RePa15 OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 01.06.2018 otsuse nr 12-6/18/471 osaliselt tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks määrata kaebajale 2017. aasta mahepõllumajandusega jätkamise toetus taotletud ulatuses
Menetlusosalised
Kaebaja – RePa15 OÜ, seaduslik esindaja Hannes Urbanik, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Angelika Tõnsing
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 7. oktoober 2019. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.RePa 15 OÜ esitas 22.05.2017. a pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110171111557 (tl 32–38) taotledes mahepõllumajandusega jätkamise toetust muuhulgas põldudele numbritega 301, 303 ja 304 (tl 34p). Nimetatud põldudel deklareeris kaebaja kasvatatava põllumajanduskultuurina: „muu köögivili: sigur valge ristiku allakülviga“.
2.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tuvastas 19.–21.07.2017. a RePa 15 OÜ põllumajanduslikus majapidamises läbi viidud kohapealse kontrolli kohta koostatud kontrollaruandes nr 170093 (tl 18–20), et põldude nr 301, 303 ja 304 osas, millele oli taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust, ei vastanud taotlusandmetest tulenev toetusmääragrupp kontrollimisel tuvastatud toetusmääragrupile. Kontrollaruande kohaselt oli taotluses toetust taotletud „muu köögivili: sigur, valge ristiku allakülviga“ (s.o köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede toetusmääragrupis), ent
põldudel kasvas harilik sigur, mis põlluraamatu kannete kohaselt oli põllule nr 301 külvatud 10.06.2015. a, põllule nr 303 külvatud 11.06.2015. a ja põllule nr 304 külvatud 07.06.2016. a. Harilik sigur on maaeluministri 19.04.2017. a määrusega nr 35 „Maaeluministri määruste muutmine“, millega on kehtestatud määruse nr 53 lisa „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“ uues sõnastuses, loetelust välja jäetud. Harilik sigur ei ole kontrollaruande kohaselt seega toetatav köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede toetusmääragrupis.
3.Põllumajandusameti (PMA) 07.09.2017. a mahepõllumajandusliku kontrolli protokolli nr KP1719285 (tl 15–17) kohaselt tuvastati kohapealses kontrollis, et põldudel, millel on kasvatatavaks kultuuriks märgitud sigur, kasvatati harilikku sigurit.
4.PRIA 01.06.2018. a otsusega nr 12-6/18/471 (tl 6–8) tunnistati kehtetuks PRIA 19.02.2018. a otsus nr 12-6/18/320 „2017. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine, tasaarvestamine ja toetuse tagasinõudmine“. Otsusega nõutakse RePa15 OÜ-lt (registrikood 12768841) tagasi toetussumma 25 529,32 eurot. Otsuse kohaselt tuvastas PRIA kontrollimisel rikkumised. PRIA tasaarvestab alusetult saadud toetussumma toetusmaksega, millele taotlejal oli õigus seoses esitatud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlusega.
5.RePa15 OÜ esitas 11.06.2018. a vaide PRIA 01.06.2018 otsusele (tl 9–12), mis jäeti PRIA 19.06.2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/122-1 rahuldamata (tl 13–14).
6.RePa15 OÜ esitas 19.07.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA 01.06.2018 otsuse nr 12-6/18/471 tühistamist kaebajat puudutavas osas ning PRIA kohustamist uue haldusakti andmiseks, millega rahuldada kaebaja taotlus 2017. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks. Kaebaja taotleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 114 lg 1 kohaldamata jätmist ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Kaebaja nõue
7.Kaebaja selgitab, et ta taotles toetust siguri kui köögivilja kasvatamise eest. Asjaolu, et harilik sigur on välja jäetud ravim- ja maitsetaimede loetelust, ei oma asjas tähendust, mille tõttu on väär ja põhjendamata PRIA järeldus, et harilik sigur ei ole toetatav köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede toetusmääragrupis.
8.Kohapealses kontrollis eest leitud kultuur sigur ei ole toetusõiguslik üksnes ravim- ja maitsetaimena, mille loetelu on määruse nr 53 lisana kinnitatud. Köögiviljade loetelu määrusega kehtestatud ei ole, seega tuleb lähtuda taimede üldtunnustatud omadustest.
9.Varasematel aastatel märkis kaebaja taotlustel kasvatatava kultuurina siguri. 2017. a taotlusel muutis kasvatatava kultuuri harilikuks siguriks Põllumajandusamet. Ka PRIA on kohapealses kontrollis märkinud eest leitud kultuurina hariliku siguri. PRIA on vaideotsuses põhjendamatult asunud seisukohale, et kaebaja ei vaidlustanud kohapealse kontrolli tulemusi, kuid kaebaja on seda vaides teinud. Kuna köögiviljana on toetusõiguslik igasuguse siguri kasvatamine, siis toetusõiguslikkuse seisukohalt ei oma siguri alaliigi tuvastamine sisulist tähendust.
10.Siguri perekonda kuuluvad kaks kultuurliiki: harilik sigur (Cichorium intybus) ja endiiviasigur (Cichorium endivia) ning erinevate määratluste järgi neli kuni kuus vabas looduses kasvavat liiki. Sigurit loetakse köögiviljaks. Põllumajandusministri 2006. a määrusega nr 60 „Köögiviljakultuuride seemne kategooriad ning köögiviljakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded“ on kehtestud köögiviljade loetelus sigur Cichorium intybus köögiviljana. Määruse nr 53 lisas sisaldunud sigur oli sama Cichorium intybus. Kuigi kaebaja tõi välja, et siguri
alaliigid harilik-, salati- ja lehtsigur on kaebaja arvates samast liigist, siis PMA kontrolli läbiviija väitis, et internetipäringuga on võimalik tuvastada kasvav kultuur. Kaebaja leiab, et kontrolli käigus PMA poolt kasvava kultuuri muutmise alused ei ole tuvastatud, kultuur on muudetud põhjendamatult ja seetõttu on kultuuri ümberklassifitseerimine ebaõige, sest kogu perekond sigur koos kõigi (ala)liikidega on toetusõiguslik köögiviljana.
11.PRIA ja PMA on varasematel aastatel samadel põldudel läbi viinud kontrollid ja tuvastanud kasvava kultuurina siguri. Kuna sigur on mitmeaastane taim, siis järelikult kasvas ka varasemate kontrollide ajal põldudel kultuurina sigur ja seetõttu on arusaamatu 2017. a kontrolli ajal kultuuri täpsustamine nii PRIA kui PMA poolt.
12.Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1925, 12. oktoober 2017, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa. Eelviidatud lisas on grupp 7 – köögivili ning söödavad juured ja mugulad – ning CN koodiga 0705 29 00 on klassifitseeritud kõik muud siguri sordid (lisaks eraldi CN koodiga klassifitseeritud salatsigurile). Ka Maksu- ja Tolliameti kodulehel on kõik siguri perekonna liigid köögiviljad. Eeltoodu tõendab, et ka EL nomenklatuuris lähtutakse igasugusest sigurist kui köögiviljast.
13.PRIA on välja toonud telefonikonsultatsioonis, et toetusõiguslik on köögiviljana üksnes lehtsigur ehk salatisigur, kuid ei ole põhjendanud oma arvamust viitega kehtivale õigusele või botaanikale.
14.Asjaolu, et PRIA viitab, et köögiviljade nimekiri on tuvastatav trükise „Abiks taotlejale“ lisas, ei ole asjakohane. Esiteks on otsinguga võimalik leida vähemalt viis erinevat versiooni viidatud dokumendist. Teiseks on sisuliselt tegemist juhendmaterjaliga toetustaotlusele kultuuride lühendite märkimiseks. Kolmandaks ei ole tegemist õigusakti alusel või õigusaktist tuleneva volitusnormi alusel kehtestatud loeteluga. Samuti puudub nimetatud loetelule igasugune viide määruses nr 53. Ravim- ja maitsetaimede loetelu on kehtestatud määruse lisana. Seega on ühel juhul kehtestatud määrusega loetelu abikõlblikest kultuuridest ja teisel juhul jäetud see lahtiseks.
15.Pidevalt muutuv ja õigusaktina kehtestamata nimekiri ei saa tuua kaasa järelmina toetusõiguslikkuse kadumist mingi kultuuri kasvatajale. Samal põhjusel tuleb jätta kohaldamata lisakaristus, kuna köögiviljade mittekasvatamine ei ole tõendatud.
16.Viivisnõue viivisemääraga 0,1% päevas, ehk 36,5% aastas on ebamõistlikult kõrge. Kuigi viivisemäär tuleneb seadusest, siis tuleks seda kohtul vähendada lähtudes mõistlikkuse printsiibist ning tunnistada põhiseaduse vastaseks ELÜPS § 114.
17.Kaebajale toetuse mittemääramise otsus rikub kaebaja õigusi saada võrdsetel alustel teiste taotlejatega toetust. Vastustaja vastuväited
18.Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse arvutamine põhineb põllumajanduskultuuri rühma kontseptsioonil (Komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 artikkel 17 lg 1 p e). See tähendab, et taotleja poolt taotlusel deklareeritud põllud tuleb jagada vastavalt taotlusel toodud andmetele määruse nr 53 § 4 lõikes 1 toodud ühikumääragruppide alusel vastavatesse rühmadesse, mille põhjal tehakse kindlaks iga rühma puhul taotleja poolt selles rühmas taotletud pindala. Samadest normidest lähtuvalt jagatakse
ka kohapealses kontrollis tuvastatud asjaolude pinnalt põllud maakasutuse alusel eri põllukultuurirühmadesse / ühikumääragruppidesse.
19.Kaebaja esitatud andmete kohaselt taotles ta mahepõllumajandusega jätkamise toetust mh köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise ühikumääragrupis 36,07 ha-le. Harilik sigur on toetatavate maitsetaimede loetelust välja jäetud. Harilik sigur ei ole toetatav köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede toetusmääragrupis.
20.Käesolev vaidlus on selles, kas kaebaja kasvatas vaidlusalustel põldudel sigurit köögiviljana, millisel juhul on kaebaja õigustatud mahepõllumajandusega jätkamise toetust saama köögiviljade kasvatamise ühikumääragrupis s.o 600 eurot hektari kohta, või mitte. Põldude nr 301, 303 ja 304 näol ei ole tegemist „köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede” toetusmääragrupi jaoks toetusõiguslike põldudega, mistõttu on PRIA õiguspäraselt teinud nimetatud toetusmääragrupis kindlaks 4,55 ha ja jätnud taotluse kõnesolevas ühikumääragrupis rahuldamata. Kaebaja väited deklareeritud põllumajanduskultuuri köögiviljana kasvatamise kohta on ebaõiged, otsitud ja vastuolulised.
21.Pindalatoetuste taotlusele ja maksetaotlusele, mis on maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ lisa 1 kohaselt tuleb kasvatatav põllumajanduskultuur märkida vastavalt põllumajanduskultuuride loetelule, mida on selgitatud taotluse põldude loetelu vormil PT50A, mille kohaselt tuleb veergu nr 9 märkida kasvatatav põllumajanduskultuur „Abiks taotlejale“ lisas 1 toodud põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt. Kuna loetelu kohaselt on köögiviljana kvalifitseeritav üksnes salatisigur, mida kaebaja ei kasvata, ei oma kaebaja väited siguri kvalifitseerimise kohta läbi erinevate internetilehekülgede mingisugust tähendust, mistõttu on tegemist asjakohatute väidetega, millised tuleb jätta tähelepanuta.
22.Kaebaja väide, et ta on varasematel aastatel märkinud taotlusel kasvatatava kultuurina sigur, on ebaõige. Kaebaja on 2016. aastal esitatud pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareerinud samadel vaidlusalustel põldudel kasvatatava põllumajanduskultuurina „hariliku siguri“, mille kasvatamise eest sai 2016. aastal toetust taotleda ravim- ja maitsetaimede ühikumääragrupis, ent mis on määruse nr 53 lisas olevast ravim- ja maitsetaimede loetelust alates 2017. aastast välja jäetud.
23.Kohapealses kontrollis kontrollitud kaebaja põlluraamatu kannete kohaselt on vaidlusalustele põldudele harilik sigur külvatud 2015.–2016. aasta juunis, kandeid salatisiguri külvamise kohta põlluraamat ei sisaldanud. Kui kaebaja on vaidlusalustele põldudele 2015. ja 2016. aastal külvanud hariliku siguri ning 2017. aastal uut seemet külvanud ei ole, ei saa harilik sigur iseenesest muutuda salatisiguriks.
24.Seda, et vaidlusalustel põldudel kasvas harilik sigur ja sama maakasutus, mis oli neil põldudel 2015. ja 2016. aastal, toimus ka 2017. aastal, on kinnitanud kaebaja ka kaebuses märkides, kuna sigur on mitmeaastane taim, siis järelikult kasvas ka varasemate kontrollide ajal seal kultuurina „sigur“ ja seetõttu on arusaamatu 2017. a kontrolli ajal kultuuri täpsustamine nii PRIA kui PMA poolt. Seega vaatamata kaebaja etteheidetele kasvatatava kultuuri muutmise kohta, kinnitab kaebaja kaebuses ka ise, et vaidlusalustel põldudel kasvas harilik sigur. Seega ei ole kaebaja õigustatud määruse nr 53 § 4 lg 1 p 3 toodud ühikumääras toetust saama.
25.Kui kaebaja deklareerib köögivilja kasvatamist, kuid kohapealses kontrollis ei tuvastata nimetatud põllumajanduskultuuri, siis tulebki kontrollaruandes fikseerida kultuur, mis kohapealses kontrollis eest leiti. Kontrollaruandes esitatud maakasutuse faktilise kirjeldusega on
taotleja tutvunud ja kinnitanud, et märkusi ei ole. Juhtumiks, kui kohapealses kontrollis kindlaks määratud asjaolud ei vasta osaliselt või täielikult taotleja tegelikule maakasutusele või erinevad muul viisil tegelikest asjaoludest, on taotlejatele ette nähtud kontrollitulemuste osas pretensiooni esitamise võimalus kontrollaruande kättesaamisest 15 kalendripäeva jooksul. Ka kontrollaruande kättesaamise järgselt pretensiooni selle kohta, et vaidlusaluste põldude osas on kohapealses kontrollis võinud esineda maakasutuse iseloomu ebaõige tuvastus, kaebaja esitanud ei ole. Kontrollaruandes fikseeritud faktiliste asjaolude vaidlustamise võimalust, millele on kontrollaruandes täpselt osundatud, tuleb taotlejal ka kasutada, kui ta soovib toetuda hilisemas vaidluses väitele, et tegelikud asjaolud olid erinevad kontrollaruandes fikseeritust. Antud juhul selline vaidlustus puudub.
26.Asjaomasele põllukultuurirühmale ei anta toetust, kui erinevus on üle 50% kindlaksmääratud pindalast. Ülaltoodule tuginedes on PRIA õigustatult jätnud vaidlusaluste põldude eest kaebajale toetuse maksmata, kuna PRIA ja Põllumajandusameti kohapealses kontrollis kindlaks tehtud kasvatatav põllumajanduskultuur ja kultuurigrupp erineb 2017. aasta pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusele märgitud kultuurist ja kultuurigrupist. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pinna erinevus on toetusmääragrupis olnud suurem kui 50% kindlaksmääratud pinnast, siis jäeti taotlus kõnesolevas kultuurigrupis õiguspäraselt rahuldamata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19 lõikele 2 ja kohaldati õiguspäraselt lisakaristust sama määruse artikli 19 lõikele 3.
27.Kaebajal ei ole õigust nõuda kohtult PRIA kohustamist kaebaja taotluse rahuldamiseks. Kohtu seisukoht
28.Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse (tl 6p–8) osalist tühistamist ja asja uut otsustamist. Kohus märgib vastuseks vastustajale, et kohustamiskaebuse (uue haldusakti andmise/asja uue otsustamise nõue) lahendus sõltub käesoleval juhul tühistamiskaebuse edukusest. Kaebuse rahuldamise korral kohtu poolt vastustajale tehtava ettekirjutuse puhul loetakse mõlemal juhul kaebus täielikult rahuldatuks, sõltumata sellest, kas kohus teeks definitiivse või üldise ettekirjutuse (RVastS § 6 lg 4 või lg 5).
29.Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
30.Kaebaja taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust finantseeritakse kahest allikast, s.o Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu ja Eesti riigi eelarvest Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetusena. Toetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 29 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-de 65–84 alusel. Toetusega seonduvat reguleerib maaeluministri 30.04.2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53).
31.Poolte vahelise vaidluse ajendiks on kaebaja poolt vastustajale 22.05.2017. a esitatud pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus nr 110171111557 (tl 32–38), milles kaebaja taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust muuhulgas põldudele nr 301, nr 303 ja nr 304 (tl 34p). Kaebaja deklareeris põldudel kasvatatava põllumajanduskultuurina: „muu köögivili: sigur valge ristiku allakülviga“.
32.Poolte vaheline vaidlus on selles, kas kaebaja kasvatas põldudel sigurit määruse nr 53 tähenduses köögiviljana, mille puhul on ta õigustatud saama mahepõllumajandusega jätkamise
toetust köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise ühikumääragrupis, s.o 600 eurot hektari kohta.
33.Kaebaja käitluse kohaselt tuleb mistahes liiki sigurit käsitleda köögiviljana ja vastustaja vastupidised kaalutlused ei ole veenvad.
34.Vastustaja käsitluse kohaselt on toetusõiguslik kultuur ainult salatisigur, mitte harilik sigur, mida kaebaja on põldudel nr 301, nr 303 ja nr 304 2015.–2016. aastast kasvatanud (määruse nr 53 § 4 lg 1 p 3).
35.Nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse rahuldamine tervikuna sõltub vastusest küsimusele, kas toetusõiguslik on köögiviljana sigur või ainult salatisigur, sest siguri toetusõiguslikuks lugemine muudab õigusvastaseks ka vaidlustatud otsuse need punktid, millega kaebajale kohaldati haldussanktsioone ning annaks aluse ka vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja taotlusel ELÜPS § 114 lg 1 kohaldamata jätmiseks peab see norm olema vaidluse lahendamisel asjassepuutuv.
36.Nõustuda tuleb kaebajaga, et ravim- ja maitsetaimede toetamise küsimuses on õiguslik regulatsioon selge. Määruse nr 53 lisana on maaeluminister kehtestanud toetatavate ravim- ja maitsetaimede loetelu, millesse oli varasemalt järjekorra number 99 all kantud: sigur, harilik. Maaeluministri 19.04.2017. a määruse nr 35 „Maaeluministri määruste muutmine“ § 5 p-ga 7 kehtestati määruse nr 53 lisa uues sõnastuses ja loetelu sigurit toetatava ravim- ja maitsetaimena enam ei sisalda.
37.Toetuskõlbulike köögiviljade osas ei ole õiguslik regulatsioon samaväärselt selge. PRIA on oma kodulehel avaldanud toetatavate põllumajanduskultuuride loetelu, milles oli 2017. aastal toetatavate köögiviljade loetelusse kantud põllumajanduskultuurina üksnes salatisigur (siguri pere- või sugukonnast).
38.Kaebaja on seadnud kahtluse alla PRIA volitused toetatavate põllumajanduskultuuride loetelu kodulehel avaldamiseks ja taolise loetelu siduvuse taotlejale toetuse mittemaksmiseks.
39.Kohus nõustub kaebajaga osaliselt ja on seisukohal, et vastustaja poolt kohtumenetluses tuvastatud asjaoludel, ei saa asuda seisukohale, et vaidlustatud otsus rikub kaebaja õigusi.
40.Esiteks märgib kohus vastuseks kaebajale, et varasematel aastatel, mil harilik sigur oli kantud määruse nr 53 lisas olevasse ravim- ja maitsetaimede loetellu, viitab sellele, et harilik sigur oli toetatav ravimtaimena, mitte aga köögiviljana. Kuna tõendite kogum tõendab, et kaebaja on põldudel nr 301, nr 303 ja nr 304 harilikku sigurit kasvatanud 2015.–2016. aastast, siis ei riku PRIA poolt kodulehel 2017. aastal avaldatud põllumajanduskultuuride loetelule tuginemine kaebaja õigusi.
41.PRIA on kohtuistungil selgitanud, et põllumajanduskulutuuride loetelu tugineb avaliku teabe seadusest Vabariigi Valitsusele antud volitusnormil ja Vabariigi Valitsuse 10.01.2008. a määrusel nr 11, millega on kehtestatud „Klassifikaatorite süsteem“.
42.PRIA on kodulehel avaldatud põllumajanduskultuuride loetelu aluseks võtnud Statistikaameti „Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator 2015“{https://vana.riha.ee/riha/main, 29.08.2019}, millise õiguslikuks aluseks on EPN määrus (EÜ) nr 1166/2008, 19.11.2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut. Samuti Komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93.
43.Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator 2015 kohaselt on kasutatav põllumajandusmaa kasutatav põllumaana järjekorra number 116 kohaselt muuhulgas ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks. Ravim- ja maitsetaimede loetelus on järjekorra number 129 all ravim- ja maitsetaim harilik sigur. Nimetus ladina keeles: Cichorium intybus Maakasutuse tüüp: P. Perekond või sugukond: Sigur. Põllumajandusmaa on kasutatav põllumaana järjekorra number 252 kohaselt muuhulgas köögivilja kasvatamiseks. Köögiviljade loetelu sisaldab järjekorra number 281 all salatsigurit, mida kasvatatakse, avamaal või madala katte all. Madal kate (s.h kiletunnel), sissemineku võimaluseta. Nimetus ladina keeles: Cichorium intybus var. foliosum Maakasutuse tüüp: P. Perekond või sugukond: Sigur.
44.Seega ei ole Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator 2015 kohaselt harilik sigur köögiviljaks, nagu selgitab kaebaja internetist leitud erinevatele andmetele tuginedes. Samuti ei saa järeldada, et PRIA on omaalgatuslikult ja ilma pädevuseta kehtestanud toetatavate põllumajanduskultuuride loetelu köögiviljade osas, sest tegemist on Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator 2015-st tuleneva põllumajandusmaa põllumaana kasutamisega köögiviljade kasvatamisel olukorras, kus harilikku sigurit ei ole Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator 2015 kohaselt köögiviljade loetellu kantud.
45.Kuna Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator 2015 on koostatud korrektsel siseriiklikul õiguslikul alusel ja korrektsel rahvusvahelise õiguse õiguslikul alusel, siis ei kuulu kaebus rahuldamisele üksnes põhjusel, et ravimtaimede loetelu on kehtestatud määruse nr 53 lisas ja samasugust loetelu määruse lisana ei ole maaeluminister toetatavate köögiviljade osas pidanud vajalikuks kehtestada.
46.PRIA kodulehel avaldatud põllumajanduskultuuride loetelu kõrvalejätmine ei anna kohtu hinnangul kaebajale õigust saada toetust põllumajanduskultuurile, mille kasvatamise eest toetuse saamise õigus ka ühestki teisest õigusaktist ei tulene.
47.Kaebaja viide põllumajandusministri 05.05.2006. a määrusele nr 60 halduskohtu seisukohta ei väära, kuna määruse nr 60 „Köögiviljakultuuride seemne kategooriad ning köögiviljakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded“ § 2 p-de 15 ja 16 järgi on köögiviljakultuuri liikideks kähar endiiviasigur ja salatsigur. Kaebaja ei ole taotlusele neist kumbagi märkinud ega ole kontrollide käigus esitatud põlluraamatu kohaselt kumbagi neist ka kasvatanud.
48.Asjakohane ei ole ka viide Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2017/1925, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa, sest kaebaja poolt vastustajale taotluse esitamise ajal 22.05.2017. a määrus veel ei kehtinud. Tariifi- ja statistikanomenklatuuri eesmärgiks ei ole Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetusõigusliku kultuuri kindlakstegemine, mille tõttu puudub kaebajal ka sellele määrusele tuginedes alus toetuse saamiseks.
49.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19 lg 1 kohaselt, kui pindalatoetuskava või –meetme alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab artikli 17 lõikes 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul artikli 18 kohaselt kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud
erinevus, kui kõnealune erinevus on suurem kui 3% või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20% kindlaksmääratud pindalast. Asjaomasele põllukultuurirühmale ei anta toetust, kui erinevus on üle 50% kindlaksmääratud pindalast. Kohus nõustub vastustaja käsitlusega, et vaidlusaluste põldude eest PRIA ja Põllumajandusameti kohapealses kontrollis kindlaks tehtud kasvatatav põllumajanduskultuur ja kultuurigrupp erineb 2017. aasta pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusele märgitud kultuurist ja kultuurigrupist. Vaidlust ei ole vastustaja järelduse üle, et taotletud ja kindlaksmääratud pinna erinevus on toetusmääragrupis olnud suurem kui 50%. Seega on vastustaja õiguspäraselt asunud seisukohale, et praeguse vaidlusega hõlmatud põldude osas tuleb toetust vähendada.
50.Kaebaja on taotlenud tunnistada põhiseaduse vastaseks ELÜPS § 114 lg 1, mille kohaselt, kui toetuse saaja ei ole käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul toetust tagasi maksnud või toetusraha ei ole käesoleva seaduse § 112 lõike 2 kohaselt tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Kaebaja on seisukohal, et selline viivisemäär on ebamõistlikult kõrge.
51.Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29. märtsi 2017. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-15-16, p 96). Viidatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjas toimus sisuline vaidlus intressinõude suuruse üle. Sellest otsusest erinevalt ei ole praeguse vaidluse lahendamise ajaks selgunud, kas ja kuivõrd raskeks muudaks kaebaja olukorra ELÜPS § 114 lg-s 1 sätestatud viivisemäära kohaldamine. Kohus on seisukohal, et praeguse vaidluse kontekstis ei ole ELÜPS § 114 lg 1 asjassepuutuv säte. Tõendite kogumist ei nähtu, et viivis oleks saavutanud põhivõlga ületava taseme või et kaebajal tuleks maksta viivist tagasinõutava summa ajatamise tõttu. Samuti pole kaebaja esitanud muid asjaolusid, mis muudaks ELÜPS § 114 lg-s 1 sätestatud viivisemäära kaebaja jaoks põhiseadusvastaselt ebamõistlikuks. Kaebaja taotlus ELÜPS § 114 lg 1 kohaldamata jätmiseks selle põhiseadusvastasuse tõttu tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
52.Neil faktilistel ja õiguslikel alustel jätab halduskohus nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse rahuldamata.
53.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, peab kaebaja oma menetluskulud (tl 60–62) ise kandma (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.