lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1264/18

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1264/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5138
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1264

Haldusasi

BGS Akustik OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.05.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/039157-9 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – BGS Akustik OÜ, esindaja vandeadvokaat Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.04.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

BGS Akustik OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Mitte võtta asja juurde BGS Akustik OÜ 19.08.2019 seisukoha lisa (Merko Ehitus Eesti AS kvaliteedispetsialisti 19.08.2019 e-kiri).
2.Jätta BGS Akustik OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.04.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-1264 muutmata.

Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.10.2019. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-18-1264 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 28.05.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/039157-9 BGS Akustik OÜ perioodi september–detsember 2016 sisendkäibemaksu 37 705,75 euro võrra ja sama perioodi maksustatavalt käibelt arvestamisele kuuluvat käibemaksu 39 266,35 euro võrra. Kontrolli tulemusel vähenes BGS Akustik OÜ maksukohustus 1560,60 euro võrra. BGS Akustik OÜ ei soetanud tegelikult Techno City Eesti OÜ-lt (TCE) ehitusteenust. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: a) tehingu kohta vormistatud dokumendid on puudulikud ja vastuolulised (sh ei ole võimalik tuvastada, kes allkirjastas TCE nimel 2016. a septembrit puudutavad töövõtulepingud nr 005 ja 007; ülejäänud perioodi kohta ei ole lepinguid üldse vormistatud; puuduvad tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid; arvetel ja töövõtulepingutes kajastatud tööde maksumused on erinevad); b) RJ ja RI ei kinnita veenvalt töötamist TCE-s (ei osanud nimetada kõige suurema töömahuga ehitusobjekti; formaalselt TCE töötajatena vormistatud isikud tegutsesid tegelikult BGS Akustik OÜ juhatuse liikme ML juhtimise ja kontrolli all); c) TCE ei kinnita tehingutes osalemist (tühistas 2016. a septembris toimunud müügi BGS Akustik OÜ-le ja ei olnud maksuhaldurile küsitlemiseks kättesaadav); d) 22.02.2017 leping, millega TCE loovutas BGS Akustik OÜ võlgnevuse TCE ees Femida Law Office OÜ-le, ei kinnita tehingu toimumist (suures osas ei olnud loovutatud nõude aluseks olnud arvete tasumise tähtaeg veel saabunud, seega polnud tegemist võlgnevusega). BGS Akustik OÜ ei müünud ehitusteenust ML Viimistlus OÜ-le (MLV). Seda kinnitavad järgmised asjaolud: a) BGS Akustik OÜ ei ostnud TCE-lt ehitusteenust ega osutanud seda ka ise, sest BGS Akustik OÜ-l puuduvad töötajad; b) arvetele märgitud ostja ja müüja juhatuse liige ja osanik on ML, kes omas tegelikku kontrolli ehitusobjektidel toimuva ja seal töötanud isikute üle; c) tööd teostas tegelikult MLV, kellel oli leping peatöövõtjaga. BGS Akustik OÜ ei ostnud MLV-lt ehitusmaterjale ega müünud neid edasi TCE-le – selleks puudus vajadus, kuna TCE ja BGS Akustik OÜ vahel ei toimunud tegelikult tehinguid. Tegemist on näilike tehingutega, mida ei saa maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 järgi maksustamisel arvesse võtta. Tehingute tegelik kasusaaja oli MLV, kes sai maksueelise sisendkäibemaksu mahaarvamise näol. BGS Akustik OÜ oli sellest teadlik.
2.BGS Akustik OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks, heites maksuhaldurile ette uurimispõhimõtte rikkumist, tõendite väära hindamist ja maksuotsuse ebapiisavat motiveerimist. Kaebaja leidis, et vaidlusalused tehingud TCE ja MLV-ga on tegelikult toimunud ning kaebaja on seda piisavalt tõendanud. Kaebaja on andnud maksuotsuses esile toodud ebakõladele mõistliku selgituse. Üksikutest formaalsetest puudustest ei saa järeldada tehingute näilikkust.
3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuse põhjenduste juurde.
4.Tallinna Halduskohus jättis 02.04.2019 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes maksuotsuse põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud järeldust, et kaebaja poolt maksumenetluses esitatud tõendid ja selgitused TCE arvetel nimetatud teenuse soetamise kohta ei ole usaldusväärsed ega kinnita tehingute toimumist. 2(11)

3-18-1264 08.08.2016 töövõtulepingu nr 005 kohaselt kohustus TCE teostama 15.08.2016–21.11.2016 betoonpindade katmist tolmutõkkega ja müüritise värvimist RRK Liiva 3 lao- ja tootmishoone objektil. Hinnapakkumist ei ole kaebaja esitanud, kuigi pidi selle esitamise vajadusest aru saama. 19.08.2018 töövõtulepingu nr 007 järgi kohustus TCE teostama 22.08.2016–10.11.2016 seinte katmise töid vastavalt hinnapakkumisele Tallinki Tennisekeskuse objektil. Hinnapakkumise kohaselt on tööde maht 400 m2 ja hind 7,5 eurot/m2. Viidatud lepingute alusel ei ole võimalik tuvastada, kes on TCE esindajana lepingutele alla kirjutanud. Lepingu kontaktandmetes puudub viide TCE esindajale, ehkki kaebaja esindaja andmed on märgitud korrektselt. Lepingutel olev allkiri erineb arve-saatelehtedel olevatest allkirjadest, seega lepingud allkirjastanud isik ei saanud olla sama, kes koostas arved ja andis tööd üle. Kaebaja ei ole mõistlikult selgitanud, miks jäeti kontaktisik lepingusse märkimata ka pärast seda, kui oli teada, kes esindab TCE-d tehingus (kaebaja väidete kohaselt IM). Samuti ei ole kaebaja lükanud ümber maksuhalduri väidet, et lepingutesse kantud e-posti aadress ei toimi. Kui tegemist oleks reaalse tehinguga, jääks tellija sellises olukorras kindluseta, et töös ilmnevate puuduste korral on tal võimalik võtta ühendust töövõtja esindajaga, et tekkinud probleemid lahendada. 24.10.2016–13.02.2017 TCE esindajaks olnud EM ei osanud maksuhaldurile isegi selgitada, kus asub ettevõtte kontor. Seega jääb arusaamatuks, kuhu oleks tellija saanud vajadusel oma nõuetega pöörduda. Kaebaja väide, et kõnealuste lepingute alusel teostatud töödele ei antagi garantiid, on ümber lükatud lepingute p-s 7.1 toodud kokkuleppega. Töövõtulepingu nr 005 alusel ei ole tuvastatav, millises koguses ja millise hinnaga tööde tegemises pooled kokku leppisid. Ehkki lepingu p-s 1.3 on viidatud lepingu lisaks olevale hinnapakkumusele, ei ole seda esitatud. Kaebajaga saab nõustuda, et tööde üleandmine ja vastuvõtmine ei pea tingimata toimuma dokumendi alusel, mis kannab pealkirja „akt“. Samas on tööde üleandmise ja vastuvõtmise dokumenteerimine ehitussektoris tavapärane, sest see on reeglina tasu nõude sissenõutavaks muutumise aluseks. Praegusel juhul on töövõtulepingute p-s 6 sätestatud, et valmis töö üleandmisel koostatakse akt. Töövõtulepingute p-s 5.1.1 on kirjas, et tellija tasub vastavalt teostatud tööde aktidele esitatud arvete alusel. Seega, kui aktsepteerida kaebaja käsitlust, mille kohaselt tuleks tööde üleandmist-vastuvõtmist tõendavate dokumentidena käsitleda arve-saatelehti, erines poolte praktika oluliselt lepinguga kokku lepitust. Kui poolte käitumine erineb kõigis olulistes aspektides lepinguga kokku lepitust, tekitab see põhjendatud kahtluse selles, et leping ei väljenda tegelikku õigussuhet. Lepingutega kokku lepitud tööde ning arvetega kaetud tööde maksumuste vahel on vastuolud. Töövõtulepingu nr 005 järgi on RRK Liiva 3 objekti kogumaksumus 48 180 eurot, kuid tegelikult teostati sellel objektil töid 77 386,20 euro ulatuses. Kui võtta arvesse, et leping ei hõlma 2016. a detsembrit, on teostatud töid ikkagi 56 487,80 eurot, mis ületab lepingu maksumuse 8317,80 euro võrra. Kui arvestada ka detsembrit, siis on vastav näitaja suurem 29 206,20 võrra. Töövõtulepingu nr 007 järgi oli tööde maksumus Tallinki Tennisekeskuses kokku 36 000 eurot, kuid TCE arve-saatelehtede alusel on teenuseid osutatud kokku 103 090,62 eurot. Kuigi tööde mahud võivad tööde teostamise käigus poolte kokkuleppel suureneda, ei ole kaebaja tõendanud vastavate kokkulepete sõlmimist. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, millise õigussuhte alusel teostati ehitustöid objektidel, mis on kajastatud arve-saatelehtedel, kuid ei ole hõlmatud kaebaja poolt esitatud töövõtulepingutega. Kaebaja väitel ei tähenda asjaolu, et TCE töötajad RJ ja RI ei maini oma ütlustes Liiva 3 objekti, et isikud ei töötanud nimetatud objektil. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et töötajad kuulati üle üheaegselt nii kaebaja suhtes läbi viidud maksumenetluses kui ka TCE maksumenetluses, kuid küsimuste rõhuasetusest võib aimata, et tegu oli TCE suhtes läbi viidud maksumenetlusega. Kaebaja leiab, et kuna TCE kontroll hõlmas üksnes septembrit 2016, on seletatav, miks isikud on maininud oma seletustes üksnes Tallinki Tennisekeskust ja Mustamäe haiglat, kuid mitte Liiva 3 objekti, kus olid kõige suuremad tööd. Kaebaja käsitlusega ei saa 3(11)

3-18-1264 nõustuda. Isikutelt võetud ütlused hõlmavad mõlema ettevõtte kontrollimenetlusi ja ei ole tuvastatav, et isikud andsid ütlusi üksnes 2016. a septembri kohta. Ütlused puudutavad kogu töösuhet TCE-ga. Kuna nii töövõtulepinguga nr 007 hõlmatud Tallinki Tennisekeskuse kui ka töövõtulepinguga nr 005 hõlmatud Liiva 3 objekti tööde perioodid on suures osas kattuvad ning TCE-l ei olnud väidetavalt teisi töötajaid, jääb arusaamatuks, miks ei maininud isikud oma ütlustes Liiva 3 objekti, ehkki sellel objektil olid kõige mahukamad tööd. See asjaolu kinnitab pigem kahtlust, et isikud ei töötanud tegelikult Liiva 3 objektil. Kaebaja ei ole ka ümber lükanud kahtlust, et kuna TCE-l oli tööde tegemiseks ainult kaks isikut ja lisaks üks nende juhendamiseks, ei vasta arve-saatelehtedega hõlmatud tööde maht objektiivselt võttes kahe isiku võimetele. Töötajad olid töötamise registris (TÖR) registreeritud TCE töötajatena 08.09.2016 ning alates 09.09.2016 võlaõigusliku lepinguga MLV-s ning ka varem olid töötajad töötanud MLV-s. Eeltoodut kokku võttes saab nõustuda maksuhalduri järeldusega, et isikud tegid tegelikult tööd MLV-le ning tehtud tööd hõlmasid osaliselt ka neid objekte, mille kohta on TCE esitanud kaebajale tasumiseks arve-saatelehed. Töösuhete ümbervormistamine oli formaalne. Nimetatud kahtlust kinnitab asjaolu, et nii MLV kui ka TCE objektid kattusid, mistõttu oli isikute kasutamine MLV objektidel reaalselt võimalik. Isikud on oma ütlustes kinnitanud, et tegid tööd TCE-le, kuid see teadmine võis isikuteni jõuda kaebaja vahendusel, mitte tegelike asjaolude pinnalt või siis ei olnud isikud töösuhte ümbervormistamise otsustamisel täiesti vabad. Isikud on avaldanud lootust, et saavad tööd jätkata MLV-s, mis kinnitab, et isikute jaoks on olnud oluline, et õigussuhe tegeliku tööandja MLV-ga säiliks mingis vormis ka TCE lepinguga hõlmatud ajal ning jätkuks peale viidatud suhte lõppemist. Kui isikud on teinud tööd turul juba tunnustatud ettevõtte MLV heaks, on arusaamatu, miks nad oleksid pidanud ilma sisulise põhjenduseta töötama TCE kasuks. Kaebaja on seadnud kahtluse alla, et TCE on esitanud 28.08.2017 parandusdeklaratsiooni ning tühistanud müügi kaebajale. Tõendid kinnitavad, et 28.08.2017 parandusdeklaratsiooniga tühistas TCE seaduslik esindaja septembris 2016 toimunud müügi kaebajale. Maksuhaldur on 29.08.2017 deklaratsiooni parandustega nõustunud. Deklaratsiooni on käsitsi allkirjastanud AB, kes oli nimetatud ajal TCE juhatuse liige. Kaebaja ei ole väitnud, et allkirja ei andnud AB või tal puudus esindusõigus. Kaebaja on tuginenud 22.02.2017 nõude loovutamise lepingule, mille on allkirjastanud sama isik. Asjaolu, et maksuhaldur tegi täpsema teabe saamiseks TCEle korralduse nr 12.2-3/039157-6, mis jäi täitmata, ei muuda juhatuse liikme poolt paberkandjal esitatud deklaratsiooni olematuks. Kuna TCE suhtes läbi viidud kontroll hõlmaski üksnes septembrit 2016, on mõistetav, miks parandati üksnes septembri 2016 deklaratsiooni. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et vähemalt 2016. a septembri osas ei kinnita arvele märgitud müüja tehingutes osalemist. Puuduvad tõendid, et TCE tegutses kontrolliperioodil reaalselt ettevõtlusega. Maksuotsuse lk 8–10 toodud põhjendused on piisavad ja neid ei ole vaja korrata. TCE-l ei olnud tööjõudu, kellega arvetel näidatud mahus teenuseid osutada. TCE-le esitatud korraldused teabe saamiseks jäid täitmata. Alates 24.10.2016 oli TCE juhatuse liige EM, kes ei teadnud 06.12.2016 seletuste kohaselt ettevõtte majandustegevusest midagi. Ettevõtlusega tegelemist ei kinnita ka 22.02.2017 leping, millega TCE loovutas oma nõuded (kokku 112 395,54 eurot) BGS Akustik OÜ vastu Femida Law Office OÜ-le. Nõude hinnaks leppisid pooled kokku 56 200 eurot. Kaebaja ei ole esitanud arusaadavat selgitust selle tehingu majanduslike põhjuste kohta. 2016. a detsembri arvete maksetähtaeg oli alles veebruaris ja märtsis 2017, seega ei olnud loovutatud nõuded osaliselt veel sissenõutavad. Tõenäoliselt tehti tehing üksnes selleks, et jätta maksuhaldurile mulje TCE-st kui reaalselt tegutsevast ettevõttest. Kaebaja poolt esitatud teave seoses TCE ja Viira Grupp OÜ vaheliste tehingutega ei tõenda kaebaja väidet, mille kohaselt oli TCE reaalselt tegutsev ettevõte.

4(11)

3-18-1264 Kokkuvõttes on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et maksumenetluses kogutud tõendid ei kinnita kaebaja väidet, mille kohaselt on TCE ehitusvaldkonnas tegutsev ettevõte, kes oleks saanud osutada kaebajale kontrolliperioodil ehitusteenuseid. Maksuhaldur on põhjendatult tuginenud MKS § 83 lg-le 4 ning lugenud TCE ja kaebaja vahelised tehingud näilikeks, s.o tehinguks, mida selles nimetatud poolte vahel ei ole toimunud ning pooled on varjatult kokku leppinud, et nad ei loe end tehingus näidatud õiguste ja kohustustega seotuks. Näiliku tehingu saab maksuarvestuses kõrvale jätta. Kuna teenuse soetamise fakt ei leidnud tuvastamist, ei saanud sellest tekkida ka maksustatavat käivet käibemaksuseaduse (KMS) tähenduses ning kaebajal puudus õigus kajastada toimumata tehinguid oma sisendkäibemaksu arvestuses. Kaebaja vastuväited tema ja MLV vaheliste tehingute maksustamisele seonduvad eeskätt sellega, et tehingud on toimunud arvetel näidatud viisil. Kuna eespool on tuvastatud, et TCE ei osutanud kaebajale kontrolliperioodil ehitusteenuseid, ei saanud kaebaja neid teenuseid MLVle edasi müüa. Menetluses ei tuvastatud ja kaebaja ei ole väitnud, et talle osutas MLV-le edasi müüdud teenuseid mõni muu isik. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tal oli endal olemas ehitustööde tegemiseks vajalik tööjõud. Kaebaja on väitnud, et ehitustööd tegi ära TCE ning kaebaja müüs need omakorda edasi oma kliendile MLV-le. MLV ja kaebaja puhul on tegemist seotud isikutega, kuna mõlema äriühingu juhatuse liige on ML. Praegu ei ole küsimus selliste tehingute õiguslikus lubatavuses, vaid nende tegelikus toimumises. Tehingu poolte seotus võimaldas esitada tehingute tegelikku sisu moonutatult ning varjata maksuhalduri eest asjaolu, et tegelikkuses tegi arvetel näidatud tööd ära MLV ise, kellel olid selleks vajalikud töötajad ja majanduslik suutlikkus. TCE ja MLV objektid kattusid, mistõttu oli MLV seaduslikul esindajal ka reaalselt võimalik tööde teostamist jälgida ja kontrollida. Maksuhaldur ei ole jätnud hindamata ML 09.03.2017 seletusi. Maksuotsuses ega kontrollaktis ei ole küll tema seletusi eraldi analüüsitud, kuid maksuhalduri põhjendustest on aru saada, et maksuhaldur ei nõustu ML kinnitusega, et tehingud toimusid. Seega ei ole maksuhaldur rikkunud põhjendamiskohustust. Kaebaja vaidlustab maksuhalduri järelduse kauba soetuse ja edasimüügi osas ning leiab, et maksuhalduri järeldus tugineb vaid asjaolul, et kaebajal puudus vajadus osta MLV-lt materjale, mida edasi müüa, sest kaebaja ja TCE vahelisi tehinguid ei ole toimunud. Neid kaebaja väiteid on eespool juba analüüsitud. Kaebaja poolt oktoobri 2016 käibedeklaratsioonil deklareeritud andmeid ei ole muudetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.BGS Akustik OÜ esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 02.04.2019 otsuse tühistamiseks ning uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus keskendus üksikutele puudustele ja ebakõladele kaebaja ning TCE vahelises suhtluses ja tehingute kohta vormistatud dokumentatsioonis. Tegelikult on kõik maksuhalduri kahtlused kõrvaldatud. Hinnapakkumise töövõtulepingu nr 005 kohta esitas TCE. MTA ei küsinud kaebajalt seda konkreetset dokumenti ja iga väiksem minetus ei tähenda, et dokumenti varjatakse või seda pole olemas. Kaebaja selgitas 08.02.2017, et TCE kontaktandmed lepingus jäid lahtiseks, kuna polnud teada, kes TCE poolt lepingule alla kirjutab. Lepingule kirjutas alla juhatuse liige IM ja tema allkiri on tuvastatav. Maksuotsuses ei ole tehtud etteheidet, et kontaktandmeid ei lisatud ka pärast esindaja nime teadasaamist. Lepingusse kantud e-posti aadress on XXX ja käsikirjaliselt on lisatud „ee“. MTA ei ole kontrollinud, kas aadressid XXXvõi YYY toimivad. TCE arvetel oli täiendav teave ettevõtte kontaktide kohta ja need oli avaldatud ka äriregistrile. MTA pole tuvastanud, et need kontaktid ei toimi ja kaebajal polnud vajadusel võimalik tehingupartneri poole pöörduda. Nõude esitamine ei sõltu sellest, kas äriühingul on kontor. Halduskohus ei hinnanud sisuliselt kaebaja selgitusi lepingutesse märgitud garantii kohta. Kaebaja kasutas peatöövõtja tehtud lepingu põhja ega nõudnud oma 5(11)

3-18-1264 alltöövõtjalt töödele garantiid. MTA pole tõendanud, et praktikas antakse ehitustöödele eraldi garantii. Halduskohus pole põhjendanud, milles seisnes oluline lahknevus poolte tegelikes suhetes ja lepingutes kokkulepitus. Kaebaja on tõendanud tööde mahtude kokkuleppelise suurenemise – seda kinnitavad TCE arve-saatelehed. Töövõtusuhe võib tekkida ka suulise kokkuleppe alusel. Uurimiskohustusega seonduvalt ei pööranud halduskohus piisavalt tähelepanu kaebaja väidetele, mis puudutasid tõendite varjamist ja erapoolikut hindamist MTA poolt. RJ ja RI kuulati üle TCE suhtes läbiviidud maksumenetluses, mis puudutas vaid 2016. a septembrit. Kaebaja ei saanud töötajaid vastamiseks „ette valmistada“, sest töötajaid küsitleti MTA korralduste esitamisega samaaegselt. MTA vaikis maksumenetluses maha TCE kontrollimenetluses kogutud tõendid. Halduskohus on alusetult leidnud, et kaebaja ei ole ümber lükanud MTA kahtlust, et TCE arvesaatelehtedega hõlmatud tööde maht ei vasta kahe isiku võimetele. See MTA arvamus ei ole kontrollitav. Lisaks oli MTA-le teada, et TCE sai tööde tegemiseks kasutada kaebaja krohvimismasinat, kuid seda ei ole maksuotsuses arvestatud. Kaebaja väiteid töömahu realistlikkusest kinnitab Merko Ehitus Eesti AS 19.08.2019 vastus, mille kaebaja palub uue tõendina vastu võtta. Tõendiga lükatakse ümber halduskohtu otsuses sisalduvat üllatuslikku järeldust. Halduskohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks TCE 28.08.2017 parandusdeklaratsioon on usaldusväärne. MTA-l puudus võimalus veenduda, kes selle tegelikult esitas. TCE ei olnud pärast parandusdeklaratsiooni esitamist MTA-le kättesaadav. Seega ilmselt oli ka MTA-l selle tõendi suhtes kahtlusi. Lisaks on kohus vastuoluliselt leidnud, et TCE 28.08.2017 parandusdeklaratsioon, millelt nähtub nt autode soetamine ettevõtluse tarbeks, on usaldusväärne, kuid TCE-l puudus tegelik majandustegevus. Mis puudutab nõude loovutamise lepingut, siis kaebaja ei olnud selle lepingu pool ega saagi selle kohta täpseid selgitusi anda. Kohtuotsuses puuduvad arusaadavad põhjendused, miks Viira Grupp OÜ esitatud teave TCEga toimunud tehingute kohta ei ole usaldusväärne. Pole usutav, et isik kinnitaks olematu müügikäibe toimumist tegelikult mittetegutsevale äriühingule, kuna müügiarve väljastamine toob kaasa maksukohustuse suurenemise. MTA ei ole TCE ja Viira Grupp OÜ vaheliste tehingute asjaolusid täpsemalt kontrollinud. Kohtuotsuse p-d 28 ja 29 on vastuolus, sest pole aru saada, kas kohtu arvates tegi ehitustööd MLV või kaebaja. Maksuotsuse väide, et tööd tegi MLV ise, on täielikult tõendamata ja rajaneb vaid oletusel. Eelnev lükkab üksiti ümber MTA järelduse, et tehingute tarbeks TCE-le edasi müüdud ehitusmaterjal ei olnud vajalik.

6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. RJ ja RI kuulati üle nii kaebaja kui ka TCE maksumenetluses. Kuna menetlused toimusid paralleelselt ja puudutasid sama perioodi ja samu tehinguid, ühendas MTA kolmandatelt isikutelt seletuste võtmise. Isikud andsid seletusi kogu töösuhte kohta TCE-s. TCE hilisema juhatuse liikme EM seletused ei ole sisulised. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud töövõtulepingutega, sh garantiiga seonduvat. Lepingus oli viidatud hinnapakkumisele, mida ei ole esitatud; TCE esindusõiguslik isik ei ole tuvastatav; pole tuvastatav, millises koguses ja millise hinnaga töödes kokku lepiti; tööde üleandmine-vastuvõtmine ei toimunud kokku lepitud viisil. Kohus on selgitanud, et tööde mahud võivad suureneda, kuid kaebaja ei ole tõendanud vastava kokkuleppe olemasolu. Tehingute korrektne dokumenteerimine on kaebaja kohustus ja tema kannab selle kohustuse täitmata jätmise riski. TCE võimekust töid teostada on kajastatud kontrollaktis. MTA tugines seejuures elulise usutavuse kriteeriumile. MTA-l ja halduskohtul 6(11)

3-18-1264 puudus teave, et TCE sai kasutada kaebaja masinaid. Maksupettuse puhul ei ole maksuhalduril enamasti võimalik koguda otseseid tõendeid. MTA on põhjendanud kahtlust, et TCE, kes jättis riigile maksud tasumata, lisati tehingute ahelasse näilikult. MTA-l ei olnud TCE parandusdeklaratsiooni vastu võttes alust selle autentsuses kahelda. MTA on väitnud, et TCE-l puudus äritegevus ehitusvaldkonnas, mida kinnitab käibedeklaratsiooni parandus. Muu TCE äritegevus, sh autode soetamine, ei olnud kontrolli esemeks. Halduskohus on piisavalt põhjendanud nõude loovutamise lepinguga ja Viira Grupp OÜ tehingutega seonduvat. Isikute seotus võimaldas näilikes tehingutes kokku leppida. Halduskohtu sõnastus p-des 28 ja 29 on veidi ebatäpne, kuid on aru saada, et kohtu arvates teostas töid siiski MLV. Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud, millel MTA kahtlus rajaneb ja uurimispõhimõtet ei ole rikutud. Tõendeid ja asjaolusid tuleb hinnata kogumis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kaebajale heidetakse maksuotsuses sisuliselt ette osavõttu maksupettusest, mis hõlmab näilike tehingute tegemist TCE ja MLV-ga. MKS § 83 lg-st 4 tulenevalt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Mis puudutab tõendamise standardit, siis ei pea maksuotsusega tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses, sest maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Tõendamise standardiks maksumenetluse on mõistlik kahtlus, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (vt nt Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-1513, p-d 10 ja 13; 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 9). Eelnevast tuleneb üksiti, et kaudsete asjaolude ja tõendite kogumil põhineva kahtluse ümberlükkamiseks ei piisa maksuotsuse iga üksiku asjaolu kahtluse alla seadmisest (sest üks asjaolu eraldi võetuna ei moodustagi põhjendatud kahtlust), vaid maksukohustuslane peab esitama sellise eluliselt usutava versiooni tehingute toimumisest koos oma väiteid kinnitavate tõenditega, mis maksupettuses osalemise kahtluse kõrvaldaksid või kahtlust oluliselt vähendaksid. Kui tehinguid tehakse viisil, mida ei saa pidada äris tavapäraseks või mõistlikuks, peab maksukohustuslasel olema selleks mingi loogiline ja tema äritegevuse spetsiifikast või konkreetse juhtumi eripärast tingitud selgitus.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks ta nõustub maksuotsuse järeldusega, et kaebaja ei soetanud tegelikult TCE-lt ehitusteenust ja seetõttu puudub tal õigus TCE arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud selgitused ei anna alust teistsuguseks järelduseks.
10.Tõenditest selgub, et TCE esitas oma maksukontrolli käigus 28.08.2017 maksuhaldurile käibedeklaratsiooni parandused, millega tühistas 2016. a septembris deklareeritud ehitusteenuse müügi kaebajale (MTA 03.09.2018 vastuse lisa 24). Seega sisuliselt on tehingu teine pool tunnistanud, et ei teinud 2016. a septembris kaebajaga arvetel näidatud tehinguid (seinte krohvimine Punane tn 76 ehk Tallinki Tennisekeskuse objektil ning betoonpindade katmine tolmutõketega ja müüritise värvimine Liiva tn 3 ehk RRK laohoone objektil). Kuigi parandusdeklaratsioon ei puuduta 2016. a oktoobrit–detsembrit (TCE kontrolliperiood hõlmas ainult 2016. a septembrit), saab sellest tehtavaid järeldusi laiendada ka neile kuudele, sest tööd, mida TCE väidetavalt tegi 2016. a septembris Liiva tn 3 ja Punane tn 76 objektidel, jätkusid ka hiljem (vrd tabel kontrollakti p-s 1.2.1.1 ja arved MTA 03.09.2018 vastuse lisades 15–17; vt ka töövõtulepingud nr 005 ja 007 MTA 03.09.2018 vastuse lisades 12–13). Puudub mõistlik alus arvata, et parandusdeklaratsiooni esitas keegi tundmatu või volituseta isik – sellele on alla 7(11)

3-18-1264 kirjutanud TCE juhatuse liige AB, TCE maksumenetlust läbi viinud maksuaudiitor on parandusdeklaratsiooniga 29.08.2017 nõustunud ning vastustaja kinnitusel on parandatud andmed kantud maksukohustuslaste registrisse. See, et MTA soovis küsida TCE-lt parandusdeklaratsiooni kohta täiendavat teavet, kuid äriühing ei vastanud päringutele, ei tähenda, et parandusdeklaratsioon tuleks kõrvale jätta. Maksuhaldur otsustab oma kaalutlusõiguse alusel, milliseid tõendeid on konkreetses maksumenetluses vaja koguda (MKS §-d 6 ja 59), kuid soov konkreetse tõendiga seonduvaid asjaolusid täpsustada ei tähenda tingimata, et kui sellist täpsustust ei õnnestu saada, tuleb tõend lugeda ebausaldusväärseks, vaid sellist tõendit tuleb hinnata kogumis muude tõenditega.

11.TCE ja kaebaja vahelise ehitusteenuse osutamine oli suures osas kirjalikult dokumenteerimata: töövõtulepingud nr 005 ja 007 puudutasid kaebaja sõnul vaid 2016. a septembrit ning ülejäänud perioodide ja objektide kohta kirjalikke lepinguid ei vormistatud; TCE hinnapakkumine on olemas vaid Punane tn 76 objekti kohta; tööde kohta ei peetud ehituspäevikut ega tehtud muid kirjalikke märkmeid; ei vormistatud tööde üleandmisevastuvõtmise akte. Kuigi suulised kokkulepped ei ole iseenesest keelatud, ei saa seda antud juhul pidada tavapäraseks. Tegemist oli suuremahuliste tehingutega (maksumus kontrolliperioodil oli kokku 188 528 eurot). Kaebaja selgituse kohaselt müüs ta TCE-lt soetatud ehitusteenused omakorda edasi MLV-le. Seega vastutas kaebaja MLV ees tööde nõuetekohase teostamise eest, kuid ei kindlustanud mingil viisil oma riske olukorraks, kus kaebaja alltöövõtja ei tee suuliselt kokkulepitud tööd kvaliteetselt või tähtaegselt ning tehingu pooltel tekib tööde teostamise või tasu maksmisel üle vaidlus. Kaebaja ei ole välja toonud mingeid asjaolusid, millest saaks järeldada erilist usaldust TCE vastu, nii et suulised kokkulepped saaks lugeda käesolevas asjas mõistlikuks ja tavapäraseks. Eelnevat arvestades on pigem usutav, et pooled ei näinud tehingute dokumenteerimisega vaeva põhjusel, et TCE ei osutanud kaebajale tegelikult ehitusteenuseid. Ringkonnakohus märgib ka, et maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (vt nt Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p 15). Tehingute dokumenteerimata jätmisega võttis kaebaja endale riski, et võimaliku maksuvaidluse korral võib tehingute toimumise tõendamine olla raskendatud (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 13).
12.Lisaks sellele, et tehingud olid suuresti dokumenteerimata, ei järginud tehingu pooled tegelikkuses neidki tingimusi, mis olid 2016. a septembri kohta töövõtulepingutes nr 005 ja 007 kirjalikult kokkulepitud: töövõtulepingu nr 005 kohta ei ole esitatud hinnapakkumist, kuigi lepingus on viidatud, et töid tehakse vastavalt hinnapakkumises märgitule; töövõtulepingud nägid ette arvete tasumise eeldusena üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamise, kuid tegelikkuses seda ei tehtud; töövõtulepingutes oli kokku lepitud garantii, mida kaebaja väitel praktikas ei rakendatud; töövõtulepingutes on täpselt kirjas tööde maksumus, kuid vähemalt töövõtulepingu nr 005 puhul pole teada, kuidas see summa täpsemalt kujunes; töövõtulepingute järgi tuli täiendavad kokkulepped vormistada kirjalikult, kuid nt teenuse mahu ja seega ka maksumuse oluline suurenemine lepiti siiski kokku suuliselt. Kaebaja väitel oli kirjalik leping pelgalt formaalsus, sest TCE nõudis seda. Samas jääb selgusetuks, et kui kirjalike lepingute olemasolu oli ühe tehingupoole jaoks oluline, siis miks sõlmiti need ainult kahe ehitusobjekti kohta, üksnes septembrikuu osas ning neidki lepinguid praktikas tegelikult ei järgitud, vaid neid muudeti suuliste kokkulepetega.
13.MTA on kaebajale ette heitnud, et töövõtulepingutel puudus TCE poolse allkirjastaja ja kontaktisiku nimi. Kaebaja sõnul allkirjastas töövõtulepingud TCE nimel juhatuse liige ja maksuhaldur ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kaebaja on ka selgitanud, et TCE poolse kontaktisiku nimi jäi esialgu lahtiseks, sest konkreetne isik selgus alles hiljem. Seega on kaebaja andnud neile formaalsetele puudustele arusaadava selgituse. Lisaks on maksuhaldur 8(11)

3-18-1264 tuvastanud, et töövõtulepingutesse märgitud TCE e-posti aadress ei ole reaalselt toimiv. Kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole tuvastanud toimivat aadressi, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maksuhalduril kohustust katsetada kõikvõimalikke eri versioone kaebaja sõlmitud töövõtulepingusse märgitud e-posti aadressist, tuvastamaks selle, mis reaalselt toimib, vaid kui kaebaja seadusliku esindaja allkirja kandvas lepingus olid tehingu teise poole kontaktandmed puudulikud, tuli kaebajal endal näidata, millisel viisil ta vajadusel oma tehingupartneriga kontakteerus. Kaebaja väitel olid vajalikud andmed olemas TCE arvetel, kuid arved esitati kaebaja sõnul alles siis, kui arvele märgitud tööd olid juba tehtud. Kokkuvõttes ei olegi aga töövõtulepingute formaalsetel puudustel ringkonnakohtu hinnangul määravat tähtsust, sest eespool toodud asjaolud kogumis viitavad sellele, et pooled ei järginudki tegelikult töövõtulepingutes kokkulepitut ning see tekitab põhjendatult kahtluse, et töövõtulepingud olidki vormistatud vaid maksuhaldurile tehingu toimumisest mulje jätmiseks.

14.Asja lahendamisel ei ole määrav, kas TCE-l võis kontrolliperioodil mingi majandustegevus siiski olla (nt sõidukite soetamine). Maksuhaldur on seadnud kahtluse alla TCE reaalse äritegevuse ehituse valdkonnas ega kontrollitud muid TCE majandustegevuse aspekte. Kaebaja väidab, et Viira Grupp OÜ selgitus TCE-ga tehtud tehingute kohta kinnitab, et TCE-l oli tegelik majandustegevus ka ehitusvaldkonnas. Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur on TCE väidetava tehingupartneri Viira Grupp OÜ selgituste ebausaldusväärseks lugemise põhjuseid piisava põhjalikkusega kirjeldanud maksuotsuse p-s 3 (lk 8–9) ja kuna halduskohus nõustus MTA põhjendustega, ei pidanud ta neid kohtuotsuses üle kordama (HKMS § 165 lg 2). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuna Järve 34a objektil osales TCE väidetavalt tehingute ahelas, millega oli seotud ka ML-ga seotud äriühing (TCE oli väidetavalt alltöövõtjaks ML-ga seotud SkyHummer OÜ-le, millel puudub tegelik majandustegevus), ning nimetatud tehingute ahel ei olnud kaebaja suhtes läbiviidud maksukontrolli esemeks, et saa teha Viira Grupp OÜ seletustest veenvaid järeldusi selle kohta, et Viira Grupp OÜ tegelikuks tehingupartneriks Järve 34a objektil oli TCE.
15.Kuigi on tõsi, et maksuhaldur ei tuginenud vaidlustatud maksuotsuse tegemisel kõigile TCE suhtes paralleelselt läbi viidud maksumenetluses kogutud tõenditele, ei saa seda nimetada tõendite „maha vaikimiseks“ – halduskohus on täiendavad tõendid MTA-lt välja nõudnud, kuid kaebaja ei ole näidanud, kuidas TCE maksumenetluses kogutud, kuid kaebaja maksumenetluses arvestamata jäänud tõendid oleks kaasa toonud teistsuguse tulemusega maksuotsuse.
16.Kaebaja selgitas maksumenetluses, et arvetel näidatud ehitusobjektidel tegid TCE nimel tööd RJ ja RI, kuid maksuotsuses ei loetud seda kaebaja väidet usutavaks. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette tõendite kallutatud hindamist. Ringkonnakohus leiab, et RJ ja RI kohustati kolmandate isikutena seletusi andma nii TCE kui ka kaebaja maksumenetluses (vt isikutele tehtud korraldused teabe andmiseks; MTA 03.09.2018 vastuse lisad 18 ja 20 ning 08.10.2018 vastuse lisad 1 ja 2). Kui TCE maksumenetluses oli kontrolliperioodiks vaid 2016. a september, siis kaebaja maksumenetluses antud 05.04.2017 korraldustega kohustas MTA nimetatud isikuid andma selgitusi TCE-s töötamise kohta perioodil september–detsember 2016. Mõlemad isikud andsid suulisi seletusi 01.06.2017 (MTA 03.09.2018 vastuse lisad 19 ja 21) ning protokollides on viidatud seletuste võtmise alusena nii TCE kui ka kaebaja maksumenetluses tehtud korraldustele. RJ-le ja RI-le esitatud küsimused puudutavad töötamist TCE-s ja MLV-s, sh on mõlemalt konkreetselt küsitud, millistel objektidel nad TCE töötajatena töid tegid (vt seletuste protokollide lisad 1). Seega ei ole asjakohased kaebaja väited, et RJ ja RI seletused puudutavad vaid TCE-d ja 2016. a septembrit ning isikud ei saanud aru, et neilt küsiti kõigi ehitusobjektide kohta, kus nad tööd tegid. Õige pole ka kaebaja väide, et tal puudus võimalus RJ ja RI maksuhaldurile sobivate vastuste andmiseks ette valmistada. Iseenesest on õige, et nimetatud isikud said MTA korraldused kätte alles seletuste andmise päeval. Samas on tuvastatud, et RJ ja RI töötasid kuni 15.05.2016 ML kontrolli all olevas MLV-s. Alates 09.06.2016 oli RJ-l ja 9(11)

3-18-1264 RI-l MLV-ga võlaõiguslikud lepingud, kuid nad olid samal ajal vormistatud TCE töötajateks. 01.06.2017 seletuste andmise ajal olid RJ ja RI jätkuvalt seotud MLV-ga. Seega sisuliselt olid RJ ja RI kogu aeg seotud ML kontrolli all olevate äriühingutega. Kui kaebaja osales teadlikult näilike tehingute ahelas, mille peamiseks kasusaajaks oli kaebaja juhatuse liikme ML-ga seotud teine äriühing (MLV), on võimalik, et RJ-le ja RI-le anti juhised, mida tuleb võimalike kontrollide puhul oma tööandja kohta vastata. Kuna mõlemad isikud töötasid MTA-le seletuse andmise ajal MLV objektidel ja lootsid sõlmida MLV-ga tähtajatud töölepingud, et saada kindlustunne edasiseks, on nende lojaalsus mõistetav. Tuleb ka märkida, et kuigi RJ ja RI väitsid üldiselt, et kontrolliperioodil oli nende tööandjaks TCE, oskasid nad 01.06.2017 seletustes konkreetselt nimetada vaid Tallinki Tennisekeskuse ja Mustamäe haigla objekti, kuigi TCE arvetel on mitmeid muid objekte, sh on kõige suurema mahuga töid tehtud Liiva tn 3 objektil. Eelnev koostoimes muude eespool tuvastatud asjaoludega annab aluse kahelda kaebaja ning RJ ja RI kinnitustes, et nimetatud isikud töötasid TCE-s. See tähendab üksiti, et asja lahendamisel ei ole tähtsust, kas RJ ja RI koos töödejuhatajaga olid (teoreetiliselt) võimelised TCE arvetel märgitud mahus tööd kolmekesi ära tegema. Seetõttu tagastab ringkonnakohus kaebaja poolt 19.08.2019 menetlusdokumendi lisas esitatud uue tõendi (Merko Ehitus Eesti AS kvaliteedispetsialisti 19.08.2019 e-kiri, milles selgitatakse betoonpindade tolmutõkkega katmiseks ja müüritise värvimiseks kuluvat aja- ja inimressurssi) kui mitte asjakohase (HKMS § 62 lg 2).

17.Halduskohus on põhjendatult kahelnud TCE ja Femida Law Office OÜ vahelise nõuete loovutamise lepingu (MTA 03.09.2018 vastuse lisa 27) usaldusväärsuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 163 järgi ei ole nõude loovutamiseks üldjuhul vaja võlgniku nõusolekut. Seega üldjuhul ei pruugi võlgnik tõepoolest teada, millistel põhjustel ja millistel tingimustel tema võlausaldaja nõude loovutab. Käesoleval juhul oli aga nõude loovutamise leping kaebaja kui võlgniku valduses (maksuhaldurile esitas lepingu kaebaja) koos nõude summat jms tehingu tingimusi puudutava teabega, kuigi pooled käsitasid lepingu tingimusi konfidentsiaalsena ja kohustusid seda mitte avaldama kolmandatele isikutele (vt lepingu p 5). Kui selline konfidentsiaalne leping oli kaebaja valduses, võib temalt mõistlikult eeldada ka teadmist, millistel asjaoludel selline leping sõlmiti. Lepingu järgi loovutas TCE Femida Law Office OÜle kaebaja nõude, mis tulenes TCE 30.11.2016 ja 30.12.2016 arvetest, kuid vähemalt viimati nimetatud arvetel märgitud tasu ei olnud 22.01.2017 lepingu sõlmimise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Iseenesest on võimalik loovutada ka tulevikus tekkivaid nõudeid (VÕS § 164), kuid kaebaja ei ole välja toonud mingeid asjaolusid, millest saaks järeldada tema soovimatust või võimetust TCE-le nimetatud arveid õigeaegselt ära maksta või mis tahes muid erimeelsusi TCE-ga, mis võinuks õigustada TCE poolt nõude loovutamist TCE jaoks üsna kahjulikel tingimustel (loovutatavate nõuete summa on kokku 112 395,54 eurot, kuid nõude hind on lepingu järgi üksnes 56 200 eurot).
18.Eespool toodud asjaolud kinnitavad kahtlust, et kaebaja ei ole tegelikult TCE-lt arvetel näidatud ehitusteenust soetanud.
19.Kuna kaebaja väidab, et müüs TCE-lt soetatud ehitusteenuse edasi MLV-le, kuid kuna TCElt teenuse soetamine ei ole tõendatud ja kaebajal endal puudusid töötajad, on veenev ka maksuotsuse järeldus, et kaebaja poolt TCE-le ehitusteenuse müügi tehinguid ei ole tegelikult toimunud. See seab üksiti põhjendatult kahtluse alla kaebaja väite, et ta soetas MLV-lt ehitusmaterjale ja müüs need edasi TCE-le, sest need olid vajalikud ehitusteenuse osutamiseks. Näilike tehingute tegemist soodustas asjaolu, et nii kaebaja kui ka MLV on ML-ga seotud isikud ning ML omas kontrolli ehitusobjektidel teostatud tööde üle. Eelnevat arvestades ei ole kaebajale maksu määramisel olulist tähtsust, kas MLV tegi ehitusobjektidel töid ise või kasutas selleks mingeid kolmandaid isikuid. Need asjaolud omavad eeskätt tähtsust MLV võimaliku maksukohustuse hindamisel. 10(11)

3-18-1264

20.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja