Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11. september 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1237
Haldusasi
XX kaebus Keskkonnaameti 06.05.2019 kirja 713/19/7320 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks teha Rohuneeme tee 59d ja Rohuneeme tee 61a kinnistute ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse osas uus otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindajad v.adv Carri Ginter ja v.adv Britta Retel Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Maiu Paloots Kaasatud haldusorgan – Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-1237 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-19-1237 21.06.2013 korraldusega nr 742 (kinnistul Rohuneeme tee 59d – endise nimega Laigari) ja Viimsi Vallavalitsuse 26.06.2015 korraldusega nr 2053 (kinnistul Rohuneeme tee 61a). Otsusest nähtuvalt moodustatakse DP-ga üks 12 998 m2 suurune elamumaa sihtotstarbega krunt ning määratakse krundi ehitusõigus ühe olemasoleva ridaelamusektsiooni laiendamiseks ja kuni kaheksa alla 60 m2 pinnaga abihoone ehitamiseks. Ühtlasi määratakse ehitusõigus rannakindlustuse rajamiseks ja lainekaitsemuulide ning slipi ehitamiseks. DP sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks lainekaitseparapeti, lainetõkke, lainetagastusrajatise, välisvalgustuse, paadisilla äärse piirdeaia, trepi ja kaldtee ehitamise eesmärgil.
3-19-1237 kehtestatakse, kehtestatakse osaliselt või jäetakse kehtestamata, sh otsustab kohalik omavalitsus ka ehituskeeluvööndi vähendamise. Keskkonnaameti 06.05.2019 nõusolekuga ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Samuti ei lõpeta nõusolek planeeringumenetlust. Kui Viimsi vald ei nõustu või ei saa aru teise haldusorgani otsuse põhjendustest või näeb, et nõusolekus võib olla vigu, mis võivad viia õigusvastase haldusakti andmiseni, on kohalikul omavalitsusel võimalus taotleda Keskkonnaametilt selgitusi või vajadusel paluda uute asjaolude ilmnemisel taotluse uuesti otsustamist. Seda ei ole vajalik taotleda kohtu kaudu.
3-19-1237 kehtestamata, ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses nõusoleku ümberhindamine. LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda ainult vastustaja nõusolekul. Kaebaja ei peaks hiljem vaidlema kohaliku omavalitsusega ehituskeeluvööndi vähendamise teemal, kui tegelikult on vajalik nõusoleku osas just vastustaja otsuse kontrolli teostamine praeguses menetlusetapis. Seega on kaebuse menetlemine põhjendatud. Keskkonnaameti nõusolek rikub kaebaja õigusi. Vastustaja on nõusoleku menetlemisel teinud vigu, mis toovad vältimatult kaasa õigusvastase DP menetluse jätkamise või selle kehtestamise. Nõusoleku kohaselt taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist paadisillale, aga tegelikult kavandatakse mastaapse väikesadama rajamist. LKS § 40 lg 1 taotluse lahendamise ja kaebaja õiguste seisukohalt on oluline vahe, kas kavandatakse lautrit/paadisilda või väikesadamat. Sadama rajamine on vastuolus Viimsi mandriosa üldplaneeringuga, mis näeb antud asukohta ette perspektiivse lautrikoha, mitte väikesadama. Vastustaja ei ole käsitlenud ehituskeeluvööndi vähendamist seoses muuli rajamisega. DP menetlust ei saa jätkata, kui on õigusvastaselt jäetud käsitlemata ehituskeeluvööndi vähendamine sadama jaoks olulise rajatise osas. Vastustaja jättis arvestamata, et ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole avalikes huvides ja puudub ülekaalukas erahuvi. Ranna kaitse eesmärke arvestades ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud, sh on teostamata vajalikud analüüsid ning keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3-19-1237 käigus oli kaebajal võimalus esitada planeeringule oma arvamusi, mida planeerimismenetluse korraldaja peab arvestama või mille arvestamata jätmist põhjendama. Antud juhul ei ole tegemist õigusliku olukorra keerukuse või ebaselgusega, et tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist.
3-19-1237 paragrahvi lõikes 1 sätestatule. LKS § 40 lg 6 järgi jõustub ehituskeeluvööndi suurendamine või vähendamine kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. Seega ei vähendada Keskkonnaameti 06.05.2019 nõusolekuga ehituskeeluvööndit, vaid lõpliku otsuse, millega DP kas kehtestatakse, kehtestatakse osaliselt või jäetakse kehtestamata, teeb kohalik omavalitsus, otsustades seejuures ka ehituskeeluvööndi vähendamise üle. Rohuneeme tee 59d ja Rohuneeme tee 61a detailplaneeringut ei ole siiani kehtestatud ja menetlus on pooleli. Kui kohalik omavalitsus siiski kehtestab DP, millega vähendab ehituskeeluvööndit kaebaja õigusi rikkuval viisil, on kaebajal õigus vastav otsus vaidlustada, esitades oma seisukohad ka ehituskeeluvööndi vähendamise osas. DP kehtestamata jätmisel puudub kaebamise vajadus. Vastustaja on õigesti selgitanud, et kui lõplikku haldusakti välja andev haldusorgan (Viimsi vald) ei nõustu või ei saa aru teise haldusorgani põhjendustest või leiab, et selles on vigu, mis võivad viia õigusvastase haldusakti andmiseni, on kohalikul omavalitsusel võimalus taotleda nõusolekut andvalt haldusorganilt selgitusi või paluda uute asjaolude ilmnemisel taotluse uuesti otsustamist. DP avaliku väljapaneku käigus (10.06.2019‒10.07.2019) oli kaebajal õigus esitada kohalikule omavalitsusele oma vastuväited ja selgitused ning kohalikul omavalitsusel on kohustus need läbi vaadata ja otsustada nende põhjendatuse üle ning vajadusel taotleda uue menetlustoimingu läbiviimist teiselt haldusorganilt.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.