sigalasse, on EMÜ lõpphinnangu kohaselt tuvastanud ka EMÜ eksperdid. Fakt, et jahuruumi põrandalt leiti kassi väljaheiteid, on samuti fikseeritud EMÜ lõpphinnangus. Olukorras, kus 21.07.2016 oli tuvastatav kindel rada, mille 4(10)
3-18-523 kaudu kass ettevõtte territooriumile ja sealt välja liikus, ning jahuruumi all olid tema pojad, saab põhjendatult järeldada, et kass oli pikema aja vältel ettevõtte territooriumil elanud ning see, et kassid sattusid ettevõttesse esmakordselt alles 21.07.2016, on praktiliselt välistatud. 3) Asjaolu, et kaebaja ettevõtte territooriumi piiranud aed ja värav ei takistanud väikeloomade pääsu ettevõtte territooriumile ning väikeloomadel oli võimalik pääseda ka loomapidamishoonetesse, on kontrollaktiga ja EMÜ lõpphinnanguga õigesti tuvastatud. Aed ei olnud väikeulukikindel, sest aia all olid nende läbipääsuks piisavad avaused. Samuti oli territooriumi peavärava kõrgus maapinnast piisavalt suur selleks, et väikeloomad sealtkaudu farmi territooriumile pääseks. Aia ja värava puuduste näol oli tegemist nende konstruktsiooni eripäraga ning on põhjendatud järeldada, et samasugune olukord esines juba varasemalt.
8.Tallinna Halduskohus jättis 31.10.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) VTA otsuse põhjendused ei ole piisavad, et lugeda kaebaja toimimist sööda käitlemisel (söödaauto liikumine, puhastamine ja desinfitseerimine) bioohutusnõuete rikkumiseks. Kohus on tuvastanud, et enne farmi territooriumile sisenemist tuli sööta vedaval veokil läbida desovann, seejärel desinfitseeris autojuht käsipritsiga sõiduki rattad ja küljed ning pärast peaväravatest möödumist sõitis veoauto läbi kolmemeetrisest kuivdesopulbriga kaetud alast. VTA 07.07.2016 kontrollakti järgi kaebaja farmis rikkumisi ei leitud ning 19.07.2016 kontrollakti on märgitud, et farmis täidetakse bioohutusnõudeid ja nende täitmist dokumenteeritakse. 19.07.2016 kontrollaktis on märgitud, et väravate ees, õues, hoonesse sisenedes ja loomakasvatusruumidesse sisenemisel läbitakse desovanne ja desomatte ning kasutusel on veel kuivdesoaine ja käte desinfitseerimisvahendid. Vaidlustatud otsusest ei selgu, mida oleks kaebaja pidanud tegema teisiti, et lugeda hoolsusnõuded sööda käitlemisel täidetuks. VTA peaspetsialist YY selgitas kohtuistungil, et kaebajal oleks tulnud panna täiendav desomatt söödaruumi sissepääsu ette või oleks tulnud veokit hoolikamalt puhastada. Samuti väitis YY, et VTA-le ei olnud varasemast teada, et veoauto sõidab söödaruumi sisse. Tunnistaja ütlused ei saa siiski asendada otsuse põhjendusi. LTTS § 71 lg 1 p-s 6, tõrje eeskirja § 71 lg 1 p-s 7 ega ka mõnes muus õigusaktis ei ole üksikasjalikult sätestatud, kuidas tuleb loomapidajal korraldada veovahendi liikumine ning selle puhastamine ja desinfitseerimine, et oleks välistatud viiruse jõudmine loomadeni. Kaebaja oli koostanud bioohutuskava, milles oli üksikasjalikult kirjeldatud bioohutusmeetmete rakendamist. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et VTA oleks analüüsinud kaebaja bioohutuskava sisu ja rakendamist, ega seda, et VTA oleks varasemalt hinnanud selle kooskõla tõrje eeskirjaga. EMÜ lõpphinnangule lisatud fotode põhjal ei saa teha järeldust, et sigade nakatumise tõenäolisel perioodil ei puhastatud veoautot nõuetekohaselt. Fotodel nähtuv valge kiht veoauto ratastel, mida vastustaja peab jahukihiks, võis olla ka kuivdesoaine. 2) VTA on põhjendatult lugenud bioohutusnõuete rikkumiseks seda, et kaebaja ei takistanud väikeloomade pääsemist farmi territooriumile ja loomapidamishoonetesse. See rikkumine esines suure tõenäosusega ka sigade eeldatava nakatumise perioodil. VTA tuvastas 20.– 21.07.2016 kontrollaktile, selle lisalehele ja EMÜ lõpphinnangule tuginedes, et farmis elas kass, kes käis metsa ja farmi vahet ning loomapidamishoonest leiti kassi väljaheiteid. YY kirjeldas kohtuistungil üksikasjalikult vahemikus 20.–22.07.2016 kaebaja farmis nähtud kassi ja tema poegadega seotud asjaolusid. Tunnistuse kohaselt nägi YY kassi juba 20.07.2016 õhtul, mil farm oli veel täielikult kaebaja kontrolli all. Tunnistaja kirjelduse põhjal on alust arvata, et kass oli liikunud metsa ja farmi vahet regulaarselt pikema aja jooksul. Tõendite põhjal on alust järeldada, et kass pääses loomapidamishoonetesse ja elas seal koos poegadega ka sigade nakatumise eeldataval ajal. Seda järeldust toetab asjaolu, et farmi territooriumi ümbritseva aia 5(10)
3-18-523 ja peavärava ning maapinna vahe oli piisavalt suur, et väikeloomad sealt läbi pääseksid. Juhul kui kass pääses farmi üle aia, oleks farmi töötajad pidanud ta sealt kohe eemaldama. YY ütluste kohaselt farmi töötajad selle asemel hoopis toitsid kassi. See, et vaidlustatud otsuses märgitu kohaselt leiti kassi väljaheited söödaruumist, kuigi tegelikult leiti need sigala koridorist, ei muuda vastustaja järeldust, et väikeloomal oli võimalik pääseda loomapidamishoonesse. LTTS ja tõrje eeskirja kohaselt ei tohiks üksi väikeloom farmi mistahes siseruumidesse pääseda või veel vähem seal elada. 3) Asjaolu, et VTA ametnikud ei olnud varasemate kontrollimiste käigus bioohutusnõuete rikkumisi leidnud ega kassile ning aia ja värava puudustele viidanud, ei väära fakti, et värav ja aed olid sellised juba varasemalt ning kass viibis farmi territooriumil. Tallinna Ringkonnakohus leidis 10.01.2018 otsuses, et varasemad kontrollaktid ei tekita kaebajale õiguspärast ootust, et taudikahju hüvitise taotlemise menetlemise käigus bioohutusnõuete tegelikku täitmist enam ei kontrollita. Farmi pääsenud väikeloomade kaudu viiruse jõudmine sigadeni pole pelgalt teoreetiline võimalus, kuivõrd samal ajal tuvastati Lääne-Virumaal metssigadel SAK. Et hukatud sigade nakatumise põhjustas kaebaja oma hooletusega bioohutusnõuete rakendamisel, on täidetud määruse nr 702/2014 art 26 lg 2 ja LTTS § 55 lg 1 kohaldamise eeldused. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.Sponsum OÜ (pankrotis) palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohus on tõendeid ebaõigesti hinnates lugenud tuvastatuks asjaolu, et farmis viibis eelduslikult sigade Aafrika katku nakatumise perioodil kass. Ringkonnakohus märkis oma 10.01.2018 otsuses, et vastustaja peab tuvastama bioohutusnõuete rikkumise ja haiguse tekkimise vahel põhjusliku seose, mida tuleb hinnata sigade nakatumise tõenäolist perioodi arvestades. Halduskohtu hinnangul kassi farmis viibimist kinnitavad tõendid (20.07.2016 kontrollakti allkirjastamata lisaleht, mis on eelduslikult koostatud 22.07.2016; EMÜ lõpphinnang, milles viidatakse farmist leitud kassi väljaheidetele; halduskohtu istungil YY antud ütlused, mille kohaselt nägi ta farmis kassi) kajastavad kõik vahemikku 20.–22.07.2016 ega tõenda asjaolusid, mis esinesid kaebaja farmis eelduslikul nakatumise perioodil. 2) BB halduskohtu istungil antud ütluste kohaselt ei näinud ta ise ega kuulnud ka farmi töötajatelt, et farmi territooriumil oleks viibinud kass. BB ütlused ning 07.07.2016 kontrollakt tõendavad, et perioodil 28.06.–08.07.2016 ei viibinud farmis kassi. BB viibis enda ütluste kohaselt 2016. aasta juunis ja juulis farmis 3–4 korda nädalas, vajadusel ka rohkem. YY seevastu viibis farmis vaid kolmel päeval (20.–22.07.2016). Arvestades, et YY sõnul kass inimesi ei peljanud, oleks BB teda kindlasti näinud. Halduskohus eelistas põhjendamatult YY väiteid BB väidetele. Kui YY nägi kassi väidetavalt kõigil kolmel päeval, mil ta kaebaja farmis viibis, siis jääb arusaamatuks, miks YY kassi ei pildistanud. See asjaolu annab alust kahelda YY väidete usaldusväärsuses. 3) Ringkonnakohtu 10.01.2018 otsuses antud juhiste järgi saaks bioohutusnõuete järgimist või rikkumist eelduslikul nakatumise perioodil tõendada farmi töötajate, loomi järginud veterinaararstide või 07.07.2016 ja 19.07.2016 kontrollaktid koostanud VTA ametnike ütlustega. Vastustaja ei kuulanud enne otsuse tegemist ühtegi nimetatud isikutest üle ning taotles kohtumenetluses üksnes YY ülekuulamist, kes viibis kaebaja farmis alles pärast ühel seal SAK diagnoosimist. Tunnistajate ütlused ega ükski muu tõend ei kinnita kassi viibimist farmis perioodil 28.06.–08.07.2016.
6(10)
3-18-523 4) Asjaolu, et kaebaja farmi ühel seal tuvastati SAK, ei saa järeldada, et kaebaja on hoolsusnõudeid rikkunud. Ringkonnakohus märkis oma 10.08.2018 otsuses, et ka kõigi bioohutusnõuete täitmine ei pruugi SAK levikut täielikult takistada. Halduskohus rikkus oletustele tuginedes kohustust rajada kohtuotsus tõenditele (HKMS § 56 lg-d 1 ja 2, § 60, § 165 lg 1 p 1).
10.Veterinaar- ja Toiduamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. 1) Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustaja polnud veoauto liikumist ja puhastamist puudutavaid etteheiteid piisavalt põhjendanud ja tõendanud. EMÜ lõpphinnangus märgitu lükkab ümber halduskohtu oletuse, et veoki ratastele ladestunud kiht võis olla kuivdesoaine. Veoauto ja selle rataste kattumine jahukihiga haakub jahu transportimist puudutavate vaidluse all mitteolevate asjaoludega: veoauto jahukoormaga veokastis sõitis söödaruumi sisse, jahu kallati veokastist söödaruumi põrandale, auto sõitis söödaruumist välja ning jahu liikus söödaruumi põrandalt mehaanilise seadme (tigu) abil loomadeni. Kirjeldatud teguviisi puhul on veoki rataste kattumine jahukihiga vältimatu, arvestades, et veoki rattad on pärast desovanni läbimist sõltumata ilmastikutingimustest märjad. Ühestki tõendist ei nähtu, et kaebaja farmis oleks sööda transpordi käigus rakendatud eraldi meetmeid jahukihi veokilt ja ratastelt eemaldamiseks (survepesu vms). 2) Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud otsuses pole selgitatud, mida kaebaja oleks pidanud tegema teisiti, et hoolsuskohustuse saaks lugeda täidetuks. Vaidlustatud otsuses on selgelt kirjeldatud kaebajale ette heidetud rikkumist ning märgitud, et farmis käideldi sööta viisil, mis ei välistanud selle kokkupuutumist viirust kandva mustuse ja väikeloomadega. Rikkumise kirjeldusest saab järeldada, milliseid meetmeid oleks kaebaja saanud kasutusele võtta, et hoolsuskohustust täita. Nendeks tegevusteks oleks saanud olla: 1) sööda laadimine selliselt, et sõiduki rataste kokkupuude söödaga on välistatud, s.t mitte sõita autoga söödaruumi, kallates sööda ruumi põrandale, kus see paratamatult sõiduki ratastega kokku puutub; 2) veoki rataste tõhusam desinfitseerimine; 3) väikeloomade ja mustuse söödaga kokkupuutumise tõhus takistamine. Sööda käitlemine kohtuotsuses tuvastatud viisil ei olnud sellisena kirjeldatud kaebaja bioohutuskavas. 3) Halduskohus ei ole kassi farmis viibimisega seotud tõendeid ebaõigesti hinnanud. BB ütlustest saab järeldada seda, et temale teadaolevalt farmis kassi ei olnud. Selle põhjal, et BB kassi ei näinud ning 07.07.2016 kontrollaktis kassi viibimist farmi territooriumil ei kajastatud, ei saa lugeda tõendatuks, et vahemikus 28.06.–08.07.2016 farmi territooriumil kassi ei viibinud. Halduskohus on põhjendatult pidanud YY ütlusi usaldusväärseks. Asjaolu, et YY-l ei õnnestunud kassist pilti teha, ei anna põhjust tema ütluste usaldusväärsuses kahelda. Kassi viibimine farmis on fikseeritud ka EMÜ lõpphinnangus. YY tunnistuse kohaselt leidis ta farmi territooriumilt kassi liikumisraja, millest järeldub, et loom oli sama rada kasutades liikunud metsa ja farmi vahet pikema aja jooksul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Vastustaja on vaidlustatud otsuses kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud kahele bioohutusnõuete rikkumisele: söödajahu transportiv auto sõitis jahu laadimiseks ettenähtud ruumi, kus jahu kallati ruumi põrandale ja sealt edasi loomadeni, kusjuures viiruse sattumine söödaruumi ja sealt edasi loomadeni ei olnud välistatud ei veovahendi rataste tõhusa 7(10)
3-18-523 desinfitseerimise ega potentsiaalselt viirust kandvate teiste loomade söödaruumi pääsemise teel (LTTS § 71 lg 1 p 6 ja tõrje eeskirja § 71 lg 1 p 7 rikkumine) ning territooriumi ümbritsev aed ja värav ei takistanud väikeloomade pääsu farmi territooriumile, samuti ei olnud takistatud väikeloomade pääsemine loomapidamishoonetesse (LTTS § 71 lg 1 p 8 ja tõrje eeskirja § 71 lg 1 p-de 1 ja 10 rikkumine).
13.LTTS § 71 lg 1 p 6 kohaselt peab loomapidaja loomataudi ennetamiseks muu hulgas korraldama sööda, allapanu ja muu võimaliku nakkust edasikandva materjali käitlemise ning nimetatud materjali korrapärase puhastamise ja desinfitseerimise. Sama sätte p 8 järgi peab loomapidaja takistama loomakasvatushoonesse ja -rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale mets- ja koduloomade pääsemise ning võtma tarvitusele muud asjakohased loomataudi leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed. Tõrje eeskirja § 71 lg-s 1 on täpsustatud, et loomapidaja peab muu hulgas rakendama järgmisi bioohutusmeetmeid: pidama sigu suletud ruumis, sealhulgas korraldama loomapidamise viisil, mis välistab sigade loomakasvatushoonest väljapääsemise võimaluse ja kokkupuute muude loomadega (p 1); kasutama sööta, mida on viimase 30 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud muude loomade ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs sellele söödale, või mida on kuumtöödeldud väljaspool loomakasvatushoone territooriumit viiruse hävimiseks piisaval meetodil (p 7); tarastama loomakasvatushoone territooriumi selliselt, et aluspinnasega ühendatud tara kaudu oleks välistatud muude loomade sissepääs loomakasvatushoone territooriumile, sealhulgas juurdepääs kasutatavale inventarile, söödale, allapanule, veele ning sõnniku ja läga ladestuskohtadele (p 10).
14.Halduskohus leidis, et osas, mis puudutab väikeloomade sissepääsemist farmi territooriumile ja loomapidamishoonetesse, on VTA põhjendatult leidnud bioohutusnõuete rikkumise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selle seisukohaga. Esiteks tuvastati 20.– 21.07.2016 toimunud kontrolli käigus, et farmi territoorium ei olnud tarastatud selliselt, et välistada muude loomade juurdepääs loomakasvatushoonele: värav asus maapinnast umbes 15 cm kõrgusel (EMÜ lõpphinnangu lk 19); 07.07.2016 visiidil tuvastati, et aed oli katki (samas, lk 3 ja 11); traataed ei olnud täies ulatuses aluspinnasega ühendatud, võimaldades näiteks kassil selle alt läbi pugeda (tl 71-72). Teiseks nägi YY nii 20.07.2016 kui ka sellele järgnevatel päevadel farmis kassi, kes liikus vabalt farmi territooriumi ja metsa vahet ning kellel olid jahuruumi all pojad (20.–21.07.2016 kontrollakti lisaleht), samuti tuvastati sigala koridoris kassi väljaheited (EMÜ lõpphinnangu lk 22). Halduskohtu istungil selgitas YY, et farmi töötajad toitsid kassi (helisalvestis kl 10:31:08–10:31:16) ning ta nägi kõrges rohus sissekäidud rada, mille kaudu kass aia alt metsa ja farmi vahel liikus (helisalvestis kl 10:34:02–10:35:50). Ehkki kassist pole fotosid, on loetletud tõendid ringkonnakohtu hinnangul piisavad, et lugeda kassi olemasolu farmi territooriumil tõendatuks. Arvestades, et kassil olid farmis pojad (arvatavasti sündinud farmis ja karantiini kehtestamise ajaks piisavalt vanad, et ema nad YY ütluste kohaselt inimeste silma alla mängima julges tuua) ning tema käikude tulemusel oli tekkinud rohus nähtav rada, võib järeldada, et kass oli farmis elanud juba nädalaid ja suure tõenäosusega viibis seal ka sigade eeldatava nakatumise ajal. Asjaolu, et kassi pole mainitud 07.07.2016 kontrollaktis ning sigalat käsunduslepingu alusel juhtiv BB väitis halduskohtu istungil, et ei näinud farmi territooriumil kassi, ei lükka ümber kassi olemasolu kinnitavaid tõendeid. On võimalik, et VTA spetsialist lihtsalt ei näinud 07.07.2016 kontrollkäigul kassi. BB viibis farmis 3–4 korda nädalas ning seda, kui pikalt ta seal korraga oli, ei osanud ta öelda (halduskohtu istungi helisalvestis kl 11:45:02–11:45:40). 07.07.2016 kontrollkäigu ajal oli BB jalg luumurru tõttu kipsis ja ta viibis sel ajal farmi kontoris (halduskohtu istungi helisalvestis kl 12:03:50–12:04:00); 20.07.2016 kontrollkäigu ajal lonkas BB jalga (halduskohtu istungi helisalvestis kl 11:38:30–11:38:40). BB ütlustest ilmneb, et ta ei viibinud farmis pidevalt 8(10)
3-18-523 kohapeal ning lisaks oli 2016. aasta juulis tema liikuvus piiratud. Seega võib eeldada, et BB ei käinud sigade nakatumise ajal ja sellele järgneval perioodil sigalas palju ringi, mistõttu võis talle ka farmis elav kass jääda märkamata. Ringkonnakohus märgib, et BB väitis halduskohtu istungil ütlusi andes, et farmis oli üks söödaauto (halduskohtu istungi helisalvestis kl 11:54:30– 11:55:15). Samas on EMÜ lõpphinnangus (lk 9) tuvastatud, et farmis oli kaks jahuveoautot (numbrimärkidega MMMMMM ja AAAAAA) ning üks neist (AAAAAA) seisis garaažis, teine (MMMMMM) jahuruumis. Sellise olulise asjaolu mitteteadmine annab põhjust arvata, et BB ei olnud väga hästi kursis farmis igapäevaselt toimuvaga, sealhulgas kasside elutsemisega loomapidamishoones.
15.Eelnevast järeldub, et kaebaja farmis ei täidetud LTTS § 71 lg 1 p-s 8 ja tõrje eeskirja § 71 lg 1 p-des 1 ja 10 sätestatud bioohutusnõudeid. Puudub kahtlus, et farmi territooriumi piirava aia ja värava puhul esinesid puudused ka sigade SAK-i nakatumise ajal. Kassi viibimine sigalas näitab, et väikeloomadel oli sigade nakatumise ajal võimalik pääseda mitte ainult farmi territooriumi õuealale, vaid ka sigala siseruumidesse, kus nad võisid kokku puutuda farmis peetavate sigadega. Arvestades, et samas piirkonnas oli metssigadel tuvastatud SAK, võis viirus jõuda farmi metsas käiva kassi kaudu.
16.Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud otsuses ei ole sööda käitlemist puudutavat bioohutusnõuete rikkumist piisavalt põhjendanud. Puudub vaidlus, et jahuveokid sõitsid otse jahuruumi ja kallasid jahu põrandale ka sigade tõenäolise SAK-iga nakatumise perioodil. Halduskohus leidis BB ütlustele ning 07.07.2016 kontrollaktile tuginedes, et kaebaja farmis täideti sõidukite desinfitseerimise nõudeid. EMÜ lõpphinnangus (lk 20) on toodud kaks fotot jahuruumis asunud jahuveoautost, märkusega, et veoki rattad olid kaetud paksu kuivanud jahukihiga. Fotodelt nähtub, et ka sõiduki veokast on jahuga kaetud. Puudub mõistlik põhjus kahelda, et fotod on tehtud jahuruumis, mitte näiteks garaažis, millisele võimalusele on viidanud kaebaja esindaja. EMÜ lõpphinnangu järgi (lk 9) toodi jahu enne kontrolli algust viimati 19.07.2016 numbrimärki MMMMMM kandva sõidukiga, mis seisis tavapäraselt jahuruumis. Sellest järeldub, et sõiduk oli fotodel nähtavas seisus tõenäoliselt juba enne 20.07.2016 alanud kontrolli algust. Ringkonnakohtu arvates pole tõenäoline, et jahukoorma ühekordse mahavalamise tulemusel tekiks sõiduki velgedele (mitte ainult rehvidele) paks paakunud jahukiht, vaid pigem on see tekkinud korduva söödaveo tulemusel. Kui eeldada, et tegemist on juba enne farmi jõudmist sõiduki rattale ladestunud jahu või muu mustusega, ei saaks sõiduki puhastamise nõuete järgimata jätmine olla vabandatav sellega, et VTA võttis farmi 21.07.2016 üle. EMÜ lõpphinnangus on (piisavalt tõhusalt puhastamata) jahuveoauto sisenemist jahuruumi peetud bioohutusnõude rikkumiseks, mis võis põhjustada sööda saastumise viirusega, arvestades, et jahu või muu mustuse kiht ratastel takistas desoaine toimimist. Samas ka juhul, kui 19.07.2016 ei puhastatud farmi saabunud sõidukit ja selle rattaid BB tunnistuses kirjeldatud viisil, s.o pärast desovanni läbimist ei desinfitseeritud sõiduki külgi ja rattaid spetsiaalse käsipritsiga, ei saa toimikus sisalduvate tõendite põhjal siiski teha tõsikindlat järeldust, et sellisel moel rikuti bioohutusnõudeid ka vahemikus 28.06.–08.07.2016. Vastustaja on pidanud bioohutusnõude täitmise võimalikuks viisiks veovahendi rataste tõhusamat desinfitseerimist. Pole välistatud, et sigade eeldatava nakatumise ajal seda tehti.
17.Lisaks söödajahu vedavat sõidukit puudutavatele asjaoludele on vastustaja vaidlustatud otsuses tuginenud ka sellele, et kaebaja farmis polnud viiruse jõudmine sööda kaudu loomadeni välistatud potentsiaalselt viirust kandvate teiste loomade söödaruumi pääsemise tõkestamise teel. On tuvastatud, et kass pääses sigala siseruumidesse ja elas poegadega söödaruumi all. Sellest tulenevalt võis kass kokku puutuda söödaga ning põhjustada selle saastumise viirusega. Seega rikuti kaebaja farmis ka LTTS § 71 lg 1 p 6 ja tõrje eeskirja § 71 lg 1 p 7. 9(10)
3-18-523
18.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et vastustaja on vaidlustatud otsuses kaebajale põhjendatult ette heitnud LTTS § 71 lg 1 p-des 6 ja 8 ning tõrje eeskirja § 71 lg 1 p-des 1, 7, ja 10 sätestatud bioohutusnõuete rikkumist. Nimetatud rikkumisi saab käsitada hooletusena määruse nr 702/2014 art 26 lg 12 mõttes. Nõutava hoolsuse mittejärgimisest annavad kaudselt tunnistust ka muud bioohutusnõuete rikkumised, mida on nimetatud EMÜ lõpphinnangus, kuid mille puhul pole võimalik tuvastada, kas vastav rikkumine esines ka sigade nakatumise ajal. Asjaolu, et 20.–21.07.2016 kontrolli käigus avastati mitmeid puudusi biooohutuse tagamise meetmete rakendamisel, viitab sellele, et kaebaja ei olnud farmis bioohutuse tagamisel järjekindel ning kassi viibimine farmi territooriumil oli võimalik just kaebaja hooletuse, mitte näiteks erandlike asjaolude kokkulangemise või VTA ametnike tegevuse tõttu pärast karantiini kehtestamist. Ringkonnakohtu hinnangul saab kokkuvõttes piisava kindlusega öelda, et sigade nakatumise SAK-i põhjustas kaebaja hooletus. Seega pole kaebajale LTTS § 55 lg 1 ja määruse nr 702/2014 art 26 lg 12 alusel üksikabi andmine loomatauditõrjega tekitatud kahju hüvitamise näol lubatav.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.