3-19-896 Aisa Villa OÜ kaebus keelata Pärnu linnal Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 31.10.2018 otsuse nr 3-5.4/10260 alusel sunniraha sissenõudmine ning kohustada Pärnu linna esitama kohtutäiturile avaldus OÜ Aisa Villa suhtes täiteasjas nr 179/2019/44 menetluse lõpetamiseks Kaebaja: Aisa Villa OÜ, esindaja Monika Meerents Vastustaja: Pärnu linn, esindaja Katrin Karu 27.08.2019 istung
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebus kohustamisnõudes.
2.Jätta läbivaatamata kaebus keelamisnõudes.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.10.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Pärnu linn (edaspidi vastustaja) tegi 18.10.2018 Aisa Villa OÜ-le (edaspidi kaebaja) ettekirjutus-hoiatuse nr 8-17/15529 (tl 6), millega peatas viivitamatult Aisa tn 13 kinnistul paikneva elamu omavoliline ümberehitamise (resolutsiooni p 1), teavitas kaebajat ehitustegevuse jätkamise võimalikkusest ainult peale ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti kooskõlastamist Pärnus Linnavalitsuse planeerimisosakonnas ja vastava loa väljastamist (resolutsiooni p 2) ning hoiatas, et resolutsiooni p 1 täitmata jätmisel rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 6400 eurot (resolutsiooni p 2). Kaebajat teavitati ettekirjutuse vaidlustamise õigusest (viis ja tähtaeg). Ettekirjutuse aluseks on asjaolu, et Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistus tuvastas 17.10.2018 ülevaatusel, et Aisa tn 13 kinnistul toimuv ehitustegevus ei vasta ehitusteatise aluseks olevale 06.07.2016 ehitusprojektile, oluliselt on muudetud hoone välisgabariite ja konstruktsioone.
2.Vastustaja tegi 31.10.2018 kaebajale täitekorralduse sunniraha rakendamiseks (tl 9), kuna 23.10.2018 ja 30.10.2018 ülevaatustega tuvastati, et kaebaja jätkas ehitustöödega ilma et oleks ehitamise aluseks olevat ehitusprojekti kooskõlastanud. Sunniraha rakendati 6400 eurot ning selle vabatahtliku tasumise tähtajaks määrati 01.12.2018.
3.Vastustaja esitas 11.01.2019 kohtutäiturile avalduse 31.10.2018 täitekorraldusest tuleneva sunniraha sissenõudmiseks, mille alusel algatas kohtutäitur Õnne Pajur kaebaja suhtes 11.01.2019 täiteasja nr 179/2019/44.
4.Tallinna Halduskohus (edaspidi kohus) võttis 14.06.2019 menetlusse kaebaja kaebuse seoses täitekorraldusega, mille nõueteks on keelamis- ja kohustamisnõue.
5.Kohus arutas kaebust 27.08.2019 istungil.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja taotleb keelata täitekorralduse alusel sunniraha sissenõudmine ja kohustada vastustajat esitama avaldus täitemenetluse lõpetamiseks, põhjendades nõudeid järgmiselt.
6.1.Ettekirjutus-hoiatuse sai kaebaja kätte 23.10.2018, kui vastustaja edastas ettekirjutushoiatuse kaebaja seadusliku esindaja e-postiaadressile. Seega ei oma ettekirjutuse täitmise raames tähendust 23.10.2018 kl 11.45 väidetavalt teostatud kontroll, kuivõrd selleks ajaks ei olnud ettekirjutus-hoiatus kaebajale teatavaks tehtud. 30.10.2018 ülevaatuse kohta märgib kaebaja, et tuvastatud ei ole kaebaja poolt tööde peatamise kohta info edastamata jätmine, vaid alltöövõtjad avaldasid, et peatöövõtja ei ole neile avaldanud infot tööde peatamise kohta. Seega, isegi kui 30.10.2018 tööd objektil toimusid, ei saa tööde teostamises ja/või ettekirjutuse mittetäitmises süüstada kaebajat.
6.2.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi AtSS) § 3 lg 3 alusel kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 22.04.2015 asjas nr 3-3-1-72-14 tehtud otsuse punktis 14, et hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Haldusorgan võib sunniraha rakendada ka hoiatuses märgitust väiksemas määras. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega.
6.3.Vastustaja on sunniraha rakendamisel jätnud kaalutlusõiguse kohaselt teostamata, samuti ei ole arvestatud ka proportsionaalsuse põhimõttega. Isegi kui Aisa 13 kinnistul oleks pärast
23.10.2018 elamu fassaadi soojustamise tööd toimunud vaide esitaja korraldusel (mida aga käesoleval juhul tuvastatud ei ole), ei oleks määratud sunniraha – 6400 eurot – proportsionaalne. Ettekirjutus-hoiatuses märgitud asjaoludest vastasid tõele üksnes väited, et hoone välisseinad ehitati täies ulatuses uuesti üles väikeplokkidest, kuivõrd olemasolevad palkseinad oli sedavõrd amortiseerunud, et nende taastamine ei olnud mõistlik ning hoovipoolses osas paiknenud trepikoja katuseharja tõsteti mõningal määral (mitte oluliselt), viimaks trepikoja katusehari kokku ülejäänud hoone katuseharjaga. Vastupidiselt ettekirjutus-hoiatuses märgitule ei olnud muus osas 30.10.2018 seisuga Aisa tn 13 kinnistul paiknenud hoone puhul muudetud selle mahtu võrreldes 06.07.2016 ehitusteatise aluseks olnud ehitusprojektiga ega muudetud hoone välisgabariite. Vastupidist ei ole vastustaja menetluse käigus ka tõestanud.
6.4.Rekonstrueeritava hoone välisseinte materjali asendamise vajalikkusest teavitas kaebaja vastustajat juba 23.04.2018 ehitusteatise esitamisel.
6.5.Vastustaja oleks kaalutlusõiguse kohaldamisel pidanud arvesse võtma muu hulgas seda, et 28.01.2019 korraldusega väljastas vastustaja Aisa tn 13 kinnistu detailplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused, andes loa Aisa tn 13 korterelamu ümberehitamisel katusekorruse väljaehitamiseks detailplaneeringuga lubatud hoone maksimaalselt kõrgust muutmata.
6.6.Vastustaja ei ole taganud kaebajale enne täitekorralduse andmist ärakuulamisõigust (haldusmenetluse seadus, edaspidi HMS, § 6).
7.Kaebaja jäi istungil esitatud seisukohtade juurde.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Kaebaja sai ettekirjutus-hoiatuse, mis sisaldas viidet haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta, kätte 23.10.2018. 30.10.2018 ülevaatusega tuvastati, et planeerimisosakonna ettekirjutust ei ole täidetud. Ehitustööd ei olnud peatatud, neid teostati jätkuvalt selleks vastavat luba omamata.
10.Kaebaja etteheited ettekirjutus-hoiatusele ei ole kohased, kuna haldusaktis toodud asjaolusid ei ole kaebaja tähtaegselt vaidlustanud, mistõttu haldusakt on kehtiv.
11.Kaebaja kinnitab kaebuses, et esitas ehitustöödega paralleelselt 23.04.2018 uue ehitusteatise korterelamu ümberehitamiseks ja kompleksseks rekonstrueerimiseks pärast seda, kui selgus, et välisseinte säilitamine ei ole võimalik ning need tuleb täies ulatuses asendada. Ilmselgelt ei saanud kaebaja jätkata ehitustegevust olemasoleva projekti kohaselt, kuna see projekt ei näinud ette välisseinte täielikku asendamist ja kolmanda korruse väljaehitamist. See tähendab, et ehitustegevus Aisa 13 kinnistul jätkus ilma kehtiva loa ja projektita.
12.Kaebaja seisukoht välisseinte materjali asendamise vajalikkusest teavitamise kohta jääb arusaamatuks. Ühelt poolt väidab kaebaja, et üldjoontes vastas 18.10.2018 ja 30.10.2018 Aisa tn 13 hoone ehitus 06.07.2016 ehitusteatise ehitusprojektile. Teiselt poolt kinnitab kaebaja ise, et hoone välisseinad ehitati täies ulatuses uuesti üles väikeplokkidest ning hoovipoolses osas paiknenud trepikoja katuseharja tõsteti mõningal määral. Kaebaja ise kinnitab, et 06.07.2016 ehitusteatise ehitusprojekt nägi ette olemasolevate välisseinte säilitamise. Selle asemel otsustas kaebaja seinad täies ulatuses maha võtta ja ehitada välisseinad täies ulatuses uuesti üles väikeplokkidest. Eeltoodust tulenevalt ei saanud ehitamine 18.10.2018 ja 30.10.2018 mitte mingil moel vastata 06.07.2016 ehitusteatise ehitusprojektile, nimetatud tööd teostati
omavoliliselt. Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid (Ehitusseadustik § 12 lg 1).
13.Kaebaja ehitab Aisa tn 13 kinnistule 8 korteriga elamu, mille ehitustööde teostamisel on eriti oluline järgida ehitusprojekti, vältimaks ebaseadusliku ja kontrollimata ehitustegevuse kahjulikke tagajärgi.
14.Ettekirjutus-hoiatuses toodud sunniraha määr 6 400 eurot moodustab 10% maksimummäärast, mis on kõnealuse rikkumise korral proportsionaalne ja kohane ning sunnib kaebajat täitma talle ettekirjutusega pandud kohustusi. Kaebaja hilisemast käitumisest nähtub, et sunnivahendi määramine täitis oma eesmärki, kuivõrd kaebaja asus pärast täitekorralduse tegemist täitma ettekirjutuses toodud tingimust ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti koostamise ja kooskõlastamise osas.
15.Vastustaja jäi istungil esitatud seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata kohustamisnõudes ja läbivaatamata keelamisnõudes.
17.Kaebaja taotleb kohtult sunniraha rakendamise õiguspärasuse hindamist. Vastustaja koostas täitekorralduse, milles andis sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaja ning selgitas, et sunniraha tasumata jätmisel nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse käigus. Puudub vaidlus selles, et kaebaja ei tasunud vabatahtlikult sunniraha, mistõttu pöördus vastustaja sunniraha sissenõudmiseks 11.01.2019 kohtutäituri poole. Juhul kui kaebaja ei tasu vabatahtlikult sunniraha, on kohane keelamiskaebus: keelata vastustajal sunniraha rakendamine, sh sissenõudmise toimingute tegemine. Kui aga vastustaja pöördub kohtutäituri poole sunniraha sissenõudmiseks, siis saab kaebaja esitada kohustamisnõude, et vastustaja esitaks kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15). Seega olukorras, kus vastustaja pöördus kohtutäituri poole sunniraha sissenõudmiseks, ei saa keelamisnõudega enam taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb keelamiskaebus jätta läbivaatamata.
18.Kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata, kuna sunniraha rakendamine vastustaja poolt on õiguspärane.
19.Kuna kaebaja ei vaidlustanud ettekirjutus-hoiatust kui haldusakti, siis on ettekirjutus kehtiv ja kaebajale täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2, Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-7214, p 15). Järelikult ei saa kaebaja sunniraha rakendamise õiguspärasust vaidlustades enam vaidlustada asjaolusid, mis oli ettekirjutuse andmise põhjuseks. Seega tuleb jätta kõrvale kaebaja väited, et ettekirjutuses toodud väited ei ole osaliselt õiged (ehituse erinevused võrreldes 06.07.2016 ehitusprojektiga, kaebuse p 14, tl 3). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohane kaebaja argumentatsioon, et sunniraha ebaproportsionaalsus tuleneb ettekirjutuses toodud puudustest (kaebuse p 14, tl 3).
20.Kohus nõustub kaebajaga selles, et kuna kaebaja sai 18.10.2018 ettekirjutuse kätte 23.10.2018, siis saab talle ettekirjutuse täitmata jätmist ette heita pärast nimetatud kuupäeva. Täitekorraldust põhjendatakse asjaoluga, et 30.10.2018 tuvastati ehitusjärelevalve käigus, et planeerimisosakonna ettekirjutust ei ole täidetud. Ehitustööd ei ole peatatud, neid teostatakse jätkuvalt selleks vastavat luba omamata. Täitekorralduses on selgitus: vastavalt AtSS § 8 lg-le 1 on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
Seega puudub kohtul kahtlus, et sunniraha rakendamine 31.10.2018 toimus vastustaja poolt seetõttu, et eelmisel päeval 30.10.2018 tuvastati ettekirjutuse täitmata jätmine ning et vastustaja rakendas sunniraha ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (HMS § 107 lg 2, AtSS § 3 lg-d 2 ja 3). Puudub vaidlus selles, et 23.10.2018 sai ettekirjutusest teada kaebaja juhatuse liige, kes juhib kaebaja kui äriühingu tegevust. Kuna ettekirjutus tehti äriühingule, oli juhatuse liikme kohustuseks tagada ettekirjutuse täitmine. See, kuidas oli ehitustegevus ja sellega seotud info liikumine kaebaja poolt korraldatud (peatöövõtja, alltöövõtja jne), ei oma ettekirjutuse täitmata jätmise seisukohast tähendust.
21.Ettekirjutus põhineb tõdemusel, et Aisa tn 13 kinnistul toimuv ehitustegevus ei vasta ehitusteatise aluseks olevale 06.07.2016 ehitusprojektile, oluliselt on muudetud hoone välisgabariite ja konstruktsioone. Ehitusprojekti p 4 (Kandekonstruktsioonid) kohaselt oleks tulnud säilitada välisseinte püstpalgist kandekonstruktsioon (tl 87). Toimikus olevatest paikvaatluse fotodest (tl 7) nähtub, et varasemat kandekonstruktsiooni ei säilitatud, vaid ehitati uus kivist kandekonstruktsioon. See tuvastati 17.10.2018 paikvaatlusega. Arvestades seda, et varasem hoone tuli eelnevalt lammutada ja hoone ehitusseisu 17.10.2018, pidi 06.07.2016 ehitusprojektiga mitte kooskõlas olev ehitustegevus toimuma märkimisväärselt kaua. Seda aega ei ole võimalik üheselt tuvastada, kuid eelduslikult jääb see ajavahemikku 23.04.2018-17.10.2018. Kohus tugineb selle järelduse tegemisel kaebaja enda poolt märgitule: ehitustööde alustamisel selgus, et hoone olemasolevad palkseinad on sedavõrd amortiseerunud, et nende säilitamine ei ole võimalik ning tuleb täies ulatuses asendada. Eeltoodust tulenevalt esitas kaebaja ehitustööde teostamisega paralleelselt 23.04.2018 uue ehitusteatise korterelamu ümberehitamiseks ja kompleksseks rekonstrueerimiseks (kaebuse p 4, tl 2). Järelikult ei saanud 18.10.2018 ettekirjutuse tegemine tulla kaebajale üllatusena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pärast 23.10.2018 jätkas kaebaja teadlikult ebaseaduslikku (projektiga vastuolus olevat ja loata) ehitustegevust. Kaebaja ei vaielnud kohtuistungil vastu vastustaja tõenditele, mis seda kinnitavad (kohtuistungi protokoll, tl 151). Seega jättis kaebaja tahtlikult ettekirjutuse täitmata. Eeltoodust tulenevalt on täidetud AtSS § 8 lg-s 1 nimetatud sunniraha rakendamise eeldused, samuti ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid aluseid.
22.Lisaks AtSS §-s 8 märgitule tuleb sunniraha rakendamisel kontrollida, kas on rakendatud kaalumisreegleid ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kohus ei mõista kaebaja arutluskäiku, mille kohaselt oleks vastustaja pidanud kaalutlusõiguse kohaldamisel arvesse võtma muu hulgas seda, et 28.01.2019 korraldusega väljastas vastustaja Aisa tn 13 kinnistu detailplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused (kaebuse p 15, tl 4). Vastustaja selgitas, et projekteerimistingimused anti kaebaja 07.11.2018 taotluse alusel (tl 84). Järelikult ei saanud vastustaja 31.10.2018 arvesse võtta asjaolusid, mis tulenesid kaebaja ja vastustaja tegevusest pärast täitekorralduse koostamist.
23.Sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda ettekirjutust täitma. Proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ka ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 27). EhS § 133 kohaselt on ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 64 000 eurot. Seega moodustab sunniraha maksimummäärast 10%. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, et sunniraha 6400 eurot omaks pöördumatut negatiivset mõju kaebaja majandustegevusele, mistõttu ei saa seda pidada
ülemäära koormavaks. Lisaks tuvastas kohus, et kaebajale oli täitekorralduse koostamise ajaks tasutud 6500 eurot seoses korterite müügiga (tl 78, 106). Kuna tegemist oli tahtliku ettekirjutuse rikkumisega, millega kohustati viivitamatult peatama ebaseaduslik ehitustegevus, mida kaebaja ei täitud, siis on põhjendatud sunniraha rakendamine sellises määras.
24.Sunniraha rakendamise menetluse alustamine ja sunniraha nõudest teavitamine ei kahjusta veel menetlusosalise õigusi. Tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha AtSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 19). Vaidlustatud täitekorraldus on sunniraha nõue, millega vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmata jätmise kindlakstegemist, kuid enne sunniraha sissenõudmist kohtutäituri poolt. Täitekorralduses märgiti rakendatava sunniraha määr. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et enne täitekorralduse andmist oleks tulnud tagada ärakuulamisõigus.
25.Vastustaja selgitas kohtule, et projekteerimistingimuste andmise järgselt 28.01.2019 esitas kaebaja 28.02.2019 ehitusteatise koos ehitusprojektiga (Henri Projekt OÜ töö nr 757-18), mille vastustaja kandis 04.03.2019 ehitisregistrisse. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et sunniraha rakendamine täitis oma eesmärgi, kuivõrd kaebaja asus pärast täitekorralduse tegemist täitma ettekirjutuses toodud tingimust ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti koostamise ja kooskõlastamise osas. Samale seisukohale asus kaebaja kohtuistungil (kohtuistungi protokoll, tl 151).
26.Eeltoodust tulenevalt on sunniraha rakendamine õiguspärane, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19.12.2019
KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.