Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 13.12.2018, Tartu 3-16-1695 Osaühingu Sponsum (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kaebus Lääne-Virumaa Veterinaarkeskuse 21.07.2016. a otsuse nr 64 kitsenduste p 4 õigusvastasuse tuvastamise nõudes Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a otsus Osaühingu Sponsum (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – osaühingu Sponsum (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline esindaja advokaat Armand Reinmaa Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduameti Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus, volitatud esindaja advokaat Jaanus Tehver
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus võtta asja juurde tõendina Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2018. a jõustunud otsus haldusasjas nr 3-16-1953.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a otsus muutmata ning kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 13.12.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus tegi 21.07.2016 otsuse nr 64, millega kehtestas Osaühingule Sponsum kuuluvas loomakasvatusettevõttes kooskõlas tauditõrjealaste õigusaktidega karantiini ajal kehtivad korralduses kirjeldatud kitsendused loomade, inimeste, loomsete saaduste, materjalide ja sõidukite suhtes. 21.07.2016. a otsuse punktiga 4 kehtestas vastustaja kitsenduse, mis nägi ette, et kohalik loomatauditõrje komisjon korraldab kõigi taudikoldes olevate sigade kohese hukkamise viisil, mis välistab haiguse leviku.
2.Sigade aafrika katk (SAK) diagnoositi kaebajale kuuluvas loomapidamishoones Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTL) uurimisteate nr TA1615500-V alusel 20.07.2016. Uurimisteate kohaselt kasutati analüüsi koodiga MA-ASFpcr2 analüüsimiseks real-time PCR meetodit ning proov nr TA1615500001 osutus positiivseks. Uurimisteade edastati kaebaja esindajale e-kirja teel 22.07.2016.
3.VTA Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus pani 20.07.2016. a otsusega nr 60 Osaühingule Sponsum kuuluvatelt kodusigadelt võetud proovi uurimistulemuse alusel sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi.
4.Vastustaja hukkas Osaühingule Sponsum kuuluvas loomapidamishoones kõik 4304 siga.
5.Kaebaja tegi 26.07.2016 vastustajale taotluse hemadsorptsioontesti (HAD-testi) läbiviimiseks analüüsi nr MA-ASFpcr2 tulemuste kontrollimiseks, leides, et PCR-test ei ole piisav ning seda on soovitatav kontrollida HAD-testiga, et kinnitada sigade Aafrika katku puhangut.
6.Kaebaja esitas 11.08.2016 vastustajale teabenõude. VTA vastas kaebajale 18.08.2016. a vastuskirjaga nr 1.2-13.6/6876-1, milles selgitab, et Euroopa Liidu referentlaboratooriumisse sigade Aafriku katku alal saadeti 28.07.2016 sama tükk põrnast (proovi nr TA1615500001), millest VTL teostas 20.07.2016 uuringu sigade katku määramiseks real-time PCR meetodil. 17.08.2016 saabunud lõppraportist nähtus, et läbi viidi nii PCR uuringud kui ka hemadsorptsioontest (HAD), mis kinnitab VTL poolt eelnevalt teostatud PCR uuringu tulemuste usaldusväärsust. Proovist isoleerus HAD positiivne SAK viirus.
7.Osaühing Sponsum (pankrotis) esitas 22.08.2016 halduskohtule kaebuse VTA 21.07.2016. a otsuse nr 64 kitsenduste punkti 4 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja esitas kohtule tuvastamiskaebuse ja leidis, et rikutud on tema omandipõhiõigust, sest otsuse alusel hukati põhjendamatult kaebajale kuulunud 4304 siga. Samuti rikuti kaebaja ettevõtlusvabadust, kuna otsuse tegemise tõttu seiskus kaebaja majandustegevus. Kaebajale tekkis nii suur kahju, et majandustegevusega jätkamine ei olnud enam mõistlik ega võimalik. Sigade aafrika katku ametliku diagnoosimise reguleerimiseks on Euroopa Komisjon 26.05.2003 vastu võtnud otsuse 2003/422/EÜ sigade Aafrika katku diagnostika käsiraamatu (edaspidi Käsiraamat) heakskiitmise kohta. Vastustaja tegi ainult ühe testi meetodil, mis on käsiraamatu kohaselt ebakindel ning vajab kontrollimist ja langetas selle pinnalt otsuse hukata kõik kaebajale kuulunud sead. Kaebuse kohaselt puudusid kaebaja ettevõttes sigade aafrika katkule viitavad kliinilised tunnused. Vastustajal oleks olnud võimalus kontrollida positiivse testi tulemust teisel meetodil testi tegemisega. Kaebaja leiab, et Käsiraamatust tuleneb nõue teha kaks erineval meetodil testi sigade aafrika katku ametlikuks diagnoosimiseks, mis on kehtestatud just selliste olukordade vältimiseks ja välistamaks võimalust, et loomakasvataja jaoks äärmiselt suurt kahju põhjustavaid meetmeid ei rakendataks siis, kui selleks puudub äärmine vajadus. Kuna vastustaja ei olnud nõuetekohaselt sigade aafrika katku diagnoosinud,
siis ei oleks vastustaja tohtinud teha ka otsust, mille alusel kuulusid kõik loomakasvatushoones olnud sead hukkamisele. Vastustaja otsus oli samuti ebaproportsionaalne, kuna kasutada oleks saanud ka alternatiivseid ning vähem kaebaja õigusi riivavaid meetmeid.
8.Tartu Halduskohus jättis 20.11.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohus leidis, et põllumajandusministri 10.12.2004. a määruse nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri“ (edaspidi Eeskiri) § 21 lg 1 p-s 1 sätestatu tähendab, et vaidlustatud otsustuse puhul ei ole tegemist otsusega, mis on antud kaalutlusõiguse alusel või mille puhul saaks tõusetuda küsimus otsuse proportsionaalsusest. Kui tegemist oli taudipunktiga, siis puudus vastustajal valikuvõimalus, kas kõik sead surmatakse või mitte. Viidatud säte on halduskohtu hinnangul õigesti üle võetud Euroopa Liidu õigusest - ka direktiivi 2002/60/EÜ artikli 5 lg 1 p a) näeb ette, et kui sigade Aafrika katku esinemine majandis on ametlikult kinnitust leidnud, siis tuleb kõik majandis olevad sead viivitamata surmata. Vaidlustatud otsustus ei sisalda küll põhjendusi selle kohta, miks valis vastustaja kõigi sigade hukkamise kohapeal, kuid kaebaja ei ole ka selles osas vastustajale etteheiteid teinud. Direktiivi 2002/60/EÜ artikkel 6 näeb ette võimaluse, et ühes majandis erinevate tootmisüksuste esinemise korral võib tervete seatootmisüksuste suhtes teha erandi kõigi sigade surmamise nõudest. Seda artiklit ei ole Eesti õigusesse üle võetud, sh ei ole kehtestatud artikli lõikes 2 nõutud üksikasjalikke eeskirju selle kohaldamiseks. Kaebaja ei vastanud aga ettevõte tingimustele, mis võimaldanuks osade sigade surmamata jätmist. Kaebaja ettevõttes puudusid täiesti eraldiseisvad rajatised loomade majutamiseks, pidamiseks ja söötmiseks, nii et viirusel ei oleks võimalik levida ühest tootmisüksusest teise. Vastustajal oleks olnud korrektne viidata vaidlustatud otsuses mitte uurimisteatele, vaid ametliku diagnoosi panemise ja kinnitamise otsustele. Kuivõrd vaidlustatud otsusest oli siiski arusaadav, et selle tegemise faktiliseks aluseks oli sigade Aafrika katku avastamine kaebaja ettevõttes ning otsused diagnoosi panemise ja kinnitamise kohta olid olemas, siis ei too sellise viite puudumine praegusel juhul kaasa vaidlustatud otsuse õigusvastasust. Halduskohus käsitles ametliku diagnoosi panemise ja kinnitamise otsuseid menetlustoimingutena ja leidis, et loomataudi tõrjet reguleerivate Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega ei ole kehtestatud konkreetseid menetlus- või vorminõudeid diagnoosi panemise otsusele. Halduskohtu hinnangul on sigade Aafrika katk sedavõrd ohtlik ja kergesti leviv haigus, et vastustajalt ei saanud eeldada ametliku diagnoosi panemise otsuse kirjalikku põhjendamist. Kui ettevõttes on kasvõi ühel seal kindlaks tehtud sigade Aafrika katku esinemine, peetakse ainsaks tõhusaks tõrjemeetodiks kõigi sigade viivitamatut surmamist. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et ametliku diagnoosi panemise aluseks olid ka muud andmed peale otsuses viidatud uurimisteate, sh see, et kaebaja ettevõte paiknes taudistunud alal ja see, et ettevõttes esines enne vaidlusaluse proovi võtmist sigade haigestumine ja äkksurm. Õigusaktid ei nõua ametliku diagnoosi panemiseks seda, et üheaegselt esineksid sigade Aafrika katkule ainuomased kliinilised tunnused, ainuomane lahanguleid, diagnoosi toetavad epidemioloogilised andmed ja positiivne laboratoorse uurimise tulemus. Halduskohtu hinnangul olid täidetud lisatingimused, mis võimaldasid vastustajal tugineda üksnes PCR-testi positiivsele tulemusele. Kohus märkis, et vastustaja tugines lisaks PCR-testi tulemusele ka epidemioloogilistele andmetele (sigade Aafrika katku esinemine selle piirkonna metssigadel) ja kliinilistele tunnustele (varasem sigade haigestumine ja surm samas ettevõttes). Ametliku diagnoosi panemine üksnes PCR-testi tulemuse põhjal, kui seda kinnitavad muud andmed, oli põhjendatud ka sellega, et HAD-testi tegemine on aeganõudev.
Kohtu hinnangul on vaieldav, mida mõistetakse sigade Aafrika katku esmase või teisese puhangu all, kuid kohus leidis, et vastustajal on õigus, et teine puhang samas ettevõttes ei ole sisuliselt võimalik, kuna katku esmasel puhkemisel ettevõttes tuleb kõik sead surmata. Halduskohus ei nõustunud kaebaja etteheidetega proovi vastuvõtmisele ja edastamisele ning testi teostamise ajale. Halduskohtu hinnangul oli sigade Aafrika katku tõrje korral tegemist HMS § 40 lg 3 p-s 1 toodud olukorraga, mistõttu ei ole vaidlustatud otsus õigusvastane põhjusel, et kaebajat ei kuulatud ära.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Osaühingu Sponsum (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 20.12.2017 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a otsuse peale. Apellatsioonkaebuses palub kaebaja halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et vastustajal ei olnud õigust kinnitada sigade Aafrika katku ametlikku diagnoosi, kuna vastustaja ei olnud kindlaks teinud diagnoosi kinnitamiseks vajalikke asjaolusid – vastustaja ei teinud ühele positiivsele uurimistulemusele kordusanalüüsi, ei tuvastanud sigade Aafrika katkule iseloomulikke kliinilisi tunnuseid, ei tuvastanud ainuomast lahanguleidu ega arvestanud epidemioloogiliste andmetega. Kaebaja arvates kohaldas halduskohus ebaõigesti Eeskirja § 2 lõiget kaks. Kaebaja leiab, et vastustajal oli kohustus ametliku diagnoosi panemise otsust kirjalikult põhjendada ning sigade Aafrika katku kulgemise iseloomu ja ettevõtjale kitsenduste seadmise võimalust arvestades oli seda võimalik ka teha. Kaebaja hinnangul on kohus liiga suure kaalu omistanud uurimistulemusele sigade Aafrika katku diagnoosimisel. Vastustajal oleks olnud võimalik täiendavat informatsiooni koguda. 3-19 päeva, mis võis kuluda HAD-testi tulemuse saamiseks, ei oleks kahjulikku tagajärge toonud. Kaebaja arvates on halduskohus ebaõigesti sisustanud mõistet „esmane puhang“. Kaebaja leiab, et iga ettevõtte puhul on esimene diagnoositud sigade Aafrika katku juhtum esmane puhang. Kohus on kaebaja hinnangul tõendeid hinnates ebaõigele järeldusele jõudnud, et õigusaktid ei näe ette, millise aja jooksul tuleb test läbi viia. Kaebaja leiab, et PCR-testi on võimalik teha tööpäeva jooksul. Proov jõudis laborisse aga hiljem, kui vastustaja enda juhised ette näevad. Proovi teekond ei ole dokumenteeritud, mistõttu on proov ebausaldusväärne. Kaebaja esitas 28.09.2018 täiendava seisukoha ja taotluse võtta vastu tõendina Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2018. a otsus haldusasjas nr 3-16-1953. Kaebaja hinnangul on selles kohtuotsuses, mis jõustus 10.02.2018, tuvastatud asjaolud olulised ka käesolevas menetluses. Kaebaja leiab, et viidatud ringkonnakohtu otsusega ei leidnud tõendamist, et kaebaja oleks rikkunud bioohutusnõudeid, mistõttu on ebatõenäoline, et sigade Aafrika katk kaebaja farmi üldse levis.
10.Vastustaja esitas 06.02.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leiab, et diagnoosi panemine toimus loomatauditõrje seaduse (LTTS) § 37 lg 3 nõuete kohaselt ja diagnoosi panemiseks vajalikud asjaolud olid kindlaks tehtud. Asjaolu, et vastustaja ei fikseerinud dokumendis kõiki toimingu tegemisel arvesse võetud asjaolusid, ei muuda toimingut veel õigusvastaseks. LTTS § 37 lg 3 ei näe ette nõuet, et loomataudi diagnoosimiseks peavad üheaegselt esinema loomataudi kliinilised tunnused, lahanguleid, epidemioloogilised andmed ja laboratoorse
uuringu tulemused. Halduskohus on vastustaja arvates põhjendatult leidnud, et diagnoosimise alused on sätestatud alternatiivse loeteluna. Vastustajal puudus põhjus kahelda uurimisteates TA1615500-V väljendatud analüüsitulemuse usaldusväärsuses ning analüüsitulemus haakus muude vastustajale teadaolevate asjaoludega (farmi paiknemine taudistunud alal, sigade varasem haigestumine ja suremine samas farmis). Puudub alus väita, et vastustaja oleks enne diagnoosi panemist pidanud ära ootama HAD-testi tulemuse. Vastustaja on seisukohal, et „esmane puhang“ mõiste all tuleb lähtuda sigade Aafrika katku leviku piirkonnast ning mille määratlus on toodud Eeskirja § 40 lg-tes 1 ja 2. Kuivõrd antud piirkonna metssigadel oli tuvastatud sigade Aafrika katk varasemalt, siis ei saa kaebaja farmis ilmnenud haiguspuhangut käsitleda esmase puhanguna. Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud etteheited proovi võtmisele ja testi läbiviimisele, samuti proovi saastumise osas ei ole jätkuvalt põhjendatud. Vastustaja esitas 08.10.2018 ringkonnakohtule seisukoha, milles leiab, et kaebaja esitatud täiendav tõend, s. o kohtuotsus asjas nr 3-16-1953 tuleks jätta vastu võtmata. Vastustaja leiab, et tõend ei ole asjakohane, kuivõrd sellest ei nähtu asjaolusid, mis saaksid mõjutada käesoleva asja lahendamist. Kaebaja väidetud asjaolusid nimetatud kohtuotsusega ei tuvastatud. Kui ringkonnakohus peaks kaebaja esitatud tõendi vastu võtma, siis palub vastustaja võtta haldusasja juurde tõendina VTA 23.02.2018. a otsus nr 3, millega vastustaja lükkab ümber kaebaja väite, et kaebaja täitis kõiki bioohutusnõudeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja taotluse võtta apellatsioonimenetluses uue tõendina asja materjalide juurde Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2018. a otsus haldusasjas nr 3-16-1953, millega on kaebaja hinnangul tuvastatud asjaolud, mis on olulised ka käesolevas menetluses. Kaebaja leiab nimelt, et viidatud ringkonnakohtu otsusega ei leidnud tõendamist, et kaebaja oleks rikkunud bioohutusnõudeid, mistõttu on ebatõenäoline, et sigade Aafrika katk kaebaja farmi üldse levis. Ringkonnakohus leiab, et viidatud kohtuotsuse asja juurde võtmine ei ole põhjendatud, kuna see ei ole oma sisult asjakohane tõend. Käesoleva vaidluse sisuks on Lääne-Virumaa Veterinaarkeskuse 21.07.2016. a otsuse nr 64 kitsenduste p 4 õiguspärasuse hindamine, millega nähti ette, et kohalik loomatauditõrje komisjon korraldab kõigi taudikoldes olevate sigade kohese hukkamise seonduvalt sellega, et kaebaja ettevõttes diagnoositi 20.07.2016 sigade aafrika katk. Veterinaarkeskuse 21.07.2016. a otsuse nr 64 aluseks ei olnud asjaolu, kas kaebaja täitis oma farmis kõiki bioohutusnõudeid või mitte ning teatavasti ei pruugi isegi bioohutusnõuete täitmine tagada seda, et sigade Aafrika katk seafarmidesse ei jõua, mistõttu ei saa isegi väitega, et viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega ei leidnud tõendamist, et kaebaja bioohutusnõudeid rikkus, seada kahtluse alla sigade Aafrika katku esinemist ja diagnoosimist kaebaja seafarmis 20.07.2016. Ringkonnakohus peab seoses uue tõendi sisulise asjakohasuse küsimusega vajalikuks märkida veel ka seda, et KIS-st nähtuvalt tegi VTA pärast kaebaja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumist kaebaja taotluse osas hüvitada talle sigade Aafrika katku tõrjega tekkinud kahjud uue negatiivse otsuse, mille kaebaja halduskohtus vaidlustas ja mille osas tegi Tallinna Halduskohus 31.10.2018 haldusasjas nr 3-18-523 otsuse, jättes kaebaja kaebuse VTA otsuse tühistamiseks rahuldamata. Nimetatud halduskohtu otsusele on kaebaja esitanud 30.11.2018 apellatsioonkaebuse, mis tähendab, et tegelikult puudub jõustunud ja lõplik kohtulahend ka asjas, mille sisuks on küsimus, kas kaebaja tegevuses esinesid rikkumised, s. h bioohutusnõuete rikkumised, mis välistavad kaebaja poolt taotletud toetuse väljamaksmise või mitte.
Kuna ringkonnakohus ei võta kaebaja poolt taotletud Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2018. a otsust käesoleva asja materjalide juurde, siis ei ole ringkonnakohtul alust käsitleda sisuliselt seda küsimust, kas asja materjalide juurde tuleks võtta vastustaja poolt esitatud VTA 23.02.2018. a otsus nr 3.
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme vääralt, hindas ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkus asja lahendades kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses halduskohtu põhjendusi korrata.
13.Käesoleva vaidluse põhiküsimus on see, kas vastustaja otsustas õiguspäraselt hukata kõik kaebajale kuulunud loomakasvatushoones olnud sead VTL 20.07.2016. a uurimisteate alusel, millega tuvastati real-time PCR meetodit kasutades ühe proovi tulemuseks positiivne sigade Aafrika katkule. Vastustaja kinnitas halduskohtumenetluses, et otsuse tegemisel kõik loomad hukata, võeti arvesse veel ka epidemioloogilisi andmeid ja loomataudi kliinilisi tunnuseid kaebaja loomakasvatushoones asunud sigadel. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 7, 40 ja 42) pandi LTTS § 37 lg 3 kohaselt ametlik diagnoos vastustaja 20.07.2016. a otsusega nr 60 VTL 20.07.2016. a uurimisteate nr TA1615500-V alusel ja kuna sigade Aafrika katk on eriti ohtlik loomataud, siis kuulus diagnoosi panemine veel ka kinnitamisele vastavalt LTTS § 37 lg-le 4, mida VTA tegi 20.07.2016. a käskkirjaga nr 96.
14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustajal ei olnud õigust kinnitada sigade Aafrika katku ametlikku diagnoosi, kuna ta ei olnud kindlaks teinud ametliku diagnoosi kinnitamiseks vajalikke asjaolusid. Asja materjalidest nähtuvalt ei kinnitanud vastustaja SAK ametlikku diagnoosi, vaid LTTS § 37 lg 4 kohaselt teostas selle toimingu VTA. Vastustaja teostas LTTS § 37 lg-s 3 sätestatud toimingu, s. o pani korrakaitseorganina SAK ametliku diagnoosi. Ringkonnakohus nõustub täielikult halduskohtu seisukohaga, et diagnoosi panemine toimus käesoleval juhul LTTS § 37 lg 3 nõuete kohaselt ning diagnoosi panemiseks vajalikud asjaolud olid kindlaks tehtud. LTTS § 37 lg 3 sätestab, et loomataudi ametliku diagnoosi panemine toimub loomataudi kliiniliste tunnuste, lahanguleiu, epidemioloogiliste andmete ja laboratoorse uurimise tulemuste alusel. Antud juhul oli vastustajal otsustamise aluseks olemas laboratoorse uurimise tulemus (VTL uurimisteade nr TA1615500-V). Lisaks sellele arvestas vastustaja epidemioloogilisi andmeid, mille kohaselt paiknes kaebaja ettevõte taudistunud alal nr 25, kus esines varasemalt, s. h 2016. a juuni, metssigadel sigade Aafrika katku ja loomataudi kliinilisi tunnuseid ehk asjaolu, et kaebaja farmis oli sigadel esinenud haigestumist (sh palavikku) ja äkksurma. Vaidlust ei ole selle üle, et palavik ja äkksurm sigadel võivad olla omased ka SAKile ning lisaks sellele on SAK-ile omane, et viirusekandjaid võib esineda ka ilma sümptomiteta (vt. Eeskiri, § 2 lg 2). Eeskirja § 3 p 6 ütleb, et SAK-i nakatunud siga on siga või sea rümp, millel on kliinilise pildi või lahanguleiu või organite patoloogilisanatoomiliste muutuste alusel või Euroopa Komisjoni otsusele 2003/422/EÜ vastava laboratoorse uurimise tulemuse alusel SAK ametlikult diagnoositud. Eeltoodust tulenevalt saab halduskohtuga nõustuda ka selles, et LTTS § 37 lg 3 ei nõua diagnoosi panemise eeldusena, et üheaegselt peavad olema tuvastatud nii loomataudi
kliinilised tunnused, lahanguleid, epidemioloogilised andmed kui ka laboratoorse uurimise tulemused. Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 16 õigesti ja põhjendatult viidanud ka sellele, et asjassepuutuv Euroopa Liidu õiguse regulatsioon (2002/60/EÜ artikli 2 p f) ei nõua samuti eelloetletud asjaolude üheaegset esinemist. Seega toimis vastustaja kaebaja farmis olnud sigadele Aafrika katku ametliku diagnoosi panemisel LTTS § 37 lg 3 nõuete kohaselt.
15.Samuti käsitles halduskohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult SAK ametliku diagnoosi panemist menetlustoiminguna, mille tegemisel oli määrava tähtsusega asjaolu, et VTL uurimisteatest nähtus kaebaja farmis olnud sealt võetud proovis SAK-i suhtes positiivne analüüsitulemus, mis on toimingut fikseerivas dokumendis põhjendusena ka kajastatud. See, et vastustaja ei ole menetlustoimingu tegemisel fikseerinud kõiki toimingu tegemisel arvesse võetud asjaolusid, ei muuda toimingut veel õigusvastaseks. Nagu juba varasemalt märgitud, ei ole põhjendatud kaebaja tõlgendus LTTS § 37 lg-st 3, kuna see norm ei näe koosmõjus Eeskirja § 3 p-ga 6 ja 2002/60/EÜ artikli 2 p-ga f ette nõuet, et loomataudi diagnoosimiseks peavad üheaegselt esinema loomataudi kliinilised tunnused, lahanguleid, epidemioloogilised andmed ja laboratoorse uuringu tulemused. Selline nõue oleks vastuolus ka normi eesmärgiga, kuna paljude loomataudide puhul (sh SAK-i puhul) ei pruugi näiteks haiguse sümptomeid ega ka konkreetsele haigusele ainuomaseid haigustunnuseid üldse esineda (vt. Eeskiri, § 2 lg 2), mistõttu kliinilised tunnused ja lahanguleid ei pruugi taudi esinemist näidata, kuid sellele vaatamata on loomad nakatunud. Nagu eelpool sai juba märgitud, pöördus halduskohus põhjendatult antud normi tõlgendamise osas teiste asjassepuutuvate normide poole, mis toetavad arusaama, et loomataudi ametliku diagnoosi panemise alused on sätestatud mitte kumulatiivse vaid alternatiivse loeteluna.
16.Mis puudutab kaebaja väiteid nn. valepositiivse laboratoorse uuringu tulemuse võimalikkuse kohta, siis sellega seoses märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas pole vaidluse all fakt, et algne PCR-meetodil saadud positiivne uurimistulemus SAK-i esinemise kohta leidis hiljem kinnitust ka HAD-testiga (tl 12-16, tõlge tl 63-65). Sellest tulenevalt ei ole antud asjas tegemist olukorraga, kus proovi olekski analüüsitud vaid PCR-meetodil ning esineks kõrvaldamata kahtlus selles osas, et tegelikult analüüsitud proovis SAK tekitajat ei esinenud. Nagu juba öeldud, oli samalt sealt võetud proovi analüüsitulemus SAK-i suhtes positiivne nii algse, VTL-i poolt 20.07.2016 teostatud uuringu kohaselt, kui ka referentlaboratooriumis teostatud kordusanalüüsi kohaselt (nii PCR-meetodil kui HAD-testi järgi). Samuti tuleb jätkuvalt arvestada seda, et konkreetsel juhtumil toetasid SAK diagnoosi panemist lisaks positiivsele laborianalüüsi tulemusele ka epidemioloogilised andmed (farmi asumine taudistunud alal) ja farmis varasemalt avastatud sigade haigestumine ja surm. Eeltoodut silmas pidades ei ole põhjendatud kaebaja väide, et LTTS § 37 lg-le 3 halduskohtu poolt antud tõlgendus omistas laboratoorse analüüsi tulemusele liiga suure kaalu ning ainult sellest lähtumine viis ebaõigele järeldusele ja tulemusele, mis tõi kaasa kõigi taudikoldes olevate sigade kohese hukkamise ja kaebaja jaoks suure varalise kahju.
17.Lähtudes eelnevast ja ka asja materjalidest nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käesoleval juhul esinesid asjaolud, mis andsid aluse kaebaja farmis olnud sigadel SAK-i diagnoosimiseks juba PCR-meetodil saadud positiivsele labori analüüsitulemusele tuginedes. Halduskohus on vastavat seisukohta põhistanud vaidlusaluse otsuse p-s 18 ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega. Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et vastustajal oleks pidanud ametliku diagnoosi panemise ajal tekkima mistahes alusel või põhjusel kahtlus VTL uurimisteates nr TA1615500-V väljendatud analüüsitulemuse usaldusväärsuses ja seda eriti olukorras, kus analüüsitulemus kinnitas muid vastustajale teadaolevaid asjaolusid (kaebaja farmi paiknemine taudistunud alal, sigade varasem
haigestumine ja suremine farmis). Eeltoodut silmas pidades puudub alus väita, et vastustaja oleks enne diagnoosi panemist pidanud ära ootama HAD-testi tulemuse vms. Tagantjärele on teada, et pärast diagnoosi panemist teatavakssaanud referentlaboratooriumi analüüsi tulemused (PCR- ja HAD-test) kinnitasid algse VTL uurimistulemuse õigsust, mis tähendab, et ka diagnoosi panemise algsel viibimisel oleks sama diagnoos lõpuks laboratoorse uuringu tulemustele tuginedes ikkagi pandud.
18.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et halduskohus sisustas ebaõigesti mõistet „esmane puhang“. Ringkonnakohus leiab, et kõnealuse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda SAK leviku piirkonnast, mida kehtivas õiguses tähistatakse terminiga „taudistunud ala“ ning mille määratlus on toodud Eeskirja § 40 lg-tes 1 ja 2. Kaebaja farm asus piirkonnas, mis oli seal metssigadel tuvastatud SAK-i tõttu määratletud kui taudistunud ala nr 25. Kuna antud piirkonna metssigadel oli SAK varasemalt tuvastatud, ei saa kaebaja farmis kodusigadel ilmnenud haiguspuhangut käsitleda Käsiraamatu tähenduses esmase puhanguna. Eeskirja § 3 p 9 sätestab samuti, et esmane sigade katku puhang metssigadel on metssigadel avastatud sigade katku juhtum, mis on avastatud kitsendusteta piirkonnas. Eeltoodud definitsioon kinnitab, et piirkonnas avastatud uus taudijuhtum, kus on varasema taudijuhtumi tõttu kitsendused kehtestatud , s. o taudistunud alal avastatud taudijuhtum, ei ole esmane puhang.
19.Ringkonnakohus nõustub täielikult ka halduskohtu seisukohtadega, mis on toodud vaidlusaluse otsuse p-des 22 ja 23 ja mis käsitlevad PCR-testi teostamise tähtaega ning selle seost testimiseks võetud proovi võimaliku saastumisega. Arvestades seda, et varasem PCR-meetodil saadud positiivne uurimistulemus SAK-i esinemise kohta kaebaja farmis leidis hiljem kinnitust ka HAD-testiga, kusjuures mõlema testi puhul analüüsiti samalt sealt võetud sama elundi tükke (tl 12), siis leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse p-des 12 ja 13 tehtud etteheited halduskohtu eeltoodud seisukohtade osas on formaalsed ja ei ole millegagi põhjendatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid pikemalt analüüsida.
20.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et pärast ametliku diagnoosi kinnitamist puudus vastustajal kaalutlusõigus selles osas, kas kõik kaebaja farmis olnud sead surmata või mitte, kuna selline kohustus tuleneb üheselt Eeskirja §-st 20 ja § 21 lg 1 p-st 1. Samuti tuleb arvestada sellega, et käesolevas haldusasjas on kaebuse esemeks just ja ainult vastustaja otsus sigade kohesele hukkamisele määramise kohta ning ametliku SAK diagnoosi kinnitas VTA, mitte vastustaja. SAK ametliku diagnoosi kinnitamise korral on farmi kõigi sigade hukkamisele määramine kehtiva õiguse kohaselt vältimatu. Tulenevalt asjaolust, et SAK ametliku diagnoosi kinnitamine on käesolevas asjas vaidluse all mitteolev fakt, on igati õiguspärane ka vastustaja otsus sigade hukkamise kohta ja halduskohus jättis seetõttu põhjendatult kaebaja tuvastamiskaebuse rahuldamata.
21.Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud kulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
poolt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.