BGS Akustik OÜ kaebus 28.05.2018 maksuotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – BGS Akustik OÜ, esindaja vandeadvokaat Gerly Kask
Asja läbivaatamine
Maksu- ja Tolliameti nr 12.2-3/039157-9
Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti 14.03.2019 menetlusdokumendile lisatud e-kirjavahetus OÜ-ga Viira Grupp 3-el lehel.
2.Jätta BGS Akustik OÜ kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.05.2019.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA/vastustaja) 28.05.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/039157-9 vähendati OÜ BGS Akustik (kaebaja) käibemaksukohustust 1560,60 euro võrra. Maksuotsuse kohaselt kontrollis MTA 05.01.2017 korralduse ja 14.02.2017 korralduse alusel kaebaja maksude arvestamise ja tasumise õigsust perioodil september-detsember 2016 (k.a). Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud on kajastatud 28.02.2018 kontrollaktis (kontrollakt), mis on maksuotsuse lahutamatu osa. Maksuhaldur asus kokkuvõtvalt seisukohale, et kaebaja ei teostanud ehitustöid ise ega ostnud ehitusteenust sisse OÜ-lt Techno City Eesti (edaspidi TCE). Seega ei olnud kaebaja ehitusteenuse müüjaks oma väidevale kliendile ML Viimistlus OÜ (edaspidi ML). Samuti puudus kaebajal vajadus osta ML-lt materjale, mida müüa siis edasi TCE-le, sest TCE ja kaebaja vahel tehinguid ei ole reaalselt toimunud. Eeltoodust tulenevalt leidis maksuhaldur, et kaebaja on perioodil 01.09.2016 kuni 31.12.2016 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud TCE poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 37 705,75 eurot ning kaebaja kasutas teadlikult sisendkäibemaksu mahaarvamise suuren1(10)
damise eesmärgil TCE valearveid. Kuna teenuse soetamise fakt kinnitust ei leidnud, siis ei saa sellest tekkida ka käivet. Tegu on näiliku tehinguga, mida ei võeta maksustamisel arvesse. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja ühtlasi alusetult deklareerinud perioodil 01.09.2016-31.12.2016 KMD real 1 ML-le 20%-ga maksustatavat käivet kokku summas 196 331,74 ja real 4 20%-ga maksustatavat käivet kokku summas 39 266,35 eurot. Käive saab tekkida vaid reaalsetest tehingutest ning mittetoimunud tehingutest käivet ei teki. Kuna maksuhalduri hinnangul analüüsitud tehinguid kaebaja ja ML vahel reaalselt aset ei leidnud, siis ei kuulu nimetatud käive ja sellelt arvestatud käibemaks käibedeklaratsioonidel deklareerimisele. Kontrolli tulemusel vähendati kaebaja perioodi 2016 september-detsember sisendkäibemaksu 37 705,75 euro võrra ja sama perioodi maksustatavat käivet 39 266,35 euro võrra. Kontrolli tulemusel vähenes kaebaja maksukohustus 1560,60 euro võrra (39266,35-37705,75).
2.Kaebaja esitas 27.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.05.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/039157-9 (maksuotsus) tühistamiseks.
3.02.08.2018 kohtumäärusega haldusasjas 3-18-1264 võttis kohus kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
4.Kaebaja taotleb maksuotsuse täielikku tühistamist, kuna leiab, et see on õigusvastane. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri poolt tõendite hindamisel tehtud järeldustega. Ehitusteenuse soetamine TCE-lt.
5.Kaebaja leiab, et MTA poolt väidetud puudused TCE ja kaebaja vahelises lepingus on selgelt otsitud. TCE kontaktandmed lepingus jäeti lahtiseks, kuna ei teatud, kes konkreetselt TCE poolt lepingule alla kirjutab. Lepingule kirjutas TCE esindajana alla juhatuse liige Ilja Morozov ning tema allkiri on tuvastatav. Ehituse töövõtulepingutes nr 005 ja nr 007 kajastuvad kokkulepitud tööd. Mõlemas lepingus on viide hinnapakkumusele. Koos töövõtulepinguga nr 007 esitati maksuhaldurile ka hinnapakkumus, kus kajastud krohvitööde maht. Maksuhaldur ei ole pööranud kaebaja tähelepanu vajadusele esitada töövõtulepingu nr 005 juurde hinnapakkumus. Kõik TCE arved sisaldavad andmeid tööde mahtude kohta ning maksuhalduril olid olemas võimalused tööde mahtude ja hinna kujunemise võrdluseks. TCE teostatud tööde spetsiifika oli viimistlustööd ja need ei nõua kirjalikku lepingut ja nendele töödele ei anta praktikas garantiid. Seoses Liiva 3 objektiga on kaebaja eriarvamuses selgitanud, et arvete hinna muudatus ei ole praktikas erakordne. Detsembri arvetel näidatud tööd ei ole kaetud ehituse töövõtulepinguga nr 005.
6.MTA poolt TCE töötajate seletustest tehtud järeldused ei lähtu tõenditest. Puudub vaidlus, et R.J., R.I. ja A.V. olid kontrollitaval perioodil registreeritud MTA töötamise registris TCE töötajateks, kes deklareeris neile väljamakseid. Ehkki isikud mainisid ütlustes objektidena vaid Tallinki Tennisehalli ja Mustamäe haiglat ja ei maininud Liiva 3 objekti, jättis maksuhaldur välja selgitamata, miks isikud Liiva 3 objekti ei maininud ja kas nad seal tööd tegid. Maksuhaldur küll väidab, et tööd tegi ära ML, kuid see on vaid oletus. Maksuhaldur ei ole küsitlenud ühtki 27-st ML töötajast. Samas ei ole isikute poolt maksumenetluses antud ütlustest võimalik eristada, millised küsimused on esitatud millise korralduse alusel ning küsimuste rõhuasetus tekitab põhjendatud kahtluse, et küsimused neile ei esitatud mitte BGS kontrollimenetluses, vaid TCE kontrollimenetluses. Sellega on ka seletatav, et isikud on oma seletustes maininud tööde objektidena Tallinki Tennisekeskust ja Mustamäe haiglat. MTA on oma vastusele lisanud tõendid (lisa 40 ja 41), mille kohaselt on R.I.ile tehtud septembris väljamakse 300 eurot ja oktoobris 65,52 eurot ja R.J.ile tehtud septembris väljamakse 600 eurot ja oktoobris 64,84 eurot. Kui tegemist on töötasuga, siis tehakse see tavaliselt töö tegemise kuule järgneval kuul. Arvestades oktoobri väljamakse suurust ei ole tõenäoline, et tegu on töötasuga. Septembri väljamakse sai seonduda augusti töödega, mis ei ole kontrol2(10)
liperiood. Eelnevad asjaolud ei ole piisavad kahtluseks, et isikud tegid tööd ML-le ka kontrolliperioodi ajal.
7.Kaebaja vaidlustab ka maksuhalduri järelduse, et R.J. ja R.I. töötasid kontrollperioodil 01.09.2016 kuni 31.12.2016 ja töötavad praegu M.L.i juhtimise ja kontrolli all. Nendel isikutel on võlaõiguslik leping ML-ga, mille alusel nad aeg-ajalt osutavad teenuseid, kuid ei tööta ML juhtimise ja kontrolli all.
8.Paralleelselt BGS maksumenetlusega teostas maksuhaldur maksumenetlust ka TCE suhtes, kus kontrollitavaks perioodiks oli september 2016. Maksuhalduri poolt oluliseks peetud deklaratsiooni parandamine TCE poolt, millega tühistati 29.08.2017 toimunud müük kaebajale, on toimunud peaaegu 6 kuud peale maksuhalduri korralduse saatmist. Maksuhalduril ei õnnestunud saada TCElt kinnitust deklaratsiooni parandamise kohta, kuid sellele vaatamata on esitatud parandusdeklaratsiooni näol maksuhalduri jaoks tegemist õigustatud isiku (A.B.) poolt esitatud deklaratsiooniga. Vastavat parandusdeklaratsiooni ei ole maksuhaldur kohtule esitanud ja seetõttu ei ole kontrollitav, mis parandusdeklaratsioon maksuhaldurile esitati. A.B. on 22.07.2017 sõlminud nõude loovutamise lepingu BGS novembri ja detsembri 2016 arvetest tulenevate nõuete kohta. Lepingul on digiallkiri. Maksuotsuses esitatud väide, mille kohaselt ei ole MTA-le esitatud allkirjalehte või lepingu digikonteinerit, on arusaamatu. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et maksuhalduri poolt esile toodud asjaolud ei välista TCE poolt teenuse osutamist BGS-le. Ehitusteenuse edasimüümine ML-le.
9.Kaebaja poolt ehitusteenuse osutamist ei takista töötajate puudumine. Ehituses on laialt kasutuses alltöövõtt, mida kasutas ka kaebaja. Kaebaja teostas 2017 aastal töid 429 000 euro eest, omamata ühtegi töötajat. Maksuhaldur ei selgita, miks seotud isikute vahelised tehingud ei ole toimivad või lubatavad. Maksuhaldur hindab asjaolusid ebaõigesti, kui leiab, et peatöövõtjale teostas alltöövõttu ML, kes väidetavalt tellis alltöövõtu kaebajalt. ML tellis kaebajalt vaid teatud tööde alltöövõtu. MTA järeldus, et ML teostas arvetele märgitud tööd ise, on täielikult motiveerimata. Maksuhaldur ei ole ML töötajaid küsitlenud. M.L. selgitused on jäetud hindamata. Kaebaja vaidlustab ka maksuhalduri järelduse kauba soetuse ja edasimüügi osas.
10.MTA väidetel ei ole TCE esitanud maksuhaldurile oma majandustegevuse toimimise kohta usaldusväärseid tõendeid. Kaebaja esitas maksuhaldurile 16.03.2018 tõendusmaterjali selle kohta, et TCE on tegutsev ja et temaga on võimalik suhelda. Viira Grupp OÜ kinnitas nii kaebajale kui ka maksuhaldurile, et nad teostasid alltöövõttu TCE-le. MTA seisukoht
11.MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele. Ehitusteenuse soetamine TCE-lt.
12.Maksuhaldur ei ole oma järeldusi teinud üksikute asjaolude pinnalt, vaid on tõendikogumi pinnalt jõudnud põhjendatud kahtluseni, et tehingud ei ole toimunud selliselt, nagu kaebaja väidab.
13.Maksuhaldurile jääb arusaamatuks, miks jäeti kontaktandmed lepingutes märkimata ka lepingute allkirjastamisel, mil oli teada isik, kes lepingu allkirjastab. Lepingutel on samas käsitsi parandatud e-posti aadress ning leping on koostatud selliselt, et ei ole tuvastatav isik, kes töövõtja esindajana lepingu allkirjastas.
14.Väide, et maksuhaldur ei pööranud tähelepanu töövõtulepingu nr 005 hinnapakkumise esitamise vajadusele, ei ole tõene. Küsitud on perioodil 01.09.2016 kuni 31.12.2016 toimunud majandustehingute kohta kõiki dokumente. Hinnapakkumine on lepingu nr 005 p 1.3 kohaselt lepingu lahu3(10)
tamatuks osaks ja kaebaja oleks pidanud ka selle esitama. Kaebaja ei ole seda esitanud eriarvamusega ega ka koos kaebusega kohtule.
15.Kaebaja väidab, et viimistlustöödele ei antagi garantiid. Vastustaja selle väitega ei nõustu, kuna praktikas on tavapärane, et ka viimistlustöödele antakse garantii. Ka viimistlustöödes võib hiljem ilmneda puudusi. Samas on oluline märkida, et nii töövõtulepingu nr 005 kui ka nr 007 punktis 7.1 on sätestatud, et töövõtja garantiiaeg tööle on kaks aastat ning algab tööde üleandmise- vastuvõtmise päevast. Arve-saatelehe alusel töö vastuvõtmine on tavapäratu kuna ehituses antakse tööd üle aktiga, mille kohta on viide ka mõlema töövõtulepingu punktis 6.2. Seega ei vasta arvesaatelehe alusel töö vastuvõtmine koostatud töövõtulepingule ning arve allakirjutamine ei tähenda veel sellega nõustumist, vaid üksnes selle vastuvõtmist. Eelnev näitab, et poolte tegelik tahe ei olnud omavahelisi õigussuhteid reguleerida. Arvetelt ei ole võimalik ka teenuseid identifitseerida. Ka juhul, kui mitte arvestada detsembri töid kaetuks töövõtulepinguga nr. 005, siis ületasid arved lepingu maksumuse 8317,80 euro võrra. Kui arvestada ka detsembri arvet, siis erineb teenuse maht oluliselt lepingust nr 005. Samas sisaldub lepingu punktis 4.1 säte, mille kohaselt tuleb kõik muudatused lepingus vormistada kirjalikult. Selliseid muudatusi ei ole maksuhaldurile aga esitatud.
16.TCE töötajad R.J. ja R.I. ise kõigil arvetel näidatud objektidel töötamist ei kinnita ning tuvastatud ei ole, et TCE oleks kasutanud alltöövõttu. Kui arvestada kõiki TCE poolt perioodil september-detsember 2016 esitatud arveid nii tehtud tööde mahtude kui ka summade osas, siis ei ole eluliselt usutav, et selle suutsid ära teha kaks töömeest. Oluline on, et isikud olid töötamise registris registreeritud töölepinguga 08.09.2016 tööle TCE-sse ning VÕS lepinguga üks päev hiljem, st 09.09.2016 ML-i. Väär on seejuures kaebaja väide, mille kohaselt ei tehtud kontrollitaval perioodil ML poolt väljamaksed R.J.ile ja R.I.ile (MTA vastuse lisad 40 ja 41). Koos muude tuvastatud asjaoludega annab see aga aluse kahtluseks, et tegelikkuses tegid töötajad tööd ML-le M.L.i kontrolli all, mis osaliselt hõlmas ka vaidlusalustel arvetel kajastatud töid. Kuna töövõtulepingu nr. 005 alusel algasid tööd Liiva 3 lao ja tootmishoone objektil juba augustis ja kestsid kuni detsembrini, siis ei ole kaebaja väited isikute ekslikust arusaamisest kontrolliobjektidest asjakohased, kuivõrd ka septembris teostas TCE väidetavalt Liiva 3 objektil töid.
17.Seoses TCE poolse deklaratsiooni parandamisega märgib vastustaja, et maksuhaldur viis paralleelselt läbi kontrolli ka TCE-s, kus kontrollitavaks perioodiks oli september 2016 ja kontroll päädis sellega, et TCE juhatuse liige A.Boroditš esitas 28.08.2017 paberkandjal parandusdeklaratsiooni, millel tühistas müügi kaebajale. Kaebaja väide, mille kohaselt ei ole parandusdeklaratsiooni kohtule esitatud ei vasta tegelikkusele. Parandusdeklaratsioon on toimiku lisa 24. Ehitusteenuse edasimüümine ML-le.
18.Tehinguid lühidalt kokku võttes oli väidetavalt tegemist olukorraga, kus selleks, et ML-le teeksid arvetel kajastatud tööd ära ML-ile võlaõiguslike lepingute alusel tööd tegevad isikud, telliti töö kaebajalt (esindaja samuti M.L.), kes omakorda tellis selle TCE-lt, kes lõppastmes jättis maksud riigile tasumata. Ka töö tegemiseks vajaliku materjali müüs ML kaebajale, kes müüs selle omakorda edasi TCE-le. Vastustaja hinnangul puudub aga selliste vahelülide tehinguahelasse lisamisel kaebaja poolt mistahes majanduslik põhjendus, mis kinnitab kahtlust, et varifirma lisatigi tehinguahelasse teadlikult üksnes maksusoodustuse saamise eesmärgil. Isikutevaheline seotus lisab sellises olukorras kahtlustele veelgi kaalu. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu võib seda otseselt tõendavate asjaolude esitamine olla praktiliselt võimatu, mistõttu piisab maksuhalduri põhjendatud kahtlusest. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab vastustaja, et maksuhalduri kahtlus, et arvetel märgitud töid ei teostanud TCE, vaid ML ise, on põhjendatud ja eluliselt usutavam.
19.Maksuhaldur palub 14.03.2019 menetlusdokumendis võtta toimiku materjalide juurde ekirjavahetuse Viira Grupp OÜ-ga, mis on ekslikult toimikust välja jäänud. Tõendite esitamise tähtaeg on küll möödunud, kuid kuna maksuotsuses on viidatud tõenditele tuginetud ja kaebaja on seda käsitlenud, siis on tõendi asja juurde võtmine põhjendatud. 4(10)
KOHTU PÕHJENDUSED
20.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Maksuhaldur palub 14.03.2019 menetlusdokumendis võtta toimiku materjalide juurde e-kirjavahetuse Viira Grupp OÜ-ga, mis on ekslikult toimikust välja jäänud. Vastustaja palub võtta asja materjalide juurde tõendid, mille kohaselt pöördus MTA peale kaebaja eriarvamuse saamist Viira Grupp OÜ poole teabe saamiseks seoses tehingutega TCE-ga. Viidatud tõendeid on käsitletud maksuotsuse punktis 3, leheküljel 8. Kaebaja on käesolevas menetluses vaidlustanud maksuhalduri poolt viidatud tõendite alusel tehtud järeldused. Ehkki kaebaja ei ole viidanud tõenditele kuupäevaliselt, nähtub kohtule, et kuna ettevõttega SkyHummer OÜ seonduvaid asjaolusid käsitletakse üksnes MTA poolt 14.03.2019 esitatud 03-04.2018 ekirjavahetuses ja mitte MTA poolt koos vastusega kaebusele lisatud lisas 38, et kaebaja on kirjavahetusest teadlik (kaebaja on SkyHummer OÜ-ga seonduvaid asjaolusid käsitlenud kaebuses). Eeltoodust nähtub kohtule, et kaebaja on viidatud tõenditega enne nende kohtule esitamist tutvunud. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus viidatud tõendite alusel tehtud järelduste osas ning kohus annab vaidluses hinnangu sellele, kas TCE puhul oli tegemist tegutseva ettevõttega, kes oleks saanud kaebajale teenuseid osutada, siis on tegemist asjakohaste tõenditega. Kohus võtab tõendid HKMS § 51 lg 4 alusel vastu, kuivõrd tõendite vastu võtmine ei põhjusta asja venimist ning kohtuotsuse kuulutamiseks määratud aja tühistamist (kaebaja on tõenditega tutvunud ja neid menetluses käsitlenud).
21.Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja ostis TCE-lt viimase poolt kaebajale september kuni detsember 2016 väljastatud arve-saatelehtedel näidatud ehitusteenuseid ja müüs neid edasi oma kliendile ML-le. Samuti on vaidlus selles, kas kaebaja ostis ML-ilt materjale ja müüs need edasi TCE-le. Maksuhaldur on maksuotsuses leidnud, et arvetel märgitud teenuseid TCE kaebajale ei osutanud ning kaebaja ei ole ML-le müünud edasi arvetel näidatud teenuseid. Liikusid üksnes arved ilma majandusliku soorituseta ja kaebaja teadis seda. Seega puudus kaebajal õigus TCE arvetel näidatud käibemaksu mahaarvamiseks oma tasumisele kuuluvast käibemaksust ning samuti on kaebaja deklareerinud alusetult 20% maksumääraga maksustatavat käivet ja käibelt arvestamisele kuuluvat käibemaksu tehingute osas, mis on seotud TCE-ga. Kaebajal puudus vajadus osta ML-ilt materjale, mida müüa edasi TCE-le, sest tehinguid ei toimunud. Kuna tehingute toimumine TCE-ga on tõendamata, siis on tegemist näiliku tehinguga maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 esimese lause mõttes ning näilikku tehingut ei võeta maksustamiseks arvesse.
22.Kohus leiab, et maksuotsus on põhjendatud ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maksuhaldur on lähtunud maksu määramisel asjakohastest maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse (KMS) normidest, on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ning vastanud kaebaja eriarvamuse väidetele. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses rikkunud uurimiskohustust. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ning tugineb kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjendustele neid kõiki üle kordamata, märkides vastuseks kaebusele järgmist.
23.Kaebajale käibemaksu määramise ja maksude korrigeerimise õiguslikud alused on maksuotsuse kohaselt KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja lg 3 p 1, § 37 lg 7 p 2. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitletud tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral 5(10)
arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Eeltoodust tulenevalt, samuti Riigikohtu väljakujunenud praktikat arvestades (nt otsused nr 3-3-1-81-12, p 11; 3-3-1-49-13, p-d 14-15; 3-3-1-51-15, p 11) on sisendkäibemaksu mahaarvamise üks eeldus tehingu tegelik toimumine arvel märgitud poolte vahel. Lisaks tuleb maksustamisel arvestada MKS § 83 lõiget 4, sest KMS § 31 lg 1 seab sisendkäibemaksu mahaarvamisele vormilise eelduse, kuid MKS § 83 lg 4 mõjutab maksukohustust sisuliselt (vt Riigikohtu otsus nr 3-14-53226, p 12). MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. MKS § 83 lg 4 kohaldub näilikele ja seetõttu tühistele ehk õiguslikus mõttes mitteeksisteerivatele tehingutele. Näiline on tehing, milles kokkulepitud tagajärgi pooled tegelikult ei soovi, st nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei loe end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega. Tsiteeritud norme ja nende kohaldamise praktikat tuleb arvestada ka käesoleva asja lahendamisel. Ehitusteenuse soetamine TCE-lt.
24.Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Kontrolli tulemusel võib selguda, et tehingute kohta koostatud dokumendid ei kajasta tegelikku olukorda. Oma järeldusi peab maksuhaldur põhjendama.
25.Kaebaja poolt maksuhaldurile kontrollitava perioodi arvetest (MTA vastuse lisa 11, 15-17) nähtub, et kaebaja on ostnud TCE-lt teenust ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu septembri 2016 kuni detsembri käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. Kaebaja esitas maksuhaldurile tehingute tõendamiseks arve-saatelehed ja ehituse töövõtulepingud nr 005 08.08.2016 ja nr 007 19.08.2016 ja hinnapakkumise 16.08.2016 kuupäeva seisuga (MTA vastuse lisad 12,13,14). Ehituse töövõtulepingu nr 005 hinnapakkumust kaebaja ei esitanud. Menetluses andsid tehingute kohta selgitusi maksukohustuslase esindaja M.L. (MTA vastuse lisa 35) ja TCE töötajad Rašit Jahin ja R.I. (MTA vastuse lisad 19 ja 21).
26.Kohus leiab, et maksuhaldur on kontrollakti p-s 1.2.1.2 ja maksuotsuse p-s 2.1.3 piisavalt põhjendanud oma järeldust, et kaebaja poolt maksumenetluses esitatud tõendid ja selgitused TCE arvetel nimetatud teenuse soetamise kohta ei ole usaldusväärsed ja ei kinnita tehingute toimumist. 26.1 08.08.2016 kuupäeva kandva ehituse töövõtulepingu nr 005 (MTA vastuse lisa 12) kohaselt kohustus TCE teostama perioodil 15.08.2016 kuni 21.11.2016 töid nimetusega betoonpindade katmine tolmutõkkega ja müüritise värvimine objektil RRK Liiva 3 lao- ja tootmishoone. Puudub vaidlus, et hinnapakkumust viidatud tööde tegemiseks maksuhaldurile ega kohtule esitatud ei ole. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuivõrd maksumenetluses küsiti kaebajalt perioodi 01.09.2016 kuni 31.12.2016 toimunud majandustehingute kohta kõiki andmeid, siis pidi kaebaja saama aru sellest, et vajalik on esitada ka hinnapakkumus, kui see on olemas. 19.08.2018 kuupäeva kandva ehituse töövõtulepingu nr 007 (MTA vastuse lisa 13) kohaselt kohustus TCE teostama perioodil 22.08.2016 kuni 10.11.2016 seinte katmise töid vastavalt hinnapakkumusele objektil Tallink Tennisekeskus. Lepingule lisatud hinnapakkumuse (MTA vastuse lisa 14) kohaselt on tööde maht 400 m2 ja hind 7,5 eurot m2 kohta. Kohus nõustub maksuhalduriga, et viidatud lepingute alusel ei ole võimalik tuvastada, kes on TCE esindajana lepingutele alla kirjutanud, kuna kontaktandmetes puudub viide TCE esindajale, ehkki kaebaja esindaja andmed on lepingusse märgitud korrektselt. Ka lepingutel esinev allkiri erineb arve-saatelehtedel olevatest allkirjadest, millest järeldub, et lepingule alla kirjutanud isik ei saanud olla sama, kes koostas arved ja andis kaebaja väidete kohaselt tööd üle. Kaebaja ei ole menetluses esitanud mõistetavat selgitust, miks jäeti kontaktisik lepingusse märkimata ka peale seda, kui oli teada, kes esindab TCE-d tehingus (kaebaja väidete kohaselt I. M.). Samuti ei ole kaebaja lükanud ümber maksuhalduri väidet, et lepingutesse kantud eposti aadress [email protected] ei toimi. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kui tegemist oleks reaalse tehinguga, jääks tellija sellises olukorras ilma igasuguse kindluseta, et töös ilmnevate puu6(10)
duste korral on tal võimalik võtta ühendust töövõtja esindajaga, et tekkinud probleemid lahendada. Praegusel juhul tellijal vastav kontaktaadress puudub. Asjas on tähelepanuväärne, et TCE esindaja perioodil 24.10.2016-13.02.2017 E. M. ei osanud maksuhaldurile isegi selgitada, kus asub ettevõtte kontor (tl 73-75). Seega jääb arusaamatuks, kuhu oleks tellija saanud oma nõuetega pöörduda olukorras, kus avaldatud ei ole töövõtja kontakttelefoni, e-posti aadress ei toimi ning ettevõtte kontori asukoht on teadmata. Kohus ei loe ka põhjendatuks kaebaja väidet, mille kohaselt ei antagi töödele, mis teostati kirjeldatud lepingute alusel garantiid. Kaebaja väide on ümber lükatud lepingute punktides 7.1 toodud kokkuleppega, mille kohaselt on töövõtja poolt töödele antav garantii 2 aastat ning algab töö üleandmise-vastuvõtmise päevast. Lepingu nr 005 alusel ei ole üleüldse tuvastatav, millises koguses ja millise ruutmeetri hinnaga tööde tegemises pooled kokku leppisid. Ehkki lepingu punktis 1.3 on viidatud lepingu lisaks olevale hinnapakkumusele, ei ole seda esitatud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et tööde üleandmine-vastuvõtmine ei pea ilmtingimata toimuma dokumendi alusel, mis kannab pealkirja „akt“. Samas on ehitussektoris tavapärane, et tööde üleandmine ja vastuvõtmine dokumenteeritakse, sest tööde vastuvõtmine on reeglina tasu nõude sissenõutavaks muutumise aluseks. Praegusel juhul on lepingute punktis 6 selgelt kirjeldatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise korda ning sätestatud, et valmis töö üleandmisel koostatakse üleandmise vastuvõtmise akt. Samuti on lepingute punktis 5.1.1 sätestatud, et tellija tasub vastavalt teostatud tööde aktidele esitatud arvete alusel. Seega nägi ka lepingute sõnastus ette tööde üleandmisevastuvõtmise aktide alusel ning tasu maksmise kohustus tekkis aktide alusel esitatud arvete alusel. Seega kui aktsepteerida kaebaja käsitlust, mille kohaselt tuleks arve-saatelehti käsitleda kui tööde üleandmist-vastuvõtmist tõendavaid dokumente, siis erines poolte väljakujunenud praktika oluliselt poolte vahel lepinguga kokku lepitust. Iseenesest ei ole selline praktika lubamatu ning ka mitte täiesti tavapäratu, kuid olukorras, kus poolte käitumine lepingulises suhtes erineb kõigis olulistes aspektides lepinguga kokku lepitust, tekitab see põhjendatud kahtluse selles, et leping ei väljenda tegelikku õigussuhet. 26.2 Maksuhaldur on põhjendatult toonud välja ka vastuolu lepingute alusel kokku lepitud tööde maksumuse ning arvetega kaetud tööde maksumuste vahel. Maksuhaldur on kontrollakti punkti 1.2.1.2 alapunktis b ja maksuotsuse punkti 2.1.3 alapunktis b välja toonud, et kaebaja poolt esitatud ehituse töövõtulepingu nr 005 järgi on RRK Liiva 3 objekti kogumaksumus 48 180 eurot, kuid tegelikult teostati töid Liiva 3 objektil kogumaksumusega 77 386,20 eurot. Kui mitte arvestada et leping ei hõlma detsembrit, siis on teostatud töid ikkagi summas 56 487,80 eurot, mis ületab lepingu maksumuse 8 317,80 euro võrra. Kui arvestada ka detsembrit, siis on vastav näitaja suurem 29 206,20 võrra. Lepingu nr 007 järgi oli tööde maksumus Tallinki Tennisekeskuses kokku 36 000 eurot, kuid TCE arve-saatelehtede alusel on teenuseid osutatud kokku summas 103 090,62 eurot. Iseenesest on võimalik, et tööde mahud võivad tööde teostamise käigus poolte kokkuleppel suureneda, kuid kaebaja poolt on tõendamata vastavate kokkulepete sõlmimine. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, millise õigussuhte alusel teostati ehitustöid objektidel, mis on kajastatud küll arvesaatelehtedel, kuid mis ei ole hõlmatud kaebaja poolt menetluses esitatud töövõtulepingutega (nt Tivoli 2.etapp, PERH A-korpus, Arsenali keskus). 26.3 Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et asjaolu, et TCE töötajad R.J. ja R.I. oma ütlustes objektidena, kus nad töötasid, ei maini Liiva 3 objekti, ei tähenda veel, et isikud nimetatud objektidel ei töötanud. Kaebaja heidab maksuhaldurile ka ette, et töötajad kuulati üle nii kaebaja suhtes läbi viidud maksumenetluses kui ka TCE maksumenetluses, kuid küsimuste rõhuasetusest võib aimata, et tegu oli TCE suhtes läbi viidud maksumenetlusega. Tuginedes nimetatud väitele leiab kaebaja, et kuna TCE kontroll hõlmas üksnes septembrit 2016, siis on seletatav, miks isikud on maininud oma seletustes üksnes Tallinki Tennisekeskust ja Mustamäe haiglat, kuid ei maini Liiva 3 objekti, kus olid kõige suuremad tööd. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Ehkki isikutelt võetud ütlused hõlmavad mõlema ettevõtte kontrollimenetlusi, ei ole tuvastatav, et isikud andsid ütlusi üksnes septembri 2016 osas. Ütlustest (MTA vastuse lisad 18-21) nähtub, et isikud andsid ütlusi oma väidetava töösuhte osas TCE-ga tervikuna ning ei keskendunud üksnes ühele kuule. Kuivõrd nii le7(10)
pinguga nr 007 hõlmatud Tallinki Tennisekeskuse kui ka lepinguga nr 005 hõlmatud Liiva 3 objekti tööde perioodid on suures osas kattuvad ning TCE-l ei olnud väidetavalt teisi töötajaid, siis jääb ka kohtule arusaamatuks, miks ei maininud isikud oma ütlustes Liiva 3 objekti, ehkki sellel objektil olid kõige mahukamad tööd. Nimetatud suuremahulise objekti mainimata jätmine kinnitab pigem maksuhalduri kahtlust, et tegelikult isikud Liiva 3 objektil ei töötanud. Kaebaja ei ole ka ümber lükanud maksuhalduri kahtlust, et kuna TCE-l oli reaalselt ainult 2 isikut tööde tegemiseks ja 1 nende juhendamiseks, siis ei vasta arve-saatelehtedega hõlmatud tööde maht objektiivselt võttes kahe isiku võimetele. Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus maksuhalduri järeldusega, et asjaolud kogumis, mh asjaolu, et töötajad olid töötamise registris registreeritud TCE töötajatena 08.09.2016 ning üks päev hiljem, st 09.09.2016 võlaõigusliku lepinguga ML-i ning et ka varasemalt olid töötajad töötanud ML-is, annavad alust järeldada, et isikud tegid tegelikkuses tööd ML-le ning tehtud tööd hõlmasid osaliselt ka neid objekte, mille kohta on TCE esitanud kaebajale tasumiseks arve-saatelehed. Töösuhete ümber vormistamine oli formaalne. Nimetatud kahtlust kinnitab asjaolu, et nii ML kui ka TCE objektid kattusid, mistõttu oli isikute kasutamine ML objektidel reaalselt võimalik. Isikud on tõepoolest oma ütlustes kinnitanud, et tegid tööd TCE-le, kuid nimetatud teadmine võis isikuteni jõuda kas kaebaja vahendusel, mitte tegelike asjaolude pinnalt või siis ei olnud isikud töösuhte ümber vormistamise otsustamisel täiesti vabad. Isikud on avaldanud lootust, et saavad tööd jätkata ML-is, mis kinnitab kohtu veendumust et isikute jaoks on olnud oluline, et õigussuhe tegeliku tööandja ML-ga säiliks garantiina mingis vormis ka TCE lepinguga hõlmatud ajal ning jätkuks peale viidatud suhte lõppemist. Olukorras, kuis isikud on teinud tööd turul juba tunnustatud ettevõtte ML heaks on arusaamatu, miks oleksid isikud pidanud ilma sisulise põhjenduseta otsustama töötada TCE kasuks. 26.4 Kaebaja on seadnud kahtluse alla asjaolu, et TCE on esitanud 28.08.2017 parandusdeklaratsiooni ning tühistanud müügi kaebajale. Maksutoimiku materjalide juures on (MTA vastuse lisa 24 ) TCE poolt maksuhaldurile 28.08.2017 esitatud parandusdeklaratsioon september 2016, mille kohaselt on TCE seadusjärgne esindaja tühistanud septembris 2016 toimunud müügi kaebajale. Maksuhaldur on 29.08.2017 nõustunud deklaratsiooni parandustega. Deklaratsioon on käsitsi alla kirjutatud A.B. poolt, kes oli nimetatud ajal TCE juhatuse liige. Kaebaja ei ole menetluses väitnud, et allkiri ei ole kirjutatud A.B. poolt või et A.B.il puudus õigus ettevõtet esindada. Kaebaja on ise oma vastuväidetes maksuotsusele tuginenud 22.02.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingule (MTA vastuse lisa 27), mis on allkirjastatud sama isiku poolt. Kaebaja väidetest nähtub, et kaebaja ei ole parandusdeklaratsiooniga tutvunud, sest väidab veel 22.02.2019 menetlusdokumendis, et viidatud parandusdeklaratsioon on kohtule esitamata. Seega on kaebaja poolt esitatud väited seoses deklaratsiooni parandamisega põhjendamatud ega põhine tõendite analüüsil. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et maksuhaldur soovis tõesti täpsemat teavet, sh deklaratsiooni parandamise kohta, esitades selleks TCE-le korralduse 12.2-3/039157-6, mis jäi TCE poolt täitmata, ei muuda TCE juhatuse liikme poolt paberkandjal esitatud deklaratsiooni olematuks. Kuivõrd TCE suhtes läbi viidud kontroll hõlmaski üksnes septembrit 2016, siis on aru saadav, miks parandati üksnes septembri 2016 deklaratsiooni. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et vähemalt september 2016 osas ei kinnita arvele märgitud müüja tehingutes osalemist. 26.5 Õige on maksuhalduri järeldus, mille kohaselt on tõendamata, et TCE reaalselt tegutses ettevõtlusega perioodil september kuni detsember 2016. Esmalt tõendab seda asjaolu, et TCE-l puudus vajaliku tööjõu puudumise tõttu võimekus sellises mahus teenuseid osutada, nagu seda kajastavad kaebajale väljastatud arved. Teiseks ei ole iseenesest vaidlust selles, et maksuhalduri poolt TCE-le esitatud nõuded teabe saamiseks jäid ettevõtte poolt täitmata. Kohus nõustub maksuotsuse lehekülgedel 9-10 toodud põhjendustega ega korda neid. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud TCE juhatuse liikme Erik Margijev 08.12.2016 ütlustest (tl 73-77) nähtub, et juhatuse liige (alates 24.10.2016) ei tea ettevõtte majandustegevusest midagi, sh ei tea ta midagi sellest, kui palju on ettevõttel põhivara ja kes on ettevõtte kliendid. Oma ütlustes ei maini juhatuse liige kordagi kaebajat, ehkki isiku juhatuse liikmeks saamisel oli ettevõttel väidetavalt täitmisel vähemalt kaks olulist 8(10)
ehituse töövõtulepingut (lepingud nr 005 ja nr 007). Ei ole ka eluliselt usutav, et reaalselt tegutseva ettevõtte juhid hoiduvad kõrvale teabe andmisest maksuhaldurile ettevõtte majandustegevuse kohta või et ettevõtte esindaja ei ole ettevõtte tegevusega kõige elementaarsemal tasemel kursis. Ettevõtlusega tegelemist ei kinnita ka kaebaja poolt maksumenetluses esitatud 22.02.2017 kuupäeva kandev nõude loovutamise leping, millega TCE loovutas nõuded BGS vastu summas 112 395,54 Fermida Law Office OÜ-le. Nõude hinnaks leppisid pooled kokku 56 200 eurot (MTA vastuse lisa 27). Kaebaja ei ole menetluses esitanud arusaadavat selgitust nimetatud tehingu majanduslike põhjuste kohta. Kaebaja ei ole väitnud, et TCE-l ja kaebajal olid tekkinud erimeelsused arvete tasumise osas või et kaebaja oli viivituses arvete tasumisel. Maksuhaldur märgib põhjendatult, et 2016 detsembri arvete maksetähtaeg oli alles veebruaris-märtsis 2017, mis tähendab, et loovutatud nõuded ei olnud osaliselt veel sissenõutavad. Olukorras, kus tehingu majanduslik põhjendatus ei ole äratuntav ega mõistlikult aru saadav, on tõenäoline, et tehing tehti üksnes selleks, et jätta maksuhaldurile mulje TCE-st kui reaalselt tegutsevast ettevõttest. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et kaebaja poolt esitatud teave seoses TCE ja Viira Grupp OÜ vaheliste tehingutega ei tõenda kaebaja väidet, mille kohaselt oli TCE puhul tegemist reaalselt tegutseva ettevõttega. Pigem on õige maksuhalduri kahtlus, mille kohaselt TCE-le Viira Grupp OÜ teenuseid ei osutanud. Kohus nõustub maksuhalduri poolt maksotsuse punktis 3 (lehekülg 8) toodud järeldustega ega korda neid üle. 26.6 Seega kokkuvõtvalt kinnitavad kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis maksuhalduri kahtlust, et maksuotsusega hõlmatud perioodil puudus TCE-l tavapärane majandustegevus, ning seega ka võimekus kaebajale teenust osutada. Kaebaja poolt esitatud tõendid seda kahtlust ümber ei lükka. Kohus selgitab täiendavalt, et ainuüksi kaebajaga tehtud tehingutega seonduvate dokumentide vormistamine ei kujuta endast ettevõtte majandustegevust, kui maksuhaldur kahtleb põhjendatult nende tehingute tegelikus toimumises. Kaebaja on kohtumenetluses kritiseerinud küll maksuhalduri poolt tehtud järeldusi, kuid ei ole teinud midagi selleks, et neid järeldusi ümber lükata.
27.Eeltoodut kokku võttes on maksuhaldur maksumenetluses põhjendatult leidnud, et maksumenetluses kogutud tõendid ei kinnita kaebaja väidet, mille kohaselt oleks TCE ehitusvaldkonnas tegutsev ettevõte, kes oleks saanud osutada kaebajale kontrolliperioodil ehitusteenuseid. Maksuhaldur on seejuures põhjendatult tuginenud MKS § 83 lg-le 4 ning lugenud TCE ja kaebaja vahelised tehingud näilikeks, s.o tehinguks, mida selles nimetatud poolte vahel ei ole toimunud ning pooled on varjatult kokku leppinud, et nad ei loe end tehingus näidatud õiguste ja kohustustega seotuks. Näiliku tehingu saab maksuarvestuses kõrvale jätta MKS § 83 lg 4 alusel. Seda maksuhaldur maksuotsuses ongi teinud ning on leidnud, et kuna teenuse soetamise fakt tuvastamist ei leidnud, siis ei saanud sellest tekkida ka maksustatavat käivet KMS tähenduses ning kaebajal puudus õigus toimumata tehinguid kajastavate TCE arvete alusel tasutud käibemaksu 39 266,36 eurot oma sisendkäibemaksu arvestuses kajastada. Ehitusteenuse edasimüümine ML-le.
28.Maksuhaldur on vähendanud kaebaja poolt perioodil 2016 september-detsember deklareeritud 20% maksustatavat käivet 196 331,74 euro võrra ja sellelt arvestamisele kuuluvat käibemaksu 39 266,36 võrra ning viidanud seda tehes asjaolule, et kaebaja poolt ML-le esitatud arved ei ole tegelikku majanduslikku sisu omavad arved kuivõrd TCE ei osutanud kaebajale arvetel märgitud teenuseid, millest tulenevalt ei saanud kaebaja neid teenuseid ka ML-le edasi müüa. Kuna kaebajal endal puudusid töötajad, siis ei saanud kaebaja ka ise teostada töid objektidel, mis on märgitud müügiarvetel. Samuti puuduvad andmed, et tööd teostas keegi tundmatu kolmas isik. Maksuhaldur on seisukohal, et tööd teostas tegelikult kaebaja ise. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, märkides vastuseks kaebusele järgmist.
29.Kaebaja vastuväited kaebaja ja ML vaheliste tehingute maksustamisele seonduvad eeskätt sellega, et tehingud on toimunud arvetel näidatud viisil. Kohus on eelpool nõustunud 9(10)
maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt ei osutanud TCE kaebajale kontrolliperioodil ehitusteenuseid. Seega ei saanud kaebaja neid teenuseid omakorda müüa edasi ML-le. Menetluses ei tuvastatud ja kaebaja ei ole väitnud, et talle osutas ML-le edasi müüdud teenuseid mõni muu isik. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tal oli endal olemas ehitustööde tegemiseks vajalik tööjõud. Kaebaja on väitnud, et ehitustööd tegi ära TCE ning kaebaja müüs need omakorda edasi oma kliendile ML-le. Maksuhaldur on ka põhjendatult viidanud asjaolule, et ML ja kaebaja puhul on tegemist omavahel seotud isikutega, kuivõrd mõlema äriühingu juhatuse liige on M.L.. Iseenesest on õige, et seotud isikute vahelised tehingud ei ole keelatud. Tegemist on õiguslikult lubatavate tehingutega. Praegu ei ole aga küsimust selles, kas tegemist on õiguslikult keelatud või lubatud tehingutega. Maksuhaldur on seadnud kahtluse alla tehingute majandusliku sisu ning asunud seisukohale, et tehinguid ei toimunud ning kaebaja ja ML vaheliste tehingute puhul on tegemist näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 tähenduses. Asjaolu, et ML ja kaebaja puhul on tegemist seotud isikutega, võimaldas esitada tehingute tegelikku sisu moonutatult ning varjata maksuhalduri eest asjaolu, et tegelikkuses tegi arvetel näidatud tööd ära ML ise, kellel olid selleks vajalikud töötajad ja majanduslik suutlikkus. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud asjaolule, et TCE ja ML objektid kattusid, mistõttu oli ML seadusjärgsel esindajal ka reaalselt võimalik tööde teostamist jälgida ning kontrollida. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses jätnud hindamata M.L. poolt 09.03.2017 antud seletusi (MTA vastuse lisa 35). Maksuotsuses ega kontrollaktis ei ole küll viidatud ütlusi eraldi analüüsitud, kuid maksuhalduri põhjendustest on aru saadav, et maksuhaldur ei nõustu kaebaja ja ML seadusjärgse esindaja väitega, mille kohaselt tehingud TCE ja kaebaja ning kaebaja ja ML vahel toimusid selliselt, nagu seda väidab kaebaja. Seega ei ole maksuhaldur menetluses rikkunud põhjendamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus ka kaebaja ja ML vaheliste teenuste käsitluse osas maksuotsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Materjalide ost-müük.
30.Kaebaja vaidlustab maksuhalduri järelduse kauba soetuse ja edasimüügi osas ning leiab, et maksuhalduri järeldus tugineb vaid asjaolul, et kaebajal puudus vajadus osta ML-ilt materjale, mida edasi müüa, sest kaebaja ja TCE vahelisi tehinguid ei ole toimunud. Kohus on eelpool kaebaja sellekohaseid väiteid juba analüüsinud ja neile vastanud. Kohus ei korda siinjuures oma seisukohta üle ning leiab, et ka viidatud tehingute osas on maksuhaldur hinnanud tehingute sisu õigesti. Maksuotsuse punktist 2.3 tulenevalt ja lähtuvalt korrigeerimisest kaebaja poolt oktoobri 2016 käibedeklaratsioonil deklareeritud andmed ei muutunud.
31.Kokkuvõtvalt ei anna kaebuse väited alust maksuotsuse tühistamiseks ja kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUD
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.